Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Uyamvumela Yini Jehova Kutsi Abe Sabelo Sakho?

Uyamvumela Yini Jehova Kutsi Abe Sabelo Sakho?

Uyamvumela Yini Jehova Kutsi Abe Sabelo Sakho?

“Funani kucala umbuso waNkulunkulu kanye nekulunga kwakhe, khona tonkhe letintfo titakwengetelwa kini.”—MAT. 6:33.

1, 2. (a) “Ema-Israyeli aNkulunkulu,” lokukhulunywa ngawo kuGalathiya 6:16 amelela bobani? (b) ‘Tive letilishumi nakubili taka-Israyeli’ letikuMatewu 19:28 timelela bobani?

 YINI lefika engcondvweni yakho nawufundza ligama lelitsi Israyeli eBhayibhelini? Ucabanga ngaJakobe yini, indvodzana ya-Isaka lowetsiwa lelinye libito lelitsi Israyeli, nobe mhlawumbe ucabanga ngesitukulwane sakhe, sive saka-Israyeli wasendvulo? Kutsiwani nga-Israyeli wakamoya? Nakukhulunywa nga-Israyeli ngemcondvo longumfanekiso kusuke kushiwo “Israyeli waNkulunkulu,” lokubantfu labangu-144 000 labagcotjwe ngemoya longcwele, kute babe ngemakhosi kanye nebaphristi ezulwini. (Gal. 6:16; Semb. 7:4; 21:12) Kodvwa-ke, ase sicabange ngendlela lekhetsekile lokuchazwa ngayo tive letilishumi nakubili taka-Israyeli emBhalweni waMatewu 19:28.

2 Jesu watsi: ‘Nakudalwa kabusha tintfo tonkhe, ngesikhatsi iNdvodzana yeMuntfu seyihleti esihlalweni senkhatimulo yebukhosi bayo, nani niyawuhlala etihlalweni tebukhosi letilishumi nakubili, nehlulele tive letilishumi nakubili taka-Israyeli.” Kulelivesi, ‘tive letilishumi nakubili taka-Israyeli’ timelela labo labayowehlulelwa bafundzi baJesu labagcotjiwe futsi labanelitsemba lekutfola kuphila lokuphakadze emhlabeni loliPharadisi. Batawuzuza emsebentini webuphristi walabangu-144 000.

3, 4. Labagcotjiwe labetsembekile basibekela siphi sibonelo?

3 Njengebaphristi kanye nemaLevi asendvulo, labagcotjiwe bayawujabulela umsebenti labawentako. (Num. 18:20) Abakagadzi kuniketwa sabelo nobe indzawo emhlabeni njengelifa labo. Kunaloko, emehlo abo atse njo ekubeni baphristi kanye nemakhosi ezulwini kanye naJesu Khristu. Batawuchubeka bakhonta Jehova kuleso sabelo, njengobe sikutfola loko nasifundza umBhalo weSembulo 4:10, 11, mayelana nesikhundla salabagcotjiwe ezulwini.—Hez. 44:28.

4 Nabasasemhlabeni, labagcotjiwe baphila ngendlela leyenta kucace kutsi Jehova usabelo sabo. Umsebenti wekukhonta Nkulunkulu nguwo lobaluleke kakhulu kubo. Baba nekukholwa emhlatjelweni waKhristu wesihlengo baphindze bamlandzele bangayekeli, ngaleyo ndlela ‘bakhombisa kutsi banelubito lwekukhetfwa.’ (2 Phet. 1:10) Timo labakuto kanye nemakhono abo akufanani. Kodvwa-ke, abasebentisi kulinganiselwa kwabo njengetaba tekwenta lokuncane emsebentini waNkulunkulu. Ngalokuphambene naloko, benta umsebenti waNkulunkulu ube yintfo leta kucala ekuphileni kwabo. Basibonelo lesihle nakulabo labanelitsemba lekuphila emhlabeni lolipharadisi.

5. EmaKhristu angamenta njani Jehova sabelo sawo, futsi kungani loko kungasimelula?

5 Ngisho nobe sinelitsemba lekuphila ezulwini nobe emhlabeni, kufanele ‘sitidzele, sitjatse lugodvo lwekuhlushwa silandzele’ Khristu. (Mat. 16:24) Bantfu labanyenti labanelitsemba lekuphila emhlabeni loliPharadisi bakhonta Nkulunkulu, futsi ngaleyo ndlela balandzela Khristu. Abenetiswa kumane bente lokuncane, babe bangenta lokukhulu kunaloko. Labanyenti kubo bente kuphila kwabo kwaba melula kute babe ngemahlahlandlela. Labanye bakhonile kuba ngemahlahlandlela tinyanga letitsite ngemnyaka. Kantsi labanye, nanobe bangakwati kuba ngemahlahlandlela, bawenta ngekutimisela umsebenti wekushumayela. Bantfu labenta njalo, bafanana naMariya lowagcobisa Jesu ngemafutsa lanemakha. Jesu washo naku ngaye: “Wente umsebenti lomuhle kakhulu kimi. . . . Wente loko langahle akwente.” (Mak. 14:6-8) Kungase kungabi melula kwenta lesifisa kukwenta, ngobe siphila eveni lelilawulwa nguSathane. Nobe kunjalo, siyatimisela futsi setsembele kuJehova. Ase sicoce ngetindlela letine lesingakwenta ngato loko.

Funani UMbuso WaNkulunkulu Kucala

6. (a) Bantfu bavame kukhombisa njani kutsi sabelo sabo siyimphilo yabo kuphela? (b) Kungani kumcoka kuba nesimo sengcondvo lesinjengesaDavide?

6 Jesu wafundzisa balandzeli bakhe kutsi bafune kucala uMbuso waNkulunkulu kanye nekulunga kwakhe. Bantfu labangamkhonti Nkulunkulu baphishanekela tintfo letitawusita bona kucala, futsi banjengebantfu ‘labagungubele ngetintfo talomhlaba.’ (Fundza Tihlabelelo 17:1, 13-15.) Ngesizatfu sekungabi nandzaba neMdali, labanyenti batinikela ekuphileni imphilo lentofontofo, kukhulisa imindeni, kanye nasekufuneni kufa banemali lenyenti. Sabelo sabo yimphilo yabo kuphela. Ngakulokunye, Davide bekanesifiso lesikhulu sekutentela ‘libito lelihle’ naJehova, njengobe nendvodzana yakhe yakhutsata labanye kutsi bente lokufananako. (Shu. 7:1) Njenga-Asafa, Davide kwamkhanyela kutsi kuba nguMngani waJehova kumcoka kwendlula kuhambisa embili tintfo letijabulisa yena. Kwamjabulisa kuhamba naNkulunkulu. Esikhatsini setfu, emaKhristu lamanyenti enta imisebenti yekukhonta Nkulunkulu ite kucala kunemisebenti yawo yekutiphilisa.

7. Ngutiphi letinye tibusiso letatfolwa ngulomunye umzalwane ngesizatfu sekutsi bekabeka uMbuso endzaweni yekucala?

7 Cabanga ngesibonelo sa-Jean-Claude, lohlala eCentral African Republic. Ungulomdzala welibandla loshadile, futsi ukhulisa bantfwana labatsatfu. Kulelo live, kumatima kutfola umsebenti, futsi bantfu bakhona bangenta nobe ngabe yini kute balondvolote imisebenti yabo. Ngalelinye lilanga, umphatsi wenkampani watjela Jean-Claude kutsi acale kusebenta ebusuku—kusukela nga-6:30 ntsambama, emalanga lasikhombisa evikini. Jean-Claude wachaza kutsi ngetulu kwekondla umndeni wakhe, bekufanele awunakekele nangekwakamoya. Waphindze washo nekutsi unemtfwalo wekusita ebandleni. Watsini lomphatsi wakhe? Watsi: “Nangabe ube nenhlanhla yekutfola umsebenti, kufanele ukhohlwe nguletinye tintfo, letihlanganisa umkakho, bantfwana kanye netinkinga lonato. Umsebenti wakho ukuphela kwentfo lokufanele utinikele kuyo. Ngako-ke, yenta sincumo sekutsi ukhetsa inkholo yakho yini nobe ukhetsa umsebenti?” Kube bekunguwe lona lobewubukene nalenkinga, yini lobewutayenta? Jean-Claude wacaphela kutsi nobe angalahlekelwa ngumsebenti wakhe, Nkulunkulu bekatamnakekela. Bekatawuchubeka enta lokunyenti emsebentini waNkulunkulu, futsi Jehova bekatamsita kutsi akwati kunakekela umndeni wakhe ngetidzingo tenyama. Ngako-ke, ngalelo viki waya emhlanganweni welibandla. Ngemva kwaloko, walungela kuya emsebentini, futsi abengaciniseki ngekutsi abetawutfola usekhona yini umsebenti wakhe. Kutsite kusenjalo, kwangena lucingo. Bebamtjela kutsi umphatsi wakhe ucoshiwe, futsi loko bekusho kutsi umsebenti wakhe usekhona.

8, 9. Singabalingisa ngayiphi indlela baphristi kanye nemaLevi endzabeni yekwenta Jehova sabelo setfu?

8 Labanye labake baba sesimeni lesifananako kungenteka kutsi bake batibuta: ‘Ngitawufeza njani umtfwalo lenginawo wekunakekela umndeni wami?’ (1 Thim. 5:8) Ngisho nobe uke wahlangabetana nesimo lesifananako nobe cha, kufanele kutsi ngekwaloko losewuke wakubona uyaciniseka kutsi Nkulunkulu akabalahli labo labamenta sabelo sabo, futsi labawutsatsa njengaloligugu umsebenti labaniketwe wona. Ngesikhatsi Jesu atjela bafundzi bakhe kutsi bafune kucala umbuso, wabacinisekisa ngekutsi: “Tonkhe tintfo”—lokukudla, kwekunatsa kanye nekwekwembatsa, ‘betitakwengetelwa kubo.’—Mat. 6:33.

9 Cabanga ngemaLevi langazange aniketwe live njengelifa lawo. Njengobe abenake kakhulu tintfo letihlobene nekukhonta lokuhlantekile, bekufanele atsembele kuJehova kute awanekekele, ngobe bekatse kuwo: ‘Ngimi lengisabelo senu.’ (Num. 18:20) Nanobe singakhonti ethendeni sibili njengebaphristi kanye nemaLevi, natsi singaba nemoya lofanana newabo, siciniseke ngekutsi Jehova utasinakekela. Kwetsembela kwetfu kuNkulunkulu kutsi utasinakekela kubaluleke kakhulu nyalo njengobe sisondzela ekupheleni kwemalanga ekugcina.—Semb. 13:17.

Funani Kucala Kulunga KwaNkulunkulu

10, 11. Nakutiwa endzabeni yemsebenti wekutiphilisa, labanye batsembele njani kuJehova? Niketa sibonelo.

10 Jesu waphindze wayala bafundzi bakhe kutsi ‘bafune kucala kulunga kwaNkulunkulu.’ (Mat. 6:33) Loku kusho kutibeka endzaweni yekucala timiso taJehova letimayelana nekutsi yini lelungile kanye nalengakalungi, singabeki loko lokucatjangwa bantfu. (Fundza Isaya 55:8, 9.) Kungenteka usakhumbula kutsi ekucaleni bantfu labanyenti bebalima futsi batsengise ligwayi, labanye bebafundzisa bantfu kulwa, bakha futsi batsengisa netikhali temphi. Kodvwa-ke, ngemuva kwekufundza liciniso, linyenti labo lakhetsa kushintja imisebenti lebeliyenta futsi lafanelekela kubhatjatiswa.—Isa. 2:4; 2 Khor. 7:1; Gal. 5:14.

11 Andrew, usibonelo saloko. Ngesikhatsi yena kanye nemkakhe bafundza ngaJehova, benta sincumo sekumkhonta. Nanobe Andrew abewutsandza kakhulu umsebenti wakhe, wawuyekela. Kungani? Kungobe abesebentela inkampani letsatsa luhlangotsi etindzabeni tetembangalive, futsi bekatimisele kufuna kucala kulunga kwaNkulunkulu. Ngesikhatsi Andrew ayekela lomsebenti, bekanebantfwana lababili, futsi imali labenayo beyingamchuba tinyanga letimbalwa nje kuphela. Ngekwembono webantfu, bekangabonakala ete ‘lifa.’ Kodvwa wetsembela kuNkulunkulu, wachubeka wafuna lomunye umsebenti. Nababuka emuva, yena kanye nemndeni wakhe bayaciniseka ngekutsi ingalo yaJehova ayiyimfisha. (Isa. 59:1) Ngesizatfu sekutsi bente kuphila kwabo kwaba melula, bo-Andrew kanye nemkakhe bajabulela kukhonta njengetisebenti tasikhatsi sonkhe. Andrew utsi: “Ngaletinye tikhatsi nakwenteka siba netinkinga tetimali, tendzawo yekuhlala, nobe sikhatsatwa yimphilo kanye nekuguga, Jehova bekasolo angakitsi. Singasho ngaphandle kwekungabata kutsi kukhonta Jehova kuyintfo lencono kakhulu kanye nalezuzisako umuntfu langayenta.” aShu. 12:13.

12. Nguyiphi imfanelo ledzingekako kute sente timiso taNkulunkulu tite kucala ekuphileni kwetfu? Shano sibonelo salabasebandleni lakini labenta njalo.

12 Jesu washo naku kubafundzi bakhe: “Naningaba nekukholwa lokuncane lokungangenhlavu yendlulamitsi, ningatsi kulentsaba: ‘Suka la, uye lapha,’ ivele isuke. Kute lokungete kwenteke kini.” (Mat. 17:20) Ungakhona yini kubeka timiso taNkulunkulu endzaweni yekucala ngisho nobe loko kungakwenta ubhekane nebumatima? Nangabe unekungabata, coca nalamanye emalunga elibandla. Akungatjatwa kutsi utawutfola kucabuleka ngekwakamoya nawuva lokuhlanganwe nako kwabo.

Kuba Ngulababongako Ngemalungiselelo AJehova Akamoya

13. Kufanele siwatsatse njani emalungiselelo akamoya nangabe sitinikela ngalokugcwele emsebentini waJehova?

13 Nangabe ukutsatsa njengalokuligugu kukhonta Jehova, ungaciniseka ngekutsi utatinakekela tidzingo takho tenyama kanye netakamoya, njengobe enta lokufananako kumaLevi. Cabanga ngaDavide: Ngisho nangesikhatsi asemgedzeni, bekasolo etsembele kuNkulunkulu. Natsi singetsembela kuJehova ngisho nobe sisenkingeni. Khumbula kutsi ngesikhatsi Asafa “angena endlini lengcwele yaNkulunkulu,” watfola kucondzisisa ngesimo lebesimcindzetela. (Hla. 73:17) Ngalokufananako, kufanele siphendvukele kuNkulunkulu kute sitfole kondliwa ngekwakamoya. Ngaleyondlela, sikhombise kubonga ngemsebenti lojabulisako wekukhonta Nkulunkulu ngisho nobe sikutiphi timo. Loko kuyinkhomba yekutsi senta Jehova sabelo setfu.

14, 15. Kufanele sisabele njani nakuvela kukhanya lokuchubekako endleleni lesicondza ngayo imiBhalo letsite, futsi kungani kufanele sente kanjalo?

14 Usabela njani nangabe Jehova, longuMtfombo wekukhanya kwakamoya, aveta kukhanya kwetintfo ‘letijulile takhe’ letitfolakala eBhayibhelini? (1 Khor. 2:10-13) Sibonelo lesihle lesinaso kulendzaba, yindlela umphostoli Phetro lasabela ngayo ngesikhatsi Jesu atjela bantfu labebamlalele kutsi: “Naningayidli inyama yeNdvodzana yeMuntfu, ninatse nengati yayo, nite kuphila.” Ngesizatfu sekutsi bafundzi labanyenti bebawatsatsa njengobe anjalo lamavi, batsi: “Ilukhuni-ke lemfundziso. Ngubani nje longayiva?” Lokwenteka kutsi “labanyenti bebafundzi bakhe bamhlubuka.” Kodvwa Phetro watsi: “Nkhosi, singasuka kuwe siyephi? Ngobe emavi ekuphila lokuphakadze akuwe.”—Joh. 6:53, 60, 66, 68.

15 Phetro bekangakucondzi ngalokugcwele loko lokwashiwo nguJesu mayelana nekudla inyama yaKhe kanye nekunatsa ingati yaKhe. Nanobe kunjalo, lomphostoli beketsembele kuNkulunkulu kute atfole kukhanya kwakamoya. Nakwenteka kuvela kukhanya kwakamoya lokuchubekako endzabeni letsite, uyayenta yini imetamo yekucabangisisa ngetizatfu letisemiBhalweni letisekela lolo shintjo? (Taga 4:18) Takhamuti taseBheriya tangelikhulu lekucala temukela livi ‘ngalenkhulu inshisekelo. Onkhe emalanga betiphenyisisa imiBhalo.’ (Imis. 17:11) Kubalingisa kungakhulisa kujabulela kwakho litfuba lonalo lekukhonta Jehova, umente abe sabelo sakho.

Kushada Kuphela Entsandvweni YeNkhosi

16. Ngekuvumelana nemBhalo wa-1 Khorinte 7:39, Nkulunkulu angaba njani sabelo setfu?

16 Lesinye sici sekuphila emaKhristu lokufanele akhumbule injongo yaNkulunkulu kuso, kusendzabeni yekushada “kuphela entsandvweni yeNkhosi.” (1 Khor. 7:39) Lamanyenti akhetsa kuhlala angakashadi kunekutsi angasihloniphi lesimiso lesivela kuNkulunkulu. Nkulunkulu uyabajabulela labenta njalo. Wenta njani Davide ngesikhatsi ativa anesitunge futsi adzinga lusito? Watsi: “Ngititfululela [kuNkulunkulu] tonkhe tikhalo tami, ngimtjele tonkhe tinhlupheko tami. Umoya wami nase uphelelwa ngemandla.” (Hla. 142:1-3) Kungenteka kutsi imiva lefananako yamfikela naJeremiya, lowakhonta Nkulunkulu ngekwetsembeka emashumi eminyaka angakashadi. Ungase utsandze kufundza ngesibonelo sakhe lokucocwa ngaso esehlukweni 8 sencwadzi letsi “UNkulunkulu Ukhuluma Nathi NgoJeremiya.”

17. Lomunye dzadze longakashadi uhlangabetana njani nesitunge laba naso ngaletinye tikhatsi?

17 Lomunye dzadze waseMelika watsi: “Angizange ngente sincumo sekuhlala ngingakashadi. Kodvwa ngitimisele kushada kuphela nase ngitfole umuntfu lokahle. Njengobe make wami angasiye Fakazi, beketama kungincenga kutsi ngishade nanobe ngumuphi umuntfu longisomako. Bengivame kumbuta kutsi nangabe lomshado sewuba netinkinga, uyafuna yini kutsi ngisole yena. Kodvwa njengobe sikhatsi sichubeka, wabona kutsi bengisebenta kahle, ngikwati kutinakekela futsi ngijabula. Ngesizatfu saloko, wayekela kungicindzetela.” Ngaletinye tikhatsi, lodzadze utiva anesitunge. Utsi: “Nakwenteka loko, ngivame kwetsembela kuJehova. Akwenteki angilahle.” Yini lemsitile kutsi etsembele kuJehova? Utsi: “Umthandazo uyangisita ngibone kutsi Nkulunkulu ukhona mbamba kanye nekutsi angisingedvwa. Losetikwako Konkhe endzaweni yonkhe uyangilalela; ngako-ke, ngitiva nginekuthula futsi ngijabulile.” Lodzadze uyaciniseka ngekutsi “kubusisiwe kupha kunekwemukela.” Ngako-ke, utsi: “Ngetama kusita labanye, futsi angilindzeli kutsi bangibuyisele ngaloko. Nakwenteka ngicabanga ngekutsi ngingamsita njani lomunye umuntfu, ngivele ngibe nenjabulo lenkhulu.” (Imis. 20:35) Kuliciniso kutsi lodzadze wente Jehova sabelo sakhe, futsi uyajabula ngekumkhonta.

18. Jehova angakwenta njani sabelo sakhe?

18 Ngisho nobe ngusiphi simo lokuso, ungamenta Nkulunkulu sabelo sakho. Nawenta kanjalo, utawuba semkhatsini webantfu bakhe labajabulako. (2 Khor. 6:16, 17) Umphumela waloko utawuba kutsi nawe ube sabelo saJehova, njengobe bekunjalo nangetinceku taKhe tasendvulo. (Fundza Dutheronomi 32:9, 10.) Njengobe nje nema-Israyeli aba sabelo saNkulunkulu emkhatsini wetive, nawe angakukhetsa kutsi ube sabelo sakhe futsi akunakekele ngelutsandvo.—Hla. 17:8.

[Umbhalo longentansi]

a Fundza i-“Phaphama!” ya-November 2009, emakhasini 12-14, ngesiZulu.

Ungaphendvula Njani?

Ungamenta njani Jehova sabelo sakho

• ngekufuna uMbuso kucala kanye nekulunga kwakhe?

• ngekubonga emalungiselelo akhe akamoya?

• ngekulalela umyalo wakhe wekushada kuphela entsandvweni yeNkhosi?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Emavi lahambisana nesitfombe ekhasini 13]

Jehova uba sabelo setfu nangabe umsebenti wakhe kunguwo lobaluleke kakhulu kitsi

[Sitfombe ekhasini 15]

Sibonelo saJeremiya siyasikhutsata