Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Okɛ Ohe Akakpasa Bo Diɛŋtsɛ Ojwɛŋmɔ”

“Okɛ Ohe Akakpasa Bo Diɛŋtsɛ Ojwɛŋmɔ”

“Okɛ Ohe Akakpasa Bo Diɛŋtsɛ Ojwɛŋmɔ”

“Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ.”—ABƐI 3:5.

1, 2. (a) Mɛɛ shihilɛi wɔbaanyɛ wɔkɛkpe? (b) Kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ni mli wa kpe, wɔmiikpɛ yiŋ ko ni he hiaa waa, loo wɔmiibɔ mɔdɛŋ wɔye kaa ko nɔ lɛ, namɔ esa akɛ wɔkɛ wɔhe akpasa, ni mɛni hewɔ?

CYNTHIA * nitsumɔtsɛ lɛ eŋamɔ enitsumɔi lɛ ekomɛi momo, ni eshwie enitsulɔi lɛ ekomɛi. Cynthia nuɔ he akɛ lɛ ji mɔ ni baanyiɛ sɛɛ. Mɛni ebaafee kɛ́ enitsumɔ lɛ je edɛŋ? Te eeefee tɛŋŋ ewo ehe nyɔji lɛ? Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Pamela lɛ miisumɔ ni efa kɛya he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe ehia yɛ, shi ani esa akɛ eya? Owula ko hu ni atsɛɔ lɛ Samuel lɛ yɛ naagba kroko. Beni edako tsɔ lɛ ekwɛɔ bɔlɛnamɔ he mfonirii ni ji ponografi lɛ. Amrɔ nɛɛ Samuel eye fe afii 20, shi enuɔ he waa akɛ ekwɛ ponografi. Te eeefee tɛŋŋ eye henumɔ nɛɛ nɔ?

2 Kɛ́ okɛ shihilɛ ni mli wa kpe, ookpɛ yiŋ ko ni he hiaa waa, loo oobɔ mɔdɛŋ oye kaa ko nɔ lɛ, namɔ okɛ ohe kpasaa? Ani okɛ ohe fɔ̃ɔ bo diɛŋtsɛ onɔ, loo ‘oshɛɔ ojatsu lɛ ofɔ̃ɔ Yehowa nɔ’? (Lala 55:23) Biblia lɛ kɛɔ akɛ, “Yehowa hiŋmɛi kã jalɔi ahe, ni efeɔ toi ehaa amɛbolɔmɔi lɛ.” (Lala 34:16) Belɛ kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ aaafɔ̃ Yehowa nɔ kɛ wɔtsui fɛɛ, ni wɔkɛ wɔhe akakpasa wɔ diɛŋtsɛ wɔjwɛŋmɔ!—Abɛi 3:5.

3. (a) Mɛni wɔhe ni wɔkɛaafɔ̃ Yehowa nɔ lɛ biɔ ni wɔfee? (b) Mɛni baanyɛ aha mɛi komɛi kɛ amɛhe akpasa amɛ diɛŋtsɛ amɛjwɛŋmɔ?

3 Wɔhe ni wɔkɛaafɔ̃ Yehowa nɔ kɛ wɔtsui fɛɛ lɛ biɔ ni wɔfee esuɔmɔnaa nii yɛ gbɛ ni etaoɔ lɛ nɔ. Gbɛ ko ni he hiaa waa ni esa akɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee enɛ ji ní wɔfɔ lɛ bɛŋkɛmɔ yɛ sɔlemɔ mli, ni wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔbi lɛ gbɛtsɔɔmɔ. Kɛlɛ ewaa ehaa mɛi babaoo akɛ amɛkɛ amɛhe aaakpasa Yehowa kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Lynn lɛ jɛ etsuiŋ ekɛɛ akɛ, “Ewa kɛha mi akɛ mikɛ mihe aaafɔ̃ Yehowa nɔ kwraa.” Mɛni hewɔ? Ekɛɛ, “Mipapa kpoo mi, ni mimami hu kwɛɛɛ mitsiabo. No hewɔ lɛ, mra mli ni mikase bɔ ni mi diɛŋtsɛ makwɛ mihe.” Shihilɛ mli ni Lynn tsɔ lɛ ha ewaa kɛhaa lɛ akɛ ekɛ ehe aaafɔ̃ mɛi krokomɛi anɔ kwraa. Kɛfata he lɛ, nyɛmɔ loo hesai ni mɔ ko yɔɔ kɛ nibii ni enyɛ efee yɛ shihilɛ mli lɛ baanyɛ aha ekɛ ehe afɔ̃ lɛ diɛŋtsɛ enɔ. Niiashikpamɔ ni asafoŋ onukpa ko yɔɔ lɛ baanyɛ aha etsu asafoŋ saji ahe nii ni esɔleee kɛtsɔɔɔ hiɛ kɛbiii Nyɔŋmɔ dɛŋ gbɛtsɔɔmɔ.

4. Mɛni he abaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 Yehowa miikpa gbɛ akɛ wɔbaabɔ mɔdɛŋ waa akɛ wɔbaahi shi yɛ wɔsɔlemɔi lɛ anaa, ni wɔfee nibii ni kɛ esuɔmɔnaa nii kpãa gbee. Belɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔshɛ wɔjatsui wɔfɔ̃ Yehowa nɔ ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa wɔtsu naagbai ni mli wawai ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahe nii? Kɛ́ wɔmiikpɛ yiŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ he? Kɛ́ wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔye kaa ko nɔ lɛ, mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ wɔsɔle? Wɔbaasusu Ŋmalɛ mli niiashikpamɔi komɛi ahe koni wɔkɛná sanebimɔi nɛɛ ahetoo.

Beni Wɔkɛ Shihilɛ ni Mli Wa Ekpe

5, 6. Beni Ashur maŋtsɛ lɛ ka akɛ eeetutua Yerusalem lɛ, te Hezekia fee enii eha tɛŋŋ?

5 Biblia lɛ wie Maŋtsɛ Hezekia ni jɛ Yuda lɛ he akɛ: “Eŋɔ ehe ekpɛtɛ Yehowa he; ekpaleee kɛjɛɛɛ esɛɛ, ni eye Yehowa kitai lɛ ni ewo Mose lɛ nɔ.” Hɛɛ, “eŋɔ ehiɛ efɔ Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ, nɔ.” (2 Maŋ. 18:5, 6) Beni Maŋtsɛ Sanherib ni jɛ Ashur lɛ tsu enajiaŋdamɔlɔi—ni Rabshake fata he lɛ—kɛ tabilɔi babaoo kɛtee Yerusalem lɛ, te Hezekia fee enii eha tɛŋŋ? No mli lɛ, Ashur tabilɔi ni amɛhe wa lɛ eshɔ̃ Yuda maji ni atswa gbogboi wuji awo he lɛ ateŋ ekomɛi, ni no sɛɛ lɛ Sanherib ka akɛ eeetutua Yerusalem. Hezekia tee Yehowa sɔlemɔwe lɛ, ni esɔle ekɛɛ: “Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ, miikpao fai, heremɔ wɔyiwala kɛjɛ edɛŋ, koni shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛyelii fɛɛ aná ale akɛ bo Yehowa okome too ji Nyɔŋmɔ!”—2 Maŋ. 19:14-19.

6 Hezekia fee nii ni kɛ esɔlemɔ lɛ kpãa gbee. Dani eeeya sɔlemɔwe lɛ eyasɔle po lɛ, efã maŋbii lɛ koni amɛkahere Rabshake ahorabɔɔ lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, Hezekia tsu mɛi kɛtee gbalɔ Yesaia ŋɔɔ kɛha ŋaawoo. (2 Maŋ. 18:36; 19:1, 2) Hezekia fee nɔ fɛɛ nɔ ni ja gbɛ ni ebaanyɛ efee. Ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ eeetao tsabaa ni kɛ Yehowa suɔmɔnaa nii kpãaa gbee kɛtsɔ bi ni eeebi yelikɛbuamɔ kɛjɛ Mizraim loo maji ni bɛŋkɛ amɛ lɛ adɛŋ. Ekɛ ehe fɔ̃ Yehowa nɔ moŋ fe ni ekɛ ehe aaakpasa lɛ diɛŋtsɛ ejwɛŋmɔ. Beni Yehowa bɔfo lɛ yagbe Sanherib tabilɔi 185,000 sɛɛ lɛ, Sanherib “fã yɛ jɛi,” ni eku esɛɛ kɛtee Ninive.—2 Maŋ. 19:35, 36.

7. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Hana kɛ Yona sɔlemɔi lɛ amli?

7 Beni Levinyo Elkana ŋa Hana he jaraa lɛ akɛni enyɛɛɛ efɔ hewɔ lɛ, lɛ hu ekɛ he kpasa Yehowa. (1 Sam. 1:9-11, 18) Beni gbalɔ Yona yɔɔ ŋshɔŋloo wulu lɛ musuŋ lɛ, esɔle ekɛɛ: “Mibolɔ mitsɛ́ Yehowa yɛ mifimɔ lɛ mli, ni eto he eha mi; mibolɔ kɛjɛ gbohiiaje musuŋ, ni ebo migbee toi,” ni Yehowa jie lɛ kɛjɛ loo lɛ musuŋ. (Yona 2:1, 2, 10) Kwɛ bɔ ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli akɛ ekɔɔɔ he eko bɔ ni shihilɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ mli wa ha lɛ, wɔbaanyɛ wɔbo wɔtsɛ Yehowa ni eye ebua wɔ!—Nyɛkanea Lala 55:2, 17.

8, 9. Mɛni Hezekia, Hana, kɛ Yona ha ekã amɛtsui nɔ yɛ amɛsɔlemɔi lɛ amli, mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ mli?

8 Nɔ kroko ni he hiaa ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Hezekia, Hana, kɛ Yona nɔkwɛmɔnii lɛ amli lɛ kɔɔ nɔ ni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔŋ kɛ́ wɔmiisɔle beni wɔhe efi wɔ lɛ he. Mɛi etɛ lɛ fɛɛ he jara amɛ waa be ni amɛkɛ shihilɛ ni mli wa kpe lɛ. Kɛlɛ, wiemɔi ni amɛkɛtsu nii yɛ amɛsɔlemɔi lɛ amli lɛ haa wɔnaa akɛ amɛfooo amɛ pɛ amɛnɔ mli, ni jeee bɔ ni amɛaafee amɛná amɛnaagbai lɛ anaa tsabaa kɛkɛ kã amɛtsui nɔ. Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ, ejamɔ lɛ, kɛ esuɔmɔnaa nii ni aaafee lɛ ji nɔ ni kã amɛtsui nɔ fe fɛɛ. Edɔ Hezekia waa akɛ aabɔ Yehowa gbɛ́i lɛ ahora. Hana wo shi akɛ ekɛ bi nuu ni eshweɔ waa akɛ ená lɛ aaaha koni gbekɛ lɛ asɔmɔ yɛ kpeebuu ni yɔɔ Shilo lɛ mli. Yona hu kɛɛ akɛ: “Maye mishiwoo lɛ nɔ.”—Yona 2:9.

9 Kɛ́ wɔmiisɔle koni ajie wɔ kɛjɛ shihilɛ ni mli wa mli lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔpɛi yiŋtoi ahewɔ ni wɔsɔleɔ lɛ amli. Ani bɔ ni wɔɔfee wɔná wɔnaagba lɛ naa tsabaa lɛ kɛkɛ kã wɔtsui nɔ, loo wɔhaa Yehowa kɛ eyiŋtoo lɛ hiɔ wɔjwɛŋmɔŋ? Kɛ́ wɔmiina nɔ lɛ, ewaaa akɛ wɔɔha wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛ he ahia wɔ aahu akɛ wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie mumɔŋ nibii anɔ. Kɛ́ wɔmiisɔle koni Nyɔŋmɔ aye abua wɔ lɛ, nyɛhaa wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ amaa Yehowa, egbɛ́i lɛ hetsemɔ, kɛ hegbɛ ni eyɔɔ akɛ eyeɔ nɔ lɛ bembuu lɛ nɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no baaha wɔya nɔ wɔfee nibii ni ja kɛ́ wɔnáaa tsabaa ni wɔtaoɔ kɛha wɔnaagba lɛ po. Bei komɛi lɛ, kɛ́ wɔsɔle lɛ Yehowa ejieŋ naagba lɛ, shi moŋ lɛ ebaawaje wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ wɔshihilɛ lɛ naa.—Nyɛkanea Yesaia 40:29; Lala 121:1, 2.

Beni Wɔmiikpɛ Yiŋ

10, 11. Beni Yehoshafat kɛ shihilɛ ko kpe ni eleee bɔ ni eeefee etsu he nii lɛ, mɛni efee?

10 Mɛɛ gbɛ nɔ otsɔɔ okpɛɔ yiŋ ni yɔɔ hiɛdɔɔ yɛ oshihilɛ mli? Ani eeenyɛ efee akɛ okpɛɔ oyiŋ, kɛkɛ lɛ osɔle koni Yehowa ajɔɔ yiŋ ni okpɛ lɛ nɔ? Susumɔ nɔ ni Yuda maŋtsɛ Yehoshafat fee beni Moab kɛ Amon asraafoi lɛ fee ekome koni amɛwuu amɛshi lɛ lɛ he okwɛ. No mli lɛ, Yuda nyɛŋ amɛnaa amɛdamɔ. Mɛni Yehoshafat fee?

11 Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yehoshafat she gbeyei, ni ekɔ efɔ̃ enɔ akɛ eeetao Yehowa sɛɛgbɛ.” Eshiɛ akɛ ahi ŋmãa yɛ Yuda fɛɛ, ni ebua maŋbii lɛ naa “koni amɛtao yelikɛbuamɔ kɛjɛ Yehowa dɛŋ.” Kɛkɛ ni Yehoshafat ho edamɔ Yuda kɛ Yerusalem asafo lɛ teŋ ni esɔle. Yɛ sɔlemɔ lɛ mli lɛ, ekpa fai akɛ: “Wɔ-Nyɔŋmɔ! aso okojoŋ amɛ? Ejaakɛ wɔ lɛ wɔbɛ hewalɛ yɛ nɛkɛ ta babaoo nɛɛ ní baa wɔnɔ nɛɛ hiɛ; ni wɔleee bɔ ni wɔɔfee, shi moŋ bo onɔ wɔhiŋmɛii jwere.” Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ bo Yehoshafat sɔlemɔ lɛ toi ni etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ehere amɛyiwala. (2 Kron. 20:3-12, 17) Kɛ́ wɔmiikpɛ yiŋ, titri lɛ yɛ nibii ni baanyɛ asa wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ he lɛ ahe lɛ, ani esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ Yehowa nɔ moŋ fe ni wɔkɛ wɔhe aaakpasa wɔ diɛŋtsɛ wɔjwɛŋmɔ?

12, 13. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Maŋtsɛ David fee yɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ akpɛɔ yiŋ lɛ he?

12 Kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni etamɔ nɔ ni ewaaa akɛ wɔɔná enaa tsabaa kpe—ekolɛ yɛ niiashikpamɔ ni wɔná be ko ni eho lɛ hewɔ lɛ, wɔnáa shihilɛ lɛ naa tsabaa mra lɛ—mɛni esa akɛ wɔfee? Amaniɛbɔɔ ko ni kɔɔ Maŋtsɛ David he lɛ haa wɔnaa sanebimɔ nɛɛ hetoo. Beni Amalekbii lɛ tutua Ziklag lɛ, amɛŋɔ David ŋamɛi kɛ ebii lɛ kɛ ewebii lɛ hu aŋamɛi kɛ amɛbii lɛ anom. David sɔle ebi Yehowa akɛ: “Ani mitiu asafo nɛɛ?” Yehowa to he akɛ: “Tiumɔ amɛ! shi ninamɔ kɛ̃ oonina amɛ ni be fɛɛ be ní fee lɛ mɛi lɛ fɛɛ aaashɛ odɛŋ.” David fee nakai, ni ‘eshɔ̃ nibii fɛɛ ní Amalekbii lɛ baloo kɛtee lɛ.’—1 Sam. 30:7-9, 18-20.

13 Beni Amalekbii lɛ yatutua Ziklag sɛɛ lɛ, Filistibii lɛ ba ni amɛkɛ Israel abawuu. Shi kome ekoŋŋ lɛ, David sɔle ebi Yehowa nii, ni enine shɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ nɔ. Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Fãa kɛya, ejaakɛ be fɛɛ be ni fee lɛ majie Filistibii lɛ mawo odɛŋ!” (2 Sam. 5:18, 19) No sɛɛ etsɛɛ lɛ, Filistibii lɛ ba ni amɛkɛ David abawuu ekoŋŋ. Amrɔ nɛɛ mɛni ebaafee? Kulɛ, ebaanyɛ eshwie eyiŋ akɛ: ‘Mikɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ ekpe shii enyɔ. Mikɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ baawuu tamɔ bɔ ni mifee be ko ni eho lɛ.’ Aloo David baabi Yehowa dɛŋ gbɛtsɔɔmɔ? David kɛ ehe efɔ̃ɔɔ niiashikpamɔ ni eyɔɔ lɛ nɔ. Etee Yehowa ŋɔɔ ekoŋŋ yɛ sɔlemɔ mli. Kwɛ bɔ ni ená miishɛɛ babaoo akɛ efee nakai! Gbɛtsɔɔmɔi ni enine shɛ nɔ yɛ sɛɛkpee nɔ̃ nɛɛ mli lɛ yɛ srɔto. (2 Sam. 5:22, 23) Kɛ́ wɔkɛ shihilɛ loo naagba ko ni wɔkɛkpe dã lɛ kpe lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkɛ wɔhe akafɔ̃ wɔniiashikpamɔ pɛ nɔ.—Nyɛkanea Yeremia 10:23.

14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ bɔ ni Yoshua kɛ Israel onukpai lɛ kɛ Gibeonbii lɛ ye ha lɛ mli?

14 Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, esa akɛ wɔ fɛɛ—ni asafoŋ onukpai ni yɔɔ niiashikpamɔ po fata he lɛ—wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkaku wɔhiɛ wɔshwie Yehowa gbɛtsɔɔmɔ nɔ kɛ́ wɔmiikpɛ yiŋ. Susumɔ bɔ ni Mose sɛɛyelɔ Yoshua kɛ Israel onukpai lɛ fee amɛnii amɛha beni Gibeonbii lɛ tsake amɛhe ni amɛkwa amɛfee amɛhe oookɛɛ nɔ ni amɛjɛ maŋsɛɛ he ko shɔŋŋ lɛ he okwɛ. Yoshua kɛ Israel onukpai krokomɛi lɛ biii gbɛtsɔɔmɔ kɛjɛɛɛ Yehowa dɛŋ ni amɛkɛ Gibeonbii lɛ fee toiŋjɔlɛ he kpaŋmɔ. Eyɛ mli akɛ yɛ naagbee lɛ Yehowa kpɛlɛ kpaŋmɔ lɛ nɔ moŋ, shi eha aŋma gbɛtsɔɔmɔ ni amɛbiii lɛ lɛ he sane yɛ Ŋmalɛi lɛ amli koni wɔná he sɛɛ.—Yosh. 9:3-6, 14, 15.

Beni Wɔmiibɔ Mɔdɛŋ Wɔye Kaa ko Nɔ

15. Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ni ehe hiaa waa ni wɔsɔle koni wɔkabote kaa mli lɛ.

15 Akɛni “esha mla” yɛ wɔhe nii amli hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔmia wɔhiɛ waa wɔwuu wɔshi henumɔi ni haa wɔfeɔ esha lɛ. (Rom. 7:21-25) Eji ta ni wɔbaanyɛ wɔye mli kunim. Mɛɛ gbɛ nɔ? Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ ehe miihia ni amɛsɔle koni amɛkabote kaa mli. (Nyɛkanea Luka 22:40.) Kɛ́ wɔsɔle wɔha Nyɔŋmɔ, ni fɛɛ sɛɛ lɛ, susumɔi loo henumɔi gbohii ni wɔná lɛ ejeko wɔmli lɛ, esa akɛ ‘wɔyanɔ wɔkpã Nyɔŋmɔ fai’ koni eha wɔ nilee ni wɔkɛdamɔ kaa nɛɛ naa. Awo wɔ shi akɛ Nyɔŋmɔ “haa mɛi fɛɛ faa ni ewieee mɔ ko hiɛ.” (Yak. 1:5) Yakobo ŋma hu akɛ: “Kɛ nyɛteŋ mɔ ko he waaa lɛ [yɛ mumɔŋ] lɛ, etsɛ́ asafo lɛ mli onukpai lɛ kɛba eŋɔɔ, ni amɛkpa lɛ mu yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbɛ́i amli ni amɛsɔle amɛha lɛ, ni hemɔkɛyeli sɔlemɔ lɛ aaahere helatsɛ lɛ yiwala.”—Yak. 5:14, 15.

16, 17. Mɛɛ be ji be ni sa jogbaŋŋ akɛ wɔɔsɔle kɛbi yelikɛbuamɔ koni wɔnyɛ wɔye kaa nɔ?

16 Ehe miihia ni wɔsɔle koni wɔnyɛ wɔye kaa nɔ, shi esaaa akɛ wɔmɛɔ ni kaa lɛ baninaa wɔ dani wɔsɔle. Susumɔ sane ko ni kɔɔ oblanyo ko ni atsĩ etã yɛ Abɛi 7:6-23 lɛ mli lɛ he lɛ he okwɛ. Be ko gbɛkɛ beni hiɛ ebu lɛ, oblanyo lɛ nyiɛ blohu ko ni ale akɛ yoo ajwamaŋ ko shĩa yɔɔ jɛi lɛ mli. Yoo lɛ kɛ enaa ŋɔɔmɔ sɔŋŋ ha ekpɛ̃lɛ, ni ekɛ enaa dɔkɔbii lɛ laka lɛ, ni oblanyo lɛ nyiɛ esɛɛ tamɔ tsina ni ayaagbe lɛ. Mɛni hewɔ oblanyo nɛɛ tee nakai blohu lɛŋ? Akɛni ‘enako jwɛŋmɔ,’ ni tsɔɔ akɛ ebɛ yitsoŋ hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ ená henumɔi gbohii ni enyɛɛɛ eye nɔ. (Abɛi 7:7) Mɛɛ be kulɛ esa akɛ esɔle koni ená he sɛɛ jogbaŋŋ? Eji anɔkwale akɛ eji esɔle beni ekɛ shihilɛ nɛɛ kpeɔ lɛ kulɛ ebaanyɛ ekpee naa. Shi be ni hi jogbaŋŋ ni kulɛ esa akɛ esɔle ji beni eba ejwɛŋmɔ mli akɛ eyanyiɛ nakai blohu lɛ mli lɛ.

17 Ŋmɛnɛ lɛ, ekolɛ nuu ko miibɔ mɔdɛŋ ni eye ponografikwɛmɔ nɔ. Shi ŋɔɔ lɛ akɛ, etee Intanɛt lɛ nɔ hei komɛi ni ele akɛ ebaana mfonirii loo vidioi ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi yɛ jɛmɛ. Ani esane lɛ ebafeŋ tamɔ oblanyo ni atsĩ etã yɛ Abɛi awolo lɛ yitso 7 lɛ mli lɛ? Kwɛ bɔ ni eyɔɔ oshara akɛ mɔ ko baaje gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ nyiɛmɔ shishi! Kɛ́ mɔ ko baanyɛ aye ponografikwɛmɔ he kaa lɛ nɔ lɛ, esa akɛ ebi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ yɛ sɔlemɔ mli dani eka po akɛ ebaaya he ko ni tamɔ nakai yɛ Intanɛt lɛ nɔ.

18, 19. (a) Mɛni hewɔ ebɛ mlɛo akɛ oooye kaa nɔ lɛ, shi te ooofee tɛŋŋ odamɔ naagba nɛɛ naa jogbaŋŋ? (b) Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

18 Ebɛ mlɛo akɛ wɔɔye kaa loo su gbonyo ko nɔ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Heloo lɛ diɔ nii asɛɛ eshiɔ mumɔ lɛ, ni mumɔ lɛ hu diɔ nii asɛɛ eshiɔ heloo lɛ.” No hewɔ lɛ, ‘wɔfeee nii moŋ ni wɔsumɔɔ.’ (Gal. 5:17) Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔdamɔ naagba nɛɛ naa lɛ, kɛ́ susumɔi gbohii ba wɔjwɛŋmɔŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asɔle, koni no sɛɛ lɛ wɔfee nibii ni kɛ wɔsɔlemɔ lɛ kpãa gbee. Paulo kɛɛ akɛ: “Kaa ko bako nyɛnɔ ni jeee gbɔmɔ he nɔ̃,” no hewɔ lɛ kɛ́ wɔha Yehowa ye ebua wɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔye lɛ anɔkwa.—1 Kor. 10:13.

19 Kɛ́ wɔmiibɔ mɔdɛŋ wɔdamɔ shihilɛ ko ni mli wa naa jio, wɔmiikpɛ yiŋ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ jio, loo wɔmiibɔ mɔdɛŋ wɔye kaa ko nɔ jio lɛ, Yehowa eduro wɔ nɔ ko ni nɔ bɛ, no ji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔsɔle lɛ. Wɔkɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ enɔ. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔya nɔ wɔbi Nyɔŋmɔ ni eha wɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ ni tsɔɔ wɔ gbɛ, ni wajeɔ wɔ hu lɛ. (Luka 11:9-13) Kɛfata he lɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba lɛ, nyɛhaa wɔkɛ wɔhe afɔ̃a Yehowa nɔ, ni wɔkɛ wɔhe akakpasa wɔ diɛŋtsɛ wɔjwɛŋmɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 1 Atsake gbɛ́i lɛ.

Ani Okaiɔ?

• Yɛ he ni akɛfɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛni okase yɛ Hezekia, Hana, kɛ Yona he?

• Mɛɛ gbɛ nɔ David kɛ Yoshua nɔkwɛmɔnii lɛ haa wɔnaa bɔ ni ehe hiaa waa ni wɔkwɛ jogbaŋŋ kɛ́ wɔmiikpɛ yiŋ?

• Mɛɛ be esa jogbaŋŋ akɛ wɔsɔle yɛ kai ahe?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Mɛɛ be esa jogbaŋŋ akɛ wɔsɔle koni wɔnyɛ wɔye kaa nɔ?