„Jookske nii, et teie selle saate”

„Jookske nii, et teie selle saate.” (1. KOR. 9:24)

1., 2. a) Mille varal Paulus heebrea kristlasi julgustas? b) Mida õhutas Paulus Jumala teenijaid tegema?

OMA kirjas heebrealastele kasutas Paulus jõulist piltlikku näidet, et kaaskristlasi julgustada. Ta tuletas neile meelde, et nad ei jookse elu võidujooksus üksi, sest nende „ümber on nii suur pilv tunnistajaid”, kes on jooksu edukalt lõpetanud. Nende varasemate jooksjate usutegude ja visade pingutuste peale mõtlemine pidi andma heebrea kristlastele stiimuli võidujooksus edasi rühkida ja mitte alla anda.

² Eelmises artiklis rääkisime mitmest jumalateenijast, kes on osa „suurest pilvest tunnistajatest”. Me nägime, et vankumatu usk aitas neil kõigil Jumalale ustavaks jääda ja piltlikus võidujooksus edukalt finišisse jõuda. Me võime nende kordaminekutest õppida. Tolles artiklis toodi ära ka Pauluse nõuanne oma usukaaslastele, kaasa arvatud meile. Paulus kirjutas: „Heitkem meiegi endalt ära kõik, mis meid koormab, ja see patt, millesse me kergesti takerdume, ning jookskem vastupidavalt meie ette seatud võidujooksu” (Heebr. 12:1).

3. Mida Paulus silmas pidas, kui ta viitas nõu andes kreeka spordimängude jooksjatele?

³ Raamat „Backgrounds of Early Christianity” ütleb ühe tollal populaarse spordiala, jooksmise kohta: „Kreeklased olid treenides  ja võisteldes alasti.” * Nii olid jooksjad vabad liigsest koormast, mis oleks neid aeglustanud. Ehkki selline tagasihoidlikkuse ja sündsustunde puudumine on pahakspandav, jooksid nad niiviisi seetõttu, et neil oli silme ees ainult üks eesmärk – võita auhind. Pauluse sõnade mõte oli selles, et elu võidujooksus auhinna saamiseks on jooksjatel hädavajalik vabaneda igasugustest takistustest. See oli hea nõuanne kristlastele tollal ja on ka meile tänapäeval. Mis võib siis olla meile selliseks koormaks, mis meid võidujooksus segab ja auhinna saamise ohtu seab?

„Heitkem ... ära kõik, mis meid koormab”

4. Millega olid inimesed Noa päevil hõivatud?

⁴ Paulus andis nõu: „Heitkem meiegi endalt ära kõik, mis meid koormab.” Niisuguse koorma hulgas on kõik, mis segab meid võidujooksule keskendumast ja takistab andmast endast parimat. Mis näiteks võib selliseks koormaks olla? Seoses Noaga – ühega meie eeskujudest, kellest Paulus oma kirjas heebrealastele rääkis – meenuvad meile Jeesuse sõnad „Nagu juhtus Noa päevil, nii saab olema ka inimese Poja päevil” (Luuka 17:26). Siinkohal ei rääkinud Jeesus peamiselt mitte enneolematust hävingust, mis on tulemas, vaid hoopis inimeste eluviisist. (Loe Matteuse 24:37–39.) Enamik inimesi Noa päevil ei tundnud Jumala vastu mingit huvi, rääkimata püüust talle meele järele olla. Millele nad oma tähelepanu siis koondasid? Ei millelegi erilisele. Selleks olid elu tavalised asjad: söömine, joomine, abiellumine. Nende viga oli selles, et nad „[ei] pööranud toimuvale tähelepanu”, nagu Jeesus ütles.

5. Mis aitab meil võidujooksu edukalt lõpetada?

⁵ Nagu oli Noal ja tema perel, on ka meil iga päev palju tegemist. Me peame teenima elatist ning hoolitsema enda ja oma pere eest. Sellele võib kuluda suur osa meie ajast, energiast ja ressurssidest. Eriti just majanduslikult rasketel aegadel võib kergesti juhtuda, et hakkame liigselt muretsema eluks hädavajaliku pärast. Pühendunud kristlastena on meil ka tähtsaid teokraatlikke ülesandeid. Me teeme kuulutustööd, käime kristlikel koosolekutel ja valmistume nendeks ning tugevdame oma vaimsust isikliku uurimise ja pere jumalakummardamise kaudu. Ehkki Noal oli Jumalat teenides palju teha, ’tegi ta kõik nõnda, nagu Jumal teda käskis’ (1. Moos. 6:22). Pole mingit kahtlust, et kui tahame kristlikus võidujooksus finišisse jõuda, on ülimalt tähtis hoida koorem, mida meil tuleb kanda, võimalikult väikene ning hoiduda igasugusest ebavajalikust lisakoormast.

6., 7. Millist Jeesuse nõuannet me peaksime meeles pidama?

⁶ Mida Paulus mõtles, kui ütles, et meil tuleb heita ära „kõik, mis meid koormab”? Muidugi ei saa me vabastada end kõigist kohustustest. Kuid tuletagem siinkohal meelde Jeesuse sõnu „Ärge olge siis kunagi mures  ega öelge: „Mida me sööme?” või „Mida me joome?” või „Mida me selga paneme?” Sest kõike seda taotlevad agarasti rahvad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate” (Matt. 6:31, 32). Jeesuse sõnad annavad mõista, et hool isegi selliste vajalike asjade pärast nagu toit ja riided võib saada meile koormaks või komistuskiviks, kui need asjad pole meil elus õigel kohal.

⁷ Pangem tähele Jeesuse kinnitust „Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate”. Need sõnad näitavad, et meie taevane Isa Jehoova teeb oma osa meie vajaduste eest hoolitsemisel. Loomulikult võib „see kõik” erineda sellest, mis meile isiklikult meeldiks või mida me ihkaksime. Ometi ütles Jeesus, et me poleks mures selle pärast, mida „taotlevad agarasti rahvad”. Miks? See tuleb välja Jeesuse hilisemast nõuandest. Ta ütles oma kuulajatele: „Pange iseennast tähele, et te ei koormaks kunagi oma südant liigsöömise ega ülemäärase joomise ega elumuredega ja et see päev ei tabaks teid ühtäkki silmapilkselt nagu püünis” (Luuka 21:34, 35).

8. Miks on praegu eriti tähtis ’heita ära kõik, mis meid koormab’?

⁸ Meie kristlik võidujooks on sealmaal, et finišijoon juba peaaegu paistab. Oleks tõeliselt kahetsusväärne, kui me nüüd, olles lõpule nii lähedal, võtaksime enda peale ebavajaliku koorma, mis meid küüru vajutaks ja jooksus pidurdaks! Kui targad on seepärast apostel Pauluse sõnad „Jumalale andumus [on] suur tuluallikas, kui inimene rahuldub sellega, mis tal on”! (1. Tim. 6:6.) Kui suhtume tõsiselt Pauluse sõnadesse, suurendame tublisti oma võiduvõimalusi.

„Patt, millesse me kergesti takerdume”

9., 10. a) Millele osutab väljend „patt, millesse me kergesti takerdume”? b) Kuidas võib juhtuda, et kristlane takerdub?

⁹ Paulus ütles, et peale „kõige, mis meid koormab” tuleb meil heita ära ka „patt, millesse me kergesti takerdume”. Mis see võiks olla? Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „kergesti takerduma”, esineb Piiblis vaid korra ja seda selles kirjakohas. Piibliõpetlane Albert Barnes märgib: „Nii nagu jooksja pidi olema hoolas, et ta ei kammitseks end rõivaga, mis oleks võinud jooksu ajal kergesti tema jalgade ümber mähkuda ja teda pidurdada, peaks seda olema ka kristlane, kellel eriti tuleb loobuda kõigest selletaolisest.” Kuidas võib kristlane takerduda Pauluse mainitud pattu, milleks on usu kaotus?

¹⁰ Kristlane ei kaota oma usku üleöö. See võib juhtuda järk-järgult, isegi märkamatult. Oli ju Paulus oma kirja algupoolel heebrea kristlasi hoiatanud, et nad „eemale ei triiviks” ja et nende „süda ei muutuks kunagi kurjaks ega uskmatuks” (Heebr. 2:1; 3:12). Kui jooksja jalg takerdub rõivasse, on kukkumine peaaegu vältimatu. Takerdumine on eriti tõenäoline, kui jooksja ei arvesta ohuga, mis tuleneb jooksuks sobimatute rõivaste kandmisest. Mis võib panna teda ohtu eirama? Võib-olla hooletus, liigne enesekindlus või tähelepanu keskendumine muule kui jooksule. Mida me võime Pauluse nõuandest õppida?

11. Mis võib põhjustada usu kaotust?

¹¹ Me peaksime arvestama sellega, et usu kaotus on aja jooksul tehtud valede valikute tagajärg. Väljendi kohta „patt, millesse me kergesti takerdume” ütleb üks teine piibliõpetlane, et see on „patt, millele annavad eelisseisundi meie olud, olemus ja seltskond”. Mõte on selles, et olustik, milles me elame, meie nõrkused ja kaaslased võivad avaldada meile tugevat mõju. Tagajärjeks võib olla see, et meie usk nõrgeneb või isegi kaob (Matt. 13:3–9).

12. Millistesse meeldetuletustesse me peaksime tõsiselt suhtuma, et oma usku mitte kaotada?

¹² Läbi aastate on ustav ja arukas ori meile ikka ja jälle meelde tuletanud, kui tähtis on  olla valiv selles, mida me vaatame ja kuulame, ehk teisisõnu, millel me laseme oma meelt ja südant mõjutada. Meid on hoiatatud ohu eest takerduda raha ja varanduse tagaajamisse. Me võime lasta end eksitada meelelahutusmaailma säral ja lummusel või sellel, et satume liigsesse vaimustusse aina uutest tehnikavidinatest. Oleks tõsine viga arvata, et niisugused hoiatused on liialt piiravad või et need on suunatud ainult teistele, samal ajal kui meie oleme selliste ohtude suhtes kuidagi immuunsed. Saatana maailm paneb meie teele raskesti märgatavaid ja ohutuna tunduvaid takistusi, millesse võime joostes takerduda. Nii mõnegi kristlase on viinud vaimsesse hukatusse see, kui ta on olnud hooletu, liigselt enesekindel või lasknud kõrvalistel asjadel oma tähelepanu köita, ning kõik selline võib mõjutada ka meie lootust saada eluauhind (1. Joh. 2:15–17).

13. Kuidas end kahjuliku mõju eest kaitsta?

¹³ Päevast päeva puutume kokku inimestega, kes edendavad maailma mõtteviisi ning selliseid eesmärke ja väärtusi, mis on omased maailmale. (Loe Efeslastele 2:1, 2.) Kuid see, kui tugev on selle mõju meile, oleneb paljuski meist endist, sellest, kuidas me neile mõjutustele reageerime. „Õhk”, millest Paulus rääkis, on surmavalt mürgine. Me peame olema pidevalt valvsad, sest muidu võime lämbuda ja võidujooksust välja langeda. Mis aga aitab meil rajal püsida? Meile on eeskujuks täiuslik võidujooksja Jeesus (Heebr. 12:2). Samuti võime võtta malli apostel Paulusest, kes arvas ka ennast kristlike võidujooksjate hulka ja õhutas usukaaslasi end eeskujuks võtma (1. Kor. 11:1; Filipl. 3:14).

Kuidas joosta nii, et saaks auhinna?

14. Kuidas Paulus oma võidujooksu suhtus?

¹⁴ Kuidas Paulus oma võidujooksu suhtus? Viimases pöördumises Efesose vanemate poole ütles ta: „Ma ei pea oma hinge sugugi tähtsaks, nagu oleks see mulle kallis, kui  ma ainult võiksin lõpetada oma teekonna ja teenistuse, mille ma sain Issand Jeesuselt” (Ap. t. 20:24). Ta oli valmis tooma ohvriks kõik, kaasa arvatud oma elu, et finišisse jõuda. Paulusele oleksid tema pingutused ja kõva töö hea sõnumi nimel mõttetud tundunud, kui ta poleks miskipärast suutnud jooksu edukalt lõpetada. Siiski polnud ta liialt enesekindel ega arvanud, et võit on tal sama hästi kui käes. (Loe Filiplastele 3:12, 13.) Alles oma elu lõpus ütles ta teatava kindlustundega: „Ma olen võidelnud head võitlust, ma olen jooksu lõpetanud, ma olen usu säilitanud” (2. Tim. 4:7).

15. Kuidas Paulus oma jooksukaaslasi innustas?

¹⁵ Paulus soovis väga, et ka tema usukaaslased finišisse jõuaksid ja poolel teel alla ei annaks. Näiteks õhutas ta Filippi kristlasi oma pääste nimel kõvasti tööd tegema. Neil tuli ’elu sõnast kindlalt kinni hoida’. Paulus jätkas: „Et mul oleks Kristuse päeval põhjust rõõmustada, kuna ma ei ole asjata jooksnud ega asjata kõvasti tööd teinud” (Filipl. 2:16). Samamoodi innustas ta Korintose kristlasi: „Jookske nii, et ... [te auhinna] saate” (1. Kor. 9:24).

16. Miks peaks eesmärk ehk auhind meil selgelt meeles olema?

¹⁶ Pikamaajooksus, näiteks maratonis, pole finišijoont alguses näha. Ometi mõtleb jooksja sellele terve distantsi vältel. Kui ta aga teab, et tema eesmärk on juba käeulatuses, keskendub ta finišile veelgi enam. Samamoodi peaks olema meiega. Meile peab võidujooksu eesmärk – auhind – reaalne olema. See aitab meil seda saada.

17. Kuidas on usk seotud auhinnale keskendumisega?

¹⁷ „Usk on kindlal alusel põhinev ootus loodetava suhtes, ilmselge tõendus tegelike asjade kohta, ehkki neid pole näha,” kirjutas Paulus (Heebr. 11:1). Aabraham ja Saara olid valmis jätma maha oma mugavused ning elama nagu „võõrad ja ajutised elanikud” Kaananimaal. Mis neid selles aitas? Nad „nägid seda [Jumala tõotuste täitumist] kaugelt”. Mooses lükkas tagasi ’patu ajutise naudingu’ ja „Egiptuse aarded”. Tänu millele oli tal usku ja jõudu nii toimida? Ta „vaatas keskendunult tasu poole” (Heebr. 11:8–13, 24–26). On arusaadav, miks Paulus ütles neist igaühest rääkides sissejuhatuseks sõnad „usu tõttu”. Usk võimaldas neil vaadata kaugemale oma katsumustest ja raskustest ning mõista, mida Jumal nende heaks on teinud ja veel tulevikus teeb.

18. Mida me peame tegema, et heita endalt ära „patt, millesse me kergesti takerdume”?

¹⁸ Mõtlemine Heebrealastele 11. peatükis räägitud usumeeste ja -naiste peale ja nende eeskuju järgimine kasvatab meie usku ja aitab heita endalt ära „patu, millesse me kergesti takerdume” (Heebr. 12:1). Meid aitavad ka koosolekud, kus oleme koos inimestega, kes samuti enda usku arendavad, ja kus saame ’mõelda üksteise peale, et ergutada üksteist armastusele ja headele tegudele’ (Heebr. 10:24).

19. Miks on praegu tähtis edasi joosta?

¹⁹ Meie võidujooks on peagi lõppemas. Finišijoon sama hästi kui paistab. Tänu usule ja Jehoova abile suudame meiegi ’heita endalt ära kõik, mis meid koormab, ja selle patu, millesse me kergesti takerdume’. Jah, me võime joosta nii, et saame auhinna – õnnistused, mida meie Isa Jumal Jehoova on tõotanud!

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Mida tähendab heita endalt ära „kõik, mis meid koormab”?

• Mis võib olla põhjuseks, et kristlane kaotab usu?

• Miks meil tuleks auhinnale keskenduda?

[Küsimused]

[Pilt lk 23]

Mis on „patt, millesse me kergesti takerdume” ja mis juhul me takerduksime?