Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

„Ära toetu omaenese mõistusele”

„Ära toetu omaenese mõistusele”

„Ära toetu omaenese mõistusele”

„Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!” (ÕPET. 3:5)

1., 2. a) Milliseid olukordi võib meil ette tulla? b) Kellele peaksime toetuma, kui seisame silmitsi raske olukorraga, peame langetama otsuse või võitleme kiusatusega? Miks on see nii?

CYNTHIA * tööandja on juba vähendanud oma ettevõtte tegevust ja koondanud mitmed töölised. Cynthia arvab, et tema on järgmine, kel minna tuleb. Mis saab, kui ta töö kaotab? Kuidas ta tasub oma arved? Kristlik õde Pamela tahaks minna teenima sinna, kus on suurem vajadus kuningriigikuulutajate järele, aga kas ta peaks seda tegema? Noorel mehel Samuelil on teistlaadi mure. Ta on kunagi varem pornograafiat vaadanud, ja nüüd, olles 20-ndates aastates, tunneb ta suurt kiusatust oma vana harjumuse juurde tagasi pöörduda. Kuidas suudab ta sellele soovile vastu panna?

2 Kellele sina toetud, kui seisad silmitsi raske olukorraga, pead langetama tähtsa otsuse või võitled kiusatusega? Kas toetud ainuüksi endale või ’heidad oma koorma Jehoova peale’? (Laul 55:23.) „Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole!” ütleb Piibel (Laul 34:16). Kui tähtis on seega küll loota Jehoovale kõigest oma südamest ja mitte toetuda omaenese mõistusele! (Õpet. 3:5.)

3. a) Mida tähendab loota Jehoova peale? b) Miks kalduvad mõned toetuma omaenese mõistusele?

3 Kõigest südamest Jehoovale loota, teda täielikult usaldada, tähendab muu hulgas toimida tema viisil ja kooskõlas tema tahtega. Seejuures on väga oluline püsivalt Jehoova poole palvetada ja kogu südamest temalt juhatust otsida. Kuid paljude meelest pole üldse kerge täielikult Jehoovale toetuda. Näiteks kristlik õde Lynn tunnistab: „Mul on olnud väga raske õppida Jehoovat täielikult usaldama.” Miks on see talle raske olnud? Ta ütleb: „Mul pole oma isaga mingit kontakti ja ema ei pakkunud mulle hingelist tuge ega hoolitsenud mu füüsiliste vajaduste eest. Õppisin juba väga noorelt ise hakkama saama.” Oma tausta tõttu on Lynnil väga raske kedagi täielikult usaldada. Keegi teine jälle võib hakata liialt endale lootma oma võimete või edukuse pärast. Näiteks kogudusevanem võib asuda tegelema mõne kogudust puudutava asjaga, toetudes pelgalt oma kogemustele, otsimata esmalt palves Jumalalt juhatust.

4. Millest selles artiklis juttu tuleb?

4 Jehoova ootab, et me teeksime oma parima, toimimaks kooskõlas oma palvete ja tema tahtega. Kuidas siis hoida tasakaalus need kaks asja: heita oma mured Jehoova peale ja oma probleemide lahendamiseks ise pingutada? Mille suhtes me peame otsuseid tehes ettevaatlikud olema? Miks on kiusatustega võideldes tähtis palvetada? Arutame neid küsimusi, mõtiskledes Pühakirja näidete üle.

Kui oleme raskes olukorras

5., 6. Kuidas Hiskija Assüüria kuninga ähvardustele reageeris?

5 Piibel ütleb Juuda kuninga Hiskija kohta: „Tema kiindus Jehoovasse ega lahkunud tema järelt, vaid pidas tema käske, mis Jehoova oli Moosesele andnud.” Jah, „tema lootis Jehoova, Iisraeli Jumala peale” (2. Kun. 18:5, 6). Kuidas Hiskija reageeris, kui Assüüria kuningas Sanherib saatis Jeruusalemma oma esindajad, sealhulgas ülemjoogikallaja, koos suure sõjaväega? Võimas Assüüria armee oli juba vallutanud paljud Juuda kindlustatud linnad ja nüüd oli Sanherib pööranud oma pilgu Jeruusalemma poole. Hiskija läks Jehoova kotta ja palvetas: „Jehoova, meie Jumal, päästa meid ometi tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Jehoova, üksi oled Jumal” (2. Kun. 19:14–19).

6 Hiskija tegutses kooskõlas oma palvega. Juba enne templisse palvetama minemist oli ta andnud rahvale käsu mitte vastata ülemjoogikallaja teotavate sõnade peale. Samuti läkitas Hiskija oma saadikud prohvet Jesaja juurde nõu otsima (2. Kun. 18:36; 19:1, 2). Hiskija tegi omalt poolt seda, mida teadis olevat õige. Ta ei püüdnud lahendada olukorda viisil, mis poleks olnud kooskõlas Jehoova tahtega, nii et oleks otsinud abi Egiptuselt või naaberriikidelt. Selle asemel et toetuda omaenese mõistusele, lootis Hiskija Jehoovale. Pärast seda, kui Jehoova ingel oli löönud maha 185 000 assüüria sõjameest, Sanherib taganes ja naasis Niinivesse (2. Kun. 19:35, 36).

7. Millist lohutust me leiame Hanna ja Joona palvest?

7 Leviit Elkana naine Hanna toetus samuti Jehoovale, kui ta lastetuse tõttu masenduses oli (1. Saam. 1:9–11, 18). Ja prohvet Joona pääses suure kala kõhust pärast seda, kui oli palvetanud: „Ma hüüdsin oma kitsikuses Jehoova poole ja tema vastas mulle! Haua sisemuses ma hüüdsin appi, sina kuulsid mu häält!” (Joona 2:2, 3, 11). On nii lohutav teada, et olgu meie olukord kui raske tahes, me võime Jehoovat anudes appi hüüda. (Loe Laul 55:2, 17.)

8., 9. Millest Hiskija, Hanna ja Joona oma palves rääkisid ja mida me sellest õpime?

8 Hiskija, Hanna ja Joona näite varal saame ka tähtsa õppetunni selle kohta, mida me ei tohiks ahastuses palvetades unustada. Kõik need kolm tundsid suures kitsikuses olles hingevalu. Siiski näitavad nende palved, et nad polnud mures üksnes enda pärast ega mõelnud vaid raskustest pääsemisele. Jumala nimi, tema teenimine ja tema tahte täitmine olid neile esmatähtsad. Hiskijale tegi haiget see, et Jehoova nime teotati. Hanna tõotas anda oma poja, keda ta nii väga soovis, kogudusetelgi teenistusse Siilos. Ja Joona ütles: „Mida olen tõotanud, seda täidan!” (Joona 2:10).

9 Meil oleks hea mõelda, millised on meie ajendid, kui palvetame raskest olukorrast pääsemise pärast. Kas huvitab meid üksnes raskustest vabanemine või on meil meeles ka Jehoova ja tema eesmärk? Võib kergesti juhtuda, et kannatused hõivavad sedavõrd meie tähelepanu, et vaimsed asjad nihkuvad tagaplaanile. Hoidkem Jumalalt abi anudes oma mõtteis kesksel kohal Jehoovat, tema nime pühitsemist ja tema ülemvõimu õiguspärasuse tõendamist. Nõnda tehes on meil kergem jääda positiivseks, isegi kui asjad ei lahene nii, nagu me ootasime. Vastus meie palvetele võib seisneda selles, et meil tuleb olukorda Jumala abiga taluda. (Loe Jesaja 40:29; Filiplastele 4:13.)

Kui seisame otsuse ees

10., 11. Mida võttis Joosafat ette olukorras, kus ta ei teadnud, mida teha?

10 Kuidas sina oma elus kaalukaid otsuseid teed? Kas vahel juhtub, et langetad enne otsuse ning alles siis pöördud Jehoova poole ja palud tal seda õnnistada? Mõelgem, mida tegi Juuda kuningas Joosafat, kui moabiitide ja ammonlaste ühendatud väed tema vastu tulid. Juuda poleks suutnud neid võita. Mida pidi Joosafat tegema?

11 Piibel ütleb: „Joosafat hakkas kartma ja pööras oma palge Jehoovat otsima.” Ta kuulutas kogu Juudas välja paastu ja kogus rahva kokku „Jehoovalt abi otsima”. Seejärel tõusis ta Juuda ja Jeruusalemma koguduse keskel püsti ning esitas palve. Muu hulgas ta palus: „Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole!” Jumal kuulis Joosafati palvet ja tõi Juudale ime läbi pääste (2. Ajar. 20:3–12, 17). Kui meil tuleb langetada otsus, eriti kui asi puudutab meie suhteid Jumalaga, siis kas ei peaks me usaldama Jumalat, selle asemel et toetuda omaenda mõistusele?

12., 13. Millise eeskuju jättis kuningas Taavet otsuste tegemises?

12 Kuidas toimida, kui meie ees on probleem, mida näib olevat üsna kerge lahendada – vahest seetõttu, et suudame oma varasemate kogemuste põhjal kiiresti lahenduse leida? Selles aitab meid üks piiblijutustus, mis räägib kuningas Taavetist. Kui amalekid tungisid Siklagi linna, viisid nad kaasa Taaveti naised ja lapsed ning ka tema meeste pered. Taavet küsis Jehoovalt: „Kas pean seda röövjõuku taga ajama?” Jehoova vastas: „Aja taga, sest sa saad nad tõesti kätte ja päästad [vangid] kindlasti!” Taavet tegi nii ja „päästis kõik, mis amalekid olid võtnud” (1. Saam. 30:7–9, 18–20).

13 Millalgi pärast amalekkide röövretke tulid iisraellaste vastu vilistid. Taavet küsis jälle Jehoovalt juhatust ja sai selge vastuse. Jumal ütles: „Mine, sest ma annan tõesti vilistid su kätte!” (2. Saam. 5:18, 19). Peagi tulid vilistid uuesti. Mida Taavet seekord teeb? Ta võiks arutleda: „Ma olen kaks korda sellises olukorras olnud. Ma lähen ja löön Jumala vaenlasi, nagu ma varem tegin.” Või otsib Taavet Jehoova juhatust? Jah, Taavet ei toetunud omaenda kogemustele. Ta läks jälle palves Jehoova ette. Kui hea meel pidi tal küll olema, et ta seda tegi! Juhendid, mis ta seekord sai, olid teistsugused (2. Saam. 5:22, 23). Kui meie puutume kokku tuttava olukorra või probleemiga, peame olema ettevaatlikud, et me ei toetuks vaid oma varasematele kogemustele. (Loe Jeremija 10:23.)

14. Millise õppetunni annab meile see, kuidas Joosua ja Iisraeli vanemad gibeonlastega toimisid?

14 Kuna me kõik, kaasa arvatud väga kogenud kogudusevanemad, oleme ebatäiuslikud, ei tohiks me otsuseid tehes unustada Jehoovalt juhatust otsida. Mõtleme selle peale, kuidas toimisid Moosese mantlipärija Joosua ja Iisraeli vanemad, kui nende juurde tulid kavalad gibeonlased, kes olid muutnud oma välimust ja teesklesid, et tulevad kaugelt maalt. Jehoovalt nõu küsimata tegid Joosua ja teised vanemad gibeonlastega rahu ning sõlmisid nendega lepingu. Kuigi Jehoova lõppkokkuvõttes toetas seda lepet, lasi ta selle loo kui näite omapäi tegutsemisest meie kasuks Pühakirja talletada (Joosua 9:3–6, 14, 15).

Kui võitleme kiusatusega

15. Selgita, miks on kiusatusega võideldes tähtis palvetada.

15 Kuna meie liikmetes on „patu seadus”, tuleb meil oma patuste kalduvuste vastu kõva võitlust pidada (Rooml. 7:21–25). Kuid seda võitlust on võimalik võita. Kuidas? Jeesus ütles oma järelkäijatele, et kiusatusest jagusaamiseks on ülimalt oluline palvetada. (Loe Luuka 22:40.) Isegi kui valed soovid või mõtted pärast palvetamist visalt püsivad, peame ’aina paluma Jumalalt’ tarkust, et mitte alla anda. Piibel kinnitab, et Jumal „annab kõigile [tarkust] heldelt, etteheiteid tegemata” (Jaak. 1:5). Jaakobus ütleb veel: „Kas keegi teist on [vaimses mõttes] haige? Ta kutsugu enda juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema eest, võides teda õliga Jehoova nimel. Usupalve teeb siis haiglase terveks” (Jaak. 5:14, 15).

16., 17. Millal oleks kõige õigem aeg Jumalalt kiusatuse võitmiseks abi paluda?

16 Palve on kiusatuse vastu võideldes ülioluline, kuid me peame olema teadlikud vajadusest palvetada õigel ajal. Mõtleme ühe noore mehe juhtumi peale, millest räägib kirjakoht Õpetussõnad 7:6–23. See noor mees läks videviku ajal kõndima tänavale, kus teadis elavat moraalitu naise. Naine hakkas teda meelitussõnadega võrgutama ja oma libedate huultega ahvatlema, nii et mees läks talle järele nagu härg, keda viiakse tappa. Miks oli see mees sinna tänavale läinud? Kuna see kogenematu noor mees oli „meeletu”, heitles ta ilmselt valede soovidega (Õpet. 7:7). Millal ta oleks pidanud palvetama, et sellest oleks talle kõige rohkem abi olnud? Muidugi oleks tal olnud kasulik palvetada mis tahes ajal, kui naine temaga rääkis. Kuid kõige õigem aeg palvetada oleks tal olnud siis, kui tal üldse tekkis mõte sellele tänavale kõndima minna.

17 Tänapäeval näiteks võib keegi mees pidada kõva võitlust mitte vaadata pornograafiat. Kuid oletame, et ta läheb veebilehtedele, kus teab olevat siivutuid pilte ja videoid. Kas ei sarnaneks ta siis mitte selle noore mehega, kellest räägib Õpetussõnade 7. peatükk? Kui ohtliku tee ta küll jalge alla võtaks! Et seista vastu kiusatusele vaadata pornograafiat, peaks inimene otsima palves Jehoova abi enne, kui ta ohtlikele veebilehtedele läheb.

18., 19. a) Miks võib olla raske kiusatusele vastu seista, ent kuidas see meil ikkagi õnnestub? b) Mis on sinu kindel otsus?

18 Kiusatusele vastu seista või halvast harjumusest lahti saada pole sugugi kerge. Apostel Paulus kirjutas: „Liha on oma himudes vaimuga vastuolus ja vaim on lihaga vastuolus.” Sel põhjusel ’ei tee me seda, mida tahaksime’ (Gal. 5:17). Et niisuguse olukorraga toime tulla, peaksime kohe, kui meil vale mõte või soov tekib, kogu hingest palvetama ning toimima seejärel oma palvetega kooskõlas. Meid „pole tabanud muud kiusatused kui need, mis on inimeste puhul tavalised” ja Jehoova abiga suudame ustavaks jääda (1. Kor. 10:13).

19 Ükskõik kas oleme raskes olukorras, peame tegema kaaluka otsuse või võitleme kiusatusega, on meile abiks Jehoova suurepärane kingitus – hinnaline võimalus palvetada. Palvetamisega näitame, et toetume Jehoovale. Me peaksime püsivalt paluma Jumalalt ka tema püha vaimu, mis meid juhiks ja tugevdaks (Luuka 11:9–13). Lootkem siis alati Jehoovale ja ärgem toetugem omaenese mõistusele!

[Allmärkus]

^ lõik 1 Nimesid on muudetud.

Kas sa mäletad?

• Mida me Hiskijalt, Hannalt ja Joonalt Jehoovale lootmise kohta õpime?

• Kuidas rõhutab Taaveti ja Joosua näide vajadust olla otsuseid tehes ettevaatlik?

• Millal eriti peaksime kiusatuse pärast palvetama?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Millal on kiusatusega võideldes kõige õigem aeg palvetada?