“Kwõn Jab Atartar Ioon Jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo Am̦”

“Kwõn lõke Jeova kõn aolepen bũruom̦,im kwõn jab atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo am̦.”​​​—JABÕN KÕNNAAN 3:⁠5.

1, 2. (1) Ta jet iaan apañ ko im jemaroñ jelm̦aiki? (2) Wõn eo jen atartar ioon im lõke ñe jej jelm̦aiki wãween ko reppen, kõm̦m̦ani pepe ko rel̦l̦ap, ak jum̦ae menin kapo ko? Etke?

 CYNTHIA ej inepata. Bo̦o̦j eo an ear kãiietl̦o̦k ri jerbal ilo jikin jerbal eo an. Kõn men in, ej inepata ñe e eo juon enaaj bar luuji jerbal eo an. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ta eo enaaj kõm̦m̦ane ñe ewal̦o̦k men in? Ewi wãween an naaj kõl̦l̦ãiki on̦ean m̦uri ko an? Ekõjkan an naaj kõl̦l̦ãik m̦uri ko aerro? Bar juon sister etan Pamela, liin ekõn̦aan em̦m̦akũtl̦o̦k ñan juon jikin el̦ap aikuj ri kwal̦o̦k naan ie. Ak ej aikuj ke em̦m̦akũtl̦o̦k ñan jikin in? Samuel eoktak apañ eo ej jelm̦aiki. Ke ear dik ekõn alwõji pija ko renana im ettoon. Kiiõ 20 jim̦a an iiõ im ej lo bwe kõn̦aan eo ñan bar alwõji pija ko rettoon ekanooj kajoor. Ewi wãween emaroñ jum̦ae menin kapo in?

² Wõn eo kwõj atartar ioon im lõke ñe kwõj jelm̦aiki wãween ko reppen, kõm̦m̦ani pepe ko rel̦l̦ap, ak jum̦ae menin kapo ko? Kwõj ke lõke eok make? Ak kwõj ke “jol̦o̦k men in eddo ko am̦ ioon Jeova”? (Sam 55:​22) Baibõl̦ eo ej ba: “Mejen Jeova ñan ro rem̦m̦an, im lo̦jilñin re pel̦l̦o̦k ñan aer kũr.” (Sam 34:​15) Innem ekanooj aorõk bwe jen lõke Jeova kõn aolepen bũruod im jab atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ad make!​​​—Jabõn Kõnnaan 3:⁠5.

3. (1) Ewi wãween ad kwal̦o̦k bwe jej lõke Jeova? (2) Etke jet rej atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo aer make?

³ Jej kwal̦o̦k bwe jej lõke Jeova kõn aolepen bũruod ñe jej kõm̦m̦ani men ko ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani. Jej aikuj ekkeini ad jar ñan e bwe en jipañ im tõl kõj. Bõtab, elõñ armej rej l̦õmn̦ak bwe epen aer lõke Jeova. Ñan waanjoñak, juon sister etan Lynn ear ba bwe epen an lõke Jeova kõn aolepen bũruon. Etke? Ear ba: “Ijjab epaake jema ñan jidik, im jinõ ear jab lale aikuj ko aõ im ear jab kwal̦o̦k an kea kake eõ ak yokwe eõ. Kõn men in jãn ke iar dik, iar jel̦ã make pukot kilen aõ mour.” Kõnke ãindein kar mour eo an, epen an lõke jabdewõt. Jet armej remaroñ lõke kapeel im jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo aer make jãn aer lõke Jeova. Ñan waanjoñak, juon elder emaroñ lõñ men ko ejel̦ã im ekõn kõm̦m̦ani. Men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en l̦ap an lõke e make jãn an jar ñan Anij m̦okta jãn an lale men ko an congregation eo.

4. Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

⁴ Ñe jej jar ñan Jeova bwe en jipañ kõj, ej kõtmãne bwe jen kate kõj ñan l̦oore naan in tõl ko an. Ekõjkan am̦ maroñ jel̦ã ñããt eo kwõn kõtl̦o̦k bwe Jeova en kõm̦adm̦õde apañ ko am̦ im ñããt eo kwõj aikuj kajjioñ kõm̦adm̦õdi? Etke jej aikuj kõjparok ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko? Etke jej aikuj jar ñe jej kajjioñ in jum̦ae menin kapo ko? Jenaaj lo uwaak in kajjitõk kein ñe jej etale jet iaan waanjoñak ko ilo Baibõl̦ eo.

Ñe Jej Jelm̦aik Wãween ko Reppen

5, 6. Ta eo Hezekaia ear kõm̦m̦ane ke Kiiñ Senakerib ear ba bwe enaaj ko̦kkure Jerusalem?

⁵ Baibõl̦ ej ba kõn Hezekaia, kiiñ in Juda: “Ear eddãp ñan Jeova; ear jab ilo̦k jãn an l̦oor  E, a ear pokake kien ko an Jeova, ko ear jiroñ Moses.” Kiiñ Hezekaia ear lõke Jeova, Anij in Israel. (2 Kiiñ 18:​5, 6) M̦oktal̦o̦k, Senakerib, kiiñ in Assiria, im jar in tarin̦ae eo an rar anjo̦ ioon jet iaan bukwõn ko ilo Juda. Im kiiõ rar kõn̦aan ko̦kkure Jerusalem. Innem, Kiiñ Senakerib ear jilkinl̦o̦k jar in tarin̦ae eo an ñan Jerusalem im ear jilkinl̦o̦k Rabshake im bar ruo em̦m̦aan bwe ren ilen kajjirere im kalelñoñ armej in Jerusalem. Ta eo Hezekaia ear kõm̦m̦ane? Hezekaia ear etal ñan tampel̦ eo an Jeova im ear jino an jar: “O Jeova amwõj Anij, Kwõn lo̦mo̦o̦rem, ij akwel̦ap, jãn pein, bwe ro ri aelõñ otemjej ren maroñ in jel̦ã bwe Kwe Jeova kwe wõt Anij.”​​​—2 Kiiñ 19:​14-​19.

⁶ Hezekaia ear kajjitõk jipañ ippãn Jeova bõtab ewõr bar juon men ear kõm̦m̦ane kõn apañ eo. Ñan waanjoñak, m̦okta jãn an kar Hezekaia etal ñan tampel̦ eo im jar, ear jiroñ armej ro bwe ren jab uwaake naan in kajjirere ko an Rabshake. Ear bar jilkinl̦o̦k jet iaan em̦m̦aan ro an ñan ippãn ri kanaan Aiseia im bõk naan in kakapilõk jãn e. (2 Kiiñ 18:36; 19:​1, 2) Im Hezekaia ear kõm̦m̦ani men ko wõt im ejel̦ã bwe renaaj kabuñbũruon Jeova. Ear jab kajjioñ kappok jipañ jãn aelõñ in Ijipt ak aelõñ ko jet. Ear jel̦ã bwe Jeova ear jab kõn̦aan bwe en kõm̦m̦ane men in. Innem Hezekaia ear jab atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo an make ak ear lõke Jeova. Ãlikin an kar enjel̦ eo an Jeova m̦an 185,000 ri tarin̦ae ro an Senakerib, kiiñ in im jar in tarin̦ae eo an rar jepl̦aak ñan Nineva.​​​—2 Kiiñ 19:​35, 36.

7. Etke jar eo an Hanna im Jona remaroñ kaenõm̦m̦an kõj?

⁷ Jen etale bar ruo waanjoñak ko. Hanna, lio pãleen Ri Livai eo etan Elkena, ear kanooj bũrom̦õj kõn an ewar. Ak ear atartar wõt ioon Jeova im ear jar kõn apañ in an. (1 Samuel 1:​9-​11, 18) Jona, juon ri kanaan an Jeova, ear jab pokake Jeova im kõn men in juon ek kileplep ear orañl̦o̦ke. Bõtab, Jona ear jar: “Iar kũr ñan Jeova ilo aõ jorrããn, im Ear uwaak eõ; ke I nañin mej iar kũr ñan E bwe En jipañ; Kwaar roñjake ainikiõ.” (Jona 2:​1, 2, 10) Men in ej kaenõm̦m̦an kõj kõnke jekdo̦o̦n ta apañ ko jenaaj jelm̦aiki ak jemaroñ jar ñan Jeova im kajjitõk bwe en jipañ kõj.​​​—Riit Sam 55:​1, 16.

8, 9. Ke Hezekaia, Hanna, im Jona rar jar, ta ko rar kaorõki? Ta eo jemaroñ katak jãn joñak kein aer?

⁸ Waanjoñak eo an Hezekaia, Hanna, im Jona rej jipañ kõj ñan jel̦ã ta ko jen jar kaki ñe jej jelm̦aiki apañ ko. Meñe erjil ar inepata im bũrom̦õj kõn apañ ko aer, jar ko aer rej kwal̦o̦k bwe rar jab l̦õmn̦ak wõt kõn er make. Men ko el̦ap an kar aorõk ippãer kar ñan kautiej etan Anij, kabuñ ñan e ilo wãween eo ejim̦we im kõm̦m̦ane men eo ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ane. Hezekaia ear bũrom̦õj kõnke armej ro rar jab kautiej etan Anij. Hanna ear yokwe l̦addik eo nejin ak ear kallim̦ur bwe enaaj ajel̦o̦k ñan Jeova bwe en jerbal ñan e ilo tampel̦ eo ilo Shailo. Im Jona ear ba: “Men eo iar kallim̦ur inaaj kõm̦m̦ane.”​​​—Jona 2:⁠9.

⁹ Ñe jej kajjitõk jipañ ippãn Jeova kõn apañ eo ad, jej aikuj l̦õmn̦ak kõn unin ad jar. Jej ke kajjitõk wõt kõn jipañ kõn apañ ko ad? Ak jej ke keememej Jeova im ankilaan ilo jar ko ad? Jet iien joñan ad bũrom̦õj im inepata, emaroñ dikl̦o̦k ad kaorõk ankilaan Jeova im ad karejar ñan e. Ñe jej jar ñan Jeova bwe en jipañ kõj, jej aikuj keememej in jar bwe en kokwõjarjar ãt eo etan im kam̦ool bwe ej tõllo̦kũn irooj bõtata. El̦aññe jej keememej men kein ilo jar ko ad, enaaj jipañ kõj ñan bõk juon l̦õmn̦ak ejim̦we meñe emaroñ jab uwaak jar ko ad ilo wãween eo jekõn̦aan. Jet iien Jeova ej uwaaki jar ko ad ikijjeen an kakajoor kõj ñan kijenmej kõn apañ eo ad. Emaroñ jab m̦õkaj im jol̦o̦k apañ eo.​​​—Riit Aiseia 40:29; Pilippai 4:​13.

Ñe Jej Kõm̦m̦ani Pepe Ko

10, 11. Ta eo Jihoshapat ear kõm̦m̦ane ke ear aikuj kõm̦m̦ane juon pepe epen?

¹⁰ Ewi wãween am̦ kõm̦m̦ani pepe ko rel̦l̦ap  ilo mour eo am̦? Kwõj ke pepe kadede kõn ta eo kokõn̦aan, innem kajjitõk ippãn Jeova ñan kajejjete? Jihoshapat, eo ear kiiñ in Juda, ej juon joñak em̦m̦an me ear kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we. Ri Moab im Ri Amon ro rar ilen tarin̦aeki Juda. Ak armej in Juda rekar m̦õjn̦o̦ jãn er. Innem ta eo Jihoshapat ear kõm̦m̦ane?

¹¹ Baibõl̦ ej ba: “Jihoshapat ear kanooj lõl̦ño̦ñ, innem ear jar ñan Irooj bwe en tõl e.” Kõn men in, ear jiroñ aolep armej in Juda bwe ren jitlo̦k ium̦win juon iien eaitok im ear kakweilo̦ktok er bwe ren kajjitõk jipañ ippãn Jeova. Innem ear jutak ibwiljin armej in Juda im Jerusalem im jar: “Kwe kwõj am Anij! Kwõn kaje er, bwe ejjel̦o̦k am maroñ n̦ae jarin tarin̦ae in el̦ap ej nitbwili kõm. Kõm jaje ta eo kõmin kõm̦m̦ane, bõtab kõmij reiwõj ñan eok bwe kwõn jipañ kõm.” Anij ear roñjake jar eo an Jihoshapat, im Ear tarin̦ae ñan er im lo̦mo̦o̦ren er. (2 Kronikel 20:​3-​12, 17, UBS) Ñe jej iten kõm̦m̦ane juon pepe, el̦aptata ñe pepe eo ej jelõt kõtaan eo ad ippãn Jeova, jej aikuj atartar ioon Jeova im jab iood make.

12, 13. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Kiiñ Devid ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko?

¹² Ta eo jej kõm̦m̦ane ñe jej jelm̦aik juon apañ me epidodo kõm̦adm̦õde? Bõlen jej l̦õmn̦ak jejel̦ã ta eo jen kõm̦m̦ane kõnke em̦õj ad kar iioon ejja apañ eo wõt. Waanjoñak eo an Kiiñ Devid ej jipañ kõj ñan jel̦ã ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane ikijjeen wãween in. Ke Ri Amelek ro rar ko̦kkure jikin kweilo̦k eo etan Ziklag, rar bõk lim̦aro pãleen Devid im ajri ro nejin ekoba baam̦le ko an l̦õm̦aro karejaran. Devid ear jar ñan Jeova im kajjitõk: “El̦aññe ij lukwarkwar jar en, in tõpar e ke?” Jeova ear uwaake: “Kwõn lukwarkwar e; bwe e m̦ool kwõnaaj tõpar e, im naaj bõk men otemjej.” Devid ear pokake, im ear maroñ bõk aolep men ko im armej ro me Ri Amelek ro rar bõki.​​​—1 Samuel 30:​7-9, 18-​20.

¹³ Jejjo iien ãlikin an kar Ri Amelek ro ko̦kkure Ziklag, Ri Pilistia ro rar ilen tarin̦aek Ri Israel ro. Devid ear bar kajjitõk ippãn Jeova ta eo ej aikuj kõm̦m̦ane. Anij ear kalikkar ñan e im ba: “Kwõn wanlõñl̦o̦k; bwe e m̦ool Inaaj ketak ro ri Pilistia ilo peim̦.” (2 Samuel 5:​18, 19) Tokãlik, Ri Pilistia ro rar bar ilen tarin̦ae ippãn Devid. Ta eo Devid ear kõm̦m̦ane? Emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ejel̦ã ta eo en kõm̦m̦ane kiiõ kõnke ruo alen an kar iioon wãween in. Im emaroñ kar kajju tarin̦ae ippãn ri kõjdat ro. Ak Devid ear jab atartar ioon make im jel̦ã eo an kõn men ko rar wal̦o̦k ñan e m̦okta. Im ear bar jar ñan Jeova. Ilo tõre in, ear oktak uwaak eo an Jeova ñan Devid. Devid emaroñ kar kanooj m̦õn̦õn̦õ bwe ear bar kajjitõk ippãn Jeova bwe en tõl e! (2 Samuel 5:​22, 23) Jemaroñ l̦õmn̦ak bwe jet apañ epidodo kõm̦adm̦õdi. Ak jej aikuj kõjparok bwe jen jab atartar iood make im jel̦ã eo ad kõn men ko rar wal̦o̦k ñan kõj m̦okta.​​​—Riit Jeremaia 10:​23, UBS.

14. Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Joshua im em̦m̦aan ro rerũtto ilo Israel jerbal ippãn Ri Gibeon ro?

¹⁴ Kõj aolep jejjab weeppãn. Innem, jejjab aikuj mel̦o̦kl̦o̦k in kajjitõk ippãn Jeova bwe en tõl kõj ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko. Men in ej kitibuj l̦õm̦aro me eto aer elder im el̦apl̦o̦k aer imminene. Ri Gibeon rar jibadekl̦o̦k Joshua im kajjitõk ippãn bwe ren jab tarin̦aek er. Bõtab, m̦okta jãn an Joshua im em̦m̦aan ro rerũtto ilo Israel uwaak, rar jab kajjitõk ippãn Jeova. Meñe Ri Gibeon ro rar jokwe ilo jikin kweilo̦k eo epaak etan Gibeon, ak rar kõjakkõlkõl er bwe ren l̦õmn̦ak ear ettol̦o̦k ijo kapijukuneer. Joshua im em̦m̦aan ro rerũtto rar jab kajjitõk ippãn Jeova bwe en tõl er. Im rar kallim̦ur bwe reban tarin̦aek Ri Gibeon ro. Em̦ool bwe Jeova ear jab kwal̦o̦k bwe ejjab rejetake pepe in aer. Bõtab, ear likũt bwebwenato in ilo Baibõl̦ bwe jen jel̦ã bwe Joshua im em̦m̦aan ro rerũtto ilo Juda rar jab kajjitõk bwe en tõl er. Iien otemjej jej aikuj kajjitõk ippãn Jeova bwe en tõl kõj m̦okta jãn ad kõm̦m̦ani pepe ko.​​​—Joshua 9:​3-6, 14, 15.

 Ñe Jej Jum̦ae Menin Kapo Ko

15. Etke ad jar emaroñ jipañ kõj ñan jum̦ae menin kapo ko?

¹⁵ Kõnke kõj aolep ri jerawiwi, jej aikuj kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan jum̦ae kõn̦aan ko renana. (Rom 7:​21-​25) Jemaroñ anjo̦ ioon kõn̦aan ko renana. Ewi wãween? Jijej ear ba ñan rũkal̦oor ro an bwe rej aikuj jar ñan jum̦ae menin kapo ko. (Riit Luk 22:​40, UBS.) Meñe jej jar, ak emaroñ wõr wõt ippãd kõn̦aan im l̦õmn̦ak ko rejekkar. El̦aññe ãindein, jej aikuj ‘wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajjitõk ippãn Anij’ bwe en letok mãlõtlõt ñan ad maroñ jum̦ae menin kapo ko. Baibõl̦ eo ej ba bwe Anij ej lel̦o̦k mãlõtlõt ñan “armej otemjej, im jab en̦o̦ik kake.” (Jemes 1:⁠5) Jemes ej kwal̦o̦k bwe ebar wõr juon men me emaroñ kakajoor kõj ñan jum̦ae kõn̦aan ko renana. Ej ba bwe juon emaroñ “ãñiñintok elder ro an eklejia, im ren jar ioon im kapit e kõn oil ilo etan Irooj; im jar in tõmak enaaj kõmour ri nañinmej eo.”​​​—Jemes 5:​14, 15.

16, 17. Ñe jej aikuj jipañ ñan jum̦ae menin kapo ko, ñããt eo em̦m̦antata ñan jar?

¹⁶ El̦aññe jejjab jar jeban maroñ jum̦ae menin kapo ko. Bõtab, jej aikuj keememej ñan jar ilo iien eo ejejjet im em̦m̦an. L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan likao eo ilo Jabõn Kõnnaan 7:​6-​23, (UBS). Juon jota ear ilo̦k ilo ial̦ eo me ejel̦ã bwe epaake m̦weo im̦õn juon kõrã ekijoñ. Lio ear ba bwe likao eo en etal ippãn ñan m̦weo im̦õn. Ear jab maroñ jum̦ae menin kapo in. Im ear l̦oorl̦o̦k lio ãinwõt an juon kidu ox ak kau ilo̦k ilo ial̦ eo renaaj m̦ane ie. Etke likao in ear ilo̦k ilo ial̦ eo? Baibõl̦ ej ba kõnke “ejjel̦o̦k an mãlõtlõt.” Bõlen ear pen an jum̦ae kõn̦aan ko renana. (Jabõn Kõnnaan 7:⁠7) Ñããt eo emaroñ kar juon iien ejejjet im em̦m̦an ñan an jar? Em̦ool bwe enaaj kar em̦m̦an ñan an jar ilo iien eo ke lio ear kõnono ñan e. Ak iien eo em̦m̦antata en kar jar ej ilo iien eo me ear l̦õmn̦ak in ilo̦k ilo ial̦ eo l̦o̦k.

¹⁷ Rainin, juon em̦m̦aan emaroñ kajjioñ in kõjparok bwe en jab lale pija ko rettoon im renana. Ak ta el̦aññe ear etal ñan Website ko ilo Internet me ejel̦ã bwe ewõr pija nana im ettoon ie ak ej kããlõt ñan alwõje juon pija me ewõr nana ie? Ejjel̦o̦k oktak jãn wãween eo an likao eo ilo Jabõn Kõnnaan jebta 7. Ej ãinwõt ñe ej ilo̦k ilo juon ial̦ elõñ men ko rekauwõtata ie. Bwe jen maroñ jab bo ilo aujiid eo ñan alwõje pija ko renana im rettoon, jej aikuj jar bwe Jeova en jipañ kõj. El̦aññe ejiktok ad kõn̦aan alwõje pija kein, jej aikuj bõjrak im jar m̦okta jãn ad etal ñan Website ko jejel̦ã bwe rekauwõtata.

18, 19. (1) Etke epen ñan jum̦ae menin kapo ko? Ewi wãween jemaroñ anjo̦ ioon men kein? (2) Ta eo kwõj peek ñan kõm̦m̦ane?

¹⁸ Ejjab pidodo ñan jum̦ae menin kapo ko ak m̦anit ko renana. Rijjelõk Paul ear ba: “A ij  lo bar juon kien ilo raaõ, ej tarin̦aeik kien aõ l̦ol̦ãtãt, im kajipo̦kweik eõ ñan kien jero̦wiwi eo ej pãd ilo raaõ.” Eñin unin, men ko me jekõn̦aan kõm̦m̦ani, jejjab kõm̦m̦ani. (Rom 7:​23) Ñan ad anjo̦ ioon menin kapo ko, jej aikuj jar kõn aolepen bũruod ñe jej jino l̦õmn̦ak kõn men ko renana ak menin kapo ko. Innem jej aikuj kate kõj ñan jum̦ae men kein renana. Keememej bwe ‘kapo ko otemjej jej iiooni, ejja kapo ko wõt ro jet rej iiooni.’ Kõn jipañ eo an Jeova, jemaroñ tiljek wõt ñan e.​​​—1 Korint 10:​13, UBS.

¹⁹ Jar ej juon menin letok jãn Jeova. Jar emaroñ jipañ kõj ñe jej iiooni wãween ko reppen, ñe jej aikuj kõm̦m̦ani pepe ko rel̦l̦ap, im ñe jej jum̦ae menin kapo ko. Ñe jej jar ñan Jeova, jej kwal̦o̦k bwe jej atartar ioon. Jej aikuj bareinwõt kajjitõk ippãn Anij bwe en letok kajoor eo an ñan tõl kõj im kakajoor kõj. (Luk 11:​9-​13) Jen lõke Jeova iien otemjej im jab atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ad make.

[Kamelele eo itulal]

Ta Uwaak eo Am̦?

• Ta eo kwaar katak jãn Hezekaia, Hanna, im Jona kõn aer kar lõke Jeova?

• Ewi wãween joñak eo an Devid im Joshua rej kwal̦o̦k bwe jej aikuj kõjparok ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko?

• Etke eaorõk ñan jar ilo iien eo ejejjet im em̦m̦an?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ilo peij 9]

Ñããt eo em̦m̦antata ñan jar ñan jum̦ae menin kapo ko?