Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Ongeleka Ongwa Pala Ove Ine Elondolo?

Ongeleka Ongwa Pala Ove Ine Elondolo?

Ongeleka Ongwa Pala Ove Ine Elondolo?

“Huku ya Jako . . . meketulongesa onondyila mbae, iya onthue atuendela monondyila mbae.”—ISAÍAS 2:3.

1, 2. Omonkhalelo patyi upondola okupola ouwa monongeleka Mbombimbiliya?

 OVE una onthumbi yokuti ukahi nokupola ouwa kuetyi tyahonekwa Mombimbiliya? Mombimbiliya uvasamo onongeleka mbovalume novakai vekolelo vali novituwa ove mohande okuhetekela. (Hebreus 11:32-34) Mahi, tupu hamwe watala okuti muna omahipululo omakuavo ovalume novakai vali novituwa ovivi nokualinga ovipuka tuesukisa okulityilika.

2 Tyotyili, vamwe vapopiwa Mombimbiliya vaava onongeleka onongwa tuesukisa okulandula, mahi tupu valinga ovipuka vimwe tuesukisa okulityilika. Soka ku David, wali omunthita wokueliola omutima, iya konyima akala ohamba. Oe waava ongeleka ongwa yokukala nohole notyili, nokuyumba onthumbi mu Jeova. Anthi, David walingile otyipuka tyimwe tyapenga unene na Bateseba, nokuipaa Ulia, nokulinga ouova wokuvalula ovanthu. Pahe tutalei omona wae Salomau, wali ohamba nomuhoneki Wombimbiliya. Tete matutale ononkhalelo onombali oe aava ongeleka ongwa.

“Ounongo wa Salomau”

3. Oityi tupondola okupopila okuti Salomau wetuavela ongeleka ongwa?

3 Salomau Omunene, Jesus Kristu, wapopile nawa konthele Yohamba Salomau, okuti oe ongeleka ongwa pala onthue. Jesus wapopila ova Judeu vamwe vokuhetavela okuti: “Onkhai-hamba yo kokumbili kuekumbi, makapinduluapo kumwe nombuto ei pekoyeso, iya ekeihitisa. Mokonda oe watunda kovilongo viokokule opo eye okutehelela ounongo wa Salomau. Mahi, tala! pano pena tyimwe tyavilapo Salomau.” (Mateus 12:42) Tyotyili Salomau ankho wankhimana mokonda younongo wae, iya etupopila opo tuovole okukala nounongo.

4, 5. Oñgeni Salomau akalele nounongo, mahi oñgeni onkhalelo tukala ovanongo yelikalela?

4 Etyi Salomau ahimbika okutumina, Huku wemumonekela mondyoi iya emutumu aite etyi ahanda. Mokonda ankho utyii okuti kei ovipuka aviho, Salomau waita ounongo. (Tanga 1 Reis 3:5-9.) Jeova ahambukwa etyi ohamba aita ounongo, ahaiti omalumono nomunkhima, iya Huku aavela Salomau “omutima omunongo no kuna enoñgonoko,” nomuenyo omuwa. (1 Reis 3:10-14) Ngetyi Jesus apopia, ounongo wa Salomau ankho wankhimana unene alo onkhai-hamba yo Saba etyiiva iya alingi oungendi omunene opo ekelitaleleko.—1 Reis 10:1, 4-9.

5 Onthue katukevela okupewa ounongo kehuviso. Salomau wati “Jeova wava ounongo,” mahi wahoneka okuti onthue tuesukisa okulinga ononkhono opo tukale nounongo oo utunda ku Huku. Wati: “Tehelela nawa onondunge nokutwi kuove, nokuyembesila omutima wove kenoñgonoko.” Konthele yotyo tupu wapopia onondaka ononkhuavo mbati: “Ita,” ‘nokutualako okuovola,’ ounongo. (Provérbios 2:1-6) Tyotyili, tupondola okukala nounongo.

6. Oñgeni matuhetekela ongeleka ongwa ya Salomau?

6 Otyiwa tulipule okuti: ‘Ndyikahi nokupaka nawa momutima wange ongeleka ya Salomau yokupanda ounongo wa Huku?’ Ovanyingi vasukalala vali unene novilinga viavo no nombongo nokulilongesa monosikola mokonda yonombongo mbahamoneka. Iya ove nombunga yove? Okuti ovipuka muholovona vilekesa okuti mupanda ounongo wa Huku, nokuwovola? Okuti wesukisa okupilulula onkhalelo yove yokusoka konthele yonombongo nokulilongesa mosikola opo ukale vali nounongo? Tyotyili, okuovola ounongo matyituetela apeho ouwa. Salomau wahoneka okuti: “Ngotyo monoñgonoka ouviuki, nonondunge, noukuatyili, no nondyila ambuho onongwa.”—Provérbios 2:9.

Okupaka Komutwe Efendelo Liotyotyili Tyaetele Ombembwa

7. Oñgeni Huku atungilwa ondyuo onene?

7 Etyi Salomau akala ohamba, wahandele okupolapo ekaka liefendelo ankho liundapeswa tunde kononthiki mba Moisesi, apingiyepo ondyuo onene ongwa. (1 Reis 6:1) Hamwe tupopia okuti, o templu ya Salomau, mahi otyo katyaviukile, mokonda oe keitungile opo elinkhimaneke. Tyotyili David oe wahindile okutunga ondyuo ya Huku, mahi Huku emupopila oñgeni meitungu, novipuka mavipakuamo. Iya David waavele onombongo ononyingi pala ovilinga ovio. (2 Samuel 7:2, 12, 13; 1 Crônicas 22:14-16) Mahi, o Salomau wali notyilinga tyokutunga o templu mokueenda kuomanima epandu-vali, notyihupe.—1 Reis 6:37, 38; 7:51.

8, 9. (a) Ongeleka patyi ongwa yovilinga oviwa tuapewa na Salomau? (b) Etyi Salomau apaka komutwe efendelo liotyotyili tyaeta tyi?

8 Ngotyo Salomau wetuavela ongeleka ongwa yokutualako okulinga ovilinga oviwa, nokupaka komutwe ovipuka viakolela vali. Etyi o templu yapwa, iya otyikasa tyomphango atyipakuamo, Salomau alingi elikuambelo kumwe novanthu ovanyingi. Oe welikuambela ku Jeova okuti: “Opo omaiho ove atale ondyuo ei tyitenya na tyinthiki, pomphangu wapopia okuti: ‘Omo mamukala enyina liange,’ opo utehelele elikuambelo liomuumbili wove tyina elikuambela tyapilukila komphangu ei.” (1 Reis 8:6, 29) Ova Isilayeli novanthu vovilongo ovikuavo ankho vapondola okulikuambela tyapilukila kondyuo oyo yatungwa pala okuhivilika enyina lia Huku.—1 Reis 8:30, 41-43, 60.

9 Etyi Salomau apaka komutwe efendelo liotyotyili tyaeta tyi? Konyima yokupakula ondyuo ya Huku ovanthu vakala “nehambu enene komutima, mokonda yovipuka aviho oviwa Jeova alingila omuumbili wae David, no Isilayeli.” (1 Reis 8:65, 66) Tyotyili, momanima 40 Salomau atumina, ovanthu vakala novipuka ovinyingi oviwa, nombembwa. (Tanga 1 Reis 4:20, 21, 25.) O Salmu 72 ityilekesa nawa, nokutukuatesako okusoka komuenyo omuwa matukakala nao moutumini wa Salomau Omunene, Jesus Kristu.—Salmo 72, 6-8, 16.

Ongeleka ya Salomau Itulondola

10. Otyivi patyi Salomau alingile?

10 Oityi tupopila okuti ovipuka viaendele momuenyo wa Solomau tupu vitulondola? Hamwe tete usoka kovakai vae vovilongo ovikuavo no nonthawa. Tutanga okuti: “Kononthiki mbokukulupa kwa Salomau, ovakai vae avemuhindila okulandula ono huku ononkhuavo. Kalandulile vali Jeova.” (1 Reis 11:1-6) Tyotyili ove watokola okuhalandula ongeleka oyo ombi. Mahi, okuti elondolo olio vala tuvasa momuenyo wa Salomau? Tutalei ovipuka vimwe viaendele momuenyo wae tupondola okulimbwa liwa-liwa, netyi tupondola okulilongesilako.

11. Oityi tulilongesila kotyinepo tyotete tya Salomau?

11 Salomau watumina omanima 40. (2 Crônicas 9:30) Moluotyo oityi tulilongesila mu 1 Reis 14:21? (Tanga.) Ngetyi tyipopia oversikulu oyo, etyi Salomau ankhia, omona wae Roboau wakala ohamba, ankho una omanima 41, me yae ankho o “Naama omu Amonita.” Otyo tyilekesa okuti etyi Salomau nkhele ehenekale ohamba wanepele omukai wotyilongo tyonondyale ankho vafenda ovilolo. (Juízes 10:6; 2 Samuel 10:6) Katutyii inkha omukai wae watuaileko okufenda ono huku mbomatutu ine wanyingila mefendelo liotyotyili, ngetyi tyalingile Raabe na Rute. (Rute 1:16; 4:13-17; Mateus 1:5, 6) Mahi, mokonda yotyinepo otyo, Salomau wakala no voheivi, nombunga ihaumbila Jeova.

12, 13. Etyi Salomau ahimbika okutumina, walinga etokolo patyi liahaviukile? Omutyi hamwe atatesila?

12 Iya ovipuka avihimbika okuenda omapita etyi oe akala ohamba. Salomau walinga “oupanga na Farao ohamba yo Egitu, anepe omona wae, iya emueta Mepundaumbo lia David.” (1 Reis 3:1) Okuti omukai oo woko Egitu wanyingila mefendelo liotyotyili, okuhetekela Rute? Petupu natyike tyilekesa okuti oe wetyilinga. Anthi, Salomau wemutungila ondyuo (tyafuile novapika atunda navo ko Egitu) kondye Yepundaumbo lia David. Omokonda yatyi? Omokonda ankho katyaviukile omufendi womatutu okukala popepi notyikasa tyomphango.—2 Crônicas 8:11.

13 Salomau hamwe ankho usoka okuti okunepa omukai woko Egitu otyiwa mokonda matyipameka oupanga wo Isilayeli no Egitu. Salomau wapengesa. Mokonda kohale, Huku wailikile okunepa ova Kanaa vahaumbila Huku, alo umwe okuvepopila ovilongo viatyo. (Êxodo 34:11-16) Okuti Salomau wasoka okuti o Egitu kaikahi povilongo ovio Jeova ailika? Namphila asoka ngotyo, okuti otyo tyaviuka? Salomau ketavelele etyi Jeova apopia okuti okunepa omunthu wotyilongo otyikuavo otyiponga. Mokonda omunthu uhafende Jeova upondola okuhongiliya omu Isilayeli okufenda ono huku mbomatutu.—Tanga Deuteronômio 7:1-4.

14. Oñgeni ongeleka ya Salomau itulondola?

14 Okuti ongeleka ya Salomau itulondola? Omphange upondola okutatesa opo ahalandule otyitumino tya Huku tyokunepa ‘vala mu Tatekulu.’ (1 Coríntios 7:39) Tupu umwe upondola okutatesa opo elipake movinyano vio kosikola ahakuluminyinue. Ine kafete omalilimu, ine ukemba tyina ena etyi apulwa, mokonda tyipondola okumukundisa. Otyipuka tyakolela tuesukisa okuhinangela okuti matulipake movitateka inkha tuovola okutatesa opo tuhetavele ku Huku, ngetyi tyalingile Salomau.

15. Oñgeni Jeova alekesa Salomau okankhenda? Mahi, oityi tuesukisa okuhinangela?

15 Tyakolela okutala okuti namphila Salomau anepa omukai omu Egitu, Huku nkhele wemuavela ounongo aitile emuyawisilako omalumono. (1 Reis 3:10-13) Salomau watombele onondonga mba Huku, mahi petupu natyike tyilekesa okuti Jeova wemupola liwa-liwa kouhamba ine okumuhitisa. Otyo tyilekesa okuti Huku wimbuka okuti tuvakuankhali, tuatunda keheke. (Salmo 103:10, 13, 14) Mahi, hinangela okuti: Evi tulinga vipondola okutuetela oluihamo pahe ine o komutwe wandyila.

Ovakai Ovanyingi!

16. Otyitumino patyi Salomau atauluka etyi anepa ovakai ovanyingi?

16 Motyiimbo tya Salomau, ohamba wapopia nokuahuva konthele yomuhikuena umwe omumphembela okuti omuwa unene tyipona ononkhai-hamba 60 no nonthawa 80. (Cântico de Salomão 6:1, 8-10) Tyafuile pomuvo opo Salomau ankho una ovakai ovo aveho. Namphila vamwe ine aveho vali ovafendi va Jeova, Huku wapele Moisesi otyitumino tyokuti ohamba yo Isilayeli kaipondola “okukala novakai ovanyingi, opo omutima wae wahayapuke.” (Deuteronômio 17:17) Mahi, tupu Jeova kaanyene Salomau. Tyotyili Huku, wayamba Salomau iya emutumu ahoneke omukanda Wombimbiliya utiwa Cântico de Salomão.

17. Otyili patyi tuesukisa okuhinangela?

17 Okuti otyo tyilekesa okuti Salomau ankho upondola okutauluka monondonga mba Huku ahahitiswa, ine nonthue tupondola okulinga ngotyo? Au. Otyo tyilekesa okuti Huku wapua unene elundo. Mahi, umwe povanthu va Huku upondola okuhalandula onondonga mbae ahamono liwa natyike otyivi, mahi otyo katyilekesa okuti kamatyimuetela ononkhumbi komutwe. Hinangela etyi Salomau ahoneka: “Mokonda yetyi kakualingilwe liwa-liwa ehitiso liotyilinga otyivi, otyo omitima viovana vovanthu vieyulila etokolo liokulinga ovivi.” Ayawisako okuti: “Tupu ndyityii okuti vokuna onthilo na Huku yotyotyili mavakamona ouwa, mokonda yonthilo vena nae.”—Eclesiastes 8:11, 12.

18. Oñgeni ongeleka ya Salomau ilekesa okuti etyi tyipopia Gálatas 6:7 otyili?

18 Salomau ñgeno wetavelele vala otyili otyo tya Huku! Tyotyili ñgeno walinga ovipuka ovinyingi oviwa, iya Huku emuavela ononkhano ononyingi onongwa. Mahi konyima, wahimbika okulinga ovipuka vihaviukile. Wakala notyituwa tyokuhetavela ovitumino via Jeova. Otyo apostolu Paulu ahonekela okuti: “Muhakengelelwei, Huku kalingwa omutomba. Mokonda etyi omunthu akuna, tupu otyo makateya”! (Gálatas 6:7) Komutwe, Salomau wamona ononkhumbi moluetyi ehetavelele onondonga mba Huku. Tutanga okuti: “Ohamba Salomau ankho uhole ovakai ovanyingi vovilongo ovikuavo, okuyawisa kovana va Farao, ovakai ova Moabe, no va Amom, no va Edom, no va Sidon no va Hitita.” (1 Reis 11:1) Ovanyingi puvo vatualako okufenda ono huku mbavo mbomatutu, iya otyo atyihongiliya Salomau. Oe “ahimbika okulinga ovivi komaiho a Jeova,” ahapandwa vali na Huku yetu wokuapua elundo.—Tanga 1 Reis 11:4-8.

Lilongesila Kongeleka yae Ongwa no Ombi

19. Oityi upondola okupopila okuti Ombimbiliya ina onongeleka ononyingi onongwa?

19 Jeova watuma Paulu okuhoneka okuti: “Ovipuka aviho viahonekwa kohale, viahonekwa pala okutulonga, opo tukale nekevelelo, mokonda yekoleleyo lietu neungumaneso lio Vihonekwa.” (Romanos 15:4) Ovipuka ovio viahonekwa viakutikinya onongeleka onongwa mbovalume novakai vekolelo enene. Paulu wevepopia okuti: “Iya oityi vali mandyipopi? Mokonda omuvo ñgeno kawatuukile inkha natuaileko okupopia konthele ya Gideau, na Barake, na Sansau, na Jefete, na David, tupu na Samuele novauli ovakuavo, mokonda nekolelo liavo vafinda omauhamba, valinga ouviuki, vapewa omilao, . . . etyi vakala tyihena ononkhono vapewa epondolo.” (Hebreus 11:32-34) Onthue tupu tuesukisa okupola ouwa konongeleka tuvasa Movihonekwa, okulandula ine okuhetekela etyi tyikahi momahipululo oo Ombimbiliya.

20, 21. Oityi ove watokolela okutualako okulilongesa onongeleka mbukahi Mombimbiliya?

20 Mahi, momahipululo amwe Ombimbiliya muna onongeleka mbutulondola. Vamwe puvo vali ovalume novakai vaumbilile Jeova nokuapandwa nae. Putyina tutanga Ombimbiliya, tupondola okulilongesa ovivi patyi valinga opo nonthue tuhalinge ovivi ovio. Matulilongesa okuti vamwe katutu-katutu vahimbika okusoka monkhalelo yahaviukile, avalingi omatokolo eveetela ovitateka. Opo tulilongesile komahipululo oo, tupondola okulipula okuti: ‘Oñgeni omunthu ou ahimbika okusoka monkhalelo yahaviukile? Okuti naame ndyipondola okukala ngotyo? Oñgeni ongeleka ei inkhuatesako okulityilika okulinga otyivi?’

21 Tyotyili tuesukisa okusoka nawa konongeleka ombo, mokonda Paulu wahoneka okuti: “Vapitile movipuka ovio opo tulilongesileko, avihonekwa opo vitulondole, onthue tukahi konthyulilo youye uno.”—1 Coríntios 10:11.

Oityi Welilongesa?

• Omokonda yatyi upondola okuvasa Mombimbiliya onongeleka onongwa nomalondolo?

• Oityi Salomau alingila oviponyo ovinyingi?

• Oityi ulilongesila koviponyo via Salomau?

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 11]

Salomau waundapesile ounongo apewa na Huku

[Olutalatu pefo 14]

Ukahi nokupola ouwa kongeleka ya Salomau itulondola?