Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mmunyi mudi batatu mua kuibidilangana ne bana babu ba balume?

Mmunyi mudi batatu mua kuibidilangana ne bana babu ba balume?

Mmunyi mudi batatu mua kuibidilangana ne bana babu ba balume?

“PAPA, bine bionso ebi udi mubimanyine kuepi?” Muanebe ukadiku mukuebeje nunku anyi? Mu tshikondo kampanda, uvua mua kuikala ne disanka dia kuikala muledi. Kadi muanebe yeye mutumikile mibelu ya meji iudi mumupeshe ne mututa dikasa dimpe, newikale ne disanka dia bungi menemene. *​—Nsumuinu 23:15, 24.

Padi matuku ende apita, muanebe udiku utungunuka ne kukulamata bu kumpala anyi? Peshi mbimueneke ne: padiye wenda ukola, katshiena kabidi udifila kuudi? Mmunyi muudi mua kuibidilangana nende padiye wenda ukola? Tuanjayi kumona imue ntatu itu baledi bapeta.

Ntatu isatu itu batatu batamba kupeta

1. KUPANGILA KUA DÎBA: Mu matunga a bungi, batatu ke batu bakebela bena mu dîku bintu bidibu nabi dijinga. Misangu ya bungi, midimu idibu benza itu ibangata mêba a bungi. Miaba mikuabu, batatu kabatu ne dîba dia bungi dia kusomba ne bana babu to. Tshilejilu, mu nkonko ivuabu bela bantu mu France matuku mashala aa, bakamona ne: batatu ba mu ditunga edi bavua bapitshisha muayene wa minite mishadile ku 12 bua kulama bana babu.

ANJI ELABI MEJI: Mmêba bungi kayi autu usomba ne muanebe wa balume? Padi lumingu lumue anyi ibidi ipita, kuenaku mua kufunda bungi bua mêba onso auvua musombe nende dituku dionso anyi? Bidi mua kukukemesha bualu neumone ne: kuena usomba bikole ne muanebe to.

2. DIBENGA KUPETA TSHILEJILU TSHIMPE: Bamue balume kabavua batamba kusomba ne batatuabu to. Jean-Marie wa mu France udi wamba ne: “Tshivua ntamba kusomba ne tatu to.” Bualu ebu buakenzela Jean-Marie tshinyi? Udi wamba ne: “Biakankebela ntatu imvua tshiyi mutekemene to. Tshilejilu, mbinkolele bua kuikala kuyukila bimpe ne bana banyi.” Imue misangu, muntu udi mua kumanya tatuende bimpe, kadi malanda ende nende kaayi mimpe to. Philippe, tatu wa bidimu 43 udi wamba ne: “Bivua bikolele tatu bua kuleja muvuaye munnange. Ke bua tshinyi ndi ne bua kuditatshisha bikole bua kuleja mundi bushuwa munange muananyi wa balume.”

ANJI ELABI MEJI: Udiku umone ne: nsombelu uuvua nende ne tatuebe udi ne buenzeji mu malanda ebe ne muanebe wa balume anyi? Ukadiku mudimona wenda ulonda tshilejilu tshimpe anyi tshibi tshia tatuebe anyi? Mmushindu kayi?

3. DIPANGILA NKATSHINKATSHI: Mu imue miaba, bantu batu bapepeja mudimu udi nawu tatu mu dikolesha bana. Luca udi mukolele ku Mputu wa kudi dîba dibuelela udi wamba ne: “Muaba umvua mukolele, bantu badi bamone ne: kulama bana mmudimu wa mukaji.” Mu miaba mikuabu, batu balomba batatu bua kabikadi bibidija bana babu to, kadi bikale bena malu makole. Tshilejilu, George uvua mukolele mu ditunga kampanda dia mu Afrike udi wamba ne: “Muaba umvua mukolele, batatu kabatu banaya ne bana babu to, bualu badi batshina bua bana kabalu kubapotela. Nanku ndi ne lutatu misangu yonso bua kujikija lutetuku ne muananyi.”

ANJI ELABI MEJI: Muaba uudi musombele, mudimu kayi utu batatu bamona ne mmubakumbanyine? Batu bamona ne: mudimu wa kulama bana mmudimu wa bamamu anyi? Batuku bakankamija batatu bua kunangabu bana babu anyi? peshi kabitu nanku?

Biwikala udi tatu ne muikale ne imue ya ku ntatu eyi, udi mua tshienza tshinyi? Mona tshiudi mua kuenza:

Tuadija kuibidilangana ne muanebe patshidiye mupuekele

Bidi bimueneka ne: padibu balela bana ba balume, batu ne dijinga dia kuidikija batatuabu. Nanku, anu patshidi muanebe muepuekele apu, enze mudimu bimpe ne dijinga diende edi. Mmunyi muudi mua kuenza nunku? Ntshikondo kayi tshiudi mua kupeta dîba dia kuikala nende pamue?

Koku mushindu, ambila muanebe wa balume bua akuenzeja midimu iutu wenza dituku dionso. Tshilejilu, wewe wenza midimu ya kumbelu, muambile akuenzeje. Wewe ukomba, mupesha pende lukombo bua akomba, wewe umbula tshina, mupeshe pende tshikasu bua akuambuluishe. Kakuyi mpata, neikale ne disanka bua kuenza nebe mudimu bualu mmusue kukuidikija. Bualu ebu budi mua kukupangisha bua kujikija mudimu pa dîba; kadi neukoleshe malanda ebe nende, ne neumulongeshe mushindu muimpe utubu benza mudimu. Katshia ku kale, Bible utu ulomba baledi bua kuenza midimu itubu benza matuku onso ne bana babu, kuyukila nabu ne kubalongesha padibu benda bayenza. (Dutelonome 6:6-9) Mubelu eu utshidi ne mushinga too ne lelu.

Pa kumbusha kuenza mudimu ne muanebe wa balume, mbimpe kukeba kabidi dîba bua kunaya nende. Kunaya kakutu anu kusankisha tshianana to. Bakebuludi badi baleja ne: padi batatu banaya ne bana babu, badi babambuluisha bua kuikala ne dikima.

Padi tatu unaya ne muanende wa balume, bidi kabidi biambuluisha bikole bia dikema. Michel Fize, mulongeshi wa sosioloji udi wamba ne: “Muana wa balume utu uyukila bimpe menemene ne tatuende padibu banaya nende.” Padi tatu unaya ne muanende, udi mua kumuambila anyi kumuenzela malu adi aleja mudiye mumunanga. Padiye wenza nunku, udi ulongesha muanende wa balume bua kulejaye pende dinanga. Tatu mukuabu wa mu Allemagne diende André udi wamba ne: “Patshivua muananyi wa balume mupuekele, mvua naya nende misangu ya bungi ne muela mu tshitupa. Biakamulongesha ne: uvua pende ne bua kuenza malu avua aleja mudiye munnange.”

Tshikondo tshikadi muana pa kulala mmushindu mukuabu muimpe udi tatu mua kukolesha malanda ende ne muanende. Ikala ne tshibidilu dia kumubadila muyuki kampanda, ne umuteleja padiye ukuleja disanka diende ne malu avua mamutonde dituku adi. Wewe wenza nunku, neumuambuluishe bua ikala anu uyukila nebe padiye wenda ukola.

Tungunuka ne kuenza malu adi asankisha muanebe

Bidi mua kumueneka ne: bamue bana kabatu basue patu baledi babu bajinga kuyukila nabu to. Bikale muanebe wa balume ubenga kuandamuna nkonko yebe, kuambi diakamue ne: ki mmusue kuyukila nebe to. Udi mua kukuambila malu onso patoke wewe muakaje mushindu uudi uyukila nende.

Tatu mukuabu wa mu France diende Jacques utu imue misangu upeta lutatu bua kuyikila ne muanende Jérôme. Kadi pamutu pa kumuenzeja bua kuyukila nende, utu wenza malu atu muanende musue; tuambe ne: uvua unaye nende ndundu. Jacques udi wamba ne: “Panyima pa tuetu bamane kunaya, tuvua ne tshibidilu tshia kusomba mu mashinda bua kuikisha ndambu. Dîba adi, muananyi uvua mua kungambila malu onso patoke. Ndi ngela meji ne: disomba nende divua dituambuluishe bua tuetu kuibidilangana bikole.”

Kadi bikale muanebe kayi musue kunaya manaya? André udi uvuluka ne disanka mêba avuaye upitshisha ne muanende bua kubandila mitoto. Udi wamba ne: “Tuvua tuteka nkuasa pambelu butuku kapepa katalala kenda katuta bavuala mipilu ya mashika ne dikopo dia tshiayi ku bianza tubandila mitoto. Tuvua tuyukila bua Mufuki wa mitoto ne bua malu etu. Tuvua tuyukila malu onso avua atuluila mu meji.”​—Yeshaya 40:25, 26.

Kadi biwikale kuyi munange kuenza amue malu adi asankisha muanebe? Dîba adi, udi mua kuditatshisha bua kuenza malu autu kuyi anu musue to. (Filipoi 2:4) Tatu mukuabu wa mu Afrike du Sud diende Ian udi wamba ne: “Muananyi Vaughan kavua munange manaya a kuibidija mubidi bikole bu meme to. Muananyi uvua musue manaya a kuendesha ndeke ne a ku ordinatere. Mvua nditatshisha bua kunanga panyi manaya aa ne nya nende ku ordinatere bua kuanaya nende. Ngakamone ne: mushindu utuvua tuenza malu pamue uvua muambuluishe Vaughan bua kungambila malu mudilekelele.”

Muambuluisha bua adiangate ne mushinga

“Papa, mona!” Muanebe wa balume ukatuku mukuela lubila lua nunku pavuaye muenze bualu kampanda buimpe anyi? Kadi bikalaye ukadi tshitenda, utshidiku anu ujinga bua uleje muudi umuanyisha anyi? Imue misangu, kabiena nanku to. Kadi udi mua kujinga bua wikale umuanyisha yeye musue kulua muntu mukole udi umona malu mu mushindu muimpe.

Mona tshilejilu tshidi Yehowa nkayende mushiye mu mushindu uvuaye muenzele umue wa ku bana bende malu. Pavua Yezu ukeba kubanga mudimu wa pa buawu pa buloba, Nzambi wakaleja muvuaye mumunange patoke wamba ne: “Eu udi Muana wanyi munanga, yeye udi unsankisha bimpe.” (Matayo 3:17; 5:48) Bushuwa, udi ne mudimu wa kubela ne kulongesha muanebe wa balume. (Efeso 6:4) Kadi udiku ukeba kabidi mishindu ya kumuleja muudi umuanyisha bua malu mimpe adiye wamba ne wenza anyi?

Bamue bantu balume batu ne lutatu bua kuleja mudibu banange bantu bakuabu ne babanyisha. Badi mua kuikala bakolele mu mêku muvua baledi babu bimanyina anu pa bilema bia bakuabu pamutu pa kuikanyina pa malu mimpe adibu benze. Biobi nanku buebe wewe, udi ne bua kuditatshisha bikole bua muanebe ikale udiangata ne mushinga. Mmunyi muudi mua kuenza nanku? Luca utukadi batele uvua ne tshibidilu tshia kuenza midimu ya kumbelu ne Manuel, muanende wa balume wa bidimu 15. Udi wamba ne: “Imue misangu, ntu ngambila Manuel bua kutuadijaye kuenza mudimu kampanda nkayende ne bua ndua kumuambuluisha yeye nanyi dijinga. Misangu ya bungi, utu udijikijila mudimu nkayende. Patuye muenze mudimu bimpe, utu ne disanka ne utu udiangata ne mushinga. Yeye muenze mudimu bimpe ntu muela kalumbandi. Kadi yeye kayi muwenze muvuaye mutekemene, ntu anu muleja ne: ndi nganyisha mushindu udiye uditatshisha.”

Udi kabidi mua kuambuluisha muanebe bua adiangata ne mushinga wewe umuambuluisha bua kukumbaja bipatshila binene bia mu nsombelu. Kadi netuambe tshinyi muanebe yeye ujanguluka bua kukumbaja malu audi ujinga? Kadi bikale bipatshila biende kabiyi bibi kadi bishilangane ne biudi mumusunguile? Dîba adi, udi mua kushintulula malu audi mutekemene kudiye. Jacques utukadi batele udi wamba ne: “Ntu nditatshisha bua kuambuluisha muananyi bua adifundila bipatshila bidiye mua kukumbaja. Ntu kabidi nditatshisha bua kumona ne: bipatshila mbiende, ki mbianyi to. Pashishe, ntu mvuluka ne: bidi bikengela aditatshishe bua kukumbaja bipatshila biende bilondeshile makanda ende.” Wewe uteleja mmuenenu wa muanebe wa balume, umuela kalumbandi bua malu mimpe adiye wenza ne umukankamija bua ikale ne muoyo mukole padiye kayi mukumbaje bipatshila biende, neumuambuluishe bua kukumbaja bipatshila bidiye mudifundile.

Mu kuamba kuimpe, neupete ntatu mu malanda ebe ne muanebe wa balume. Kadi mu bungi bua matuku, muanebe udi mua kujinga bua kushala anu mukulamate. Nansha tuamba eku tuele eku, nnganyi udi mua kubenga bua kulamata muntu udi umuambuluisha bua kuikalaye ne diakalengele?

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 2 Nansha mudi tshiena-bualu etshi tshiakula bua malanda adi nawu batatu ne bana babu ba balume, malu adimu adi kabidi atangila malanda a batatu ne bana babu ba bakaji.