Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nibii ni Haa Miishɛɛ Hiɔ Weku Mli

Nyɛnáa Mumɔŋ Shidaamɔ Kpakpa akɛ Wu kɛ Ŋa

Nyɛnáa Mumɔŋ Shidaamɔ Kpakpa akɛ Wu kɛ Ŋa

Frederick *: “Beni wɔbote gbalashihilɛ mli nɔŋŋ lɛ, mikpɛ mli akɛ mikɛ miŋa baafee ekome kɛkase Biblia lɛ. Mibɔ mɔdɛŋ akɛ maha ejwɛŋmɔ ahi nɔ ni wɔkaseɔ lɛ nɔ. Shi Leanne nyɛɛɛ ekɛ ejwɛŋmɔ ama nɔ ni wɔkaseɔ lɛ nɔ. Kɛ́ mibi sane lɛ, ehaa hetoo akɛ hɛɛ loo dabi kɛkɛ. Esaji ahetoohamɔ lɛ tamɔɔɔ bɔ ni misusu akɛ esa akɛ mɔ afee kɛ́ akɛ lɛ miikase Biblia lɛ.”

Leanne: “Beni Frederick kpee mi lɛ, miye afii 18. Wɔfeɔ ekome kɛkaseɔ Biblia lɛ daa, shi daa kɛ́ wɔmiikase nii lɛ, Frederick kɛ hegbɛ nɛɛ tsuɔ nii kɛtsĩɔ mitɔmɔi fɛɛ, kɛ bɔ ni esa akɛ matsɔ ŋa kpakpa lɛ tã etsɔɔ mi. Enɛ dɔ mi waa ni eha minijiaŋ je wui!”

MƐNI osusuɔ akɛ eji Frederick kɛ Leanne naagba lɛ? Amɛ fɛɛ amɛhiɛ jwɛŋmɔ kpakpa. Amɛ fɛɛ amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ. Ni amɛ fɛɛ amɛna akɛ ehe miihia ni amɛfee ekome kɛkase Biblia lɛ. Shi etamɔ nɔ ni nɔ̃ moŋ ni baanyɛ afee amɛ ekome lɛ miigbala amɛteŋ. Amɛfeɔ ekome kɛkaseɔ nii moŋ, shi amɛnáaa mumɔŋ shidaamɔ kpakpa akɛ wu kɛ ŋa.

Mɛni ji mumɔŋ shidaamɔ? Mɛni hewɔ esa akɛ wu kɛ ŋa abɔ mɔdɛŋ ni amɛná mumɔŋ shidaamɔ kpakpa lɛ? Mɛɛ naagbai amɛbaanyɛ amɛkɛkpe, ni te amɛaafee tɛŋŋ amɛtsu he nii?

Mɛni Ji Mumɔŋ Shidaamɔ?

Wiemɔ ni ji ‘mumɔŋ shidaamɔ’ ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsɔɔ mɔ ko su loo bɔ ni efeɔ enii ehaa yɛ shihilɛ mli. (Yuda 18, 19) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo ni ŋma Biblia lɛ eko lɛ tsɔɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ mumɔŋ gbɔmɔ kɛ heloonaa gbɔmɔ teŋ. Paulo tsɔɔ akɛ, mɛi ni ji heloonaa gbɔmɛi lɛ susuɔ amɛhe tuutu fe bɔ ni amɛsusuɔ mɛi krokomɛi ahe. Amɛhiii shi yɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai anaa, shi moŋ amɛfeɔ nibii ni baasa amɛ diɛŋtsɛ amɛhiɛ.—1 Korintobii 2:14; Galatabii 5:19, 20.

Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, mɛi ni ji mumɔŋ gbɔmɛi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ tsuɔ nii. Amɛnaa Yehowa Nyɔŋmɔ akɛ amɛ-Naanyo, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ amɛkaseɔ esui lɛ. (Efesobii 5:1) Enɛ hewɔ lɛ, amɛjieɔ suɔmɔ, mlihilɛ, kɛ mlijɔlɛ kpo amɛtsɔɔ mɛi. (2 Mose 34:6) Ni amɛboɔ Nyɔŋmɔ toi kɛ́ amɛnáaa nakai feemɔ mlɛo po. (Lala 15:1, 4) Darren, ni yɔɔ Canada, ni bote gbalashihilɛ mli afii 35 ni eho nɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Efeɔ mi akɛ, kɛ́ mɔ ko ji mumɔŋ gbɔmɔ lɛ, be fɛɛ be lɛ esusuɔ bɔ ni ewiemɔi kɛ enifeemɔi baasa naanyobɔɔ ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he.” Eŋa ni ji Jane kɛshi sɛɛ akɛ: “Misusuɔ akɛ yoo ni ji mumɔŋ gbɔmɔ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ waa koni ejie Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ kpo yɛ eshihilɛ mli daa gbi.”—Galatabii 5:22, 23.

Shi jeee ja mɔ ko ebote gbalashihilɛ mli dani ebaanyɛ ená mumɔŋ shidaamɔ kpakpa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ sɔ̃ kã mɔ fɛɛ mɔ nɔ akɛ ele Nyɔŋmɔ ni ekase lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:26, 27.

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Nyɛná Mumɔŋ Shidaamɔ Kpakpa akɛ Wu kɛ Ŋa?

Belɛ, mɛni hewɔ esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi abɔ mɔdɛŋ aná mumɔŋ shidaamɔ akɛ wu kɛ ŋa lɛ? Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ: Okwaafoi enyɔ komɛi fee ekome kɛhé shikpɔŋ ko, ni amɛmiitao amɛdu nii yɛ nɔ. Amɛteŋ mɔ kome kpɛ eyiŋ akɛ adu dumɔwui lɛ yɛ be pɔtɛɛ ko mli yɛ afi lɛ mli, shi mɔ kroko lɛ susu akɛ esa akɛ adu dumɔwui lɛ yɛ sɛɛ mli. Amɛteŋ mɔ kome miisumɔ ni awo dumɔnii lɛ fɛtilaiza pɔtɛɛ ko, shi mɔ kroko lɛ ekpɛlɛɛɛ kwraa ejaakɛ enuɔ he akɛ fɛtilaiza he ehiaaa dumɔnii lɛ. Mɔ kome sumɔɔ akɛ eyatsu ŋmɔ lɛ mli nii daa gbi. Mɔ kroko lɛ sumɔɔ ni eta shi efolo kɛyashi dumɔnii lɛ aaawo. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ŋmɔ lɛ baanyɛ aba nii moŋ, shi ebaŋ nii tamɔ kɛ́ amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛba gbeekpamɔ yɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee lɛ he, ní no sɛɛ lɛ amɛfee ekome kɛtsu he nii lɛ.

Abaanyɛ akɛ wu kɛ ŋa ato nakai okwaafoi lɛ ahe. Kɛ́ wu lɛ loo ŋa lɛ pɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ená mumɔŋ shidaamɔ kpakpa lɛ, amɛshihilɛ lɛ baanyɛ ahi fioo. (1 Petro 3:1, 2) Kɛlɛ, kɛ́ amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛfee ekome kɛhi shi yɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ anaa ni amɛbɔ mɔdɛŋ waa amɛye amɛbua amɛhe kɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ, amɛshihilɛ lɛ baahi jogbaŋŋ! Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo ŋma akɛ: “Mɛi enyɔ hi fe mɔ kome.” Mɛni hewɔ? “Ejaakɛ amɛnáa amɛdeŋmegbomɔ lɛ mli nyɔmɔwoo kpakpa. Ejaakɛ kɛ́ shi amɛgbee lɛ, mɔ kome aaawó enaanyo nɔ.”—Jajelɔ 4:9, 10.

Eyɛ faŋŋ akɛ oosumɔ ni okɛ ohefatalɔ lɛ fɛɛ aná mumɔŋ shidaamɔ kpakpa. Shi taakɛ eji yɛ okwaayeli he lɛ, shwelɛ ni mɔ náa lɛ pɛ kɛkɛ nyɛɛɛ awo yibii. Susumɔ naagbai enyɔ komɛi ni obaanyɛ okɛkpe kɛ bɔ ni ooofee otsu amɛhe nii lɛ ahe okwɛ.

NAAGBA 1: Wɔnáaa be.

Sue ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ kɛɛ akɛ: “Miwu bawoɔ mi gbɛkɛ 7:00 yɛ minitsumɔhe lɛ. Kɛ́ wɔyashɛ shĩa lɛ, wɔshĩa nifeemɔi lɛ fɛɛ bua shi kɛmiimɛ wɔ. Wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔgbɔmɔtso lɛ shiɔ mple; wɔjwɛŋmɔ kɛɔ wɔ akɛ esa akɛ wɔfee ekome kɛkase Nyɔŋmɔ he nii, shi etɔ wɔgbɔmɔtsei lɛ bliboo bɔ ni eebi ni wɔjɔɔ wɔhe.”

Bɔ ni abaanyɛ atsu he nii: Nyɛtsakea nyɛhe nyɛwoa shihilɛ lɛ mli ni nyɛfea ekome kɛtsua he nii. Sue kɛɛ akɛ: “Mikɛ miwu kpɛ mli akɛ wɔbaate shi mra ni wɔfee ekome kɛkane Biblia lɛ fã ko ni wɔsusu he dani wɔya nitsumɔ. Eyeɔ ebuaa mi kɛtsuɔ shĩa nitsumɔi lɛ ekomɛi koni maná be ni wɔkɛkase nii lɛ.” Mɛɛ sɛɛ amɛná yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔ waa nɛɛ hewɔ? Ed ni ji Sue wu lɛ kɛɛ akɛ: “Mina akɛ kɛ́ mikɛ Sue fee ekome kɛsusu mumɔŋ nibii ahe daa lɛ, wɔnyɛɔ wɔtsuɔ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahe nii jogbaŋŋ, ni no haaa wɔfee yeyeeye tsɔ.”

Kɛfata sane ni okɛ ohefatalɔ lɛ gbaa lɛ he lɛ, ehe miihia ni nyɛŋɔ minitii fioo ko ni nyɛfee ekome kɛsɔle daa gbi. Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baanyɛ aye abua nyɛ? Ryan ni bote gbalashihilɛ mli afii 16 nɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɛsɛɛ nɛɛ, naagba ko ni naa wa waa ba wɔteŋ. Shi wɔhé be daa gbɛkɛ ni wɔfee ekome kɛsɔle, ni wɔfɔse wɔnaagbai lɛ wɔshwie Nyɔŋmɔ hiɛ. Minuɔ he akɛ ekome ni wɔfee kɛsɔle lɛ ye ebua ni wɔtsu wɔnaagbai lɛ ahe nii, ni wɔná miishɛɛ ekoŋŋ yɛ wɔgbalashihilɛ lɛ mli.”

KAA ENƐ OKWƐ: Nyɛŋɔa minitii fioo daa gbɛkɛ koni ákɛ wu kɛ ŋa lɛ, nyɛkɛsusu nibii kpakpai ni ba nyɛshihilɛ mli yɛ gbi lɛ mli, ní nyɛbaanyɛ nyɛda Nyɔŋmɔ shi yɛ he lɛ ahe. Agbɛnɛ hu, nyɛgbaa naagbai ni nyɛkɛkpeɔ, titri lɛ, naagbai ni ehe miihia ni Nyɔŋmɔ aye abua nyɛ kɛdamɔ naa lɛ ahe sane. Kwɛmɔ jogbaŋŋ: Okɛ hegbɛ nɛɛ akatsu nii kɛmiitsĩ ohefatalɔ lɛ tɔmɔi atã. Moŋ lɛ, kɛ́ nyɛfee ekome kɛmiisɔle lɛ, tsĩi nibii ni esa akɛ nyɛfee ekome kɛtsu he nii lɛ pɛ atã. Kɛ́ je tsɛre lɛ, tsu nibii ni otsĩ tã yɛ sɔlemɔ lɛ mli lɛ ahe nii.

NAAGBA 2: Esoro wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nyɛmɔi.

Tony kɛɛ akɛ: “Ewa kɛha mi waa akɛ mata wolo sɛɛ makase nii.” Eŋa Natalie kɛɛ akɛ: “Misumɔɔ nikanemɔ, ni misumɔɔ ni magba nɔ ni mikase lɛ he sane. Bei komɛi kɛ́ wɔmiisusu Biblia mli sane ko he lɛ, misusuɔ akɛ mihaa Tony nuɔ he oookɛɛ mile tsɔ fe lɛ.”

Bɔ ni abaanyɛ atsu he nii: Ye obua ohefatalɔ lɛ, okɛ lɛ akashi akaŋ, ni asaŋ kaakojo lɛ. Jiemɔ ohefatalɔ lɛ yi yɛ nibii kpakpai ni efeɔ lɛ ahe, ni owo lɛ hewalɛ. Tony kɛɛ akɛ: “Miishɛɛ ni miŋa kɛwieɔ kɛ́ wɔmiisusu Biblia mli saji ahe lɛ suɔ mitsui fioo bei komɛi, ni tsutsu ko lɛ misumɔɔɔ ni mikɛ lɛ gbaa mumɔŋ nibii ahe saji. Shi Natalie yeɔ ebuaa mi waa. Amrɔ nɛɛ, wɔfeɔ ekome kɛsusuɔ mumɔŋ nibii ahe, ni mina akɛ ehe ehiaaa ni mashe nɔ ko he gbeyei. Eŋɔɔ minaa akɛ mikɛ lɛ aaagba nibii nɛɛ ahe sane. Enɛ eye ebua wɔ ni wɔkɛ wɔhe yeɔ jogbaŋŋ ni toiŋjɔlɛ hu yɛ wɔteŋ akɛ wu kɛ ŋa.”

Gbalashihilɛ mli hefatalɔi babaoo ena akɛ, kɛ́ amɛto be ko yɛ otsi lɛ mli, ni amɛfee ekome kɛkane Biblia lɛ ni amɛkase daa lɛ, ehaa amɛgbala lɛ sɔɔ waa. Shi kwɛmɔ jogbaŋŋ yɛ enɛ he: Tsɔɔmɔ bɔ ni Ŋmalɛ mli ŋaawoo ni nyɛsusuɔ he lɛ kɔɔ ohe, shi jeee bɔ ni ekɔɔ ohefatalɔ lɛ he. (Galatabii 6:4) Nyɛsusua saji ni yɔɔ nyɛteŋ ni baanyɛ ekɛ béi aba lɛ ahe yɛ be kroko mli shi jeee beni nyɛkaseɔ nii lɛ. Mɛni hewɔ?

Susumɔ enɛ he okwɛ: Kɛ́ okɛ oweku lɛ miiye nii lɛ, ani nakai beaŋ obaanyɛmɔ fala ko ni efã? Dabi. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaaha mɔ fɛɛ mɔ daaŋ agbo. Yesu kɛ Nyɔŋmɔ he nii ni akaseɔ kɛ esuɔmɔnaa nii ni afeɔ lɛ to niyeli he. (Mateo 4:4; Yohane 4:34) Kɛ́ be fɛɛ be ni nyɛbaakase Biblia lɛ owieɔ nɔ ko ni dɔɔ ohefatalɔ lɛ, obaaha edaaŋ agbo kɛha mumɔŋ niyenii ni nyɛyeɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ esa akɛ nyɛwie naagbai ahe moŋ, shi esa akɛ nyɛto be kroko kɛha nakai feemɔ.—Abɛi 10:19; 15:23.

KAA ENƐ OKWƐ: Ŋmalamɔ ohefatalɔ lɛ sui kpakpai ni onyaa he fe fɛɛ lɛ enyɔ loo etɛ oshwie shi. Be kroko kɛ́ nyɛmiisusu mumɔŋ nibii ni kɔɔ nakai sui lɛ ahe lɛ he lɛ, ha ohefatalɔ lɛ ale akɛ ohiɛ sɔɔ bɔ ni ejieɔ sui nɛɛ akpo ehaa lɛ waa.

Nyɛbaakpa Nɔ ni Nyɛdũɔ

Kɛ́ nyɛdũ mumɔŋ sui kpakpa akɛ wu kɛ ŋa lɛ, nyɛbaakpa toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ yɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ mli wɔsɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ shi akɛ “nɔ̃ pɛ ní gbɔmɔ dũɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.”—Galatabii 6:7.

Frederick kɛ Leanne ni atsĩ amɛtã yɛ sane nɛɛ shishijee lɛ na akɛ Biblia mli shishitoo mla nɛɛ ji anɔkwale lɛɛlɛŋ. Amɛkɛ afii 45 sɔŋŋ ehi shi akɛ wu kɛ ŋa, ni amɛyɔse akɛ hiɛmiamɔ woɔ yibii kpakpai. Frederick kɛɛ akɛ: “Tsutsu ko lɛ mishwaa miŋa akɛ enifeemɔ hewɔ sanegbaa bɛ wɔteŋ lɛ. Shi sɛɛ mli lɛ mibayɔse akɛ esa akɛ mi hu mafee he nɔ ko.” Leanne kɛɛ akɛ: “Suɔmɔ ni wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔyɔɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ ji nɔ̃ titri ni ye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsɔ nakai jaramɔ be lɛ mli. Yɛ afii nɛɛ fɛɛ amli lɛ, wɔfeɔ ekome daa kɛkaseɔ nii ni wɔsɔleɔ. Kɛ́ mina akɛ Frederick miimia ehiɛ kɛmiijie Kristofoi asui akpo fe tsutsu lɛ, efeɔ mlɛo kɛhaa mi akɛ masumɔ lɛ.”—w11-E 11/1.

^ kk. 3 Atsake gbɛ́i lɛ.

BI OHE AKƐ . . .

  • Mɛɛ be nɛ ni wɔfee ekome kɛsɔle akɛ wu kɛ ŋa?

  • Mɛni manyɛ mafee kɛwo mihefatalɔ lɛ hewalɛ koni enyɛ ejɛ etsuiŋ ekɛ mi agba mumɔŋ nibii ahe sane?