Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Ovanthu Vekolelo Kohale Vahongolelelwe Nospilitu Ya Huku

Ovanthu Vekolelo Kohale Vahongolelelwe Nospilitu Ya Huku

Ovanthu Vekolelo Kohale Vahongolelelwe Nospilitu Ya Huku

“Ohamba Tatekulu Jeova wanthuma, nospilitu yae.”—ISAÍAS 48:16.

1, 2. Oityi tuesukisa opo tukale nekolelo? Okulilongesa konthele yovaumbili va Huku vekolelo vokohale tyituavela ondundo patyi?

 NAMPHILA ovanthu ovanyingi valekesa ekolelo tunde kononthiki mba Abele, mahi “haveho vena ekolelo.” (2 Tessalonicenses 3:2) Ngotyo oityi omunthu esukisila okukala nekolelo, iya oityi matyimukuatesako okukala nalio? Haunene, ekolelo lituka movipuka tutehelela Mondaka ya Huku. (Romanos 10:17) Ekolelo lilinga onthele yotyinyango tyospilitu sandu ya Huku. (Gálatas 5:22, 23) Ngotyo, tuesukisa ospilitu sandu opo tukale nekolelo liapama.

2 Ovanthu kavatyitwa nekolelo. Ovalume novakai vekolelo tutanga Mombimbiliya “vali ovanthu ngonthue.” (Tiago 5:17) Ankho vetupu onthumbi, nokuhena ononkhono mahi nospilitu ya Huku “vapewa epondolo” opo vetyivile okufinda ovitateka. (Hebreus 11:34) Okulilongesa oñgeni ospilitu ya Jeova yevekuatesako, matyituavela ondundo hono yokutualako nekolelo lietu, haunene momuvo uno omu ovipuka ovinyingi vipondola okunyona ekolelo lietu.

Ospilitu ya Huku Yaavelele Moisesi Epondolo

3-5. (a) Oñgeni tutyii okuti Moisesi wakuatesilueko nospilitu sandu opo afuisepo ovilinga viae? (b) Oityi ongeleka ya Moisesi itulongesa konthele yoñgeni Jeova aava ospilitu yae?

3 Moisesi “wali omutendi unene” povanthu aveho vakaleko mo 1513 P.K.E. (Números 12:3) Omuumbili oo wokuapoleya omutima wapelue otyilinga otyinene melongo lio Isilayeli. Ospilitu ya Huku yaavelele Moisesi epondolo pala okuula, nokukoyesa, nokuhoneka, nokuhongolela, nokulinga omahuviso. (Tanga Isaías 63:11-14.) Mahi Moisesi eliyave okuti okuhongolela ovanthu ankho tyemupuiya unene. (Números 11:14, 15) Moluotyo Jeova apolo “katutu kospilitu” aavelele Moisesi eipake kovalume 70 opo vemukuateseko. (Números 11:16, 17) Namphila Moisesi ankho asoka okuti otyilinga tyae tyepuiya unene oe ketyilingile aike. Tupu ovalume 70 vaholovonwa opo vemukuateseko kavetyilingile aveke.

4 Moisesi wapelue ospilitu sandu yatuuka opo alinge ovilinga. Konyima yetyi Moisesi apolwa ospilitu nkhele wesalele nospilitu ankho esukisa. Moisesi kesalele nospilitu ihehi, tupu novalume 70 kavakalele nospilitu onyingi vali. Jeova utuavela ospilitu yae muetyi tuesukisa. “Oe kaave ospilitu yayongwa” mahi wavela ei ituuka.—João 1:16; 3:34.

5 Okuti ove ukahi nokukoleleya mononkhumbi? Usoka okuti ovilinga viove vikahi nokuliyawisa unene nokukupola unene omuvo? Ukahi nokulikuatehila opo utekule ombunga yove, okuveavela okulia, neumbo, nokuvelongesa Ombimbiliya putyina ovipuka vialia okalu ine ekongoko liove kalikahi nawa? Okuti una ovilinga ovinyingi mewaneno? Kala nonthumbi yokuti Huku nospilitu yae mekuavela ononkhono wesukisa, opo utyivile okutetulula kese tyitateka.—Romanos 15:13.

Ospilitu Sandu Yakuatesileko Bezalel

6-8. (a) Ospilitu ya Huku yakuatesileko Bezalel na Ooliabe okulinga tyi? (b) Oityi tyilekesa okuti Bezalel na Ooliabe ankho vahongolelwa nospilitu ya Huku? (c) Omokonda yatyi ongeleka ya Bezalel itupameka?

6 Ongeleka ya Bezalel wakaleleko kononthiki mba Moisesi, ilekesa nawa oñgeni ospilitu ya Huku yundapa. (Tanga Êxodo 35:30-35.) Bezalel ankho waholovonwa opo ahongolele ovilinga viokulinga ovityuma viesukisa mekaka liefendelo. Okuti ankho unale ounongo wokuhonga omavai etyi nkhele ehenehimbike ovilinga ovio ovinene? Tyafuile, mahi mokutala otyilinga tyae tyahulililako okulinga omatisolo ko Egitu. (Êxodo 1:13, 14) Ngotyo, oñgeni Bezalel afuisapo otyilinga otyo otyinene? Jeova “wemuyulisa ospilitu yae younongo, nenoñgonoko, nonondunge, novipuka aviho viokulinga omavai . . . pala okulinga ovilinga aviho nounongo.” Ospilitu sandu, oyo yakuatesako Bezalel na Ooliabe okulinga vali nawa ovilinga ovio. Bezalel na Ooliabe velilongesa nawa, mokonda ankho vafuapo pala okuundapa nokulongesa vakuavo etyi vena okulinga.

7 Tupu tutyii okuti Bezalel na Ooliabe vahongolelwa nospilitu ya Huku mokonda yovilinga oviwa valinga. Ovipuka valinga viaundapeswa momanima alamba po 500. (2 Crônicas 1:2-6) Tyelikalela novanthu valinga ovipuka hono, Bezalel na Ooliabe ankho kavesukile nokupaka omanyina avo ine ovilimbo kovipuka valinga. Omunkhima auho wetyi valinga wapeua Jeova.—Êxodo 36:1, 2.

8 Hono, hamwe tuna okulinga ovilinga viesukisa ounongo omunene, ngo kutunga, nokulinga omikanda, nokuonganeka ovionge, nokukuatesako ovakuatate vapita motyiponga, nokupopia no nondotolo novaundapi ovakuavo mosipitali etyi Ovihonekwa vipopia konthele yohonde. Ovikando vimwe, ovilinga ovio vilingwa navana vevii nawa. Mahi haunene, vikahi nokulingwa navana veliava vehei natyike konthele yovilinga ovio. Ospilitu ya Huku ivekuatesako okulinga nawa ovilinga ovio. Okuti wakaleliale nowoma wokutavela otyilinga tyimwe meongano lia Jeova okusoka okuti vakuenyi vena vali ounongo tyipona ove? Hinangela okuti ospilitu ya Jeova ipondola okuyawisa ounongo wove nenoñgonoko nokukukuatesako opo ufuisepo kese tyilinga oe ekuavela.

Ospilitu ya Huku Yakuatesileko Josue

9. Oityi ova Isilayeli ankho vena okulinga etyi vatunda ko Egitu? Epulo patyi liesukisa ekumbululo?

9 Ospilitu ya Huku tupu yahongolelele ovaumbili ovakuavo va Huku vakaleleko kononthiki mba Moisesi na Bezalel. Etyi ova Isilayeli vatunda ko Egitu, ova Amalekita vautukila ovanthu va Huku. Ova Isilayeli ankho kavelipake movilwa. Pahe vena okulwa movita viavo viotete ngovanthu vayovoka. (Êxodo 13:17; 17:8) Mahi ankho vesukisa omunthu uvehongolela movilwa ovio. Olie mevehongolela?

10. Omokonda yatyi Josue nova Isilayeli vafindile ovita?

10 Josue oe waholovonua, mahi ha mokonda ankho wahongoleleliale ovilwa kohale. Mahi oityi ankho ei konthele yovilwa? Oe ankho omupika ulinga omatisolo. Iya moluhandya ankho wongiya omanaa pala okulia kese nthiki. Tyotyili, he mbuale ya Josue, Elisama ankho onkhalamutwe yomuhoko wa Efraim, iya mokutala ankho una ovalume 108.100 vovita vomihoko vitatu viayapaulwa vio Isilayeli. (Números 2:18, 24; 1 Crônicas 7:26, 27) Mahi, Jeova kapopilile Moisesi aholovone Elisama ine o Num omona wa Elisama. Jeova wapopia okuti o Josue una okuhongolela omafualali nokufinda onondyale. Ovilwa viatualako onthiki aiho. Mokonda Josue wetavelele Huku nehongolelo liospilitu yae, ova Isilayeli vafindile ovita.—Êxodo 17:9-13.

11. Oñgeni tupondola okulinga nawa ovilinga via Huku ngetyi tyalingile Josue?

11 Etyi Josue apinga pu Moisesi, “wakalele tyeyula ospilitu younongo.” (Deuteronômio 34:9) Ospilitu sandu kayemuavelele ounongo wokuula ine wokulinga omahuviso nga Moisesi, mahi yemukuatesileko okuhongolela ovilwa vio Isilayeli pala okukala notyilongo tyo Kanaa. Hono, tupondola okulitehelela okuti tutupu ounongo ine katuafuilepo pala okulinga ovipuka vimwe movilinga via Huku. Mahi, nga Josue tupondola okukala nonthumbi yokuti Huku metukuatesako inkha tutavela ehongolelo liae.—Josué 1:7-9.

“Ospilitu ya Jeova Yakuatesileko Gideau”

12-14. (a) Oityi tulilongesila komafualali ehehi ova Isilayeli afindile omafualali omanyingi ova Midianita? (b) Oñgeni Jeova apameka Gideau? (c) Onthumbi patyi tupewa na Huku hono?

12 Etyi Josue ankhia, Jeova watuaileko okuundapesa ospilitu yae opo apameke ovanthu vae vekolelo. Omukanda wa Juízes upopia konthele yovanthu ovanyingi ‘vakalele tyihena ononkhono avapewa epondolo.’ (Hebreus 11:34) Huku wakuatesako Gideau nospilitu sandu opo alwe nokuyovola ovanthu Vae. (Juízes 6:34) Omafualali a Gideau ankho kaehi okueeleka nomafualali ova Midianita. Efualali like liova Isilayeli ankho lina okulwa nomafualali ekuana ova Midianita. Mahi, nkhele komaiho a Jeova ova Isilayeli ankho ovanyingi unene. Ovikando vivali Jeova watolela Gideau akondole ovalume keumbo, alo pesala vala omafualali ehehi. Ankho omu Isilayeli wike una okulwa nomafualali 450 ova Midianita. (Juízes 7:2-8; 8:10) Jeova ankho uhanda vala ovanthu ovo. Inkha vafinda ovilwa, nawike mapopi okuti vafinda kononkhono mbavo ine ounongo wavo.

13 Gideau nomafualali ae ankho velipongiya. Nkhele soka: Inkha wali pomafualali ana ehehi, okuti ñgeno wakala tyapama tyina utala okuti vana vena owoma ine kavalungukile vakondolwa keumbo? Ine ñgeno wateketa tyina usoka kuetyi tyipondola okumoneka? Tyotyili, Gideau wayumbile onthumbi mu Huku. Oe walingile etyi atolelwa! (Tanga Juízes 7:9-14.) Jeova kanumanene etyi Gideau emuita enyingilikilo pala okulekesa okuti Huku ankho ukahi nae. (Juízes 6:36-40) Mahi, Jeova wapamekele ekolelo lia Gideau.

14 Epondolo lia Jeova liokuyovola kalipu. Oe upondola okuyovola ovanthu vae ku kese tyitateka tyepuiya, alo umwe okuundapesa vana vamoneka ngoti kavapamene ine vehena ombatelo. Pamwe tutala okuti tukahi monkhalelo imwe yepuiya mokonda pena ovanthu ovanyingi vekahi nokutuluisa. Katukevelela Huku etuavele ehuviso nga Gideau, mahi tupewa ehongolelo nepameko Nondaka ya Huku, newaneno lihongolelwa nospilitu yae. (Romanos 8:31, 32) Omilao via Jeova violuembia vipameka ekolelo lietu nokutuavela onthumbi yokuti tyotyili oe Omuvateli wetu!

“Ospilitu ya Jeova Yakuatesileko Jefete”

15, 16. Omokonda yatyi omona wa Jefete akala notyituwa otyiwa? Ondundo patyi ovohe vesukisa okupolako?

15 Tala ongeleka onkhuavo. Etyi ova Isilayeli valwa nova Amonita, ospilitu ya Jeova “yakuatesileko Jefete.” Mokonda ankho uhanda okufinda pala okuhivilika Jeova, Jefete walinga omulao wemupuiya unene. Wapopia okuti inkha Huku emukuatesako okufinda ova Amonita, oe maavela Jeova omunthu wotete matundu meumbo liae okuya okumuliepesa tyina amatundu kovita. Omunthu wotete weya okuliepesa Jefete etyi akondoka, omona wae omuhikuena. (Juízes 11:29-31, 34) Okuti otyo tyahuvisile Jefete? Tyafuile kahuvile, mokonda ankho una vala omona wike. Oe wafuisapo omulao wae etyi aava omona wae opo akaundape mondyuo ya Jeova ko Siloo. Omona wa Jefete ankho omufendi omukuatyili wa Jeova, iya ankho utyii okuti tate yae malingi etyi alaa. (Tanga Juízes 11:36.) Ospilitu ya Jeova yeveavelele ononkhono ankho vesukisa.

16 Omokonda yatyi omona wa Jefete alinga ononkhono opo aumbile Jeova? Ombili ya tate yae nonthilo na Huku tyotyili viemukuatesileko okupameka ekolelo liae. Vohe, ovana venyi vatala ongeleka yenyi. Omatokolo enyi maalekesa okuti mutavela etyi mupopia. Ovana venyi mavatale oñgeni omalikuambelo enyi o komutima netyi mulongesa vielikuata novituwa vienyi, tyilekesa okuti muumbila Jeova nomutima auho. Atyiho otyo matyikuatesako ovana okukala nehando enene liokuumbila Jeova. Iya otyo matyimuetela ehambu enene.

“Ospilitu ya Jeova Yakuatesileko” Sansau

17. Ospilitu ya Huku yakuatesileko Sansau okulinga tyi?

17 Ongeleka onkhuavo yomunthu wakuatesuako nospilitu ya Huku o Sansau. Ombimbiliya itupopila okuti “ospilitu ya Jeova yahimbika okulunda” Sansau opo ayovole ova Isilayeli kova Filisteu. (Juízes 13:24, 25) Huku wapele Sansau ononkhono ononene, nawike vali ankho una ononkhono ngoombo. Etyi ova Filisteu vahongiliya ova Isilayeli okukuata Sansau, “ospilitu ya Jeova yemukuatesako iya onongoi akutwa nambo komaoko ambusenguluka ngatyina omilinya viayokwa notupia, iya omalienge ae aasengulukila komaoko ae.” (Juízes 15:14) Konyima Sansau walinga ovipuka vimwe viemukalesa tyihena vali ononkhono ombo. Mahi, alo umwe etyi Sansau akala tyihena omafa, ‘mokonda yekolelo’ wapelue ononkhono otyikando tyahulililako. (Hebreus 11:32-34; Juízes 16:18-21, 28-30) Ospilitu ya Jeova yakuatesileko Sansau monkhalelo imwe ihuvisa. Namphila Jeova kametuavela ononkhono mbokulinga ngetyi tyalingile Sansau, ongeleka yae ipondola okutupameka unene. Ñgeni?

18, 19. (a) Oñgeni ongeleka ya Sansau itupameka? (b) Oñgeni onongeleka tuelilongesa monthele ei mbekukuatesako?

18 Tuna onthumbi yokuti ospilitu yakuatesileko Sansau, nonthue maitukuatesako. Tulekesa onthumbi oyo tyina tulinga ovilinga Jesus aavela ovalanduli vae, ‘viokuivisa kovanthu nokuava oumbangi nombili.’ (Atos 10:42) Ovilinga ovio vipondola okutupuiya. Tupandula unene Jeova utuavela ospilitu yae itukuatesako okulinga nawa ovilinga ovinyingi etuavela! Ngotyo, tyina tufuisapo ovilinga vietu, tupondola okupopia ngetyi tyapopile omuuli Isaia okuti: “Ohamba Tatekulu Jeova wanthuma, nospilitu yae.” (Isaías 48:16) Tyotyili, ospilitu ya Huku oyo itutuma! Tulinga ovilinga vietu nomutima auho nonthumbi yokuti Jeova mayawisa kounongo wetu ngetyi alingile Moisesi na Bezalel na Josue. Onthue tuundapesa “omutunga wospilitu ondaka ya Huku,” nonthumbi yokuti oe metuavela ononkhono ngetyi alingile Gideau, na Jefete, na Sansau. (Efésios 6:17, 18) Inkha tukala nonthumbi yokuti Jeova metukuatesako, oe metuavela ononkhono mbokulinga ovilinga viae, ngetyi aavelele ononkhono Sansau.

19 Tyimoneka nawa okuti Jeova uyamba vana vaamena nomutima wakola efendelo liotyotyili. Tyina tutavela okuhongolelwa nospilitu sandu ya Huku ekolelo lietu lipama. Movihonekwa vio Vakristau mo Gregu muna onongeleka ononkhuavo mbovanthu vahongolelelwe nospilitu ya Huku. Monthele mailandulako matuhambukwa okulilongesa oñgeni ospilitu ya Jeova yakuatesileko ovaumbili vae vekolelo kohale, etyi o Pendekoste yo 33 P.K ihenehikepo netyi yehika.

Omokonda yatyi tyikupameka okunoñgonoka oñgeni ospilitu ya Huku yakuatesileko . . .

• Moisesi?

• Bezalel?

• Josue?

• Gideau?

• Jefete?

• Sansau?

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 24]

Ospilitu ya Huku ipondola okutupameka mopaspilitu ngetyi yapamekele Sansau

[Olutalatu pefo 23]

Vohe, ongeleka yenyi yombili ilunda ovana venyi