Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛyaa Nɔ Nyɛsaraa’—Mɛni Hewɔ Ehe Hiaa?

‘Nyɛyaa Nɔ Nyɛsaraa’—Mɛni Hewɔ Ehe Hiaa?

‘Nyɛyaa Nɔ Nyɛsaraa’—Mɛni Hewɔ Ehe Hiaa?

“MƐNI baafee ba ni oba lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he okadi?” (Mat. 24:3) Beni Yesu haa ekaselɔi lɛ sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, eha amɛ okadi ko ni abaanyɛ ayoo faŋŋ, ni etsɔɔ amɛ okadi lɛ he nibii fitsofitso, ni aŋma enɛ he sane yɛ Mateo yitso 24, Marko yitso 13, kɛ Luka yitso 21 lɛ. Ekɛfata he akɛ: ‘Nyɛyaa nɔ nyɛsaraa.’—Mat. 24:42.

Kɛ́ okadi lɛ ji nɔ ko ni abaana faŋŋ lɛ, mɛni hewɔ Yesu kɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ shi sɛɛ eha amɛ lɛ? Susumɔ yiŋtoi enyɔ hewɔ ni eeenyɛ efee akɛ no hewɔ ni efee nakai lɛ he okwɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, nibii ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ baanyɛ aha mɔ ko aku ehiɛ eshwie okadi lɛ nɔ, ni enɛ baanyɛ afite mɔ lɛ mumɔŋ shidaamɔ, ni enyɛŋ eya nɔ esara. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Kristofonyo ko baanyɛ ayɔse okadi lɛ he nibii komɛi moŋ, shi akɛni enɛɛmɛi eyaaa nɔ yɛ he ni eyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, ebaanu he akɛ ekɔɔɔ ehe. Ekolɛ ebaasusu po akɛ nɔ ni kɛ Yesu gbalɛ lɛ baaba naagbee, ni ji “amanehulu babaoo” lɛ nako aba, no hewɔ lɛ ehe ehiaaa ni ‘eya nɔ esara.’—Mat. 24:21.

“Amɛhiɛ Bɛ Amɛhe Nɔ”

Yesu gbala esɛɛnyiɛlɔi lɛ ajwɛŋmɔ kɛtee mɛi ni hi shi yɛ Noa beaŋ lɛ anɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, mɛi ni hi shi yɛ Noa beaŋ lɛ na Noa beni eshiɛɔ, ni ekpɛɔ adeka agbo lɛ, ni amɛna yiwalɛ nifeemɔi ni tee nɔ lɛ hu. Fɛɛ sɛɛ lɛ, “amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ.” (Mat. 24:37-39) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo ebuuu kɔkɔbɔi taakɛ eji yɛ Noa beaŋ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, okadii ni akɛmamɔɔ gbɛjegbɛi ahe kɛtsɔɔ akɛ esaaa akɛ tsɔji woɔ foi fe nine lɛ yɛ faŋŋ, shi mɛi babaoo kɛtsuuu nii. Bei pii lɛ, maŋ nɔyelɔi lɛ naa akɛ esa akɛ amɛfee gɔji bibii yɛ gbɛjegbɛi ni yɔɔ maŋ-te-lɛŋ lɛ anɔ koni tsɔnekudɔlɔi lɛ akawo foi fe nine. Nakai nɔŋŋ Kristofonyo ko baanyɛ ayɔse naagbee gbii lɛ he okadi lɛ, shi loloolo lɛ ekɛ ehe baawo nifeemɔi ni tsɔɔ akɛ ekɔɔɔ ehe eko lɛ amli. Nakai eba lɛ yɛ oblayoo fioo ko ni atsɛɔ lɛ Arielle ni yɔɔ Afrika Anaigbɛ lɛ gbɛfaŋ.

Arielle sumɔɔ yei abɔɔlutswaa, ni ji handball lɛ kwɛmɔ yɛ tɛlivishiŋ nɔ. Beni eskul lɛ tse handball kuu lɛ, shwelɛ ni ená akɛ ekɛ ehe baawo mli lɛ ha eku ehiɛ eshwie bɔ ni no baanyɛ asa emumɔŋ shidaamɔ he lɛ nɔ. Eyafata kuu lɛ he akɛ mɔ ni baamɔ bɔɔlu lɛ. Mɛni ba? Ekɛɛ akɛ: “Minanemɛi ni mikɛtswaa bɔɔlu lɛ ekomɛi yɛ jɔlemɛi ni kɛ tsofai tsuɔ nii yɛ gbɛ ni esaaa nɔ, ni amɛshãa nii. Amɛye mihe fɛo akɛni mifeee nibii ni amɛfeɔ lɛ eko lɛ hewɔ, shi misusu akɛ manyɛ makpee naa. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni bɔɔlu lɛ tswaa bɔi mimumɔŋ shidaamɔ he saa. Bɔɔlu nɛɛ tswaa lɛ he mijwɛŋmɔ kɛ mitsui fɛɛ. Kɛ́ miyɛ Kristofoi akpeei ashishi lɛ, bei pii lɛ mijwɛŋmɔ shiɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ kɛyaa bɔɔlutswaahe lɛ. Enɛ sa sui kpakpai ni miyɔɔ akɛ Kristofonyo lɛ hu ahe. Yɛ nɔ najiaŋ ni matswa bɔɔlu lɛ kɛjie mihiɛtserɛ lɛ, kunim ni wɔɔye be fɛɛ be lɛ bafee oti ni ma mihiɛ agbɛnɛ. Mikɛ be babaoo kaseɔ bɔɔlumɔmɔ koni manyɛ matsu akaŋshii mumɔ ni ebayi mimli lɛ he nii. Enɛ haa etɔɔ mi waa. Bɔɔlu lɛ tswaa ha milaaje minanemɛi pii po.

“Be ko beni wɔkɛ mɛi komɛi miitswa bɔɔlu lɛ, ahe pɛnalti aha amɛ, ni nɔ ko ni ba lɛ ha misusu shihilɛ mli ni miyaje lɛ he waa. Miitao waa ni mamɔ bɔɔlu lɛ. Beni mihɛleɔ shi lɛ, misɔle miha Yehowa koni eye ebua mi ni mamɔ bɔɔlu lɛ! Enɛ ha miyɔse bɔ ni migbɔjɔ waa yɛ mumɔŋ miha. Mɛni ye ebua mi ni mitsu shihilɛ nɛɛ he nii?

“No mli lɛ, mikwɛ DVD ni ji Young People Ask—What Will I Do With My Life? lɛ pɛŋ. * Mikpɛ miyiŋ akɛ makwɛ ekoŋŋ, shi agbɛnɛ lɛ mikɛ hiɛdɔɔ baasusu he. Mikɛ André, ni ji oblanyo ni yɔɔ vidio lɛ mli lɛ fɛɛ yɛ naagba kome. Mikɛ hiɛdɔɔ susu nɔ ni asafoŋ onukpa lɛ kɛɛ André akɛ efee lɛ he—ekɛɛ lɛ ni ekane Filipibii 3:8 lɛ ni ejwɛŋ nɔ. No ji nɔ ni mifee kɛtsu minaagba lɛ he nii. Mishi bɔɔlutswaa kuu lɛ mli.

“Enɛ kɛ tsakemɔ kpele ba mishihilɛ mli! Akaŋshii mumɔ ni yɔɔ mimli lɛ kɛ tɔlɛ lɛ fɛɛ sɛɛ fo. Miná miishɛɛ waa, ni naanyobɔɔ ni yɔɔ mikɛ minanemɛi Kristofoi lɛ ateŋ lɛ mli bawa. Mumɔŋ nibii ahe bahia mi waa agbɛnɛ. Mihaa mijwɛŋmɔ hiɔ asafoŋ kpeei lɛ ashishi, ni mináa he sɛɛ jogbaŋŋ agbɛnɛ. Mishiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu tee hiɛ. Amrɔ nɛɛ mikɛ mihe fɔɔ gbɛgbalɔi awamɔ nitsumɔ lɛ mliwoo.”

Kɛ́ nibii komɛi miigbala ojwɛŋmɔ ni oku ohiɛ oshwie okadi ni Yesu kɛha lɛ nɔ lɛ, okɛ hiɛdɔɔ afee he nɔ ko, taakɛ Arielle fee lɛ. Obaanyɛ oka nibii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ekomɛi okwɛ. Kwɛmɔ Watch Tower Publications Index, ni awo lɛ gbɛ́i akɛ wolo ni haa anaa jwetrii ni aŋɔtee lɛ mli. Obaana ŋaawoi kpakpai kɛ mɛi aniiashikpamɔi ni kɔɔ bɔ ni amɛkpee kai ni amɛkɛkpe lɛ anaa lɛ ahe saji yɛ mli. Saamɔ ohe jogbaŋŋ dani oya Kristofoi akpeei, ni kɛ́ otee lɛ ŋmalamɔ otii komɛi oshwie shi koni oná kpeei lɛ ahe sɛɛ kɛmɔ shi. Mɛi komɛi ena akɛ kɛ́ amɛta hiɛgbɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, eyeɔ ebuaa amɛ waa. Kɛ́ ebi ni toibolɔi lɛ kɛ amɛhe awo nikasemɔ lɛ mli lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni owie mra. Kɛfata he lɛ, ha ohiɛ ahi ohe nɔ yɛ mumɔŋ kɛtsɔ nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ amrɔ nɛɛ ni okɛaato okadi lɛ kɛ nibii krokomɛi ni kɔɔ “naagbee gbii lɛ” he lɛ he okwɛ lɛ nɔ.—2 Tim. 3:1-5; 2 Pet. 3:3, 4; Kpoj. 6:1-8.

“Nyɛsaa Nyɛhe Nyɛtoa”

Naagbee gbii lɛ he okadi lɛ miiya nɔ yɛ “je nɛŋ fɛɛ.” (Mat. 24:7, 14) Gbele helai, hɔji, shikpɔŋhosomɔi, kɛ nibii krokomɛi ni agba afɔ̃ shi lɛ miihao mɛi akpekpei abɔ waa yɛ hei ni amɛyɔɔ lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, mɛi krokomɛi hu yɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe fioo yɛ hei ni amɛyɔɔ lɛ. Kɛ́ okadi lɛ he nɔ ko kwraa bako pɛŋ yɛ he ni oyɔɔ lɛ, ani esa akɛ omu sane naa akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ nako aba kwraa? Nilee bɛ mli akɛ ooofee nakai.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ni Yesu gba yɛ “hɔ̃ji kɛ gbele helai” ahe lɛ he okwɛ. (Luka 21:11) Klɛŋklɛŋ lɛ, ekɛɛɛ akɛ nibii nɛɛ baaya nɔ yɛ be kome too mli yɛ he fɛɛ he, loo fɛɛ naa baawa pɛpɛɛpɛ yɛ he fɛɛ he. Moŋ lɛ, etsɔɔ akɛ nibii nɛɛ baaba yɛ “hei srɔtoi fɛɛ.” No hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔkpa gbɛ akɛ nibii nɛɛ baaba yɛ he fɛɛ he yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, beni Yesu tsĩ hɔji atã sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ebɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi kɔkɔ yɛ fufeemɔ he, ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ, koni fufeemɔ . . . akahe nyɛtsuii.” (Luka 21:34) No hewɔ lɛ, esaaa akɛ Kristofoi fɛɛ kpaa gbɛ akɛ amɛbaana okadi lɛ fãi srɔtoi lɛ fɛɛ. Moŋ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: ‘Beni nyɛaana akɛ nibii nɛɛ etsɔ naa shi lɛ, nyɛnáa nyɛlea akɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ eshɛ etã.’ (Luka 21:31) Adafitswaa tsɔji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ haa wɔnaa okadi lɛ fãi srɔtoi lɛ fɛɛ, kɛ́ wɔ diɛŋtsɛ wɔkɛ eko ekpeee yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ po.

Kaimɔ hu akɛ Yehowa eto ‘gbi lɛ kɛ ŋmɛlɛtswaa’ ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaje shishi lɛ momo. (Mat. 24:36) Nibii ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nyɛŋ atsake be nɛɛ.

Yesu bɔ Kristofoi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa.” (Mat. 24:44) Esa akɛ be fɛɛ be lɛ wɔsaa wɔhe wɔto. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛ wɔhe awo teokrase nifeemɔi amli gbi muu fɛɛ daa gbi. Agbɛnɛ hu, beni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baafɛ lɛ, no mli lɛ wɔteŋ mɔ ko mɔ ko leee nitsumɔ ni ehiɛ mli eetsu. Ekolɛ, no mli lɛ, mɛi komɛi miitsu nii yɛ ŋmɔ mli loo amɛmiitsu shĩa nitsumɔi. (Mat. 24:40, 41) No hewɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛsaa wɔhe wɔto?

Emmanuel, Victorine, kɛ amɛbiyei ekpaa lɛ yɛ Afrika maŋ ko mli, ni amɛnaaa okadi lɛ fãi srɔtoi lɛ fɛɛ yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaasusu mumɔŋ nibii ahe daa gbi koni no aye abua amɛ kɛsaa amɛhe amɛto. Emmanuel tsɔɔ mli akɛ: “No mli lɛ, ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔná be ni hi kɛha wɔ fɛɛ. Yɛ naagbee lɛ, wɔhala daa leebi ŋmɛji ekpaa kɛyashi ŋmɛji ekpaa kɛ fã. Kɛ́ wɔsusu daa gbi ŋmalɛ lɛ he wɔtã lɛ, wɔhalaa woji ni akɛbaatsu nii yɛ asafoŋ kpee shishi yɛ otsi lɛ mli lɛ ateŋ ekome ni wɔkaseɔ emli kukuji fioo komɛi.” Ani enɛ miiye eebua amɛ ni amɛya nɔ amɛshi kpe? Hɛɛ! Emmanuel sɔmɔɔ akɛ onukpai akuu lɛ asaji ahe gbɛjianɔtolɔ yɛ esafo lɛ mli. Victorine kɛ ehe woɔ gbɛgbalɔi awamɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ be kɛ beaŋ, ni eye ebua mɛi pii ni amɛbale anɔkwale lɛ. Amɛbiyei lɛ fɛɛ hu miiya amɛhiɛ yɛ mumɔŋ.

Yesu bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkwɛa jogbaŋŋ, nyɛshia kpe.” (Mar. 13:33) Kaaŋmɛ gbɛ ni nibii komɛi gbala ojwɛŋmɔ ni ohiɛ je ohe nɔ yɛ mumɔŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, okɛ ŋaawoo kpakpa ni akɛhaa yɛ wɔwoji lɛ amli kɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ atsu nii, tamɔ bɔ ni Arielle fee lɛ. Taakɛ Emmanuel kɛ eweku lɛ fee lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni daa gbi lɛ ofee nɔ ko kɛsaa ohe oto ni ‘oya nɔ osara.’

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 8 Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ drama ni kɔɔ Kristofonyo oblanyo ko ni miimia ehiɛ ni efee nɔ ni ja yɛ Yehowa hiɛ lɛ he.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Mumɔŋ nibii ni Emmanuel kɛ eweku lɛ susuɔ he daa gbi lɛ yeɔ ebuaa amɛ koni ‘amɛsaa amɛhe amɛto’