Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uyamvumela UJehova Abe Sisabelo Sakho?

Uyamvumela UJehova Abe Sisabelo Sakho?

Uyamvumela UJehova Abe Sisabelo Sakho?

“Funani qangi umbuso kaZimu nalokho yena akufunako kini, yena uzanipha zoke ezinye izinto.”—MAT. 6:33.

1, 2. (a) Ngubani “u-Israyeli kaZimu” okukhulunywe ngaye kwebeGalatiya 6:16? (b) Zibobani “iintjhaba ezilitjhumi nambili zakwa-Israyeli” esifunde ngazo kuMatewu 19:28?

NEWUFUNDA ibizo elithi Israyeli eBhayibhilini, khuyini efika emkhumbulwenakho? Ucabanga ngendodana ka-Isaka uJakobho, owabizwa ngokobana ngu-Israyeli? Namtjhana ucabanga ngenzalo yakhe, isitjhaba sakwa-Israyeli wekadeni? Kuthiwani ngo-Israyeli ongokomoya? Nekuqaliselwa ku-Israyeli ngomqondo ongokomfanekiso, ngokujayekileko kutjhiwo ‘u-Israyeli kaZimu,’ aba-144 000 abazeswe ngomoya ocwengileko bona babe makhosi nabapristi ezulwini. (Gal. 6:16; ISam. 7:4; 21:12) Kodwana cabangela indlela okuqaliselwa kuyo ngokukhethekileko eentjhabeni ezi-12 zakwa-Israyeli efumaneka kuMatewu 19:28.

2 UJesu wathi: ‘Mhlana iNdodana yoMuntu ihlala esihlalweni sayo sobukhosi esiphazimako, nina balandeli bami abalitjhumi nambili, yazini bona nani nohlala eenhlalweni zobukhosi ukubusa iintjhaba ezilitjhumi nambili zakwa-Israyeli.’ Evesineli, “iintjhaba ezilitjhumi nambili zakwa-Israyeli” ngilabo abazokwahlulelwa bafundi bakaJesu abazesiweko begodu baserhelweni lokufumana ukuphila okuphakade eParadeyisini ephasini. Bazokuzuza eenkonzweni zobupristi zaba-144 000.

3, 4. Abazesiweko abathembekileko basibekela siphi isibonelo esihle?

3 Njengabapristi namaLefi wekadeni, abazesiweko namhlanjesi baqala ikonzo yabo njengelungelo. (Num. 18:20) Abazesiweko abalindeli ukunikelwa inarha ephasini njengesabelo sabo. Kunalokho, baqala phambili ekubeni makhosi nabapristi noJesu Krestu ezulwini. Bazokuragela phambili bakhonza uJehova esabelweneso, njengombana kutjengiswa ngilokho esikufunda encwadini yeSambulo 4:10, 11 malungana nabazesiweko esikhundleni sabo sezulwini.—Eze. 44:28.

4 Nebasesephasini, abazesiweko baphila ngendlela enikela ubufakazi bokobana uJehova sisabelo sabo. Ilungelo labo lokukhonza uZimu liqakatheke ngokuyihloko kibo. Batjengisa ikholo emhlatjelweni kaKrestu wesihlengo begodu baragela phambili bamlandela, ngokwenza njalo ‘baqinisekisa ukubizwa nokukhethwa kwabo. (2 Pit. 1:10) Banamakghono nobujamo obuhlukahlukeneko. Kodwana abasebenzisi nanyana ngikuphi ukulinganiselwa njengebanga lokwenza okuncani ekonzweni kaZimu. Ngokuphambeneko, babeka ikonzo kaZimu endaweni yokuthoma ekuphileni kwabo, begodu benza koke okusemandlenabo. Basibonelo esihle kilabo abanethemba lokuphila eparadeyisini ephasini.

5. Woke amaKrestu angamenza njani uJehova isabelo sawo, begodu kubayini lokho kungaba budisi?

5 Kungakhathaliseki bona sinethemba lezulwini namtjhana lephasini, kufuze ‘sizikhohlwe sitjathe isigodo sethu sokuhlunguphazwa siragele phambili silandele uKrestu.’ (Mat. 16:24) Iingidi eziqale phambili ekuphileni eParadeyisini ephasini zikhulekela uZimu begodu zilandela uKrestu ngendlela leyo. Azaneliswa kukwenza okuncani kwaphela nezibona bonyana zingenza okungeziweko. Abanengi batjhukumiseleke bona benze ukuphila kwabo kube lula ukwenzela bonyana babe maphayona. Abanye benze iimzamo yokobana baphayone iinyanga ezithileko qobe mnyaka. Nanyana abanye bangakghoni ukuphayona, bayazinikela ekonzweni. Abanjalo banjengoMariya ozinikeleko, owathela uJesu ngamafutha anuka kamnandi. UJesu wathi: ‘Ungenzele into ehle. . . . Wenze ngendlela angakghona ngayo.’ (Mar. 14:6-8) Ukwenza koke okusemandlenethu kungenzeka kungabi lula, ngombana siphila ephasini elibuswa nguSathana. Kodwana sizinikela ngetjiseko begodu sithembela kuJehova. Cabangela iindlela ezine ezinqophileko esikwenza ngazo lokhu.

Ukufuna Qangi UMbuso KaZimu

6. (a) Abantu ngokujayelekileko batjengisa njani bona isabelo sabo sisekuphilenokhu kwaphela? (b) Kubayini kungcono ukuba nombono onjengokaDavidi?

6 UJesu wafundisa abalandeli bakhe bona bafune qangi uMbuso nokulunga kwakaZimu. Abantu bephaseli batjhigamele ekufuneni iinkareko zabo qangi “njengabantu bephasi lagadesi, isabelo sabo esisekuphilenokhu.” (Funda iRhalani 17:1, 13-15.) Njengombana banganandaba noMbumbi wabo, abanengi bazinikele ekwenzeni ukuphila okunethezekileko, babe nomndeni begodu bakwazi ukutjhiyela abantwababo ilifa. Isabelo sabo sisekuphilenokhu kwaphela. Ngakelinye ihlangothi, uDavidi bekanekareko ekuzakheleni “ibizo elihle” noJehova, njengombana indodanakhe kwamva yathi soke kufuze senze njalo. (Mtj. 7:1, qala umtlolo waphasi we-NW.) Njengo-Asafa, uDavidi bekazi bona ukuba Mngani kaJehova kungcono kunokwenza iinkareko zakhe into eqakatheke khulu ekuphileni kwakhe. Wakuthabela ukukhamba noZimu. Esikhathini sethu, amaKrestu amanengi atjengise bona ikonzo yawo kuJehova iqakatheke khulu kunemisebenzi yawo yokuziphilisa.

7. Ngisiphi isibusiso esafunyanwa ngomunye umzalwana ngokubeka uMbuso qangi?

7 Cabanga ngoJean-Claude, ohlala eCentral African Republic. Umdala otjhadileko onabantwana abathathu. Enarheni leyo, kubudisi ukufumana umsebenzi, ngalokho abantu abanengi bangenza nanyana yini ukubulunga umsebenzabo. Ngelinye ilanga, imenenjara kaJean-Claude yamtjela bona kufuze athome ukusebenza ebusuku—athome ngo-6:30 p.m., amalanga alikhomba ngeveke. UJean-Claude wahlathulula bona ngaphezu kokutlhogomela umndenakhe ngokwenyama, kufuze atlhogomele nehlalakuhle yawo engokomoya. Godu wahlathulula nokobana unomthwalo wokusiza ibandla. Yasabela njani imenenjara? “Newubenetjhudu lokufumana umsebenzi, libala ngakho koke okhunye, kuhlanganise umkakho, abantwabakho, neemrarwakho. Kufuze unikele ngokuphila kwakho emsebenzinakho—ingasi kokhunye, kodwana emsebenzinakho kwaphela. Zikhethele: ikolwakho namtjhana umsebenzakho.” Ngathana bekunguwe, bewuzokwenzani? Nokho, uJean-Claude walemuka bona nekangaqothwa emsebenzini, uZimu uzomtlhogomela. Bekasazokuba nokunengi kokukwenza ekonzweni kaZimu, begodu uJehova bekazokutlhogomela umndenakhe ngokwenyama. Ngalokho, waya emhlanganweni olandelako waphakathi neveke. Ngemva kwalokho, wabhincela ukuya emsebenzini, angaqiniseki nokobana usesenawo umsebenzi. Khonokho, kwalila umtato. Kwathiwa imenenjara iqothiwe emsebenzini kodwana umnakwethu bekangakaqothwa.

8, 9. Kungamuphi umqondo singalingisa abapristi namaLefi ngokuba noJehova njengesabelo sethu?

8 Abanye abakhe baba sebujamweni ebebubonakala ngasuthi basengozini yokuphelelwa msebenzi kungenzeka bazibuza, ‘Ngizowondla ngani umndenami?’ (1 Thi. 5:8) Kungakhathaliseki bona khewaqalana nobujamo obufanako namtjhana awa, ngokwalokho okwenzeke kuwe pheze uyaqiniseka bona angekhe udane uZimu nekasisabelo sakho, begodu uliqala njengeliligugu ilungelo lokumkhonza. UJesu nekatjela abafundi bakhe bona bafune qangi umbuso, wabaqinisekisa: ‘Nizakuphiwa zoke ezinye izinto’—ezinjengokudla, kokusela nokokumbatha.—Mat. 6:33.

9 Cabanga ngamaLefi, angakhenge afumane ilifa lenarha. Njengombana ukukhulekela okuhlwengileko bekuyinto ayikhathalela ngokuyihloko, bekufuze athembele kuJehova bona awasekele, ngombana wathi: “Ngisisabelo sakho.” (Num. 18:20) Ngitjho nanyana singakhonzi etempeleni lamambala njengabapristi namaLefi, singalingisa umoya wawo, sinethemba lokobana uJehova uzositlhogomela. Ukuthembela kwethu emandleni kaZimu wokusitlhogomela kuya kuba ngokuqakatheke khulu njengombana siya singena ngokudephileko emihleni yokuphela.—ISam. 13:17.

Ukufuna Ukulunga KwakaZimu Qangi

10, 11. Abanye balibeke njani ithemba labo kuJehova eendabeni zomsebenzi? Nikela isibonelo.

10 Godu uJesu wakhuthaza abafundi bakhe bona ‘bafune ukulunga kwakaZimu qangi.’ (Mat. 6:33) Lokho kutjho bona kufuze sinyule iinkambisolawulo zakaJehova zokulungileko nokungakalungi esikhundleni sokunyula iinkambisolawulo zabantu. (Funda u-Isaya 55:8, 9.) Ungakhumbula bona esikhathini esidlulileko, abantu abanengi bebabandakanyeka ekutjaleni igwayi namtjhana bebathengisa izinto ezenziwe ngegwayi, babandula abantu epini, benza begodu bathengisa iinkhali. Ngemva kokufunda iqiniso, abanengi bakhetha ukutjhentjha iimsebenzabo begodu bafanelekele ukubhabhadiswa.—Isa. 2:4; 2 Kor. 7:1; Gal. 5:14.

11 U-Andrew usibonelo salokho. Ngemva kobana yena nomkakhe bafunde ngoJehova, bazimisela ukumkhonza. U-Andrew bekazikhakhazisa khulu ngomsebenzakhe kodwana wawulisa. Kubayini? Ngombana ihlangano egade ayisebenzela beyithatha ihlangothi kezombanganarha kanti yena bekazimisele ukubeka ukulunga kwakaZimu qangi. U-Andrew nekalisa emsebenzi loyo, bekanabantwana ababili, anganamrholo, begodu anemadlana engabaraga iinyanga ezimbalwa kwaphela. Ngokombono womuntu bekungabonakala kwanga ‘akanalifa.’ Wafuna umsebenzi, athembele kuZimu. Nebaqala emva yena nomndenakhe bangaqinisekisa bona isandla sakaJehova asisisifitjhani. (Isa. 59:1) Ngokubulunga ukuphila kwabo kubulula, u-Andrew nomkakhe bakghone ngitjho nokuba nelungelo lokuba sekonzweni yesikhathi esizeleko. Uthi: “Khe kwaba neenkhathi lapho ukungabi nemali, indawo yokuhlala, ipilo nokukhula kusitshwenya khona. Kodwana uJehova uhlala asisekela. . . . Singatjho ngaphandle kokunanaza bona ukukhonza uJehova, kuyindlela yokuphila esezingeni eliphezulu nezuzisa kinazo zoke umuntu angayithatha.” *Mtj. 12:13.

12. Ngiyiphi ifanelo etlhogekako bona sibeke iinkambisolawulo zakaZimu mantanzi? Yitjho okuhlangabezanwe nakho kwendaweni yangekhenu.

12 UJesu watjela abafundi bakhe: ‘Ingathana beninekholo elilingana nembewu yemastadi, beningathi entabeni le: “Suka lapha uye lapha.” Beyizavele isuke. Beningenza nayini.’ (Mat. 17:20) Ungakghona ukubeka iinkambisolawulo zakaZimu mantanzi nengabe lokho kuzokulethela ubudisi? Newungaqiniseki bona ungakghona ukwenza bunjalo, khuluma namanye amalunga webandla. Akunakuzaza bona uzokufumana kuqabula ngokomoya ukuzwa okuhlangabezwane nakho kwabo.

Ukuthokozela Ilungiselelo LakaJehova Elingokomoya

13. Nesizinikela ekonzweni kaJehova, yini esingayilindela ngamalungiselelo angokomoya?

13 Newuqala ilungelo lakho lokukhonza uJehova njengeliligugu, ungaqiniseka bona uzokutlhogomela ngokwenyama nangokomoya, njengombana ondla amaLefi. Cabanga ngoDavidi. Nanyana gade aserholweni, bekaqiniseka bona uZimu uzomsiza. Nathi ngokufanako singathembela kuJehova ngitjho nanyana kubonakala kunganamuntu ongasisiza. Khumbula bona u-Asafa nekangena “ngendlini kaZimu ecwengileko” wazwisisa ngconywana egade kumtshwenya. (Rha. 73:17) Ngokufanako, kufuze siphendukele eMthonjeni wokudla kwethu okungokomoya. Ngalokho sitjengisa ukuthokoza ngelungelo lethu lokukhonza uZimu kungakhathaliseki bona ubujamo bethu bunjani. Ngalokho sivumela uJehova bona abe sisabelo sethu.

14, 15. Kufuze sisabele njani nekunetjhentjho endleleni esizwisisa ngayo iimtlolo ethileko, begodu kubayini?

14 Usabela njani uJehova, uMthombo wokukhanya okungokomoya, nekakhanyisa ‘izinto ezidephileko zakaZimu’ ezifumaneka eBhayibhilini? (1 Kor. 2:10-13) Sinesibonelo esihle esisifumana endleleni umpostoli uPitrosi asabela ngayo lokha uJesu atjela iinlaleli Zakhe bona: “Naningadli umzimba weNdodana yomuntu nisele neengazi zayo, angekhe naba nokuphila.” Bamukela amezwi layo njengombana anjalo, abafundi abanengi bathi: “Ifundiso le ibudisi, ngubani ongayilalela?” ‘Bajika azange bebasakhamba naye godu.’ Kodwana uPitrosi wathi: “Kosi singaya kubani na? Nguwe onamezwi wokuphila okungapheliko.”—Jwa. 6:53, 60, 66, 68.

15 UPitrosi bekangakuzwisisi ngokuzeleko ebekutjhiwo nguJesu malungana nokudla inyama Yakhe nokusela iingazi Zakhe. Kodwana umpostoli lo bekathembele kuZimu bona afumane ukukhanya okungokomoya. Nesikhanyiselwa indaba ethileko ngokungeziweko, uyalinga ukuzwisisa amabanga angokoMtlolo wokulungisokho? (Iziy. 4:18) Abantu beBheriya bangekhulu lokuthoma leemnyaka bamukela ilizwi “ngokuzimisela okukhulu kwamambala, begodu bekuthi woke malanga bafunde imitlolo ecwengileko.” (IZe. 17:11) Ukubalingisa kuzokuqinisa ukuthokoza kwakho ngelungelo lethu lokukhonza uJehova, ukumvumela abe sisabelo sethu.

Ukutjhada EKosini Kwaphela

16. UZimu angaba njani sisabelo sethu malungana nomthetho ofumaneka 1 KwebeKorinte 7:39?

16 Enye indlela amaKrestu okutlhogeka ahlale akhumbula ngayo umnqopho kaZimu kusebenzisa isinqophiso seBhayibhili sokutjhada ‘eKosini kwaphela.’ (1 Kor. 7:39) Abanengi bakhethe ukuhlala bangakatjhadi kunokuphula isiluleko sakaZimu. UZimu uyabatlhogomela abenza njalo. UDavidi wenzani nekanesizungu begodu kubonakala kunganasizo azolifumana? Wathi, “Ngaragela phambili ngikghuthula ukutshwenyeka kwami kuye [uZimu]. Ngaragela phambili ngilandisa ngokugandeleleka kwami phambi kwakhe, umoyami newufikelwa kutlhuwa ngaphakathi kimi.” (Rha. 142:1-3) Umporofidi uJeremiya, owakhonza uZimu ngokwethembeka amatjhumi weemnyaka angakatjhadi, wazizwa ngendlela efanako. Ungafunda ngesibonelo sakhe njengombana kukhulunywa ngaso esahlukweni-8 sencwadi ethi, UNkulunkulu Ukhuluma Nathi NgoJeremiya.

17. Omunye udade ongakatjhadi uqalana njani nesizungu?

17 Omunye udade we-United States wathi, “Akhange ngizikhethele ukuhlala ngingakatjhadi. Ngiyakufuna ukutjhada nengingahlangana nomuntu ongilungeleko. Ummami ongakholwako walinga ukungikatelela bona ngitjhade nananyana ngubani engimfumanako. Ngambuza bona ufuna ukuba mlandu nekungenzeka umtjhadwami ungaphumeleli. Ngokukhamba kwesikhathi, wabona bona nginomsebenzi ozinzileko, ngiyazitlhogomela, begodu ngithabile. Walisa ukungigandelela.” Ngezinye iinkhathi udade lo uba nesizungu. Uthi, “Ngalokho ngilinga ukwenza uJehova ithemba lami. Angeze angilahle.” Khuyini eyamsiza bona athembele kuJehova? “Umthandazo ungisiza ngizwe bona uZimu mumuntu wamambala nokuthi angisingedwa. OPhezukoke ulalele, ngalokho ngingahlala njani ngingazizwa ngihloniphekile begodu ngithabile?” Aqiniseka bona ‘kukhona ithabo elikhulu ekupheni, kunekwamukeleni,’ uthi: “Ngilinga ukuzinikela bona ngisize abanye, ngingakalindeli litho elivela kibo. Nengicabanga, ‘Khuyini engingayenza ukusiza umuntu lo?’ Ngiba nethabo langaphakathi.” (IZe. 20:35) Kwamambala, unoJehova njengesabelo sakhe, begodu uthabela ilungelo lakhe lokumkhonza.

18. Kungamuphi umqondo uJehova angakwenza isabelo sakhe?

18 Nanyana ngibuphi ubujamo ozifumana ukibo, ungamvumela uZimu abe sisabelo sakho. Njengombana wenza njalo, uzokubalwa hlangana nabantu bakhe abathabileko. (2 Kor. 6:16, 17) Lokho kungaphumela ekubeni kwakho sisabelo sakaJehova, njengombana kwenzeka ngabanye esikhathini esidlulileko. (Funda uDuteronomi 32:9, 10.) Njengombana u-Israyeli aba sisabelo sakaZimu hlangana neentjhaba, angakwenza ube ngewakhe begodu akutlhogomele ngethando.—Rha. 17:8.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 11 Qala iPhaphama! kaNovember 2009, amakhasi 12-14.

Ungaphendula Njani?

Ungamvumela njani uJehova abe sisabelo sakho

• ngokufuna qangi uMbuso kaZimu nokulunga kwakhe?

• ngokutjengisa ukuthokoza ngokudla okungokomoya?

• ngokulalela umyalo kaZimu wokutjhada eKosini kwaphela?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Umkhangiso osekhasini 13]

UJehova uba sisabelo sethu nesenza ikonzwakhe into esiyikhathalela ngokuyihloko

[Isithombe ekhasini 15]

Isibonelo sakaJeremiya siyakhuthaza