Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJehova Uyakwazi Na?

UJehova Uyakwazi Na?

UJehova Uyakwazi Na?

“USokulunga uyabazi boke engebakhe.”—2 THI. 2:19.

1, 2. (a) Khuyini uJesu ebekatshwenyeka ngayo? (b) Ngimiphi iimbuzo esizoyicabangela?

LANGELINYE kwatjhidela umFarisi kuJesu wabuza: “Ngimuphi umlayo omkhulu emthethweni na?” UJesu waphendula wathi: “Thanda iKosi uZimu wakho ngehliziyo yakho yoke, nangomphefumulo wakho woke, nangomkhumbulo wakho woke.” (Mat. 22:35-37) UJesu bekamthanda khulu uYise wezulwini begodu waphila ngokuvumelana namezwi layo. Godu uJesu bekatshwenyeka ngokobana uJehova umqala njani, wakutjengisa lokho ngokuphila ngokuthembeka. Ngalokho, msinyana ngaphambi kokuhlongakala kwakhe, bekangatjho bona uZimu umazi njengomuntu olalele imithetho Yakhe ngokuthembeka. Ngokwenza bunjalo uJesu wahlala ethandweni lakaJehova.—Jwa. 15:10.

2 Abanengi namhlanjesi bathi bayamthanda uZimu. Akunakuzaza bona nathi siyazifaka esibalweni sabantu abatjho njalo. Nokho, nasi iimbuzo eqakathekileko ekufuze siyicabangele: UZimu uyangazi na? UJehova ungiqala njengomuntu onjani? Ngaziwa njengongewakhe? (2 Thi. 2:19) Qala bona kulilungelo elingangani ukucabanga ngokuba nobuhlobo obutjhidelene kangako noMbusi wendawo yoke!

3. Kubayini abanye bazaza bona bangebakaJehova, begodu yini engabasiza balwisane nokucabanga okunjalo?

3 Nanyana kunjalo, abanye abathanda uJehova bakufumana kubudisi ukukholelwa bona uZimu angabazi ngomqondo omuhle. Abanye bazizwa bangasililitho, ngalokho bayazaza bona bangebakaJehova. Nokho, qala bona sithaba kangangani ngokobana uZimu usiqala ngombono ohlukileko! (1 Sam. 16:7) Umpostoli uPowula watjela amaKrestu akunye nawo: “Umuntu othanda uZimu waziwa nguZimu.” (1 Kor. 8:3) Ukuthanda kwakho uZimu yifuneko eqakathekileko yokwaziwa nguye. Cabanga ngalokhu: Kubayini ufunda umagazini lo? Kubayini ulinga ngamandla ukukhonza uJehova ngehliziyo, umphefumulo, umkhumbulo, namandla wakho woke? Newuzinikele kuZimu begodu wabhabhadiswa, yini ekutjhukumisele bona uthathe amagadango layo? IBhayibhili ihlathulula bona uJehova, ohlola iinhliziyo, udosa abafiselekako. (Funda uHagayi 2:7; Jwanisi 6:44.) Ngalokho, ungaphetha ngokobana ukhonza uJehova ngombana ukudosile. Angekhe abalahla labo abadosileko nebahlala bathembekile. UZimu ubaqala njengabaligugu khulu, begodu ubathanda kwamambala.—Rha. 94:14.

4. Kubayini kufuze siragele phambili sicabanga ngokwaziwa kwethu nguZimu?

4 Nasesidoswe nguJehova, kufuze silwele ukuhlala sisethandweni lakhe. (Funda uJuda 20, 21.) Khumbula, iBhayibhili itjengisa bona kungenzeka sirhurhuleke namtjhana sitjhidiselwe kude noZimu. (Heb. 2:1; 3:12, 13) Ngokwesibonelo, ngaphambi kobana atjho amezwi afumaneka kweye-2 KuThimothi 2:19, uPowula wakhuluma ngoHimeniyosi noFiletusi. Kubonakala kwanga amadoda amabili layo khekaba ngewakaJehova, kodwana ngokukhamba kwesikhathi aphambuka eqinisweni. (2 Thi. 2:16-18) Godu khumbula, emabandleni weGalatiya, abanye egade baziwa nguZimu zange bahlale ekukhanyeni okungokomoya ekhebakuthabela. (Gal. 4:9) Singathomi sibuthathe bulula ubuhlobo bethu obuligugu noZimu.

5. (a) Ngiziphi ezinye zeemfanelo uZimu azithandako? (b) Ngiziphi iimbonelo esizozicabangela?

5 Kuneemfanelo ezithileko uJehova azithanda ngokukhethekileko. (Rha. 15:1-5; 1 Pit. 3:4) Ikholo nokuthobeka bekutshwaya abanye egade baziwa nguZimu. Khesihlahlube iimbonelo zamadoda amabili sibone bonyana iimfanelwezi ziwenze njani athandeka kuJehova. Sizokuqala nesibonelo sendoda egade idlumbana bona yaziwa nguZimu kodwana yathoma ukuzikhakhazisa okwenza bonyana uJehova ayale. Singafunda iimfundo eziqakathekileko eembonelwenezi.

Uyise Walabo Abanekholo

6. (a) U-Abrahama watjengisa ikholo elinjani eenthembisweni zakaJehova? (b) UJehova bekamazi njani u-Abrahama?

6 U-Abrahama yindoda ‘egade inekholo kuJehova.’ Eqinisweni, ubizwa ngokobana “unguyise wabo boke abakholwako.” (Gen. 15:6; Rom. 4:11) Ngekholo, u-Abrahama watjhiya umuzi, abangani, nepahla waya enarheni ekude. (Gen. 12:1-4; Heb. 11:8-10) Ikholo laka-Abrahama belisaqine ngho, eemnyakeni eemnengi eyalandelako. Lokho kwabonakala ‘nekuba ngasuthi unikele ngendodanakhe u-Isaka’ ngombana alalela umlayo kaJehova. (Heb. 11:17-19) U-Abrahama watjengisa ikholo eenthembisweni zakaJehova, ngalokho uZimu wamqala njengokhethekileko; bekamazi kuhle kwamambala u-Abrahama. (Funda uGenesisi 18:19.) UJehova bekangagcini ngokulemuka bona u-Abrahama ukhona kwaphela; bekaqala u-Abrahama njengoligugu, njengomngani.—Jak. 2:22, 23.

7. Khuyini okutjhejekako ngokuzaliseka kweenthembiso zakaJehova, begodu lokho kwamthinta njani u-Abrahama?

7 Kuyatjhejeka bona hlangana nokuphila kwakhe, u-Abrahama akhange athole ilifa lenarha alithenjiswako. Godu khenge abone inzalo yakhe iba “ngangeenthoro zehlabathi yelwandle.” (Gen. 22:17, 18) Nanyana iinthembiswezi zingakhange zizaliseke hlangana nokuphila kwaka-Abrahama, wabulunga ikholo eliqinileko kuJehova. Bekazi bona uZimu nekathembisako, kuba ngasuthi sekakwenzile akuthembisako. Kwamambala, u-Abrahama waphila ngokuvumelana nekholwelo. (Funda kumaHebheru 11:13.) UJehova usazi njengabantu abanekholo elifana nelika-Abrahama?

Ukulinda UJehova Litshwayo Lokuba Nekholo

8. Ngiziphi iimfiso ezifanelekako abanye abafuna ukuzibona zizaliseka?

8 Singaba neemfiso esifuna ukuzibona zizaliseka. Umtjhado, ukuba nabantwana, ipilo ehle ziimfiso ezingokwemvelo nezifanelekako. Nokho, kwabanengi sinye namtjhana ezinengi zeemfiswezo azizaliseki. Nengabe sisebujamweni obunjalo, indlela esiqalana ngayo nobujamobo ingatjengisa bona ikholo lethu lingangani.

9, 10. (a) Khuyini abanye abayenzileko ukuzalisa iimfiso zabo? (b) Uzizwa njani ngokuzaliseka kweenthembiso zakaZimu?

9 Kungaba budlhayela ukufuna bona iimfiswezi zizaliseke ngendlela ephambana nokuhlakanipha kwaZimu. Lokho kungalimaza umuntu ngokomoya. Ngokwesibonelo, abanye bakhethe ihlobo lokutlhogonyelwa kwepilo elingavumelani nesiluleko sakaJehova. Abanye bamukela umsebenzi ongabaphi isikhathi sokuba neemndenabo namtjhana sokuya emihlanganweni yebandla. Namtjhana kuthiwani ngokuthandana nomuntu ongakholwako? UmKrestu nekalandela ikambo enjalo, uyakufuna kwamambala ukwaziwa nguJehova? UJehova bekazozizwa njani ngathana u-Abrahama waphelelwa sineke nekabona iinthembiso zakaZimu zingazaliseki kuye? Kuthiwani ngathana u-Abrahama wazibambela mathupha bona aphile ukuphila okuzinzileko begodu azakhele ibizo kunokobana alinde uJehova? (Madanisa noGenesisi 11:4.) Bekazokuragela phambili aziwa nguJehova?

10 Ngiziphi izinto ofisa ukuzibona zizaliseka? Ikholo lakho liqine ngokwaneleko bona ulinde uJehova, othembisa ukwanelisa iimfiso zakho ezifaneleko? (Rha. 145:16) Njengombana bekunjalo ngo-Abrahama, kungenzeka ukuzaliseka kwezinye zeenthembiso zakaZimu kungenzeki msinyana ngendlela esifuna ngayo. Nanyana kunjalo, uJehova usiqala njengabaligugu nesitjengisa ikholo elinjengelaka-Abrahama begodu senze ngokuvumelana nalo. Ngokuqinisekileko ukwenza lokho kuzokuzuzisa thina.—Heb. 11:6.

Umehluko Hlangana Kokuthobeka Nokuzikhakhazisa

11. Ngimaphi amalungelo okungenzeka uKora bekanawo, okutjengisani ngobuhlobo bakhe noZimu?

11 UMosisi noKora bebahluke khulu endabeni yokuhlonipha ilungiselelo lakaJehova neenqunto zakhe. Indlela abasabela ngayo inomthelela endleleni uJehova abaqala ngayo. UKora bekamLefi omKohati, begodu bekathabela amalungelo amanengi, okungenzeka bekahlanganisa ukubona ukutjhatjhululwa kwesitjhaba eLwandle Elibomvu, ukusekela isahlulelo uJehova asikhiphela ama-Israyeli angalaleliko eNtabeni YeSinayi nokuba nendima ekuthwaleni imbulungelo yesivumelwano. (Eks. 32:26-29; Num. 3:30, 31) Kubonakala ngasuthi bekathembekile kuJehova iimnyaka eemnengi, ngebanga lalokho inengi lama-Israyeli belimhlonipha.

12. Njengombana kuvezwe esithombeni esisekhasini-28, ukuzikhakhazisa kwakuthinta njani ukwaziwa kwakaKora nguZimu?

12 Nanyana kunjalo, isitjhaba sakwa-Israyeli nesisendleleni eya eNarheni Yesithembiso, uKora wabona ngasuthi kuneemraro elungiselelweni lakaZimu. Ye-ke amanye amadoda ama-250 ebekadosa isitjhaba aba sehlangothini lakaKora nekalinga ukwenza amatjhuguluko. Kungenzeka uKora nabanye bazizwa baqiniseka ngobuhlobo babo noJehova. Batjela uMosisi: “Sekwanele ngani, ngombana yoke ihlangano icwengile begodu uJehova uhlangana nayo.” (Num. 16:1-3) Qala bona lokho kuzithemba ngokweqileko nokuzikhakhazisa okungangani! UMosisi wathi kibo: “UJehova uzobenza baziwe labo abangabakhe.” (Funda uNumeri 16:5.) Ngekupheleni kwelanga elilandelako, uKora nalabo abamsekelako ekuhlubukeni bebahlongakele.—Num. 16:31-35.

13, 14. UMosisi wakutjengisa njani ukuthobeka?

13 Ngokuhlukileko, uMosisi khabe “athobeke kunabo boke ebebaphila ephasini.” (Num. 12:3) Watjengisa ukuthobeka kwakhe ngokuzimisela ukulandela iinqophiso zakaJehova. (Eks. 7:6; 40:16) Akukho okutjengisa bona uMosisi gade asola indlela kaJehova yokwenza izinto namtjhana asilingeke ngokulandela iinkambiso uJehova egade ambekele zona. Ngokwesibonelo, uJehova wanikela iinlayezo malungana nokwakhiwa kwetabernakele kuya eemniningwaneni eemncani, efana nombala wentambo nenani leenrhobelo ekufuze lisetjenziswe ekwenzeni amatjhila wetende. (Eks. 26:1-6) Nengabe umbonisi omumuntu ehlanganweni kaZimu ukunikela iinlayezo ezibonakala zineemniningwana eemnengi ngokudluleleko, ngezinye iinkhathi ungazizwa usilingekile. Nokho, uJehova mbonisi opheleleko, owabela abanye umsebenzi ngesandla esivulekileko nozithembako iinceku zakhe. Nekanikela iimniningwana eemnengi, wenza njalo ngonobangela omuhle. Nanyana kunjalo, tjheja bona uMosisi azange asilingeke uJehova nekamnikela iimniningwana engako, acabanga bona uJehova umehlisa isithunzi namtjhana umdima ikululeko nethuba lokutjengisa ubukghwari bakhe. Kunalokho, uMosisi waqiniseka bona iinsebenzi ‘zenza njalo’ ekulandeleni iinqophiso zakaZimu. (Eks. 39:32) Qala bona kuthobeka okungangani lokho! UMosisi walemuka bona bekumsebenzi kaJehova begodu yena ulithulusu kwaphela elisetjenziswako bona kuphethwe umsebenzi loyo.

14 Ukuthobeka kwakaMosisi kwabonakala nalokha nekaqalene nobujamo obungasibuhle obumalungana naye mathupha. Kesinye isenzakalo, uMosisi wabhalelwa kuzibamba, wahluleka ukucwengisa uZimu nekasebenzelana nabantu abanghonghoyilako. Ngebanga lalokho, uJehova watjela uMosisi bona angekhe abangenise abantu eNarheni Yesithembiso. (Num. 20:2-12) Yena nomnakwabo u-Aroni, bakghodlhelelela ukububula kwama-Israyeli iimnyaka eemnengi. Ngemva kwalokho, ngebanga lokobana uMosisi wona esehlakalweni sinyeso, bekangekhe afumane lokho ebesele akulindele isikhathi eside! Wasabela njani uMosisi? Ngitjho nanyana kuzwisiseka bona wadana, ngokuzithoba uMosisi wasamukela isiqunto sakaJehova. Bekazi bona uJehova nguZimu olungileko okungekho kuye ukungabi nabulungiswa. (Dut. 3:25-27; 32:4) Newucabanga ngoMosisi, umbona njengomunye wabaziwa nguJehova?—Funda u-Eksodosi 33:12, 13.

Ukulalela UJehova Kutlhoga Ukuthobeka

15. Khuyini esingayifunda ekuzikhakhaziseni kwakaKora?

15 Indlela esisabela ngayo ematjhugulukweni enziwa emabandleni wobuKrestu ephasini loke neenquntweni ezenziwa ngilabo abadosa phambili kiwo inomthelela ekwaziweni kwethu nguJehova. UKora nabakhambisani bakhe bazihlukanisa noZimu ngokuzithemba ngokweqileko, ukuzikhakhazisa, nokutlhoga ikholo. Nanyana uKora bekabona iqhegwana elinguMosisi lenza iinqunto qobe langa, eqinisweni bekunguJehova ogade anqophisa isitjhaba. UKora walahlekelwa mbono weqiniswelo begodu wabhalelwa kutjengisa ukuthemba labo uZimu abasebenzisako. Qala bona bekuzabe kukuhlakanipha kangangani ngoKora ukulinda uJehova akhanyise izinto namtjhana enze amatjhuguluko nengabe bekutlhogeka kwamambala. Emaswapheleni, uKora watjhabalalisa umlando wekonzo yakhe yokuthembeka ngezenzo zakhe zokuzikhakhazisa!

16. Ukulandela isibonelo sakaMosisi sokuthobeka kuzokuthinta njani ukwaziwa kwethu nguJehova?

16 Isenzakalweso sinikela abadala nabanye ebandleni namhlanjesi isiyeleliso esinamandla. Ukulindela uJehova nokulandela iinqophiso ezivela kilabo abakhethwe bona badose phambili kutlhoga ukuthobeka. Siyatjengisa bona sithobekile begodu sinomoya ophasi njengoMosisi? Singasihlonipha isikhundla salabo abadosa phambili hlangana nathi silalele neenqophiso esizifumanako? Siyakghona ukulawula amazizo wethu nesiqalene nokudana? Nengabe kunjalo, nathi ngokufanako sizokwaziwa nguJehova. Ukuthobeka kwethu nokulalela kuzosenza sithandeke kuye.

UJehova Uyabazi Labo Ekungebakhe

17, 18. Yini engasisiza siragele phambili saziwa njengabakaJehova?

17 Kuyazuzisa ukucabangisisa ngalabo uJehova abadosako begodu wabazi. U-Abrahama noMosisi gade bangakapheleli, bebaneemphoso njengathi. Nanyana kunjalo, bebaziwa nguJehova njengalabo ekungebakhe. Nokho, isibonelo sakaKora, sitjengisa bona kungakghoneka ngathi ukusuka kuJehova begodu singasaziwa nguye. Ngamunye wethu wenza kuhle ngokuzibuza: ‘UJehova ungiqala njani? Yini engingayifunda eembonelweni zeBhayibhilezi?’

18 Ungatjhiriyeka khulu ngokwazi bona uJehova ubaqala njengabangebakhe abathembekileko abadosileko. Ragela phambili uhlawulela ikholo, ukuthobeka, nezinye iimfanelo ezikwenza uthandeke kuZimethu. Ukwaziwa nguJehova ngokunganakuzaza lilungelo eliligugu elisilethela ukwaneliseka ekuphileni kwethu kwanjesi, begodu kusiphathele iimbusiso ezihle zesikhathi esizako.—Rha. 37:18.

Uyakhumbula?

• Ngibuphi ubuhlobo obuligugu ongabuthabela noJehova?

• Ungalilingisa njani ikholo laka-Abrahama?

• Ngiziphi iimfundo esingazifunda kuKora noMosisi?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 26]

Njengo-Abrahama sinalo ikholo lokobana uJehova uzozizalisa ngokupheleleko iinthembiso zakhe?

[Isithombe ekhasini 28]

UKora bekangakazimiseli ukulalela iinqophiso ngokuthobeka

[Isithombe ekhasini 29]

UJehova ukwazi njengomuntu olalela iinqophiso ngokuthobeka?