Nghena endzeni

Hundzela eka leswi nga endzeni

Xana Muti Wa Khale Wa Yerusalema Wu Lovisiwe Rini?—Xiyenge Xa Vumbirhi

Xana Muti Wa Khale Wa Yerusalema Wu Lovisiwe Rini?—Xiyenge Xa Vumbirhi

Xana Muti Wa Khale Wa Yerusalema Wu Lovisiwe Rini?—Xiyenge Xa Vumbirhi

Leswi Matsalwa Ya Vumba Ma Swi Kombisaka Hakunene

Lexi i xihloko xa vumbirhi eka swihloko swimbirhi swa magazini wa Xihondzo xo Rindza leswi vulavulaka hi swivutiso swa vakambisisi malunghana ni siku ra ku lovisiwa ka muti wa khale wa Yerusalema. Swihloko leswimbirhi swi nyikela tinhlamulo leti lavisisiweke hi vukheta ni leti sekeriweke eBibeleni ta swivutiso leswi pfilunganyaka vahlayi van’wana.

Xiyenge Xo Sungula Xi Kandziyisa Tinhla Leti Landzelaka:

▪ Van’wamatimu va manguva lawa va vula leswaku muti wa Yerusalema wu lovisiwe hi 587 B.C.E. *

▪ Ntlhandlamano wa minkarhi ya le Bibeleni wu kombisa leswaku ndzoviso wu humelele hi 607 B.C.E.

▪ Van’wamatimu va manguva lawa va seketela marito lawa va gimetaka ha wona eka matsalwa ya van’wamatimu va khale ni le ka buku ya Ptolemy.

▪ Matsalwa man’wana ya van’wamatimu va khale ma ni swihoxo leswi xiyekaka naswona a hi minkarhi hinkwayo ma pakanisaka ni marungula lama nga eka swiphepherhele swa vumba. *

BIBELE yi vula leswaku makhumbi ya Vayuda a ma fanele ma ya evuhlongeni eBabilona “kukondza ku hela malembe ya 70 leswaku ku hetiseka rito ra HOSI leri teke hi nomu wa Yeremiya.” Xana ma ntshunxiwe rini? Hi “lembe ro sungula [ra ku fuma] ka Korexe hosi ya Peresiya.” (2 Tikronika 36:21, 22, New International Version) Matimu ya Bibele ni ya vanhu ma pfumela leswaku vukhumbi lebyi bya le Babilona byi hele endzhaku ka loko Korexe a hlule Babilona ivi a ntshunxa Vayuda, lava tlheleleke eYerusalema hi 537 B.C.E. Leswi Bibele yi vulaka hi ku kongoma leswaku vukhumbi byi hete malembe ya 70, byi fanele byi sungule hi 607 B.C.E.

Hambiswiritano, swidyondzi swo tala swi vula leswaku ndzoviso wa Yerusalema wu endleke hi 587 B.C.E. Leswi vulaka leswaku vukhumbi byi hete malembe ya 50 ntsena. Ha yini swi gimeta hi ku vula marito wolawo? Swi seketela tinhlayo ta swona eka matsalwa ya tinhlanga ya khale lama nyikelaka vuxokoxoko malunghana na Nebukadnetsara wa Vumbirhi ni vatlhandlami vakwe.1 Yo tala ya matsalwa lawa ma tsariwe hi vavanuna lava hanyeke hi nkarhi wa ku lovisiwa ka muti wa Yerusalema kumbe loko wu ri ekusuhi ni ku lovisiwa. Siku ra 587 B.C.E. ra kanakanisa hakunene. Xana matsalwa lawa ma kombisa yini hakunene?

Leswaku u kuma tinhlamulo ta swivutiso sweswo, kambisisa mixaka yinharhu ya matsalwa lawa hakanyingi swidyondzi sweswo swi tshembelaka eka wona: (1) Matimu ya le Babilona, (2) swiphepherhele swa mabindzu ni (3) swiphepherhele swa vativi va tinyeleti.

Matimu ya le Babilona.

Xana i yini? Matimu ya le Babilona i ntlhandlamano wa swiphepherhele leswi tsariweke swiendlakalo leswikulu swa matimu ya le Babilona.2

I yini leswi swidyondzi swi swi vuleke? R. H. Sack, la nga murhangeri-nkulu eka matsalwa ya tinhlanga, u vula leswaku matimu ma nyikela rungula leri nga helelangiki ra swiendlakalo swa nkoka. * U tsale leswaku van’wamatimu va fanele va lavisisa “swihlovo swimbirhi . . . va ri ni ntshembo wo kumisisa leswi endlekeke hakunene.”

Xana matsalwa ma kombisa yini? Ku ni mavangwa eka matimu lama tsariweke eka matimu ya le Babilona.3 (Vona  bokisi leri nga laha hansi.”) Hilaha ku faneleke, ku tlakuka xivutiso lexi nge, Hi kwihi ku tshembeka ka mahetelelo loku sekeriweke eka rungula ro tano leri nga helelangiki?

Swiphepherhele swa mabindzu.

Xana i yini? Swo tala swa swiphepherhele swa mabindzu leswi sukelaka enkarhini wa Mfumo Lowuntshwa wa Babilona i tirhisiti leti nga enawini. Swiphepherhele a swi tsariwe siku, n’hweti ni lembe ra ku fuma ka hosi. Hi xikombiso, xiphepherhele xin’wana xi vula leswaku ku xaviselana loku ku ve kona hi “Nisani ya siku ra vu-27, lembe ra vu-11 ra Nebukadnetsara [loyi nakambe a tiviwaka tanihi Nebukadnetsara wa Vumbirhi], ku nga hosi ya le Babilona.”4

Loko hosi yi fa kumbe yi susiwa kutani ku vekiwa hosi leyintshwa exiluvelweni, tin’hweti leti saleke ta lembe ra ku fuma a ti tekiwa tanihi lembe ra ku vekiwa ka hosi leyintshwa exiluvelweni. *5 Hi marito man’wana, ku cinciwa ka hosi yin’wana ku ya eka hosi leyi landzelaka swi humelele eka khalendara ya lembe ya le Babilona. Kutani, swa twisiseka leswaku swiphepherhele swa lembe ra hosi leyintshwa swi fanele swi tsariwe hi tin’hweti ta le ndzhaku ka n’hweti yo hetelela ya ku fuma ka hosi yo sungula.

I yini leswi swidyondzi swi swi vuleke? R. H. Sack u kambisise mabindzu yo hlayanyana ya swiphepherhele swa nkarhi wa Mfumo Lowuntshwa wa Babilona. Hi 1972, Sack u tsale leswaku matsalwa lamantshwa ya le Muziyamu ya le Britain lama nga kandziyisiwangiki lawa a nyikiweke wona, ma swi “cince hi ku helela” leswi a a tiva swona malunghana ni ku hundziseriwa ka mfumo ku suka eka Nebukadnetsara wa Vumbirhi wu ya eka n’wana wakwe wa jaha Amel-Marduk (loyi nakambe a vitaniwaka Evhili-merodaka).6 Njhani? Sack a swi tiva leswaku swiphepherhele sweswo swi kombise leswaku Nebukadnetsara wa Vumbirhi a ha ya emahlweni a fuma hi n’hweti ya vutsevu ya lembe rakwe ro hetelela (ra vu-43). Kambe swiphepherhele leswi, leswi hlayiweke hi vuntshwa leswi sukelaka eka lembe ro vekiwa exiluvelweni ra hosi leyi landzelaka, Amel-Marduk, swi tsariwe n’hweti ya vumune ni ya vuntlhanu leyi ku ehleketiwaka leswaku i lembe leri fanaka.7 Swi le rivaleni leswaku a ku nga ri na ku twanana.

Xana matsalwa ma kombisa yini? Ku ni ku nga twanani loku engetelekeke eka ku cinciwa ka hosi yin’wana ku ya eka yin’wana. Hi xikombiso, marungula ma kombisa leswaku Nebukadnetsara wa Vumbirhi a ha ri eku fumeni eka n’hweti yakwe ya vukhume—tin’hweti ta tsevu endzhaku ka mutlhandlami wakwe to ehleketeleriwa leswaku u sungule ku fuma.8 Ku nga twanani loku nga kona ku ve kona loko ku susiwa Amel-Marduk ni mutlhandlami wakwe Neriglissar.9

Ha yini ku nga twanani loku ku ri loku xiyekaka? Hilaha swi hlamuseriweke hakona eku sunguleni, mavangwa ya matimu lama tsariweke hi van’wamatimu va le Babilona ma ringanyeta leswaku a hi nge vi na yona rhekhodo ya ntlhandlamano leyi yaka emahlweni.10 Xana ku ni tihosi tin’wana leti fumeke exikarhi ka tihosi leti? Loko swi ri tano, malembe lama engetelekeke a ma fanele ma engeteriwile eka nkarhi wa Mfumo Lowuntshwa wa Babilona. Hikokwalaho, hambi ku ri matimu ya le Babilona kumbe swiphepherhele swa mabindzu a swi nyikelanga xisekelo lexi tiyisekisaka leswaku muti wa Yerusalema wu lovisiwe hi 587 B.C.E. *

Swiphepherhele swa vativi va tinyeleti.

Xana i yini? Swiphepherhele swa tinhlanga leswi nga ni tinhlamuselo ta leswi dyambu, n’weti, tipulanete ni tinyeleti swi tshamiseke xiswona, swi tele hi rungula rero ra matimu ro tanihi lembe ro fuma ra hosi yo karhi. Hi xikombiso, dayari ya vativi va tinyeleti leyi kombisiweke laha hansi yi rhekhode ku bola ka dyambu loku endlekeke hi n’hweti yo sungula ya lembe ro sungula ra ku fuma ka Hosi Mukin-zeri.11

I yini leswi swidyondzi swi swi vuleke? Swidyondzi swa pfumela leswaku Vababilona va endle nhluvuko lowukulu eka tichati ni le ka matsima leswaku va vhumbha laha ku bola ka dyambu ku talaka ku endleka kona.12

Kambe, xana tsima ra Vababilona a ri ta swi kota ku hlayela ri tlhelela endzhaku leswaku ri kota ku tiva leswaku ku bola ka dyambu ku endleke rini enkarhini lowu nga hundza? Profesa John Steele u ri: “Swa koteka leswaku swin’wana swa swilo swo vhumbha ha swona swo sungula a swi ta va swi endliwe hi tsima ra khale loko tsalwa ri hetiwile.” (Marito lawa hi lo voyamisa.)13 Profesa David Brown, loyi a pfumelaka leswaku tichati ta vativi va tinyeleti leti katsaka ku vhumbha leti endliweke emahlweninyana ku nga si rhekhodiwa swiendlakalo, wa pfumela leswaku swa koteka leswaku man’wana ya masiku lama tekiwaka tanihi lama nga vhumbhiwa a ku ri masiku ya xiviri lawa hi ku famba ka nkarhi “ma hlayeriweke hi vatsari, hi lembe-xidzana ra vumune naswona endzhakunyana hi malembe-xidzana BC.”14 Loko ku ri hileswaku masiku lawa a ma nga hlayiwanga kahle, xana hakunene a ma ta tekiwa tanihi lama tshembekaka handle ka loko ma tiyisekisiwe hi vumbhoni byin’wana?

Hambileswi ku bola ka dyambu ku endlekeke hi siku ro karhi, xana leswi swi vula leswaku mutsari wa rungula ra matimu ya swiphepherhele loyi a kombetelaka eka siku rero wa pakanisa? Nikatsongo. Xidyondzi R. J. van der Spek wa hlamusela: “Vatsari a ku ri vativi va tinyeleti, ku nga ri van’wamatimu.” U hlamusele leswaku swiyenge swin’wana swa swiphepherhele swi ni tirhekhodo ta swiendlakalo leswi endlekeke naswona tirhekhodo teto a ti nga pakanisi ku fana ni rungula leri tsariweke hi n’wamatimu tanihi “leswi ku nga ni matimu yo tala” naswona u lemukise leswaku matimu yo tano ma fanele “ma tirhisiwa hi vuxiyaxiya.”15

Xana matsalwa ma kombisa yini? Xiya xikombiso xa VAT 4956. Marito yo sungula ya xiphepherhele lexi ma hlayeka hi ndlela leyi: “Lembe ra vu-37 ra Nebukadnetsara, hosi ya Babilona.”16 Endzhaku ka sweswo, ma tamele vuxokoxoko bya tinhlamuselo ta ndlela leyi n’weti kumbe tipulanete ti nga ni vuxaka ha yona ni tinyeleti to hambana-hambana ni nhlengeleto wa tinyeleti. Nakambe ma katse ni ku bola ka dyambu. Swidyondzi swi vula leswaku sweswo hinkwaswo swi endleke hi 568/567 B.C.E., hi lembe ra vu-18 ra Nebukadnetsara wa Vumbirhi loko a lovisa Yerusalema hi 587 B.C.E. Kambe, xana marungula lawa ya vativi va tinyeleti hakunene ma kombetela ntsena eka lembe ra 568/567 B.C.E.?

Xiphepherhele xi boxe ku bola ka dyambu loku endlekeke hi siku ra vu-15 ra n’hweti ya vunharhu ya le Babilona, ku nga Simanu. I ntiyiso leswaku ku bola ka dyambu ku endleke hi July 4 (khalendara ya Julian) ya n’hweti leyi hi 568 B.C.E. Hambiswiritano, ku tlhele ku va ni ku bola ka dyambu eka malembe ya 20 lama nga hundza hi July 15, 588 B.C.E.17

Hi lembe ra 588 B.C.E, leri funghaka lembe ra vu-37 ra ku fuma ka Nebukadnetsara wa Vumbirhi, kutani lembe rakwe ra vu-18 ku ta va 607 B.C.E.—ku nga lembe leri fanaka leri kombisiweke hi ntlhandlamano wa minkarhi wa Bibele wa ku lovisiwa ka Yerusalema! (Vona  ntlhandlamano wa minkarhi lowu nga laha hansi.) Kambe, xana VAT 4956 yi nyikela vumbhoni lebyi engetelekeke bya lembe ra 607 B.C.E.?

Ku engetela eka ku bola ka dyambu loku ku hlamuseriweke laha henhla, ku ni tinhlamuselo ta mintlawa ya 13 ya n’weti eka xiphepherhele ni tinhlamuselo ta 15 ta pulanete. Mintlawa leyi yi hlamusela laha n’weti wu nga tshama kona kumbe ndlela leyi tipulanete ti tirhisanaka ha yona ni tinyeleti to karhi kumbe nhlengeleto wa tinyeleti.18 Nakambe ku ni mavangwa ya nhungu ya nkarhi exikarhi ka ku huma ni ku pela ka dyambu ni n’weti.18a

Hikwalaho ka ku tshembeka lokukulu ka laha n’weti wu tshamaka kona, valavisisi va yi kambisise hi vukheta mintlawa leyi ya 13 ya laha n’weti wu tshameke kona eka VAT 4956. Va lavisise rungula hi ku tirhisa progreme ya khompyuta leyi kotaka ku komba laha swilo swa le mpfhukeni a swi tshame kona hi siku ro karhi enkarhini lowu hundzeke.19 Xana vulavisisi bya vona byi kombisa yini? Hambileswi ndhawu leyi mintlawa leyi hinkwayo ya 13 ya n’weti a yi tshame eka yona yi nga fambisaniki ni lembe ra 568/567 B.C.E., ndhawu leyi mintlawa hinkwayo ya 13 a yi tshame eka yona yi fambisana ni ku hlayeriwa loku endliweke eka malembe ya 20 lama hundzeke, ka lembe ra 588/587 B.C.E.

Yin’wana ya tindhawu leti eka tona n’weti wu kambisisiweke hi vukheta yi fambisanaka kahle ni lembe ra 588 B.C.E. ku tlula lembe ra 568 B.C.E. yi kombisiwe eka xiphepherhele lexi tlheleke xi humesiwa eka matluka lawa. Eka ntila wa vunharhu wa xiphepherhele, hi hlaya leswaku n’weti a wu ri eka ndhawu yo karhi hi “vusiku bya [Nisanu] 9.” Hambiswiritano, swidyondzi leswi eku sunguleni a swi vula leswaku xiendlakalo xexo xi ve hi 568 B.C.E. (vativi va tinyeleti -567) swa pfumela leswaku hi 568 B.C.E., n’weti a wu ri endhawini yoleyo hi “siku ra vunhungu ra Nisanu, ku nga ri ra vukaye.” Leswaku swi seketela leswaku xiphepherhele xi tsariwe lembe ra 568 B.C.E., swi vule leswaku mutsari u endle xihoxo a tsala “kaye” ematshan’weni ya “nhungu.”20 Kambe ndhawu leyi n’weti a wu tshame eka yona eka ntila wa vunharhu yi fambisana kahle ni Nisanu 9 ya lembe ra 588 B.C.E.21

Swi le rivaleni leswaku ro tala ra rungula ra vativi va tinyeleti leri tsariweke eka VAT 4956 ri fambisana kahle ni lembe ra 588 B.C.E. tanihi lembe ra vu-37 ra ku fuma ka Nebukadnetsara wa Vumbirhi. Hikokwalaho, leswi swi seketela siku ra 607 B.C.E. loko muti wa Yerusalema wu lovisiwa—hilaha Bibele yi kombisaka hakona.

Ha Yini Hi Fanele Hi Tshemba Bibele?

Sweswi, van’wamatimu vo tala va manguva lawa va tshemba leswaku muti wa Yerusalema wu lovisiwe hi 587 B.C.E. Hambiswiritano, Yeremiya na Daniyele lava nga vatsari va Bibele va swi veke erivaleni leswaku Vayuda a va ri evuhlongeni ku ringana malembe ya 70 ku nga ri malembe ya 50. (Yeremiya 25:1, 2, 11; 29:10; Daniyele 9:2) Marungula wolawo ma swi kombisa kahle leswaku muti wa Yerusalema wu lovisiwe hi 607 B.C.E. Hilaha vumbhoni lebyi nga laha henhla byi kombisaka hakona, marito wolawo lawa ku gimetiwaka ha wona ma seketeriwa hi vanhu van’wana va misava.

Hi ku phindha-phindha swidyondzi swi kanakane ku pakanisa ka Bibele. Hambileswi vumbhoni byo tala a byi nga si kumeka, nkarhi na nkarhi rhekhodo ya Bibele a yi kumiwa yi ri hava xisandzu. * Lava tshembaka Bibele va ni xivangelo lexinene xo endla tano. Va seketela mavonelo ya vona eka xitiyisekiso xa leswaku matimu, sayense ni vuprofeta lebyi nga eBibeleni swa pakanisa. Vumbhoni byebyo byi endla leswaku va tshemba leswaku Bibele i Rito ra Xikwembu leri huhuteriweke. (2 Timotiya 3:16) Ha yini u nga kambisisi vumbhoni lebyi hi wexe? Na wena u nga gimeta hi marito wolawo.

[Tinhlamuselo ta le hansi]

^ par. 5 Ku ni tindlela to hambana-hambana to vula masiku. Eka xihloko lexi, B.C.E. yi vula leswaku “Emahlweni ka Nguva leyi Tolovelekeke.”

^ par. 14 Xiya: Ku hava ni xin’we xa swidyondzi leswi tshahiweke eka xihloko lexi leswi vuleke leswaku muti wa Yerusalema wu lovisiwe hi 607 B.C.E.

^ par. 18 Lembe ro vekiwa exiluvelweni a ri nga hlayiwi hi ku ya hi malembe lawa hosi yi ma fumeke; ri kombetela eka tin’hweti leti nga sala ta lembe kukondza hosi leyintshwa yi vekiwa ximfumo exiluvelweni.

^ par. 21 Swiphepherhele swa mabindzu swi ve kona ku ringana malembe hinkwawo lawa hi ntolovelo a ma nyikiwe Mfumo Lowuntshwa wa Babilona. Loko malembe lawa tihosi leti ti ma fumeke ma hlanganisiwile naswona ku hlayeriwa ku tlheleriwa endzhaku eka hosi yo hetelela ya Mfumo Lowuntshwa wa Babilona, ku nga Nabonidus, siku leri muti wa Yerusalema wu lovisiweke ha rona i 587 B.C.E. Hambiswiritano, endlelo leri ro hlayela minkarhi ri pakanisa ntsena loko hosi yin’we yi landzela yin’wana hi lembe leri fanaka, handle ko nyikana nkarhi.

^ par. 36 Leswaku u vona swikombiso swo karhi, vona ndzima 4 na 5 ta buku leyi nge Bibele—I Rito Ra Xikwembu Kumbe I Ra Munhu? leyi kandziyisiweke hi Timbhoni ta Yehovha.

[Bokisi/Chati leyi nga eka tluka 23]

 (Leswaku u vona rungula leri hleriweke hi ku helela, vona nkandziyiso wa kona)

MATIMU YA LE BABILONA—LAMA NGA NI MAVANGWA

Matimu ya le Babilona ma nyikela rungula ra malembe ya 35 ntsena ya nkarhi wa Mfumo Lowuntshwa wa Babilona lowu ku ehleketiwaka leswaku wu hete malembe ya kwalomu ka 88.

LEMBE LERI NGA RIKI NA RHEKHODO YA MATIMU

LEMBE LERI NGA NI RHEKHODO YA MATIMU

BM 21901

BM 21946

BM 35382

NKARHI WA MFUMO LOWUNTSHWA WA BABILONA

VAPERESIYA

Nabopolassar

Nebukadnetsara wa Vumbirhi

Amel-Marduk

Nabonidus

Neriglissar

Labashi-Marduk

BM 25127

BM 22047

BM 25124

[Swihlovo Swa Kona]

BM 21901 and BM 35382: Photograph taken by courtesy of the British Museum; BM 21946: Copyright British Museum; BM 22047, 25124, 25127: © The Trustees of the British Museum

[Bokisi/Xifaniso lexi nga eka tluka 24]

DAYARI YA VATIVI VA TINYELETI YA BM 32238

Xiphepherhele lexi xi tamele rhekhodo ya ku bola ka dyambu, kambe xiphepherhele a xi nga hetiwanga kukondza dyambu ri bola ra vumbirhi, leswi endlekeke kwalomu ka malembe ya 400 endzhaku ka loko ri bole ro sungula. Leswi mutsari a nga swi xiyangiki swiendlakalo sweswo hinkwaswo, a nga ha va a tirhise tinhlayo ku hlayela leswaku ku bola ka dyambu ka nkarhi lowu hundzeke ku endleke rini. Handle ka loko ku ri ni vumbhoni lebyi engetelekeke lebyi seketelaka marito lawa a gimeteke ha wona, ku hlayela koloko a ku nge vi xihlovo lexi tshembekaka xa ntlhandlamano wa rungula.

[Xihlovo Xa Kona]

© The Trustees of the British Museum

[Bokisi/Swifaniso leswi nga eka matluka 26, 27]

XANA I YINI LESWI HAKUNENE A SWI TSARIWE EKA VAT 4956?

Ha yini swi ri swa nkoka? Ntila wa vunharhu eka xiphepherhele lexi wu vula leswaku hi “vusiku bya vu-9” hi n’hweti yo sungula ya (Nisanu/Nisani), “n’weti a wu yime xisungunu xin’we emahlweni ka ß Virginis.” Hambiswiritano, hi 1915 Neugebauer na Weidner va tsale malunghana ni lembe ra 568 B.C.E. (leri a ri ta kombetela eka lembe ra 587 B.C.E. ra ku lovisiwa ka muti wa Yerusalema) leswaku “n’weti a wu yime hi xisungunu xin’we emahlweni ka nyeleti leyi hi Nisani ya vunhungu ku nga ri Nisani ya vukaye.” (Marito lawa hi lo voyamisa.) Hambiswiritano, ndhawu leyi n’weti a wu tshame eka yona yi fambisana kahle ni lembe ra 588 B.C.E hi Nisani ya vukaye, leri kombetelaka eka siku ra 607 B.C.E.

Xana ku fanele ku va siku ra vukaye kumbe ra vunhungu?

(1) Hilaha swi kombisiweke hakona eka xifaniso lexi fambisanaka ni rungula leri, mfungho wa Akkadian wa nomboro ya vukaye wu vonaka kahle.

(2) Eku hundzuluxeleni ka vona ka tsalwa leri ra tinhlanga, Neugebauer na Weidner va cince “kaye” yi va “nhungu.”

(3) I nhlamuselo ya le hansi ntsena leyi kombisaka leswaku tsalwa ro sungula a ri tsariwe “kaye.”

(4) Hambi ku ri eka vuhundzuluxeri bya vona bya Xijarimani, va tsale “nhungu.”

(5) Hi 1988, Sachs na Hunger va kandziyise tsalwa leri entiyisweni ri tsariweke “kaye.”

(6) Kambe va sirhelele ku cinca loku nga eka vuhundzuluxeri bya Xinghezi, hi ku vitana “kaye” ku ri xihoxo xo vula “nhungu.”

[Xihlovo Xa Kona]

bpk/​Vorderasiatisches Museum, SMB/​Olaf M. Teßmer

[Bokisi leri nga eka tluka 28]

Tinotsi Ta Leswaku “Xana Muti Wa Khale Wa Yerusalema Wu Lovisiwe Rini?—Xiyenge Xa Vumbirhi”

1. Tinhlanga i muxaka wa matsalwa lama nga ni mimfungho leyi nga ni xivumbeko xo tontswa. Ti endliwe hi mutsari a ri karhi a tsala mimfungho yo hambana-hambana eka vuandlalo bya xiphepherhele xa vumba, a ri karhi a tirhisa xitsalo lexi nga ni xivumbeko xo tontswa.

2. Buku leyi nge Assyrian and Babylonian Chronicles, leyi tsariweke hi A. K. Grayson, yi kandziyisiwe hi 1975, ku tlhele ku kandziyisiwa ta 2 000, tluka ra vunhungu.

3. Minkarhi ya Mfumo Lowuntshwa wa Babilona yi sungule hi lembe-xidzana ra vunkombo B.C.E., loko tihosi ta Vakalidiya ti fuma eka Mfumo wa Babilona. Hosi yo sungula a ku ri Nabopolassar, tata wa Nebukadnetsara wa Vumbirhi. Nkarhi wolowo wu hele loko hosi yo hetelela, Nabonidus a hluriwa hi Hosi Korexe wa le Peresiya hi 539 B.C.E.

4. Buku leyi nge Neo-Babylonian Business and Administrative Documents, leyi tsariweke hi Ellen Whitley Moore, leyi kandziyisiweke hi 1935, tluka 33.

5. Buku leyi nge Archimedes, Volume 4, New Studies in the History and Philosophy of Science and Technology, “Observations and Predictions of Eclipse Times by Early Astronomers,” leyi tsariweke hi John M. Steele, leyi kandziyisiweke hi 2000, tluka 36.

6. Buku leyi nge Amel-Marduk 562-560 B.C.—A Study Based on Cuneiform, Old Testament, Greek, Latin and Rabbinical Sources. With Plates, leyi tsariweke hi Ronald H. Sack, leyi kandziyisiweke hi 1972, tluka 3.

7. Xiphepherhele xa BM 80920 ni xa BM 8872 swi tsariwe hi n’hweti ya vumune ni ya vuntlhanu ya lembe leri Evhili-merodaka a susiweke ha rona evuhosini byakwe. Swiphepherhele leswi swi kandziyisiwe hi Sack ebukwini ya Amel-Marduk 562-560 B.C.—A Study Based on Cuneiform, Old Testament, Greek, Latin and Rabbinical Sources. With Plates, matluka 3, 90, 106.

8. Xiphepherhele lexi nga eMuziyamu ya le Britain (BM 55806) xi tsariwe hi n’hweti ya vukhume, ku nga lembe ra vu-43.

9. Swiphepherhele swa BM 75106 na BM 61325 swi tsariwe hi tin’hweti ta vunkombo ni ta vukhume leti a ti tekiwa ti ri ta lembe ro hetelela (ku nga lembe ra vumbirhi) ra ku fuma ka hosi Evhili-merodaka. Hambiswiritano, xiphepherhele xa BM 75489 xi tsariwe hi n’hweti ya vumbirhi ya ku fuma ka Neriglissar, ku nga mutlhandlami wakwe.—Catalogue of the Babylonian Tablets in the British Museum, Vholumo ya Vunhungu, (Tablets From Sippar 3) leyi tsariweke hi Erle Leichty, J. J. Finkelstein na C.B.F. Walker, leyi kandziyisiweke hi 1988, matluka 25, 35.

Buku leyi nge Catalogue of the Babylonian Tablets in the British Museum, Vholumo ya Vunkombo, (Tablets From Sippar 2) leyi tsariweke hi Erle Leichty na A. K. Grayson, leyi kandziyisiweke hi 1987, tluka 36.

Buku leyi nge Neriglissar—King of Babylon, leyi tsariweke hi Ronald H. Sack, leyi kandziyisiweke hi 1994, tluka 232. N’hweti leyi nga eka xiphepherhele i Ajaru (n’hweti ya vumbirhi).

10. Xiya xikombiso xa Neriglissar. Marito ya le vuhosini malunghana na yena ma vula leswaku a ri “n’wana wa Bêl-shum-ishkun, hosi ya le Babilona.” (Marito lawa hi lo voyamisa.) Marito man’wana ma vitana Bêl-shum-ishkun leswaku i “hosana yo tlhariha.” Rito ro sungula leri hundzuluxeriweke ri va “hosana,” rubû, nakambe i xithopo lexi vulaka “hosi, ku nga mufumi.” Tanihi leswi ku nga ni ku nga twanani loku twisisekaka exikarhi ka ku fuma ka Neriglissar ni mutlhandlami wakwe, Amel-Marduk, xana “hosi leyi ya Babilona,” Bêl-shum-ishkun, u fume hi nkarhi wa le xikarhi ka tihosi letimbirhi? Profesa R. P. Dougherty wa pfumela leswaku “vumbhoni bya mudyandzhaka la tlakukeke Neriglissar a byi nge tekeriwi enhlokweni.”—Nabonidus and Belshazzar—A Study of the Closing Events of the Neo-Babylonian Empire, leyi tsariweke hi Raymond P. Dougherty, leyi kandziyisiweke hi 1929, tluka 61.

11. Buku leyi nge Astronomical Diaries and Related Texts From Babylonia, Vholumo ya Vuntlhanu, leyi lulamisiweke hi Hermann Hunger leyi kandziyiseke hi 2001, matluka 2-3.

12. Buku leyi nge Journal of Cuneiform Studies, Vholumo 2, No. 4, 1948, “A Classification of the Babylonian Astronomical Tablets of the Seleucid Period,” leyi kandziyisiweke hi A. Sachs, matluka 282-283.

13. Buku leyi nge Astronomical Diaries and Related Texts From Babylonia, Vholumo ya Vuntlhanu, tluka 391.

14. Buku leyi nge Mesopotamian Planetary Astronomy-Astrology, leyi tsariweke hi David Brown, leyi kandziyisiweke hi 2000, matluka 164, 201-202.

15. Buku leyi nge Bibliotheca Orientalis, L N° 1/2, Januari-Maart, 1993, “The Astronomical Diaries as a Source for Achaemenid and Seleucid History,” leyi tsariweke hi R. J. van der Spek, matluka 94, 102.

16. Buku leyi nge Astronomical Diaries and Related Texts From Babylonia, Vholumo yo Sungula, leyi tsariweke hi Abraham J. Sachs, yi hetiweke ni ku antswisiwa hi Hermann Hunger, leyi kandziyisiweke hi 1988, tluka 47.

 17. Buku leyi nge Babylonian Eclipse Observations From 750 BC to 1 BC, leyi tsariweke hi Peter J. Huber na Salvo De Meis, leyi kandziyisiweke hi 2004, tluka 186. Hi ku ya hi VAT 4956, ku bola loku ka dyambu ku endleke hi ti-15 ta n’hweti ya vunharhu ya le Babilona, leyi ringanyetaka leswaku n’hweti ya Simanu yi sungule emahlweni ka masiku ya 15. Loko ku bola ka dyambu ku endleke hi July 15, 588 B.C.E. hi ku ya hi khalendara ya Julian, kutani siku ro sungula ra Simanu ku ta va June 30/July 1, 588 B.C.E. Hikokwalaho, n’hweti yo sungula ya le Babilona (Nisanu) yi nga ha va yi sungule hi lembe lerintshwa ra tin’hweti timbirhi to sungula, hi May 2/3. Loko lembe leri tolovelekeke ra ku bola ka dyambu ri sungule hi April 3/4, VAT 4956 yi vula leswaku eka ntila wa vutsevu ku engeteriwe n’hweti yin’wana leyi vuriwaka (intercalary) endzhaku ka n’hweti (Addaru) ya vu-12 (yo hetelela) ya lembe leri landzelaka. (Xiphepherhele xi hlayekisa xi leswi: “N’hweti ya vunhungu XII2.”) Hikokwalaho, leswi swi endla leswaku entiyisweni lembe lerintshwa ri nga sunguli kukondza ku fika May 2/3. Xisweswo, ku bola loku ka dyambu loku endlekeke hi 588 B.C.E. ku fambisana kahle ni rungula leri nga eka xiphepherhele.

18. Hi ku ya hi buku leyi nge Berichte über die Verhandlungen der Königl. Sächsischen Gesellschaft der Wissenschaften zu Leipzig (Reports Regarding the Discussions of the Royal Saxonian Society of Sciences at Leipzig); Vholumo 67; May 1, 1915; eka xihloko lexi nge “Ein astronomischer Beobachtungstext aus dem 37. Jahre Nebukadnezars II” (An Astronomical Observer’s Text of the 37th Year Nebuchadnezzar II), leyi tsariweke hi Paul wa Vuntlhanu, Neugebauer na Ernst F. Weidner, matluka 67-76, ku ni mintlawa ya 13 ya tinhlamuselo ta n’weti leti eka tona ku hlamuseriwaka vuxaka lebyi nga kona eka nyeleti yo karhi kumbe nhlengeleto wa tinyeleti. Va tlhele va xaxameta tinhlamuselo ta 15 ta pulanete. (Matluka 72-76) Kambe mfungho wa tinhlanga ta n’weti wa vonaka naswona a wu na xihoxo, yin’wana ya mimfungho ya mavito ya tipulanete ni laha ti tshamaka kona a swi vonaki. (Mesopotamian Planetary Astronomy—Astrology, leyi tsariweke hi David Brown, leyi kandziyisiweke hi 2000, matluka 53-57) Hikwalaho ka leswi, tinhlamuselo ta pulanete ti kumeka eka tidyondzo ni le ka tinhlamuselo to hlayanyana to hambana-hambana. Tanihi leswi n’weti wu nga voniwaka hi ku olova, tindhawu ta swilo swin’wana swa le tilweni leswi hlamuseriweke eka VAT 4956 naswona swi hlanganisiweke eka n’weti, swi nga hlamuseriwa naswona tindhawu ta swona ti tsariwe hi ku khorwiseka lokunene.

18a. Hi xikombiso, minkarhi leyi nga ni mavangwa (“lunar threes”) i ku pimiwa ka nkarhi, ku pela ka dyambu ku ya eka ku pela ka n’weti hi siku ro sungula ra n’hweti ni hi minkarhi yin’wana yimbirhi eku heleni ka n’hweti. Swidyondzi swi hlanganise nkarhi lowu pimiweke ni masiku ya khalendara. (“The Earliest Datable Observation of the Aurora Borealis,” leyi tsariweke hi F. R. Stephenson na David M. Willis, in Under One Sky—Astronomy and Mathematics in the Ancient Near East, leyi antswisiweke hi John M. Steele na Annette Imhausen, leyi kandziyisiweke hi 2002, matluka 420-428) Leswaku vakambisisi va khale va pima nkarhi lowu, a va fanele va va ni swikomba-nkarhi swa muxaka wo karhi. Swilo sweswo swo pima a swi nga tshembeki, Archimedes, Volume 4, New Studies in the (History and Philosophy of Science and Technology, “Observations and Predictions of Eclipse Times by Early Astronomers,” leyi tsariweke hi John M. Steele, leyi kandziyisiweke hi 2000, matluka 65-66) Hi hala tlhelo, ku hlayela laha n’weti wu tshamaka kona ni ku tirhisana ka swilo swin’wana swa le tilweni swi endliwe hi ndlela yo tshembeka swinene.

19. Nkambisiso lowu wu endliwe hi progreme ya khompyuta ya swilo swa le mpfhukeni leyi vuriwaka TheSky6™. Ku engetela kwalaho, nkambisiso lowu wu antswisiwe hi ku tirhisa progreme ya khompyuta leyi vuriwaka Cartes du Ciel/Sky Charts (CDC) ni leyi cincaka masiku leyi kumiweke eka U.S. Naval Observatory. Leswi mimfungho ya tinhlanga ya tindhawu to tala ta laha tipulanete ti tshamaka kona yi nga ha kanakanisaka ni ku va ni tinhlamuselo to hambana-hambana, tindhawu leti a ti tirhisiwanga eka nkambisiso lowu ku kumisisa lembe leri a ri laviwa eka dayari ya tinyeleti.

20. Buku leyi nge Berichte über die Verhandlungen der Königl. Sächsischen Gesellschaft der Wissenschaften zu Leipzig (Reports Regarding the Discussions of the Royal Saxonian Society of Sciences at Leipzig); Vholumo 67; May 1, 1915; “Ein astronomischer Beobachtungstext aus dem 37. Jahre Nebukadnezars II, (-567/66)” (An Astronomical Observer’s Text of the 37th Year Nebuchadnezzar II), leyi tsariweke hi Paul wa Vuntlhanu, Neugebauer na Ernst F. Weidner, tluka 41.

21. VAT 4956 yi hlayekisa xileswi eka ntila wa vunharhu: “N’weti wu yime hi xisungunu xin’we [kumbe tidigri timbirhi] emahlweni ka ß Virginis.” Nkambisiso lowu boxiweke wu gimete hileswaku hi Nisani 9, n’weti a wu ri hi tidigri ta 2°04ʹ emahlweni ka 0 digri ehansi ka ß Virginis. Wu tekiwe tanihi lowu pakanisaka.

[Chati leyi nga eka tluka 25]

(Leswaku u vona rungula leri hleriweke hi ku helela, vona nkandziyiso wa kona)

XANA VAT 4956 YI KOMBETELA EKA LEMBE RIHI RA KU LOVISIWA KA MUTI WA YERUSALEMA—587 B.C.E. KUMBE 607 B.C.E.?

▪ Xiphepherhele xi hlamusela swiendlakalo swa vativi va tinyeleti leswi endlekeke hi lembe ra vu-37 ra ku fuma ka Hosi Nebukadnetsara wa Vumbirhi.

▪ Nebukadnetsara wa Vumbirhi u lovise muti wa Yerusalema eka lembe ra vu-18 ra ku fuma kakwe.—Yeremiya 32:1.

Loko ku ri leswaku lembe ra vu-37 ra ku fuma ka Nebukadnetsara wa swi vula leswaku muti wa Yerusalema wu lovisiwe hi 587 B.C.E.

610 B.C.E.

600

590

580

570

560

Hi lembe rakwe ra vu-37 a ku ri 588 B.C.E., kutani muti wa Yerusalema wu lovisiwe hi 607 B.C.E., siku leri kombisiweke eka ntlhandlamano wa minkarhi ya le Bibeleni.

▪ VAT 4956 yi kombetela hi ku helela eka 607 B.C.E.

[Laha Xifaniso Xi Humaka Kona eka tluka 22]

Photograph taken by courtesy of the British Museum