Millal muistne Jeruusalemm hävitati? II osa

Mida savitahvlid tegelikult näitavad?

See on teine artikkel kaheosalisest sarjast, mis käsitleb õpetlaste seisukohti seoses muistse Jeruusalemma hävitamise ajaga. Artiklid annavad vastused küsimustele, mis on tekkinud mõnel meie lugejal. Vastused rajanevad põhjalikul uurimistööl ning Piiblil.

Esimese osa kokkuvõte

▪ Ajaloolased ütlevad, et Jeruusalemm hävitati aastal 587 e.m.a.

▪ Piibli kronoloogia näitab, et Jeruusalemm hävitati aastal 607 e.m.a.

▪ Ajaloolaste järeldused tuginevad muistsete ajaloolaste kirjutistele ja Ptolemaiose kuninganimistule.

▪ Mõned muistsete ajaloolaste kirjutised sisaldavad märkimisväärseid vigu ega ole täielikus kooskõlas savitahvlite tekstidega. *

PIIBEL ütleb, et juudi vangid pidid olema Babüloonias pagenduses ’kuni seitsekümmend aastat täis saavad’, et „läheks täide Jehoova sõna Jeremija suust”. Millal juutide pagendus lõppes? „Pärsia kuninga Koorese [Kyrose] esimesel [valitsus-] aastal” (2. Ajaraamat 36:21, 22). Nii piibellik kui ka ilmalik ajalugu näitavad, et see pagendus lõppes pärast seda, kui Kyros oli Babüloni vallutanud ja juudid vabastanud ehk siis aastal 537 e.m.a, mil juudid Jeruusalemma tagasi jõudsid. Kuna Piibel ütleb selgelt, et pagendus kestis 70 aastat, pidi see algama aastal 607 e.m.a.

Enamik õpetlasi seevastu väidab, et Jeruusalemm hävitati aastal 587 e.m.a. See tähendaks, et juudid olid pagenduses ainult 50 aastat. Millele õpetlased oma väidetes tuginevad? Nad tuginevad muistsetele kiilkirjatekstidele, mis sisaldavad üksikasju Nebukadnetsar II ja tema ametijärglaste kohta.¹ Paljud nende tekstide kirjapanijaist elasid Jeruusalemma hävitamise ajal või pärast seda. Kui usaldusväärsed aga on õpetlaste arvestused, mis osutavad aastale 587 e.m.a? Mida kiilkirjadokumendid tegelikult näitavad?

Et neile küsimustele vastused saada, käsitlegem kolme tüüpi tekste, millele õpetlased tihtipeale toetuvad. Need on 1) Babüloonia kroonikad, 2) äridokumendid ning 3) astronoomilised ülestähendused.

 ● Babüloonia kroonikad

Mis need on? Babüloonia kroonikad kujutavad endast hulka savitahvleid, millele on üles tähendatud Babüloonia ajaloo tähtsamad sündmused.²

Mida ütlevad asjatundjad? Kiilkirjatekstide tunnustatud eksperdi Ronald Sacki sõnul ei sisalda need kroonikad sugugi kõiki tähtsaid sündmusi. * Ta kirjutas, et ajaloolased peavad uurima ka „teiseseid teabeallikaid ... tegemaks kindlaks, mis tegelikult toimus”.

Mida need tekstid näitavad? Babüloonia kroonikates sisalduv ajalugu on lünklik.³ (Vaata  allolevat kasti.) See tõstatab küsimuse: kui usaldatavad on sellise puuduliku teabe põhjal tehtud järeldused?

● Äridokumendid

Mis need on? Enamik Uus-Babüloonia perioodist pärit äridokumente on mitmesugused kviitungid. Neil savitahvlitel on peal päev ja kuu ning kuninga valitsusaasta. Näiteks on ühel tahvlil kirjas, et tehing sai teoks „niisani 27. päeval Babüloonia kuninga Nebukadnetsari 11. aastal”.⁴

Kui kuningas suri või tõugati troonilt ning võimule tuli uus kuningas, peeti käesolevat poolikut kalendriaastat uue valitseja ametisseastumise aastaks. *⁵ Teisisõnu, võimusiire toimus samal Babüloonia kalendriaastal. Seepärast on loogiline, et tahvlid, mis pärinevad uue valitseja ametisseastumise aastast, oleksid dateeritud mõne sellise kuuga, mis järgnes eelmise kuninga viimasele valitsuskuule.

Mida ütlevad asjatundjad? Ronald Sack uuris mitmeid Uus-Babüloonia perioodist pärit äridokumente. Ta kirjutas aastal 1972, et Briti Muuseumi uued, avaldamata savitahvlitekstid, mida tal oli võimalik uurida,  „pööravad pea peale” eelmised järeldused seoses võimusiirdega Nebukadnetsar II-lt tema pojale Amel-Mardukile (tuntud ka kui Evil-Merodak).⁶ Kuidas nii? Sack teadis, et savitahvlite järgi oli Nebukadnetsar II oma viimase, 43. valitsusaasta kuuendal kuul veel võimul. Kuid need äsja dešifreeritud tahvlid järgmise kuninga Amel-Marduki ametisseastumise aastast olid dateeritud arvatavalt sama aasta neljanda ja viienda kuuga.⁷ On ilmne, et faktid ei langenud kokku.

Mida need tekstid näitavad? Seoses võimusiirdega ühelt kuningalt teisele on ka teisi lahknevusi. Näiteks ilmneb ühest dokumendist, et Nebukadnetsar II valitses veel oma viimase valitsusaasta kümnendal kuul – kuus kuud pärast seda, kui järgmine kuningas arvatavalt valitsema hakkas.⁸ Samalaadne lahknevus esineb ka Amel-Marduki ja temast järgmise kuninga Neriglissari võimusiirde puhul.⁹

Miks väärivad need lahknevused tähelepanu? Nagu varem mainitud, annavad lüngad Babüloonia kroonikate esitatud ajaloos põhjust arvata, et meil puudub selle aja kohta järjepidev kronoloogia.¹⁰ Kas teadaolevate kuningate vahel võis valitseda teisigi kuningaid? Kui valitses, siis tuleks Uus-Babüloonia perioodile aastaid juurde lisada. Järelikult ei anna ei Babüloonia kroonikad ega äridokumendid alust täie kindlusega öelda, et Jeruusalemm hävitati aastal 587 e.m.a. *

● Astronoomilised ülestähendused

Mis need on? Need on kiilkirjatahvlid, mis sisaldavad Päikese, Kuu, planeetide ja tähtede asendite kirjeldusi koos sellise ajaloolise teabega nagu kuninga nimi ja valitsusaasta. Näiteks alltoodud fotol kujutatud astronoomilises päevikus on räägitud kuuvarjutusest, mis toimus kuningas Mukin-zeri esimese valitsusaasta esimesel kuul.¹¹

Mida ütlevad asjatundjad? Asjatundjad on ühel meelel selles, et babüloonlased koostasid põhjalikke tabeleid ja mõtlesid välja üksikasjalikke süsteeme, ennustamaks varjutuste tõenäolist aega.¹²

Kas babüloonlased võisid minevikus toimunud varjutuste aega tagantjärele välja arvutada? Professor John Steele kirjutab: „On võimalik, et mõned kõige varasemad ennustused on teksti koostamise ajal tagantjärele  välja arvutatud.”¹³ Professor David Brown, kes usub, et astronoomilised tabelid sisaldavad ennustusi, mis on tehtud veidi aega enne varjutuste toimumist, möönab, et mõned neist võisid olla „kirjutajate poolt tagantjärele välja arvutatud 4. sajandil või hiljem”.¹⁴ Kui need varjutused on tagantjärele välja arvutatud, kas võib siis neid pidada täiesti usaldusväärseteks pidepunktideks, ilma et neid kinnitaksid muud tõendid?

Ja kui varjutuse daatum ongi õige, kas see tähendab, et ka ajalooline teave, mida tahvli kirjutaja selle daatumiga seob, on tõene? Mitte tingimata. Õpetlane Robartus van der Spek selgitab: „Teksti koostajad olid astroloogid, mitte ajaloolased.” Ta nimetab tahvlitel olevat ajalooteavet küllaltki suvaliseks ning ütleb, et sellesse tuleks suhtuda ettevaatusega.¹⁵

Mida need tekstid näitavad? Mõelgem savitahvlile VAT 4956. Selle esimene rida ütleb: „Babüloonia kuninga Nebukadnetsari 37. aasta.”¹⁶ Seejärel kirjeldatakse üksikasjalikult Kuu ja planeetide asendit erinevate tähtede ja tähtkujude suhtes. Räägitakse ka ühest kuuvarjutusest. Õpetlaste sõnul sobivad kõik need asendid aastasse 568/567 e.m.a, mis tähendaks, et Nebukadnetsar II 18. aasta, mil ta hävitas Jeruusalemma, oli 587 e.m.a. Kuid kas need astronoomilised ülestähendused osutavad vääramatult ainult aastale 568/567 e.m.a?

Sel savitahvlil märgitakse, et Babüloonia kolmanda kuu simanu 15. päeval toimus kuuvarjutus. On fakt, et tollel kuul, Juliuse kalendri järgi 4. juulil 568 e.m.a, oli tõesti kuuvarjutus. Kuid kuuvarjutus oli ka 20 aastat varem, 15. juulil 588 e.m.a.¹⁷

Kui Nebukadnetsar II 37. valitsusaasta oli hoopis 588 e.m.a, oleks tema 18. valitsusaasta 607 e.m.a – täpselt see aasta, mil Jeruusalemm Piibli kronoloogia järgi hävitati. (Vaata  allolevat ajatelge.) Kuid kas savitahvel VAT 4956 pakub veel mingit kinnitust aasta 607 e.m.a kasuks?

Peale eelmainitud kuuvarjutuse on sel tahvlil kirjas 13 kuuvaatluse ja 15 planeedivaatluse andmed. Need annavad teada Kuu ja planeetide asendi teatud tähtede ja tähtkujude suhtes.¹⁸ Seal on kirjas ka kaheksa intervalli Päikese ja Kuu tõusu ja loojangu vahel.^18a

Kuna kõige usaldusväärsemat teavet annavad Kuu asendid, analüüsisid uurijad savitahvlil VAT 4956 kirjasoleva 13 kuuvaatluse andmeid. Nad kasutasid arvutiprogrammi, mille abil saab kindlaks teha taevakehade paiknemise mis tahes kuupäeval minevikus.¹⁹ Mida nende analüüs näitas? Sugugi  mitte kõik need 13 kuuvaatluse andmed ei sobi aastasse 568/567 e.m.a, ent need kõik sobivad 20 aastat varasemasse aega, aastasse 588/587 e.m.a.

Kõrvaloleval savitahvli reproduktsioonil on näidatud koht, kus olev info kinnitab, et kuuvaatluse andmed sobivad aastasse 588 e.m.a paremini kui aastasse 568 e.m.a. Tahvli 3. reas öeldakse, milline oli Kuu asend 9. nisannu ööl. Õpetlased, kelle hinnangul oli Kuu selles asendis aastal 568 e.m.a (mis astronoomiliselt kattub aastaga 567 e.m.a), möönsid siiski, et tollel aastal paiknes Kuu selles asendis 8., mitte 9. nisannul. Et toetada tahvli dateeringut aastasse 568 e.m.a, eeldasid nad, et kirjutaja tegi vea ja kirjutas „8” asemel „9”.²⁰ Kuid 3. reas mainitud Kuu asend sobib täpselt 9. nisannuga aastal 588 e.m.a. ²¹

On ilmne, et suur osa astronoomilisest teabest savitahvlil VAT 4956 osutab sellele, et Nebukadnetsar II 37. valitsusaasta oli 588 e.m.a. See aga kinnitab, et Jeruusalemm hävitati aastal 607 e.m.a, nagu Piiblist välja tuleb.

Miks usaldada Piiblit?

Tänapäeval usub enamik ajaloolasi, et Jeruusalemm hävitati aastal 587 e.m.a. Ent piiblikirjutajad Jeremija ja Taaniel ütlevad selgelt, et juutide pagendus kestis 70, mitte 50 aastat (Jeremija 25:1, 2, 11; 29:10; Taaniel 9:2). Nende sõnade põhjal ei saa järeldada muud kui seda, et Jeruusalemm hävitati aastal 607 e.m.a. Nagu see artikkel näitab, leiab sellele seisukohale toetust ka väljastpoolt Piiblit.

Eksperdid on Piibli täpsuse korduvalt kahtluse alla seadnud. Kuid ikka ja jälle on tulnud päevavalgele tõendeid, mis kinnitavad Piibli õigsust. * Need, kes usaldavad Piiblit, ei tee seda sugugi alusetult. Nende veendumus põhineb tõenditel, mis kinnitavad Piibli ajaloolist, teaduslikku ja prohvetlikku täpsust. Niisuguste tõendite põhjal usuvad nad, et Piibel on Jumala inspireeritud (2. Timoteosele 3:16). Innustame sind neid tõendeid ise uurima. Nii võid sinagi jõuda samale järeldusele.

[Allmärkused]

[Kast/teabegraafika lk 23]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

 BABÜLOONIA KROONIKAD – LÜNKLIK AJALUGU

Babüloonia kroonikad kajastavad üksnes 35 aastat Uus-Babüloonia perioodist, mis üldise seisukoha järgi kestis umbes 88 aastat.

AASTA, MIDA KROONIKAD EI KAJASTA

AASTA, MIDA KROONIKAD KAJASTAVAD

BM 21 901

BM 21 946

BM 35 382

UUS-BABÜLOONIA PERIOOD

PÄRSLASED

Nabopolassar

Nebukadnetsar II

Amel-Marduk

Nabunaid

Neriglissar

Labaši-Marduk

BM 25 127

BM 22 047

BM 25 124

[Allikaviited]

BM 21 901 ja BM 35 382: Photograph taken by courtesy of the British Museum; BM 21 946: Copyright British Museum; BM 22 047, 25124, 25127: © The Trustees of the British Museum

[Kast/pilt lk 24]

ASTRONOOMILINE PÄEVIK BM 32 238

Sellele savitahvlile on üles tähendatud rida kuuvarjutusi, mis toimusid 400 aasta vältel, kuid mis pandi kirja alles pärast viimasena mainitud kuuvarjutust. Kuna tahvli kirjutaja ei saanud kõiki neid ise vaadelda, arvutas ta tõenäoliselt välja, millal varasemad kuuvarjutused toimusid. Ilma lisatõenditeta ei saa tema esitatud andmeid võtta kui usaldusväärset kronoloogilist informatsiooni.

[Allikaviide]

© The Trustees of the British Museum

 [Kast/pildid lk 26, 27]

MIDA VAT 4956 ÕIGUPOOLEST NÄITAB?

Milles seisneb probleem? Selle savitahvli kolmas rida ütleb, et esimese kuu (nisannu/niisani) 9. päeva ööl „seisis Kuu ühe küünra jagu ß Virginise ees”. 1915. aastal kirjutasid aga Neugebauer ja Weidner, et aastal 568 e.m.a (mis tähendaks, et Jeruusalemm hävitati aastal 587 e.m.a) „seisis Kuu ühe küünra jagu selle tähe ees 8. niisanil, mitte 9. niisanil”. (Meie kursiiv.) Ent Kuu asend oli täpselt selline nagu tahvlil kirjas 9. niisanil aastal 588 e.m.a ja see tähendaks, et Jeruusalemm hävitati aastal 607 e.m.a.

Kas 9. või 8. kuupäev?

1) Nagu juuresolevalt fotolt näha, on akadi sümbol 9 selgesti loetav.

2) Seda kiilkirjateksti dešifreerides muutsid Neugebauer ja Weidner „9” „8-ks”.

3) Ainult allmärkus näitab, et algtekstis on „9”.

4) Nad panid ka oma saksakeelsesse tõlkesse „8”.

5) Aastal 1988 avaldasid Sachs ja Hunger originaalitruu teksti, kus on kirjas „9”.

6) Oma ingliskeelses tõlkes on nad jäänud muudetud variandi juurde; nad väidavad, et tahvli kirjutaja on „8” asemel ekslikult „9” kirjutanud.

[Allikaviide]

bpk/Vorderasiatisches Museum, SMB / Olaf M. Teßmer

 [Kast lk 28]

Märkused artiklisarja „Millal muistne Jeruusalemm hävitati?” II osa kohta

1. Kiilkiri on kiilukujulistest märkidest koosnev kirjaliik. Selle märgid vajutati kirjutuspulga kiilukujulise otsaga pehmele savitahvlile.

2. „Assyrian and Babylonian Chronicles”, A. K. Grayson, 1975, uustrükk 2000, lk 8.

3. Uus-Babüloonia periood algas 7. sajandil e.m.a, kui Babüloonia suurriiki hakkasid valitsema kaldealaste dünastia kuningad. Esimene Uus-Babüloonia kuningas oli Nabopolassar, Nebukadnetsar II isa. Uus-Babüloonia periood lõppes, kui Pärsia kuningas Kyros aastal 539 e.m.a kuningas Nabunaidi troonilt kukutas.

4. „Neo-Babylonian Business and Administrative Documents”, Ellen Whitley Moore, 1935, lk 33.

5. „Archimedes: New Studies in the History and Philosophy of Science and Technology”, 4. köide. „Observations and Predictions of Eclipse Times by Early Astronomers”, John M. Steele, 2000, lk 36.

6. „Amel-Marduk 562–560 B.C. – A Study Based on Cuneiform, Old Testament, Greek, Latin and Rabbinical Sources. With Plates”, Ronald H. Sack, 1972, lk 3.

7. Savitahvlid BM 80 920 ja BM 58 872 on dateeritud Evil-Merodaki ametisseastumise aasta neljanda ja viienda kuuga. Sack avaldas nende savitahvlite tekstid ja pildid oma teoses „Amel-Marduk 562–560 B.C. – A Study Based on Cuneiform, Old Testament, Greek, Latin and Rabbinical Sources. With Plates”, lk 3, 90, 106.

8. Briti Muuseumi savitahvel BM 55 806 on dateeritud Nebukadnetsari 43. valitsusaasta kümnenda kuuga.

9. Savitahvlid BM 75 106 ja BM 61 325 on dateeritud selle aasta seitsmenda ja kümnenda kuuga, mida peetakse Evil-Merodaki viimaseks (teiseks) aastaks. Ent savitahvel BM 75 489 on dateeritud tema troonipärija Neriglissari ametisseastumise aasta teise kuuga. („Catalogue of the Babylonian Tablets in the British Museum”, VIII köide (Tablets From Sippar 3), Erle Leichty, J. J. Finkelstein ja C.B.F. Walker, 1988, lk 25, 35.)

„Catalogue of the Babylonian Tablets in the British Museum”, VII köide (Tablets From Sippar 2), Erle Leichty ja A. K. Grayson, 1987, lk 36.

„Neriglissar – King of Babylon”, Ronald H. Sack, 1994, lk 232. Savitahvlil märgitud kuu on ajaru (teine kuu).

10. Mõelgem Neriglissari näitele. Kuninglik raidkiri ütleb tema kohta, et „ta oli Bêl-šum-iškuni poeg”, „Babüloonia kuningas”. (Meie kursiiv.) Teine raidkiri nimetab Bêl-šum-iškunit „targaks printsiks”. Algkeelne sõna rubû, mis on tõlgitud vastega „prints”, tähendab ka „kuningas”, „valitseja”. Kuna Neriglissari ja tema eelkäija Amel-Marduki valitsusaja kestuse osas esineb ilmselge ebakõla, kas võis nende kahe kuninga vahel valitseda „Babüloonia kuningas” Bêl-šum-iškun? Professor R. P. Dougherty tunnistas, et „tõendeid Neriglissari kõrge päritolu kohta ei saa jätta tähelepanuta”. („Nabonidus and Belshazzar – A Study of the Closing Events of the Neo-Babylonian Empire”, Raymond P. Dougherty, 1929, lk 61.)

11. „Astronomical Diaries and Related Texts From Babylonia”, V köide, Hermann Hunger, 2001, lk 2–3.

12. „Journal of Cuneiform Studies”, 2. köide, nr 4, 1948, „A Classification of the Babylonian Astronomical Tablets of the Seleucid Period,” A. Sachs, lk 282–283.

13. „Astronomical Diaries and Related Texts From Babylonia”, V köide, lk 391.

14. „Mesopotamian Planetary Astronomy-Astrology”, David Brown, 2000, lk 164, 201–202.

15. „Bibliotheca Orientalis”, L N° 1/2, Januari-Maart, 1993, „The Astronomical Diaries as a Source for Achaemenid and Seleucid History,” R. J. van der Spek, lk 94, 102.

16. „Astronomical Diaries and Related Texts From Babylonia”, I köide, Abraham J. Sachs, lõpetanud ja toimetanud Hermann Hunger, 1988, lk 47.

17. „Babylonian Eclipse Observations From 750 BC to 1 BC”, Peter J. Huber ja Salvo De Meis, 2004, lk 186. Savitahvel VAT 4956 ütleb, et see kuuvarjutus toimus Babüloonia kolmanda kuu 15. päeval. See tähendab, et simanu algas 15 päeva enne seda daatumit. Kui oletada, et varjutus toimus Juliuse kalendri järgi 15. juulil 588 e.m.a, langeks 1. simanu 30. juunile / 1. juulile 588 e.m.a. Sel juhul algas Babüloonia esimene kuu nisannu ja ühtlasi uus aasta kaks kuud enne seda, 2./3. mail. Normaalselt oleks selle kuuvarjutuse toimumisaasta alanud 3./4. aprilliga. Kuid nagu savitahvli VAT 4956 kuues rida ütleb, järgnes eelmise aasta kaheteistkümnendale ehk viimasele kuule addarule liigkuu. (Tahvlil on fraas „XII₂ kuu 8.”.) Seda arvesse võttes algas uus aasta 2./3. mail. Niisiis sobib 588. aasta e.m.a varjutuse daatum kokku savitahvlil olevate andmetega.

18. „Berichte über die Verhandlungen der Königl. Sächsischen Gesellschaft der Wissenschaften zu Leipzig”, 67. köide, 1. mai 1915. Selles köites olevas artiklis „Ein astronomischer Beobachtungstext aus dem 37. Jahre Nebukadnezars II” (Paul V. Neugebauer ja Ernst F. Weidner) lk 67–76 räägitakse savitahvli 13 kuuvaatlusest ja neil kirjeldatud Kuu asenditest mingi tähe või tähtkuju suhtes. Samuti on toodud 15 planeedivaatlust (lk 72–76). Kuud tähistav kiilkirjamärk on selge ja ühemõtteline, ent mõned planeedi nimesid ja asendeid tähistavad märgid on ebaselged. („Mesopotamian Planetary Astronomy – Astrology”, David Brown, 2000, lk 53–57.) Seetõttu ei ole planeedivaatluste andmete suhtes ühest seisukohta ning neid tõlgendatakse mitmeti. Kuna Kuu liikumist on kerge jälgida, võib küllaltki suure täpsusega kindlaks teha ka teiste sel tahvlil mainitud taevakehade asendeid Kuu suhtes ning ajahetki, mil need taevakehad selles asendis olid.

18a. Need intervallid on näiteks päikeseloojangu ja kuuloojangu vahelised ajad, mida mõõdeti kuu esimesel päeval ja veel kahel päeval sama kuu jooksul. Õpetlased on seostanud need mõõtmistulemused konkreetsete kuupäevadega. („The Earliest Datable Observation of the Aurora Borealis”, F. R. Stephenson ja David M. Willis, raamatust „Under One Sky – Astronomy and Mathematics in the Ancient Near East”, toimetanud John M. Steele ja Annette Imhausen, 2002, lk 420–428.) Muistsetel taevavaatlejatel läks selliste ajavahemike mõõtmiseks vaja mingisugust kella. Niisugused mõõtmised polnud täiesti usaldusväärsed. („Archimedes: New Studies in the History and Philosophy of Science and Technology”, 4. köide, „Observations and Predictions of Eclipse Times by Early Astronomers”, John M. Steele, 2000, lk 65–66.) Seevastu Kuu asendi väljaarvutamine teiste taevakehade suhtes andis täpsemaid tulemusi.

19. See analüüs tehti astronoomilise tarkvaraga TheSky6™. Lisaks kasutati laialdaste võimalustega vabavaraprogrammi Cartes du Ciel/Sky Charts (CDC) ning USA Mereväe Observatooriumi ajakalkulaatorit. Kuna paljude planeedivaatluste andmeid tähistavate kiilkirjamärkide tähenduse osas ollakse eri arvamusel ja neid tõlgendatakse mitmeti, ei kasutatud neid planeedivaatluste andmeid astronoomilises päevikus viidatud aasta kindlaksmääramisel.

20. „Berichte über die Verhandlungen der Königl. Sächsischen Gesellschaft der Wissenschaften zu Leipzig”, 67. köide, 1. mai 1915, „Ein astronomischer Beobachtungstext aus dem 37. Jahre Nebukadnezars II, (-567/66)”, Paul V. Neugebauer ja Ernst F. Weidner, lk 41.

21. Savitahvli VAT 4956 kolmandas reas on kirjas, et Kuu seisis „ühe küünra [ehk 2 kraadi] jagu ß Virginise ees”. Eespool mainitud analüüs näitas, et Kuu oli täht ß Virginise ees 2°04ʹ ja 0° selle all 9. nisannul. See langeb täielikult kokku savitahvlil kirjasolevaga.

[Teabegraafika lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

 KAS JERUUSALEMM HÄVITATI AASTAL 587 E.M.A VÕI 607 E.M.A? MIDA NÄITAB SAVITAHVEL VAT 4956?

◼ See savitahvel kirjeldab astronoomilisi sündmusi, mis toimusid kuningas Nebukadnetsar II 37. valitsusaastal.

◼ Nebukadnetsar II hävitas Jeruusalemma 18. valitsusaastal (Jeremija 32:1).

Kui Nebukadnetsari 37. valitsusaasta oli 568 e.m.a, hävitati Jeruusalemm aastal 587 e.m.a.

610 e.m.a

600

590

580

570

560

Kui tema 37. valitsusaasta oli 588 e.m.a, hävitati Jeruusalemm aastal 607 e.m.a, ajal, millele osutab Piibli kronoloogia.

◼ VAT 4956 räägib pigem aasta 607 e.m.a kasuks.

[Pildi allikaviide lk 22]

Photograph taken by courtesy of the British Museum