Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Gijimani, Khona Nitewutfola Lomklomelo”

“Gijimani, Khona Nitewutfola Lomklomelo”

“Gijimani, Khona Nitewutfola Lomklomelo”

“Gijimani, khona nitewutfola lomklomelo.”—1 KHOR. 9:24.

1, 2. (a) Yini Pawula layisebentisa kute akhutsate emaKhristu langemaHebheru? (b) Tinceku taNkulunkulu tikhutsatwa kutsi tenteni?

 ENCWADZINI yakhe lebekayibhalele emaKhristu langemaHebheru, umphostoli Pawula wasebentisa emavi labalulekile kute awakhutsate. Wawakhumbuta ngekutsi bekungasiwo odvwa kulomncintiswano wekuphila. Emkhatsini wawo, ‘bekunesicumbi lesikhulu sabofakazi’ lebesesiwucedze ngemphumelelo lomncintiswano. Kucabanga ngetento tekwetsembeka kanye nemetamo yaletingijimi, bekutawusita lamaKhristu langemaHebheru kutsi atimisele kuchubeka akulomncintiswano.

2 Esihlokweni lesengcile, sicoce ngendlela lamanye emalunga ‘esicumbi lesikhulu sabofakazi’ labekaphila ngayo. Onkhe aveta kukholwa lokucinile lokwawasita akwati kuhlala etsembekile kuNkulunkulu, njengobe bekachubeka agijima kulomncintiswano kwate kwaba sekugcineni. Natsi singatfola sifundvo lesihle emphumelelweni yawo. Njengobe kuvetiwe kuleso sihloko, Pawula waniketa tikhonti lebetikanye naye lokufaka ekhatsi natsi, nasi sikhutsato: “Asilahle konkhe lokusindzako, nesono lesigigelana njengelwanca. Asigijime ngekucinisela kulomncintiswano losembikwetfu.”—Heb. 12:1.

3. Ngusiphi sifundvo Pawula lasiniketa sona ngekukhuluma ngetingijimi temidlalo yemaGriki?

3 Mayelana nemncintiswano wekugijima lobewudvumile ngaleso sikhatsi, incwadzi i-Backgrounds of Early Christianity, itsi “emaGriki abegijima futsi ancintisane angcunu.” a Etimeni letinjalo, tingijimi betikhumula nobe ngabe yini lesindzako lebeyingatibangela kutsi tigijime kancane. Nanobe tsine singase singavumelani nekungabi kwato nesizotsa, kodvwa betigijima tikuleso simo tinemgomo wekutfola umklomelo. Pawula watsi kute letingijimi titfole umklomelo, bekufanele tikhiphe nobe ngabe yini letawuba siphatamiso. Lesi bekuseluleko lesibalulekile kumaKhristu angaleso sikhatsi, futsi lesisasebenta nakitsi lamuhla. Ngutiphi tintfo letisindzako letingasivimba ekutseni sitfole umklomelo kulomncintiswano wekuphila?

“Asilahle Konkhe Lokusindzako”

4. Bantfu bangesikhatsi saNowa bebamatasatasa ngani?

4 Seluleko saPawula besikutsi ‘silahle konkhe lokusindzako.’ Loko kufaka ekhatsi konkhe lokungasivimba ekutseni sinake futsi sitimisele kulomncintiswano lesiwugijimako. Tingaba yini letintfo letisindzako? Nasicabanga ngaNowa, longulesinye setibonelo Pawula lakhuluma ngato, sikhumbula emavi aJesu latsi: “Njengobe kwakunjalo ngemalanga aNowa, kuyawuba njalo nangemalanga eNdvodzana yeMuntfu.” (Luk. 17:26) Jesu abengakhulumi ngembhubhiso letako lengakaze ibe khona, kodvwa bekakhuluma ngendlela bantfu labebaphila ngayo. (Fundza Matewu 24:37-39.) Linyenti lebantfu bangesikhatsi saNowa belingenandzaba naNkulunkulu kanye nekumjabulisa. Yini lebeyibaphatamisa? Bekungasito tintfo letingakavami. Bebadla, banatsa, baphindze bashada—lokutici tekuphila letivamile. Ngekusho kwaJesu, inkinga lebebanayo kunganaki.

5. Yini lengasisita kutsi sicedze lomncintiswano ngemphumelelo?

5 NjengaNowa nemndeni wakhe, tinyenti tintfo lokufanele sitente malanga onkhe. Kufanele sisebente kute sikwati kutinakekela tsine kanye nemindeni yetfu. Loku kutsatsa sikhatsi setfu lesinyenti, emandla kanye netintfo lesinato. Nakunetinkinga temnotfo, kuba melula kutsi sikhatsateke ngetidzingo tekuphila. NjengemaKhristu latinikele, sinemisebenti lebalulekile lokufanele siyentele Nkulunkulu. Sihlanganyela emsebentini wekushumayela, silungiselele imihlangano yebuKhristu futsi siye kuyo, siphindze sigcine buhlobo betfu naJehova bucinile ngekuba nesifundvo lesitichubela sona kanye nekukhonta kwemndeni. Nowa “wakwenta konkhe” Nkulunkulu labekatsite akakwente. (Gen. 6:22) Ecinisweni, kwehlisa sisindvo semitfwalo yetfu kanye nekubalekela kutsatsa imitfwalo lengadzingeki, kubalulekile nangabe sifuna kugijima umncintiswano webuKhristu kute kube sekugcineni.

6, 7. Ngusiphi seluleko saJesu lokufanele sihlale sisikhumbula?

6 Abesho kutsini Pawula nakatsi “asilahle konkhe lokusindzako”? Kuliciniso kutsi angeke sikwati kuyiyekela yonkhe imisebenti lesinayo. Kulendzaba, kufanele sikhumbule emavi aJesu latsi: “Ngako-ke ningakhatsateki ngekutsi: ‘Sitawudlani?’ nome: ‘Sitawunatsani?’ nome: ‘Sitakwembatsani?’ Ngobe nebetive bafuna tona leto tintfo, kantsi uYihlo losezulwini uyati kutsi niyatidzinga tonkhe letintfo.” (Mat. 6:31, 32) Lamavi aJesu amane asho kutsi ngisho netintfo letivamile letinjengekudla kanye netimphahla tekugcoka, tingaba ngumtfwalo nobe siphatamiso nangabe singatibeki endzaweni yato lefanele.

7 Naka lamavi aJesu latsi: “UYihlo losezulwini uyati kutsi niyatidzinga tonkhe letintfo.” Loku kusho kutsi Babe wetfu wasezulwini, Jehova, utawudlala indzima yakhe kute anakekele tidzingo tetfu. Kufanele siciniseke kutsi “tonkhe letintfo” atisho loko lesikutsandzako nobe lesikufunako. Siphindze sitjelwe kutsi singakhatsateki ‘ngetintfo betive labatifunako.’ Kungani kunjalo? Kungobe Jesu weluleka tilaleli takhe, watsi: “Ticaphelisiseni! Ningatifaki kakhulu emadzilini nasekunatseni lokudzakanako, nasekunakeni tintfo talomhlaba, funa lelo langa linitume; ngobe liyawufika njengasochaka.”—Luk. 21:34, 35.

8. Kungani lesi kusikhatsi lesifanele sekutsi ‘silahle konkhe lokusindzako’?

8 Sesitawufika entsanjeni, ngako-ke, kutawuba buhlungu nangabe sivumela kusindvwa yimitfwalo lengakabaluleki futsi letakwenta kube matima kufika entsanjeni. Seluleko semphostoli Pawula lesitsi “kuyinzuzo lenkhulu kwesaba Nkulunkulu kanye nekweneliseka,” silusito. (1 Thim. 6:6) Kunaka emavi aPawula kutawukhulisa litsemba letfu lekutfola umklomelo.

‘Sono Lesigigelana Njengelwanca’

9, 10. (a) Isho kutsini inkhulumo letsi ‘sono lesigigelana njengelwanca’? (b) Sono singasigigeletela njani?

9 Ngemuva kwekukhuluma ngako “konkhe lokusindzako,” Pawula waphindze wakhuluma nangekuyekela ‘sono lesigigelana njengelwanca.’ Kungaba yini leyo? Leligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “lesigigelana,” livela kanye eBhayibhelini. Sati lesingu-Albert Barnes, satsi: “Njengobe nengijimi ingeke igcoke timphahla letitawuyigila futsi tiyente igijime kancane, nemaKhristu kufanele abekele eceleni nobe ngabe yini letawenta angagijimi kahle.” UmKhristu angagigeleka njani, ekugcineni kukholwa kwakhe kube butsakatsaka?

10 UmKhristu angeke alahlekelwe kukholwa kwakhe ngekucwabitwa kweliso. Kulahlekelwa kukholwa kungase kwenteke kancane kancane futsi kungabonakali melula. Ngasekucaleni kwencwadzi yakhe, Pawula wecwayisa ngengoti ‘yekukhwesha’ ekukholweni kanye nangekuba ‘nenhlitiyo lembi nalengakholwa.’ (Heb. 2:1; 3:12) Nangabe emadvolo engijimi agigeletelwa ngulekugcokile, leyo ngijimi ivame kuwa. Nangabe ingijimi ingayinaki ingoti lengabangelwa kwembatsa timphahla letingahambisani nemjako, ingoti yekugigeletelwa ingaba yinkhulu kakhulu. Yini lengayenta ingayinaki lengoti? Kungenteka kube kunganaki, kutetsemba ngalokwecile nobe kube nguletinye tiphazamiso. Ngusiphi sifundvo lesingasitfola kuleseluleko saPawula?

11. Yini lengase isente silahlekelwe kukholwa kwetfu?

11 Kufanele sikhumbule kutsi kulahlekelwa kukholwa kuba ngumphumela wendlela yekuphila letsatse sikhatsi lesitsite. Mayelana “nesono lesigigelana njengelwanca,” lesinye sati sitsi “lolu luhlobo lwesono lokumelula kusenta, ngesizatfu sesimo lesikuso, umtsetfo lotsite lesikuwo nobe bantfu lesitihlanganisa nabo.” Liphuzu lelimcoka kutsi indzawo lesikuyo, butsakatsaka lesinabo, kanye nebantfu lesidlelana nabo bangaba nendzima lenkhulu endleleni lesitiphatsa ngayo. Bangaphindze basente sibe butsakatsaka ekukholweni nobe siyekele kukholwa.—Mat. 13:3-9.

12. Ngutiphi tikhumbuto lokufanele sitifake enhlitiyweni kute singaweli elugibeni lwekulahlekelwa kukholwa?

12 Eminyakeni leyendlulile, sigaba sesisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile besisolo sisikhumbuta ngekubaluleka kwekunaka lesikubukelako kanye nalesikulalelako, lokusho kunaka kutsi sitondla ngani tingcondvo kanye netinhlitiyo tetfu. Secwayisiwe ngelugibe lekugigeletelwa kuba matasatasa ngekufuna imali lenyenti kanye nemcebo. Kungenteka siphatanyiswe kukhanga kwetekutijabulisa kwalelive nobe kukhangisa kwalo lokungapheli ngetintfo letinsha tebuchwephesha. Kuliphutsa kucabanga kutsi seluleko lesinjalo siyecisa nobe sisebenta kuphela kulabanye bantfu, sicabange nekutsi tsine sivikelekile ngelizinga lelitsite kuleto tingoti. Live laSathane letama kusigila ngetindlela letibhacile kanye naletikhohlisako. Kunganaki, kutetsemba ngalokwecile kanye netiphatamiso, bekusolo kuyinkinga kulabanye futsi tintfo letinjalo tingaliphazamisa litsemba letfu lekutfola umklomelo wekuphila.—1 Joh. 2:15-17.

13. Singativekela njani emibonweni leyingoti?

13 Lilanga ngalinye, siphilisana nebantfu labakhutsata imigomo, kutiphatsa kanye nekucabanga kwalelive lesiphila kulo. (Fundza Efesu 2:1, 2.) Nobe kunjalo, lizinga lesitsintseka ngalo liya ngendlela lesisabela ngayo ekuyengeni kwalelive. ‘Lomoya’ lakhuluma ngawo Pawula ubangela kufa. Kufanele sihlale sigadzile kute singagileki bese sehluleka kufika entsanjeni yemncintiswano. Nguluphi lusito lesinalo lolungasenta singawuyekeli lomncintiswano? Jesu usibonelo lesikhulu sengijimi lesingabuka kuyo. (Heb. 12:2) Lesinye sibonelo lesinaso nguPawula, lowatifaka ekhatsi nakabala tingijimi letisemncitiswaneni webuKhristu, futsi wakhutsata emakholwa lakanye nawo kutsi amlingise.—1 Khor. 11:1; Fil. 3:14.

Singawutfola Njani Umklomelo?

14. Bekanamuphi umbono Pawula ngencenye yakhe kulomncintiswano?

14 Bekanamuphi umbono Pawula ngencenye yakhe kulomncintiwano? Ngesikhatsi akhuluma kwekugcina nalabadzala base-Efesu, watsi: “Imphilo yami ayisho lutfo kimi, nangabe nje ngingaphumisela indzima yami ngicedze nemsebenti lengawunikwa yiNkhosi Jesu.” (Imis. 20:24) Bekatimisele kulahlekelwa ngunobe ngabe yini, ngisho nekuphila kwakhe kute awucedze lomncintiswano. KuPawula, imetamo yakhe kanye nekusebenta kwakhe kamatima ngesizatfu setindzaba letinhle bekungaba lite nangabe bekangehluleka kucedza lomncintiswano. Bekangatetsembi ngalokwecile, atitjela kutsi utayishaya intsambo nobe kanjani. (Fundza Filiphi 3:12, 13.) Kwaze kwaba ngasekugcineni kwemphilo yakhe lapho akhuluma ngesibindzi watsi: “Ngikulwile kulwa lokuhle, sengiyicedzile indzima yami, ngibambelele ekukholweni.”—2 Thim. 4:7.

15. Pawula watiniketa siphi sikhutsato tingijimi lebekagijima nato emncintiswaneni?

15 Ngetulu kwaloko, Pawula bekanesifiso lesikhulu sekubona bazalwane bakhe bacedza lomncintiswano futsi bangaphumi kuwo. Sibonelo saloko kutsi wakhutsata emaKhristu aseFiliphi kutsi akusebentele kamatima kusindziswa kwawo. Bekufanele ‘abambisise livi lekuphila.’ Wachubeka watsi: “Nanenta njalo-ke, ngiyawuba nekutibonga ngelilanga laKhristu ngekutsi angigijimelanga lite nome-ke angisebentelanga lite.” (Fil. 2:16) Ngalokufananako, wakhutsata emaKhristu aseKhorinte watsi: “Nani-ke, gijimani, khona nitewutfola lomklomelo.”—1 Khor. 9:24.

16. Kungani umvuzo nobe umklomelo kufanele ube yintfo sibili kitsi?

16 Emncintiswaneni wemjako lomudze, intsambo ayibonakali ekucaleni kwawo. Nobe kunjalo, bonkhe labakulomncintiswano basuke balangatelela kufika ekugcineni kwawo. Kutimisela kwabo kufika entsanjeni kuba kukhulu nase kusedvute kuphela kwemncintiswano. Kufanele kube ngulokufananako nasemncintiswaneni lesikuwo. Umvuzo wetfu nobe umklomelo, kufanele ube yintfo sibili kitsi. Kwenta njalo kutasisita kute sikutfole loko.

17. Kukholwa kudlala yiphi indzima ekusisiteni kutsi sihlale sinake umklomelo?

17 Pawula wabhala: “Kukholwa kukuciniseka ngetintfo lesetsembele kuto, kukweneliseka ngetintfo lesingakatiboni.” (Heb. 11:1) Bo-Abrahama naSara bebakulungele kushiya likhaya labo lelintofontofo kute baphile ‘njengebafokati kanye netihambi’ eveni. Yini leyabasita kutsi bente njalo? ‘Bakubona kusekhashane [kugcwaliseka kwetetsembiso taNkulunkulu].’ Mosi wakwala ‘kutijabulisa esonweni kwesikhashana,’ kanye ‘nemcebo waseGibhithe.’ Wakutsatsaphi kukholwa kanye nemandla ekwenta loku? ‘Wabheka umvuzo.’ (Heb. 11:8-13, 24-26) Kuyacaca-ke kutsi kungani Pawula atsi ngamunye walabantfu waphila “ngekukholwa.” Kukholwa kwabasita kutsi babone ngale kwetilingo kanye nebumatima labebahlangabetana nabo, futsi bakwati kubona loko Nkulunkulu labekakwenta kute abasite.

18. Ngutiphi tinyatselo letilusito lesingatitsatsa kute sikwati kulahla ‘sono lesigigelana njengelwanca’?

18 Kuzindla ngesibonelo semadvodza nebafati labanekukholwa lokukhulunywa ngabo kumaHebheru sehluko 11, kanye nangekulingisa sibonelo sabo, kutasisita kutsi sibe nekukholwa futsi silahle ‘sono lesigigelana njengelwanca.’ (Heb. 12:1) Ngekuhlangana ndzawonye nebantfu labafuna kuba nekukholwa lokufanana nekwetfu, singakwati ‘kunakana, futsi sisitane ngekukhutsatana elutsandvweni nasemisebentini lemihle.’—Heb. 10:24.

19. Utiva njani ngekubaluleka kwekutsi sihlale sinake umklomelo?

19 Sesisondzela ngasekupheleni kwemncintiswano wetfu. Kunjengekungatsi sesiyayibona intsambo yekugcina. Ngekukholwa kanye nangelusito loluvela kuJehova, natsi singakwati ‘kulahla konkhe lokusindzako, nesono lesigigelana njengelwanca.’ Singakwati kugijima ngendlela letasenta siwutfole umklomelo—lokutibusiso lesitsenjiswe tona nguBabe wetfu, Nkulunkulu Jehova.

[Umbhalo longentansi]

a Loku bekuwaphatsa kabi emaJuda asendvulo. Ngekuya kwencwadzi yesibili ya-Maccabees, i-apocryphal, emaJuda lamanyenti atfukutsela ngesikhatsi umphristi lomkhulu Jason, lolihlubuka afuna kuvula indzawo yekutilolonga eJerusalema njengobe bekwenta emaGriki.—2 Macc. 4:7-17.

Usakhumbula?

• Singakulahla njani “konkhe lokusindzako”?

• Yini lengenta umKhristu alahlekelwe kukholwa kwakhe?

• Kungani kufanele sihlale sinake umklomelo?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Sitfombe ekhasini 23]

Siyini ‘sono lesigigelana njengelwanca,’ futsi singasigigeletela njani?