„Vastupanuaktsioon, mis väärib lugupidamist”

SAKSAMAA riigikantsler Adolf Hitler sai oma valitsusajal inimestelt kümneid tuhandeid kirju. Aastal 1945, pärast seda kui Nõukogude armee oli vallutanud Berliini ümbritsevad alad, viidi paljud neist kirjadest Moskvasse ja pandi arhiivi. Ajaloodoktor Henrik Eberle uuris tuhandeid Moskva arhiivides olevaid kirju, et selgitada välja, kes Hitlerile kirjutasid ja mispärast. Ta avaldas oma uurimistulemused raamatus „Kirjad Hitlerile”.

„Hitlerile kirjutasid õpetajad ja õpilased, nunnad ja preestrid, töötud ja kaubandusnõunikud, admiralid ja SA realiikmed,” ütleb Eberle. „Ühed kummardasid teda nagu uuestisündinud messiat, teised nägid temas lausa saatanat ennast.” Kas Hitler sai ka kirju, milles kirikutegelased oleksid natside toimepandavate metsikuste vastu protesti avaldanud? Mõned sellised kirjad tulid, kuid need olid väga harvad.

Seevastu leidis Eberle Moskva arhiividest terve hulga kirju, mille olid Hitlerile saatnud Jehoova tunnistajad Saksamaa eri paikadest, et protestida natside tegevuse vastu. Ühtekokku saatsid umbes 50 riigi Jehoova tunnistajad Hitlerile ligikaudu 20 000 kirja ja telegrammi, milles nad avaldasid protesti oma usukaaslaste väärkohtlemise vastu. Natsid arreteerisid tuhandeid Jehoova tunnistajaid. Sajad tunnistajad hukati või surid jõhkra kohtlemise tagajärjel. Eberle teeb järelduse: „Miljonite natsirežiimi ohvrite hulgas on see [Jehoova tunnistajatest ohvrite arv] kübe, kuid annab tunnistust kollektiivsest ja kompromissitust vastupanuaktsioonist, mis väärib lugupidamist.”