Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Oupwe Kitir pwe Oupwe Angei Winnemi

Oupwe Kitir pwe Oupwe Angei Winnemi

Oupwe Kitir pwe Oupwe Angei Winnemi

“Oupwe kitir pwe oupwe angei winnemi.”​—1 KOR. 9:24.

1, 2. (a) Met Paul a eäni äwewe pwe epwe apöchökküla ekkewe Chon Kraist chon Ipru? (b) Met Paul a erä pwe sipwe föri?

EWE aposel Paul a eäni äwewe woon eü kitir le apöchökküla ekkewe Chon Kraist chon Ipru. Lon nöün we taropwe ngeniir, a erä pwe ra usun chök sensü lon eü kitir. Nge a ächema ngeniir pwe esap iir chök ra fiti ena kitir. A wor chommong chon angangen Jiowa me loom ra fen äwesaalo ewe kitir. Paul a apasa pwe chokkewe mi pwellifeiliir, iir ‘chommong chon pwarata usun chok eu kuchu mi lap.’ Ika ekkewe chon Kraist chon Ipru repwe chechchemeni ar kewe föfförün lükü, repwe tipeppos le äwesaalo ewe kitir.

2 Lon ewe lesen mwen ei, sia fen käeö usun ekkoch me lein ekkena chon tuppwöl loom. Pöchökkülen ar lükü Kot a älisiir le amwöchü ar tuppwöl ngeni tori mälo. Ra likiitü le ssä tori ewe sopwoloon. Epwe ifa usun sipwe pwal usur le äwesöchüolo ewe kitir? Paul a apasa: “Ousipwe likitätiu mettoch meinisin mi epetikich, pwal sokun tipis mi alikafifikich, nge sipwe tipeppos le sä lon ewe kitir mi nom mwach.”​—Ipru 12:1.

3. Met Chon Kraist ra tongeni käeö seni alon Paul usun ekkewe sensü lon än chon Kris kewe urumwot?

3 Pwata Paul a apasa pwe repwe ‘likitätiu mettoch meinisin mi epetiir’? Eü puk mi kapas usun nonnomun ekkewe Chon Kraist le manauen Paul we a äweweei napanapen än ekkewe sensü sässä. (Backgrounds of Early Christianity) A apasa: “Ekkewe sensüün Kris ra seleelo le rensü me ssä lon kitir.” * Eli me rech lon ach ei fansoun, ese pwüng ena. Nge ekkena sensü ra seleelo le ssä pun rese mochen och mettoch epwe eppeti ar angei winner. Ina minne, än Paul ereni ekkewe Chon Kraist chon Ipru pwe repwe ‘likitätiu mettoch meinisin mi epetiir’ a wewe ngeni ar repwe likitalo mettoch meinisin mi äweiresi ar repwe winneni manau esemuch. Ena kapasen fön a mürinnö ngeniir, me a pwal mürinnö ngenikich. Ikkefa ekkewe mettoch mi “epetikich” me äweiresi ach äwesaalo ewe kitir?

“Likitätiu Mettoch Meinisin Mi Epetikich”

4. Met ekkewe aramas lon ränin Noa we ra föfföri?

4 Paul a ereniir, “likitätiw mettoch meinisin mi epetikich.” A kapachelong mettoch meinisin mi eppeti ach unusen ekieki ewe kitir me achocho le äwesaalo. Ikkefa ekkoch mettoch mi tongeni eppetikich? Jises a älisikich le weweiti ena ren an kapas usun fansoun Noa we, iwe, Noa emön me lein ekkewe chon lükü loom Paul a mak usur. Jises a äweweei: “Usun mine a fis lon fansoun Noa, iei usun epwe pwal fis lon ränin Nöün Aramas.” (Luk 17:26) Pwüngün pwe ach ei otot epwele muchulo usun chök ewe lon fansoun Noa we. Nge Jises a äweweei pwe nonnomun aramas lon ach ei fansoun epwe usun chök nonnom aramas me mwen ewe Noter. (Älleani Mattu 24:37-39.) Lape ngeni aramas lon fansoun Noa we rese mochen käeö usun Kot are manaueni ewe manau mi apwapwaai Kot. Met ra föfföri? Ra mömmöngö, ükkün, me pwüpwülü. Ikkena ekkewe mettoch aramas ra föfföri lon manauer. Nge ra alamota ekkeei mettoch lap seni ar akkaüseling ngeni än Kot kapas. Jises a erä pwe rese äfänni are meefi och.

5. Met epwe tongeni älisikich le äwesöchüolo ewe kitir?

5 Kich usun chök Noa me an we famili, mei wor chommong wisach iteiten rän. Sia eäni angangen moni me tüttümünü pwisin kich me chon le imwach. Ekkena mettoch ra angei watteen ach fansoun me pöchökkül. Sia tongeni aüreki osupwangach ika a nafangaw nöüch moni. Mei pwal wor chommong wisach mi lamot pun sia fen fangolo manauach ngeni Jiowa. Sia akkafalafal, akkammolnatä ekkewe lesen fän iten ach kewe mwich me fiffitiir, pwisin käkkäeö me käeöfengen lon ach famili. A pwal wor chommong wisen Noa lon an angang ngeni Kot, nge “a föri meinisin mine Kot a allük ngeni.” (Ken. 6:22) Iwe, kich mi äkkäppirü Noa? Are, sia kinamwe le chök föri arapakkan meinisin wisach kewe me ren Jiowa? Ika sia mochen föri mettoch meinisin minne Kot a ewisa ngenikich me äwesaalo ach kitir, a fokkun lamot sisap mut ngeni och mettoch epwe eppetikich are äweiresi ach sässä.

6, 7. Ikkefa alon Jises kewe sipwe fokkun chechchemeni?

6 Met weween än Paul erä pwe sipwe “likitätiu mettoch meinisin mi epetikich”? Sap minne a erä sipwe likitatiw wisach kewe meinisin pun ekkoch ra fokkun lamot. Nge chechchemeni alon Jises usun ekkewe mettoch mi lamot watte lon manauach, a erä: “Ousap öürek o apasa, ‘Meta sipwe mongö?’ ika ‘Meta sipwe ünümi?’ ika ‘Meta sipwe üföüf?’ Pun chokewe resap silei Kot ra chök ekieki usun ekei metoch. Iwe, Sememi lon läng a silei pwe oua osupwang ren ekei metoch.” (Mt. 6:31, 32) Jises a äweweei pwe pwal mwo nge ekkewe mettoch mi lamot watte lon manauach, äwewe chök anach me üfach, ra tongeni eppetikich ika sia kon alamoter. Ra tongeni akaükichelo seni ach fiti ewe kitir.

7 Kosap mönükaalo met Jises a apasa: “Sememi lon läng a silei pwe oua osupwang ren ekei metoch.” Alon kana ra affata pwe Jiowa, Semach we, epwe awora tufichin manauach. Esap weween pwe epwe ngenikich mochenich kewe meinisin lükün “ekei metoch” mi lamot watte ngeni manauach. Nge a apasa pwe sisap aürekiir pwe site usun chon ekkewe mwu mi chök kükkütta “ekei metoch.” Pwata esap öch ach sipwe aürekiir? Jises a pwal erä: “Oupwe afälikemi, pwe lelukemi esap chouchou ren mongömong me ünüpuch, pwal ren öürekin manauen ikenai, pwe ewe rän esap müttiritikemi usun eu sär.”​—Luk 21:34, 35.

8. Pwata sipwe “likitatiw mettoch meinisin mi epetikich” iei?

8 Sia akkarap ngeni le sopwoloon ach kitir. A usun itä nge sia tongeni küna ewe tepkiri. Iwe, sisap mut ngeni och mettoch an epwe äweiresi ach äwesaalo ewe kitir. Ina popun, sipwe “likitatiw mettoch meinisin mi epetikich.” Sipwe chök menemenöch ika pwe a wor rech ekkewe mettoch mi lamot ngeni manauach. Ewe aposel Paul a fönökich pwe sipwe manaueni ewe manau mi fich ngeni Kot me “menemenoch.” (1 Tim. 6:6) Ina popun, ika sia menemenöch ren minne chök a lamot watte ngenikich, epwe ämecheresi ach ssä me angei winnach.

“Sokkun Tipis Mi Alikafifikich”

9, 10. (a) Ifa ewe sokkun tipis mi mecheresin elikofiffikich? (b) Met a tongeni fis ngeni än emön Chon Kraist lükü?

9 Paul a kapas usun pwal eü mettoch sipwe likitatiw, ina ewe “sokun tipis mi alikafifikich.” Ewe kapasen Krik mi afföw ngeni ‘elikofiffikich’ a pwä fän eü chök lon Paipel lon ei wokisin. Emön sou käeöön Paipel itan Albert Barnes a apasa pwe ekkewe sensü lon ena fansoun loom resap üföüf sokkun üf epwe elikofiffi pecher pwe ete äweiresi ar ssä. Iwe, a pwal erä pwe Chon Kraist resap mut ngeni och mettoch an epwe äweiresi ar ssä lon ar kitir. Resap mut ngeni och mettoch an epwe elikofiffi, weween, epwe pöütülo an lükü are apwangapwangolo. Ifa usun epwe pöüt seni emön Chon Kraist an lükü?

10 Ese mwittir pöütülo än emön Chon Kraist lükü. A tongeni fis ekis me ekis, nge eli ese mwo meefi pwe a apwangapwangolo an lükü. Le poputään nöün Paul we taropwe ngeni ekkewe chon Ipru, a öüröürer usun ena minen efeiengaw. A ereniir pwe repwe tüttümünü pwe resap “tokola seni” ewe lükü, me esap wor emön leir epwe “eäni eu leluk mi ngau o lükümang.” (Ipru 2:1; 3:12) Ika üfen emön sensü a elikofiffi pechen, epwe turulo. Iwe, a lamot epwe mirititi pwe a tongeni turulo ika epwe filingaw üfan. Met epwe eselipa än emön sensü epwe tunalo ena feiengaw? Eli a tümününgaw are tunalo än emön kapasen öüröür. Are, a tipetekia le ekieki pwe a pöchökkül me esap tongeni turulo. Are, a rikirik ekiekin. Met sipwe tongeni käeö seni än Paul kapasen fön?

11. Met a tongeni eselipa pöütüloon ach lükü?

11 Sipwe chechchemeni pwe ika a pöüt seni emön Chon Kraist an lükü, a fis pokiten ekkewe mettoch a pwisin filatä. Pwal emön sou käeö a kapas usun ewe “tipis mi alikafifikich.” A äweweei pwe nonnomun manauach, chiechiach kewe, me pwisin ach kewe mocheniaingaw ra pöchökkül le lukikich. Ra tongeni apwangapwangaalo are fen eselipa pöütüloon ach lükü.​—Mt. 13:3-9.

12. Ikkefa ekkewe kapasen öüröür sipwe älleasochisi ika sise mochen epwe pöütülo ach lükü?

12 Ewe chon angang mi alükülük me tipachem a fen öüröürakich fän chommong pwe sipwe filiöchü met sia kakkatol me met sokkun köl sia akkaüseling ngeni pun ekkeei mettoch ra anapanapa ekiekich me mochenich. A pwal öüröürakich usun feiengawen ach chechchei moni me pisek. Ika sia kon efich apwapwaan fönüfan are mochen eäni meinisin ekkewe mineföön pisek, eli ekkeei mettoch repwe angei unusen ach fansoun, iwe, sise chüen tawe ngeni ekkewe mettoch mi kon lamot. Sipwe feiengaw ika sia pöpööni ekkena kapasen öüröür ren ach ekieki pwe ra kon tichik are eipö. Sisap ekieki pwe ekkena öüröür fän iten chök ekkewe ekkoch pun ach lükü a pöchökkül. Setan a äkkäeä ekiekin me mochenian fönüfan le eselipa ach tunalo kapasen öüröür. Ese mochen sipwe äwesaalo ewe kitir. A pöüt seni ekkoch ar lükü pun ra tümününgaw, tipetekia, are tokolo ren ar ekieki chök mettochun fönüfan. Ika a fis ngenikich ena, epwe tongeni pöütülo winnach we, manau esemuch.​—1 Jon 2:15-17.

13. Met sipwe föri pwe sisap eäni ekiekin aramasen ei otot?

13 Iteiten rän, aramas lon än Setan ei otot ra sotun etipetipakich le eäni ekiekiir. Ra mochen sipwe alamota ekkewe mettoch ra alamota, me sipwe föri minne ra föfföri. (Älleani Efisus 2:1, 2.) Nge sia tongeni pwisin filatä ika sipwe eäni ekiekin chon fönüfan are sisap. Paul a apasa pwe ekiekin aramas a usun chök äsepwäl mi enienfeil. Nge a usun äsepwäl mi poison. Sise mochen ngaseri ena poison. Iwe, pwal ina chök usun, sise mochen eäni ekiekin chon ei otot. Met epwe älisikich le tipeppos lon ewe kitir? Ina än Jises leenien äppirü mi mürinnö seni meinisin. A tipeppos me likiitü lon an we kitir tori sopwoloon, iwe, sia tongeni pwal äkkäppirü i. (Ipru 12:2) Än ewe aposel Paul leenien äppirü a pwal mürinnö. A fiti ewe kitir, me a pesei pwiin kewe Chon Kraist le äppirü i.​—1 Kor. 11:1; Fil. 3:14.

Ifa Usun “Kopwe Angei” ewe Win

14. Ifa ükükün lamotan än Paul äwesaalo ewe kitir?

14 Ifa lamotan ngeni Paul an epwe äwesi ewe kitir? Atun an säingoon fos ngeni ekkewe elter lon Efisus, a apasa: “Manauei esap aüchea ngeniei. Üa chök mochen awesala ai kitir o awesöchüela ewe angang ach Samol Jesus a ngeniei pwe üpwe föri.” (Fof. 20:24) Iwe, Paul a tipeeü ngeni an epwe pennüküolo mettoch meinisin, pachelong manauan, le äwesaalo ewe kitir. A fokkun ekitekit me öttüres le afalafala ewe kapas allim. Nge a erä pwe an angang weires epwe lamot-mwääl ika ese äwesaalo ewe kitir. A silei pwe epwe chök akkangang tori ewe sopwoloon. Ese mwo ekieki pwe a fen angei winnan. (Älleani Filipai 3:12, 13.) Iwe nge, ekiselo me mwen an mälo, a pwüng an a apasa: “Üa eäni ewe maun mi öch, üa awesöchüela ewe kitir, üa amwöchü ai lükülük.”​—2 Tim. 4:7.

15. Met Paul a pesei pwiin kewe Chon Kraist ar repwe föri?

15 Paul a mochen pwiin kewe repwe äwesaalo ewe kitir. A pesei ekkewe Chon Kraist lon Filipai le angang weires fän iten pwisin ar amanau. A ächema ngeniir ar repwe kamwöchünnük woon “ewe kapasen manau.” A pwal ereniir ewe popun a fokkun lamot ngeni i: “Pun epwe pwä pwe ai achocho me ai angang weires esap lomotongau.” (Fil. 2:16) Ika ekkoch chienan kewe chon ssä rese äwesaalo ewe kitir, Paul epwe meefi pwe ese apwönüetäöchü wisan. A pwal pesei ekkewe Chon Kraist lon Korint ar repwe sopwelo le ssä pwe repwe angei winner. A apasa: “Oupwe kitir pwe oupwe angei winnemi.”​—1 Kor. 9:24.

16. Pwata sipwe lükü pwe ewe win, wesewesan?

16 Emön chon marasong epwap küna ewe tepkiri atun chök a arap ngeni. Nge fansoun meinisin, a chök ekkekieki usun ewe tepkiri me a silei pwe a akkarap ngeni. Iwe, atun a kkan ngeni, a lapolo an tipeppos pwe epwe äwesaalo ewe kitir. A pwal ina usun ewe kitir Chon Kraist ra fiti. Sipwe unusen lükü pwe ewe win, wesewesan. Epwe älisikich pwe sipwe tipeppos le äwesaalo ewe kitir me angei winnach.

17. Ifa usun lükü a efisi pwe ewe win, ina wesewesan me rech?

17 Paul a makkeei: “Iwe, luku a usun chok ach alleta minne sia apilukuluku, o usun chok ach achifoua minne sise mo küna.” (Ipru 11:1, TF) Eperiam me Sara ra tipemecheres le likitalo leenier mi kinamwe me feilo ikewe ie “ir chon ekis me choisä.” Pwata ra tongeni föri ena? Ra lükü pwe ekkewe mettoch Kot a pwon ngeniir, iir wesewesan. “Ra küna ekewe mettoch me toau o ra pwapwa rer.” Iwe, Moses a tii seni pwapwaan “tipis lon ekis chök fansoun” me “wöün Isip.” Ifa usun a eäni lükü me pöchökkül le föri ena? A “nenengeni ewe liwin epwe angei me mürin.” (Ipru 11:8-13, 24-26) Paul a apasa pwe ‘ren ar lükü’ chokkana ra föri ekkena mettoch. A pöchökkül ar lükü, ina popun fansoun meinisin me rer ewe win wesewesan. Rese tongeni mönükaalo ewe win, ese lifilifil met sokkun weires a toriir. Ra silei pwe Kot a älisiir lon ena atun, me epwe chök apwönüetä an kewe pwon lon fansoun mwer.

18. Met sipwe föri pwe sisap fangetä nge sipwe äwesaalo ewe kitir?

18 Sia tongeni ekilonei pworausen ekkewe mwän me fefin mi tuppwöl lon Ipru sopwun 11, me äkkäppirüür. Epwe apöchökküla ach lükü me älisikich le likitätiw “sokun tipis mi alikafifikich.” (Ipru 12:1) Pwal eü, “sipwe tongeni alollolätai chienach ren ach eäni chen me föför mürina” ren ach mwimwichfengen me pwiich kewe mi pwal achocho le apöchökküla pwisin ar lükü.​—Ipru 10:24.

19. Pwata a lamot sipwe sässä lon ewe kitir?

19 Sia akkarap ngeni sopwoloon ach kitir, usun itä nge sia tongeni küna ewe tepkiri. Sipwe tufichin “likitätiu mettoch meinisin mi epetikich, pwal sokun tipis mi alikafifikich,” ren än Jiowa älillis me pöchökkülen ach lükü. Sia tongeni sässä me angei ewe win Jiowa, Semach we, a pwon ngenikich.

[Pwóróus fan]

^ par. 3 Ekkewe chon Jus loom ra rükö ren ena napanap. Ewe puken uruwo itan 2 Maccabees, esap kinikinin ewe Paipel, a apasa pwe chommong chon Jus ra song atun ewe samol fel mi tokolo itan Jason a mochen epwe wor eü imwen urumwot lon Jerusalem usun chök än chon Kris we.​—2 Maccabees 4:7-17.

Ka Chechchemeni?

• Ifa usun sipwe “likitätiw mettoch meinisin mi epetikich”?

• Met epwe tongeni eselipa pöütüloon än emön Chon Kraist lükü?

• Pwata a lamot sipwe lükü pwe winnach, wesewesan?

[Kapas Eis fán Iten ewe Lesen]

[Sasing lon pekin taropwe 26]

Ifa ewe “tipis mi alikafifikich”? Ifa usun sipwe ffif ren?