Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Yehowa Le Bo?

Ani Yehowa Le Bo?

Ani Yehowa Le Bo?

“Nuŋtsɔ [Yehowa] le lɛ diɛŋtsɛ emɛi lɛ.”—2 TIM. 2:19.

1, 2. (a) Mɛni kã Yesu tsui nɔ? (b) Mɛɛ sanebimɔi esa akɛ wɔsusu he?

GBI ko lɛ, Farisifonyo ko babi Yesu akɛ: “Te nɔ ni ji mla lɛ mli kita wuluŋ?” Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Suɔmɔ Nuŋtsɔ, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma muu lɛ fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu lɛ fɛɛ.” (Mat. 22:35-37) Akɛni Yesu sumɔɔ eŋwɛi Tsɛ lɛ waa hewɔ lɛ, ehi shi yɛ wiemɔi nɛɛ anaa. Eye Yehowa anɔkwa yɛ eshihilɛ mli fɛɛ ni ekɛtsɔɔ akɛ wekukpãa ni kã ekɛ Yehowa teŋ lɛ kã etsui nɔ. No hewɔ ni beni eshwɛ fioo ni ebaagbo lɛ, enyɛ ewie akɛ Nyɔŋmɔ le lɛ akɛ eyeɔ E-kitai fɛɛ nɔ lɛ. Enɛ ha Yesu hi Yehowa suɔmɔ lɛ mli.—Yoh. 15:10.

2 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo kɛɔ akɛ amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ wɔ hu wɔfata mɛi nɛɛ ahe. Shi esa akɛ wɔsusu saji ni he hiaa waa nɛɛ ahe: ‘Ani Nyɔŋmɔ le mi? Te Yehowa naa mi tɛŋŋ? Ani ebuɔ mi akɛ enɔ̃ ji mi?’ (2 Tim. 2:19) Kwɛ hegbɛ kpele ni eji akɛ mɔ aaaná ekɛ jeŋ muu fɛɛ Nɔyelɔ lɛ teŋ wekukpãa ni bɛŋkɛ kpaakpa tamɔ nɛkɛ!

3. Mɛni hewɔ mɛi komɛi susuɔ akɛ amɛnyɛŋ amɛtsɔmɔ Yehowa nii lɛ, ni mɛni baaye abua wɔ ni wɔkwa susumɔ nɛɛ?

3 Kɛlɛ, mɛi ni sumɔɔ Yehowa waa lɛ ateŋ mɛi komɛi susuɔ akɛ Nyɔŋmɔ nyɛŋ ekɛ amɛ afee enanemɛi. Mɛi komɛi nuɔ he akɛ amɛbɛ nɔ ko mli, ni no hewɔ lɛ amɛnaa amɛhe akɛ Yehowa nyɛŋ ekɛ amɛ afee enii. Shi le ni wɔle akɛ esoro bɔ ni Nyɔŋmɔ naa wɔ lɛ baanyɛ ashɛje wɔmii! (1 Sam. 16:7) Bɔfo Paulo kɛɛ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ akɛ: “Kɛ mɔ ko miisumɔ Nyɔŋmɔ lɛ, lɛ Nyɔŋmɔ le.” (1 Kor. 8:3) Ja osumɔ Nyɔŋmɔ dani lɛ hu ebaale bo. Susumɔ sane nɛɛ he okwɛ: Mɛni hewɔ okaneɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ? Mɛni hewɔ obɔɔ mɔdɛŋ akɛ osɔmɔ Yehowa kɛ otsui, osusuma, ojwɛŋmɔ, kɛ onyɛmɔ fɛɛ lɛ? Kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ oha Nyɔŋmɔ ni abaptisi bo lɛ, mɛni ha ofee nakai? Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa pɛiɔ tsuii amli ekwɛɔ ni egbalaa mɛi ni sa lɛ kɛbaa eŋɔɔ. (Nyɛkanea Hagai 2:7; Yohane 6:44.) Enɛ hewɔ lɛ, obaanyɛ omu sane naa akɛ oosɔmɔ Yehowa ejaakɛ lɛ egbala bo. Kɛ́ mɛi ni egbala amɛ lɛ tee nɔ amɛye lɛ anɔkwa lɛ, ekwaŋ amɛ kɔkɔɔkɔ. Nyɔŋmɔ shwɛɛɛ amɛhe kwraa, ni esumɔɔ amɛ naakpa.—Lala 94:14.

4. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔjwɛŋ le ni Nyɔŋmɔ le wɔ lɛ nɔ lɛ?

4 Bei abɔ ni Yehowa egbala wɔ nɛɛ, nɔ ni eshwɛ wɔ ji ni wɔto wɔhe yɛ esuɔmɔ lɛ mli. (Nyɛkanea Yuda 20, 21.) Kaimɔ akɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkpale loo wɔkpalaŋ kɛjɛ Nyɔŋmɔ he. (Heb. 2:1; 3:12, 13) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔfo Paulo tsĩ Himeneo kɛ Fileto tã, ni no sɛɛ nɔŋŋ ni ewie wiemɔi ni yɔɔ 2 Timoteo 2:19 lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, kulɛ Yehowa nii ji hii enyɔ nɛɛ, shi sɛɛ mli lɛ amɛdu gbɛ kɛjɛ anɔkwale lɛ he. (2 Tim. 2:16-18) Kaimɔ hu akɛ, mɛi komɛi hi Galata asafoi lɛ amli ni kulɛ Nyɔŋmɔ le amɛ, shi amɛyaaa nɔ amɛhiii mumɔŋ la lɛ mli. (Gal. 4:9) Esaaa akɛ wɔbuɔ wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa lɛ akɛ nɔ ko flɛflɛ kɔkɔɔkɔ.

5. (a) Mɛɛ sui komɛi Nyɔŋmɔ nyaa he? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii ahe wɔbaasusu?

5 Sui komɛi yɛ ni Yehowa nyaa he waa. (Lala 15:1-5; 1 Pet. 3:4) Ale mɛi ni Nyɔŋmɔ le amɛ lɛ akɛ amɛyɛ hemɔkɛyeli ni amɛbaa amɛhe shi. Nyɛhaa wɔsusua hii enyɔ komɛi anɔkwɛmɔnii ahe wɔkwɛa, ni wɔna bɔ ni sui nɛɛ ha Yehowa sumɔ amɛ sane. Agbɛnɛ hu, wɔbaasusu nuu ko ni susu akɛ Nyɔŋmɔ le lɛ, shi eyawo ehe nɔ ni sɛɛ mli lɛ eyɔse akɛ Yehowa ekpoo lɛ lɛ he. Wɔbaanyɛ wɔkase nibii pii ni he hiaa kɛjɛ nɔkwɛmɔnii nɛɛ amli.

Mɛi Fɛɛ ni Heɔ Yeɔ lɛ Atsɛ

6. (a) Mɛɛ hemɔkɛyeli Abraham ná yɛ Yehowa shiwoi lɛ amli? (b) Te Yehowa le Abraham eha tɛŋŋ?

6 Abraham ji nuu ko ni ‘hé Yehowa eye.’ Anɔkwa, atsɛ́ lɛ ‘mɛi fɛɛ ní heɔ yeɔ lɛ atsɛ.’ (1 Mose 15:6; Rom. 4:11) Hemɔkɛyeli Abraham kɛshi eshĩa, enanemɛi, kɛ enibii kɛtee maŋ kroko nɔ yɛ shɔŋŋ. (1 Mose 12:1-4; Heb. 11:8-10) Afii pii asɛɛ lɛ, Abraham hemɔkɛyeli lɛ etãaa. Enɛ fee faŋŋ beni ebo Yehowa fãmɔ akɛ eŋɔ ebi “Isak eyashã afɔle” lɛ toi lɛ. (Heb. 11:17-19) Abraham hé Yehowa shiwoi lɛ eye, ni no hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ na lɛ akɛ mɔ krɛdɛɛ ko; ele Abraham jogbaŋŋ. (Nyɛkanea 1 Mose 18:19.) Jeee le kɛkɛ Yehowa le akɛ Abraham yɛ shihilɛ mli; ena lɛ akɛ eshieŋtsɛ ní esumɔɔ lɛ waa.—Yak. 2:22, 23.

7. Mɛni sa kadimɔ waa yɛ Yehowa shiwoi lɛ amlibaa he, ni te enɛ ná Abraham nɔ hewalɛ tɛŋŋ?

7 Esa kadimɔ waa akɛ Abraham nine shɛɛɛ shikpɔŋ ni awo shi akɛ akɛbaaha lɛ lɛ nɔ dani egbo. Kɛfata he lɛ, egbo sɛɛ dani eseshi lɛ tsɔ ‘tamɔ ŋshɔ naa shia.’ (1 Mose 22:17, 18) Eyɛ mli akɛ shiwoi nɛɛ baaa mli beni Abraham yɔɔ wala mli lɛ moŋ, shi etee nɔ ená hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ Yehowa mli. Ele akɛ kɛ́ Nyɔŋmɔ wie nɔ ko lɛ, ebaaba mli kɛ̃. Hɛɛ, Abraham hi shi yɛ nakai hemɔkɛyeli lɛ naa. (Nyɛkanea Hebribii 11:13.) Ani Yehowa le wɔ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli ni tamɔ Abraham nɔ̃ lɛ?

Mɛɛ Yehowa ni Okɛtsɔɔ akɛ Oyɛ Hemɔkɛyeli

8. Mɛni ji nibii komɛi ni sa ni mɛi komɛi shweɔ waa?

8 Ekolɛ wɔyɛ nibii komɛi ni wɔmiishwe waa ni amɛba mli. Tɔmɔ ko kwraa bɛ he akɛ wɔɔshwe akɛ wɔbote gbalashihilɛ mli, wɔfɔ́, ni wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa. Shi kɛlɛ, yɛ mɛi pii agbɛfaŋ lɛ, nibii nɛɛ ateŋ ekome loo nɔ̃ baanyɛ abɔ amɛ. Kɛ́ nakai eji yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, bɔ ni wɔbaatsu sane lɛ he nii wɔha lɛ baatsɔɔ kɛ́ wɔyɛ hemɔkɛyeli ni mli wa.

9, 10. (a) Mɛɛ gbɛi anɔ mɛi komɛi tsɔɔ amɛtsuɔ nibii ni amɛshweɔ lɛ ahe nii? (b) Te onaa Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ amlibaa ohaa tɛŋŋ?

9 Ebafeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔtsu nibii ni wɔshweɔ nɛɛ ahe nii yɛ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ kpaaa gbee nɔ. Nakai feemɔ baafite wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi ehala tsofafeemɔ gbɛi ni teɔ shi woɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ. Mɛi komɛi hu tsuɔ nitsumɔi ni haaa amɛnyɛ amɛya asafoŋ kpeei loo ehaa amɛkɛ amɛweku teŋ jekɛɔ. Ni kɛ́ mɔ ko ná suɔmɔ eha mɔ ko ni jeee heyelilɔ hu? Kɛ́ Kristofonyo ko kɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ, ani eetao ni Yehowa ale lɛ lɛɛlɛŋ? Eji Abraham nu he akɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ asɛɛ miigbala shi ni eyanaaa tsui kulɛ, te Yehowa baanu he eha tɛŋŋ? Ni eji Abraham eyamɛɛɛ Yehowa, shi moŋ eŋɔfɔ̃ enɔ ni etao he ko ehi shi jogbaŋŋ yɛ, ni efee gbɛ́i eha ehe kulɛ, no hu? (Okɛto 1 Mose 11:4 lɛ he.) Ani kulɛ Yehowa baaya nɔ ele lɛ jogbaŋŋ?

10 Mɛɛ nibii oná kulɛ amɛba mli? Ani ohemɔkɛyeli lɛ mli wa bɔ ni obaanyɛ omɛ Yehowa, mɔ ni ewo shi akɛ ebaaha otɔ kɛ nibii kpakpai fɛɛ ni otaoɔ lɛ? (Lala 145:16) Taakɛ ebalɛ yɛ Abraham gbɛfaŋ lɛ, jeee be fɛɛ be Nyɔŋmɔ haa eshiwoi baa mli oya taakɛ wɔkpaa gbɛ lɛ. Ni kɛlɛ, kɛ́ wɔná hemɔkɛyeli ni tamɔ Abraham nɔ lɛ ni wɔhi shi yɛ naa lɛ, Yehowa hiɛ sɔɔ waa. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaaná he sɛɛ waa wɔsɛɛ.—Heb. 11:6.

Heshibaa kɛ Henɔwomɔ He Nɔkwɛmɔnii

11. Mɛɛ hegbɛi eeenyɛ efee akɛ Kora ná, ni mɛni no tsɔɔ yɛ bɔ ni eja Nyɔŋmɔ eha yɛ shishijee mli lɛ he?

11 Mose jie bulɛ kpo etsɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo kɛ ekpɔi lɛ, ni enɛ yɛ srɔto kwraa yɛ bɔ ni Kora fee enii lɛ he. Bɔ ni amɛfee amɛnii amɛha lɛ nɔ Yehowa damɔ ekɛ amɛ ye. Kora ji Levinyo ni jɛ Kahat weku lɛŋ, ená hegbɛi pii, ni ekomɛi ji akɛ beni Yehowa kpɔ̃ Israel maŋ lɛ kɛtsɔ Ŋshɔ Tsuru lɛŋ lɛ, efata he; ni beni Yehowa gbala Israelbii ni gbo toi yɛ Sinai Gɔŋ lɛ he lɛ atoi lɛ, efi sɛɛ; ni efata mɛi ni woɔ kpaŋmɔ adeka lɛ ahe. (2 Mose 32:26-29; 4 Mose 3:30, 31) Eeenyɛ efee akɛ ekɛ afii babaoo ye Yehowa anɔkwa, ni no ha Israelbii babaoo ná bulɛ amɛha lɛ.

12. Taakɛ wɔnaa yɛ mfoniri ni yɔɔ baafa 28 lɛ mli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ henɔwomɔ fite bɔ ni Nyɔŋmɔ le Kora eha lɛ?

12 Shi beni Israelbii lɛ nyiɛ gbɛ kɛmiiya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Kora yasusu akɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ eto nibii ahe gbɛjianɔ lɛ ejaaa. Kɛkɛ ni Israel hiɛnaanɔbii 250 yafi esɛɛ koni amɛtsake nibii ahiɛ. Ekolɛ Kora kɛ mɛi nɛɛ yasusu akɛ wekukpãa kpakpa yɛ amɛ kɛ Yehowa teŋ, ni no hewɔ lɛ ebaafi amɛ sɛɛ. Amɛkɛɛ Mose akɛ: ‘Ootsɛ ohe pii tsɔ; ejaakɛ asafo lɛ fɛɛ kwa, mɛi krɔŋkrɔŋi sɔŋŋ ni, ni Yehowa yɛ amɛteŋ.’ (4 Mose 16:1-3) Koramɛi na amɛhe tsɔ ni amɛwo amɛhe nɔ. Mose kɛɛ amɛ akɛ: “Yehowa baaha ale mɔ ni ji enɔ̃.” (Nyɛkanea 4 Mose 16:5.) Enɔ jetsɛremɔ lɛ, Kora kɛ mɛi fɛɛ ni fata ehe kɛtse atua lɛ gboi dani je na.—4 Mose 16:31-35.

13, 14. Mɛɛ gbɛi anɔ Mose tsɔ etsɔɔ akɛ ebaa ehe shi?

13 Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Mose ‘he jɔ fe gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ.’ (4 Mose 12:3) Etswa efai shi akɛ ekɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ baatsu nii, ni no tsɔɔ faŋŋ akɛ ehe jɔ ni ebaa ehe shi. (2 Mose 7:6; 40:16) Nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Mose wieɔ eshiɔ gbɛi anɔ ni Yehowa tsɔɔ etsuɔ saji ahe nii lɛ loo akɛ ekɛ mlifu tsu Yehowa famɔi lɛ ahe nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa kɛ bɔ ni esa akɛ ama kpeebuu lɛ aha lɛ he gbɛtsɔɔmɔi ha yɛ nibii bibii po amli, tamɔ kpãa ni esa akɛ akɛloo mama lɛ su, kɛ aflãi abɔ ni esa akɛ aŋmɔlɔ yɛ naa. (2 Mose 26:1-6) Kɛ́ nɔkwɛlɔ ko ni yɔɔ Nyɔŋmɔ asafo lɛ mli lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ha bo yɛ nibii bibii ahe fitsofitso lɛ, ekolɛ bei komɛi lɛ ebaafee bo ahuntoo. Shi kɛlɛ, Yehowa ji nɔkwɛlɔ ni eye emuu ni jɛɔ mlihilɛ mli ehaa etsuji lɛ nitsumɔ, ni eyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli akɛ amɛbaatsu lɛ jogbaŋŋ. Kɛ́ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ha yɛ nɔ ko he fitsofitso lɛ, yiŋtoo kpakpa hewɔ efeɔ nakai. Shi kadimɔ akɛ, efeee Mose ahuntoo akɛ Yehowa kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ fitsofitso tamɔ nakai ha lɛ, oookɛɛ nɔ ni Yehowa heee lɛ eyeee loo ákɛ eetsĩ eheyeli naa. Yɛ no najiaŋ lɛ, bɔ ni Nyɔŋmɔ fã Mose lɛ, “nakai” pɛpɛɛpɛ eha nitsulɔi lɛ ‘fee.’ (2 Mose 39:32) Mɛɛ heshibaa he nɔkwɛmɔnɔ po nɛ! Mose yɔse akɛ nitsumɔ lɛ ji Yehowa nɔ̃, ni ákɛ Nyɔŋmɔ kɛ lɛ miitsu nii akɛ edɛŋdade kɛkɛ.

14 Beni Mose kɛ shihilɛ ko ni kulɛ ebaanyɛ eha enijiaŋ aje wui po kpe lɛ, eba ehe shi. Be ko beni Israelbii lɛ wie huhuuhu lɛ, Mose mli fu waa ni eyawooo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Enɛ ha Yehowa kɛɛ Mose akɛ ehaŋ ekɛ maŋbii lɛ aya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. (4 Mose 20:2-12) Ekɛ enyɛmi Aaron kɛ hiɛmiamɔ edamɔ Israelbii lɛ ahuhuuhu wiemɔi lɛ anaa afii abɔ. Kɛkɛ lɛ, nakai tɔmɔ lɛ pɛ hewɔ lɛ, Mose eyaŋ Shiwoo Shikpɔŋ ni ekɛ afii abɔ ekpa gbɛ lɛ nɔ! Te Mose fee enii eha tɛŋŋ? Eyɛ mli akɛ Mose nijiaŋ je wui moŋ, shi ejɛ heshibaa mli ekpɛlɛ yiŋ ni Yehowa kpɛ lɛ nɔ. Ele akɛ jalɔ ji Yehowa ni eyeɔ jalɛ sane. (5 Mose 3:25-27; 32:4) Kɛ́ okwɛ lɛ, ani Mose jeee mɔ ko ni Yehowa le lɛ?—Nyɛkanea 2 Mose 33:12, 13.

Heshibalɔi Pɛ Nyɛɔ Amɛboɔ Yehowa Toi

15. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ henɔwomɔ gbɛ ni Kora kɔ lɛ mli?

15 Bɔ ni wɔfeɔ wɔnii yɛ tsakemɔi ni yaa nɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ Kristofoi asafo lɛ mli, kɛ yiŋ ni mɛi ni nyiɛɔ hiɛ lɛ kpɛɔ lɛ he lɛ tsɔɔ kɛji Yehowa le wɔ loo eleee wɔ. Kora kɛ mɛi ni fata ehe lɛ na amɛhe tsɔ, amɛwo amɛhe nɔ, ni amɛyanaaa hemɔkɛyeli, ni enɛ ha amɛtse amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he. Kora na Mose akɛ egbɔ ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ejwɛŋmɔ miikpɛ yiŋ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ Yehowa ji mɔ ni kudɔɔ maŋ lɛ. Kora hiɛ kpa nakai anɔkwa sane lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ eyafiii mɛi ni Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ nii lɛ asɛɛ. Kulɛ ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ Kora aaamɛ Yehowa koni lɛ diɛŋtsɛ eha nibii afee faŋŋ, loo emɛ kɛyashi Yehowa aaafee tsakemɔi kɛ́ nakai feemɔ he miihia. No hewɔ lɛ, henɔwomɔ haaa Kora aya nɔ ekɛ anɔkwayeli asɔmɔ kɛyawula shi!

16. Mɛɛ gbɛ nɔ kɛ́ wɔkase Mose heshibaa lɛ no baanyɛ aye abua wɔ koni Yehowa ale wɔ?

16 Sane nɛɛ ji kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa kɛha asafoŋ onukpai kɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ. Ja wɔbaa wɔhe shi dani wɔbaanyɛ wɔmɛ Yehowa ni wɔkɛ mɛi ni ehala koni amɛnyiɛ hiɛ lɛ agbɛtsɔɔmɔi atsu nii. Ani wɔhaa anaa akɛ wɔbaa wɔhe shi ni wɔhe jɔ tamɔ Mose? Ani wɔkpɛlɛɔ mɛi ni nyiɛɔ wɔhiɛ lɛ anɔ ni wɔkɛ amɛgbɛtsɔɔmɔi tsuɔ nii? Kɛ́ nɔ ko ha wɔnijiaŋ je wui lɛ, ani wɔnyɛɔ wɔyeɔ wɔhe nɔ? Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔ hu Yehowa baale wɔ jogbaŋŋ. Ebaasumɔ wɔsane waa kɛ́ wɔba wɔhe shi ni wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi tsu nii.

Yehowa Le Lɛ Diɛŋtsɛ Emɛi Lɛ

17, 18. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni Yehowa aya nɔ ana wɔ akɛ enii?

17 Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔsusu mɛi ni Yehowa gbala amɛ ní ele amɛ jogbaŋŋ lɛ ahe. Abraham kɛ Mose yeee emuu ni amɛyɛ fatɔi tamɔ wɔ nɔŋŋ. Ni kɛlɛ, Yehowa le amɛ akɛ enii ji amɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, nɔ ni Kora fee lɛ haa wɔnaa akɛ kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔbaanyɛ wɔtse wɔhe kɛjɛ Yehowa he, ni eleŋ wɔ dɔŋŋ akɛ enii. Esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ: ‘Te Yehowa naa mi tɛŋŋ? Mɛni manyɛ makase kɛjɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnii nɛɛ amli?’

18 Le ni ole akɛ Yehowa naa anɔkwafoi ni egbala kɛba emasɛi lɛ akɛ enii lɛ baanyɛ ashɛje omii waa. Yaa nɔ otiu hemɔkɛyeli, heshibaa, kɛ sui krokomɛi ni baaha wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ asumɔ osane waa lɛ asɛɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ eji hegbɛ kpele akɛ Yehowa aaale wɔ, no haa wɔtsui nyɔɔ wɔmli waa amrɔ nɛɛ, ni ebaaha wɔná jɔɔmɔi babaoo hu wɔsɛɛ.—Lala 37:18.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ wekukpãa ni nɔ bɛ baanyɛ akã okɛ Yehowa teŋ?

• Te ooofee tɛŋŋ okase hemɔkɛyeli ni Abraham jie lɛ kpo lɛ?

• Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Kora kɛ Mose shihilɛ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Ani wɔyɛ hemɔkɛyeli ni tamɔ Abraham nɔ̃ lɛ akɛ Yehowa baaha eshiwoi fɛɛ aba mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Kora eyabaaa ehe shi, ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ tsuuu nii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Ani Yehowa le bo akɛ ojɛɔ heshibaa mli okɛ gbɛtsɔɔmɔi tsuɔ nii?