Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bena Kristo balelela badi banemeka Dîyi dia Nzambi

Bena Kristo balelela badi banemeka Dîyi dia Nzambi

‘Dîyi diebe mbulelela.’​—YONE 17:17.

1. Bua malu audi mudimuene nkayebe, leja bualu bumue bua mushinga budi buleja mudi Bantemu ba Yehowa bashilangane ne bitendelelu bikuabu.

ELABI meji bua musangu wa kumpala uuvua muyukile ne Ntemu wa Yehowa. Ntshinyi tshiudi uvuluka mu malu anuvua bayukile? Ba bungi badi mua kuamba ne: ‘Mvua mukeme bikole bua mushindu uvua Ntemu au mukuate mudimu ne Bible bua kuandamuna nkonko yanyi yonso.’ Tuvua ne disanka bua kumanya tshidi Nzambi mulongolole bua buloba, tshidi tshitufikila patudi tufua ne tshidi Nzambi mulongolole bua bananga betu bakadi bafue.

2. Ngamue malu kayi adi makufikisha ku dianyisha Bible?

2 Kadi patuvua tuenda tulonga malu a bungi, tuakalua kumona ne: Bible kena wandamuna anu nkonko idi itangila muoyo, lufu ne matuku atshilualua to, kadi udi wakula bua malu a bungi. Tuakafika ku diangata Bible bu mukanda wa mushinga wa bungi kupita mikanda yonso. Mibelu idimu itu anu ne mushinga bikondo bionso ne bantu badi bayilonda ne muoyo mujima nebapete nsombelu wa disanka. (Bala Musambu 1:1-3.) Bena Kristo balelela batu bitaba Bible ‘kembu dîyi dia bantu, kadi bu mudidi bushuwa, dîyi dia Nzambi mene.’ (1 Tes. 2:13) Dikonkonona mu tshikoso malu a bantu ba kale bavua bakuate nende mudimu ne bavua bamubenge nedituleje dishilangana didi pankatshi pa bantu badi banemeka Dîyi dia Nzambi ne badi kabayi badinemeka.

BADI BAKOSA TSHILUMBU TSHIKOLE

3. Ntshilumbu kayi tshivua tshisue kunyanga buobumue bua tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala? Tshivua tshibafikishe ku malu kayi?

3 Mu bidimu 13 biakalonda panyima pa bamane kuela Konelio manyi (muntu wa bisamba bia bende uvua kayi mutengula), tshilumbu tshiakajuka tshivua tshinyange buobumue bua tshisumbu tshia bena Kristo. Bantu ba bisamba bia bende ba bungi bakitabuja bulelela. Kadi lukonko luakajuka ne: bavua ne bua kutengula bantu aba bilondeshile tshilele tshia bena Yuda kumpala kua kutambulabu anyi? Kaluvua lukonko lupepele luvua muena Yuda mua kuandamuna to. Bena Yuda bavua batumikila mikenji kabavua nansha mua kubuela mu nzubu wa muntu wa bisamba bia bende ne kudia nende bulunda to. Bavua bakengesha bikole bena Kristo bena Yuda bua muvuabu balekele tshitendelelu tshiabu tshia kale. Bu buobu mua kuakidila muntu wa bisamba bia bende uvua kayi mutengula mu nzubu yabu, bivua mua kukebela bena Kristo buluishi bua bungi ne kubafikisha kabidi ku ditapuluka ne bena Yuda.​—Gal. 2:11-14.

4. Mbanganyi bavuabu babikile bua kukosa tshilumbu? Nkonko kayi ivua mua kujuka mu mitu ya bantu?

4 Mu tshidimu tshia 49, bapostolo ne bakulu ba mu Yelushalema bavua bobu bine bena Yuda batengula, ‘bakadisangisha bua kulondolola bualu ebu.’ (Bien. 15:6) Tangila tshiakenzeka: bakayikila bikole bua kumanya tshivua Dîyi dia Nzambi diamba pamutu pa kukokangana bikole bienze bu bua malu a tshianana. Bantu bakafila ngenyi mishilangane mu tshilumbu etshi. Bantu bavua mu tshilumbu atshi bavuaku mua kujinga bua kuimanyina pa ngenyi ne malu avuabu bobu basue anyi? Bakulu bavua balombola tshilumbu etshi bavuaku mua kuladikija bua kuangata dipangadika bindila too ne pavua malu a ntendelelu ne bua kulongoloka mu Isalele bu muvuabu basue anyi? Bavuaku mua kufika ku ditaba bualu buvuabu kabayi bajadike ne: mbulelela, anu bualu bavua bajinga kuangata dipangadika dia ndekelu anyi?

5. Mmu mishindu kayi muvua tshisangilu tshivua tshienzeke mu Yelushalema mu 49 tshishilangane ne bitu bienzeka mu bitendelelu bikuabu?

5 Lelu mu bisangilu binene bitu bamfumu ba bitendelelu benza, batu ne tshibidilu tshia kuenzeja bantu bua kuitaba malu anu bualu mbasue kuangata dipangadika dia ndekelu. Kadi mu tshisangilu tshivua tshienzeke mu Yelushalema kabivua bienzeke nanku to. Bakafika bonso ku diangata dipangadika divua disankishe muntu yonso. Bivua bienzeke nanku mushindu kayi? Nansha muvua muntu yonso ne luende lungenyi, bonso buabu bakanemeka Dîyi dia Nzambi, ne diodi ke diakabambuluisha bua kukosa tshilumbu atshi.​—Bala Musambu 119:97-101.

6, 7. Mmunyi muvuabu bakuate mudimu ne mifundu bua kukosa tshilumbu tshia ditengudibua?

6 Bakakosa tshilumbu atshi ku diambuluisha dia mêyi adi mu Amosa 9:11, 12. Anu mudibi bileja mu Bienzedi 15:16, 17, mêyi aa adi amba ne: ‘Nempingane, nengibake kabidi nzubu wa tshilulu wa Davidi udi mupuke, nengibake kabidi bitupa biende bidi binyanguke, nemmuimanyike kabidi; nengenzele nunku bua bantu badi bashale bakebe Mukalenge, ne bisamba bionso bia bende kabidi badi babikidibua ku dîna dianyi.’

7 Kadi muntu mukuabu udi mua kuamba ne: ‘Mvese eu kena wamba ne: kabivua bikengela kutengula bantu ba bisamba bia bende bavua bitaba bulelela to.’ Ke mudibi bisua kumueneka, kadi bena Yuda bakalua bena Kristo bavua mua kuikala bobu bumvue mvese eu bimpe menemene. Kabavua bangata bantu ba bisamba bia bende bavua batengula bu ‘bantu ba bisamba’ to, kadi bu bana babu. (Ekes. 12:48, 49) Tshilejilu bilondeshile nkudimuinu wa Bagster, Esetê 8:17 udi wamba ne: ‘Bantu ba bisamba bia bende ba bungi bakatengudibua ne kuluabu bena Yuda.’ (Septante) Nunku, bivua biumvuike bimpe pavua mifundu miambe ne: bantu bavua bashale mu nzubu wa Isalele (bena Yuda ne bantu ba bisamba bia bende bavua batengula) pamue ne ‘bantu ba bisamba bionso bia bende’ (bantu ba bisamba bikuabu bavua kabayi batengula) bavua ne bua kulua tshisamba tshimue tshivua ne dîna dia Nzambi. Bantu ba bisamba bia bende bavua basue kulua bena Kristo kabavua benzejibue bua kutengudibua to.

8. Bua tshinyi bena Kristo bena Yuda bavua ne bua kuikala ne dikima bua kuangata dipangadika adi?

8 Dîyi dia Nzambi ne nyuma wende biakalombola bena Kristo balelela abu bua ‘kupunga dîyi dimue.’ (Bien. 15:25) Nansha muvua dipangadika edi mua kukebela bena Kristo bena Yuda buluishi bua bungi, bena lulamatu aba bakashala anu balamate dipangadika divua diangatshila mu Bible.​—Bien. 16:4, 5.

KUDI KUMUENEKA DISHILANGANA DINENE

9. Mbualu kayi bunene buvua bufike ku dinyanga ntendelelu mulelela? Ndilongesha dinene kayi dia buena Kristo divuabu banyange?

9 Mupostolo Paulo ukavua mumanyisha ne: panyima pa lufu lua bapostolo, malongesha a dishima avua ne bua kunyanga ntendelelu mulelela. (Bala 2 Tesalonike 2:3, 7.) Nansha bamue bantu bavua ne majitu manene mu tshisumbu bavua mua kubenga “diyisha dilenga.” (2 Tim. 4:3) Paulo wakadimuija bakulu ba mu tshikondo tshiende ne: ‘Bantu nebabike munkatshi muenu mene, bambila bantu malu adi kaayi malelela bua kukokabu bayidi kunyima kuabu.’ (Bien. 20:30) Mukanda kampanda udi umvuija tshivua tshifikishe bantu ku lungenyi lubi wamba ne: “Bamue bena Kristo bavua balonge malu a nkindi a bena Greke bakatuadija kukuata mudimu ne malu aa bua kumvuija mitabuja abu a buena Kristo, bela meji ne: bavua mua kukolesha dimanya diabu ne kuambuluisha bantu bavua balonge tulasa tua bungi bavua kabayi bena Kristo bua kuitaba bulelela.” (The New Encyclopædia Britannica) Dilongesha dia mushinga divuabu balongesha bantu bavua kabayi bena Kristo divua ditangila Yezu Kristo. Bible udi umubikila ne: Muana wa Nzambi; kadi bantu bavua balamate malongesha a nkindi a bena Greke bavua bobu bamba ne: yeye ke Nzambi.

10. Mmunyi muvuabu bakose tshilumbu tshivua tshitangila Yezu?

10 Balombodi ba bitendenlelu bakakonkonona tshilumbu etshi mu bipangu bia bungi bivuabu benze. Bavua mua kuikala bapete diandamuna ku tshilumbu tshidi tshitangila Yezu Kristo mu Dîyi dia Nzambi, kadi bantu ba bungi kabavua bitabe tshivua Bible wamba to. Nunku, ba bungi ba kudibu bakadianjila kuangata diabu dipangadika kumpala mene kua tshisangilu kutuadija, ne bakashala anu balamate ku lungenyi luabu. Malu akasuikabu mu tshisangilu etshi kaavua apetangana ne tshivua Bible wamba to.

11. Mapangadika avua bamfumu ba bitendelelu bangata avua mimanyine pa tshinyi? Bua tshinyi bavua benza nanku?

11 Bua tshinyi bamfumu ba bitendelelu kabavua batamba kukuata mudimu ne Bible pavuabu bangata mapangadi? Mumanyi kampanda wa malu a mu Bible, Charles Freeman udi uleja ne: bantu bavua bitabuja ne: Yezu Kristo uvua Nzambi “bakapanga mua kubenga mêyi a Yezu a bungi avua aleja muvuaye mushadile kudi Nzambi Tatu.” Ke bualu kayi, bamfumu ba bitendelelu bakalonda pashishe bakapingaja bilele ne ngenyi ya bantu pa muaba wa miyuki ya Yezu. Katshia ku tshikondo atshi too ne lelu bamfumu ba bitendelelu ba bungi badi bazangika malongesha a dishima a bantu bavuabu babikila ne: banene ba bitendelelu kumutu kua Dîyi dia Nzambi. Ukadi pamuapa mudimuene bualu ebu, biwikala ukatu muyukile bua dilongesha dia Busatu bunsantu ne muntu udi ulonga malu a Nzambi mu seminere.

12. Amperere uvua ne bukokeshi kayi?

12 Balombodi bena Lomo bavua ne buenzeji bua bungi mu bisangilu bia nunku. Tshilejilu, mulongeshi wa malu a dikosa dia nsambu diende Richard Rubenstein wakafunda bua tshipangu tshia ku Nicée wamba ne: “Amperere mupiamupia Constantin wakenzela bamfumu ba bitendelelu malu mimpe ne kubavuija babanji mu mushindu wa dikema. Mu ngondo mikese patupu, wakabapingajila bintu bionso bivuabu babanyenge bu mudi bitendelelu, midimu ne mianzu yabu . . . Wakabapesha midimu ya pa buayi ivua bakuidi bavua kabayi bena Kristo benza kumpala.” Nunku, “Constantin uvua ne dîyi pa mapangadika avuabu bangata mu tshipangu tshia ku Nicée pamuapa uashintulula.” Charles Freeman udi wamba ne: “Panyima pa tshisangilu atshi amperere wakatuadija kuenzeja malu mu tshitendelelu, kutshikolesha ne kushintulula too ne malu avuatshi tshilongesha.”​—Bala Yakobo 4:4.

13. Bua tshinyi bamfumu ba bitendelelu kabavua bitaba malongesha mapepele a mu Bible?

13 Pavua banene ba bitendelelu kabayi bamanye bimpe tshivua Yezu Kristo menemene, bantu bakuabu ba bungi bobu bavua bamanye bulelela. Bualu bavua bumvua ne bitaba tshivua Bible wamba, kadi bamfumu ba bitendelelu bobu bavua basue anu makuta ne butumbi pamutu pa Dîyi dia Nzambi. Bakenza nunku mu malu onso. Mumanyi kampanda wa malu a Nzambi Grégoire wa ku Nysse wakakula bua bantu bonso wamba ne: basumbishi ne basumbi ba bilamba, bashintudi ba mfranga ne basumbishi ba biakudia batu pabu bakula malu a Nzambi. Grégoire kavua usanka pavua bantu ba bungi bumvuija ne: Muana mmushilangane ne Tatu, kabidi ne: Tatu mmutambe Muana ne bavua bafuke Muana kudi Tatu. Bantu ba tshianana bavua bamanye mua kumvuija malongesha aa bimpe ku diambuluisha dia Bible. Bualu buvua Grégoire wa ku Nysse ne bamfumu ba bitendelelu kabayi bamanye to. Nunku bavua ne bua kuikala bateleja bantu bakuabu.

MPONDA’ NE ‘LUPELA’ BIDI BIKOLA PAMUE

14. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: kuvua anu ne bua kuikala bena Kristo bela manyi balelela pa buloba kutuadijila ku bidimu lukama bia kumpala?

14 Mu lusumuinu kampanda, Yezu wakamba ne: kutuadijila mu bidimu lukama bia kumpala kuvua ne bua kuikala bena Kristo bela manyi balelela pa buloba. Wakabafuanyikija ne “mponda” idi ukola pamue ne ‘lupela.’ (Mat. 13:30) Bushuwa, katuena mua kuamba ne dishindika dionso ne: bantu anyi tshisumbu tshia bantu kampanda tshivua ku luseke lua bela manyi to, kadi tudi bajadike ne: kuvua anu ne bua kuikala bamue bantu bavua bakuila Dîyi dia Nzambi ne dikima ne baleje patoke malongesha a dishima avua bitendelelu bilongesha. Tukonkononayi bilejilu bikese.

15, 16. Tela bamue bantu bavua ne kanemu bua Dîyi dia Nzambi.

15 Mfumu wa tshitendelelu kampanda Agobard wa mu tshimenga tshia Lion mu France (mulela mu 779 ne mufue mu 840), wakakula ubenga ditendelela mpingu, kutendelela kua bansantu ne bua bimue bilele bidi mukanda wa Nzambi ukandika bivua bienzeka mu bitendelelu. Mpasata mukuabu Claudius uvua pende ne muoyo tshikondo atshi wakabenga malongesha a mu bitendelelu ne ditendelela bansantu ne bintu. Mu bidimu bia 1000 bakipata Berengarius, diakre munene wa mu tshimenga tshia Tours mu France mu tshitendelelu tshia Katolike bualu uvua mubenge dilongesha dia ne: diampa ne mvinyo bitu bikudimuka ne bilua mubidi ne mashi bia Kristo bilelela. Wakamba kabidi ne: Bible mmupite bilele ne malongesha a mu bitendelelu.

16 Mu bidimu bia 1100 kuakapatuka bantu babidi bavua banange bulelela bua mu Bible, Pierre wa mu tshimenga tshia Bruys ne Henry wa mu Lausanne. Pierre wakalekela mudimu wa budiambike bualu dilongesha dia bena Katolike dia kutambuisha bana ba mu maboko, dia ne: diampa ne mvinyo bitu bikudimuka bilua mubidi ne mashi bia Kristo bilelela, dia kusambidila bafue ne dia kutendelela ne nkuluse kaavua mu Bible to. Mu 1140, bakosha Pierre ne kumushipa bua ditabuja diende. Mudiambike mukuabu diende Henry wakaleja patoke bubi bua bilele bitu bienzeka mu bitendelelu ne midimu idi kayiyi yumvuangana ne Dîyi dia Nzambi itu yenzekamu. Bakamukuata mu 1148 ne kushalaye mu buloko too ne muakafuaye.

17. Mmalu kayi manene avua Waldo ne bena diende benze?

17 Mu tshikondo tshivuabu bashipe Pierre, kuakapatuka muntu mukuabu uvua ne bua kuimanyina pende bulelela bua mu Bible bua kubualabaja. Diende uvua Valdès peshi Waldo. * Kavua mulonge tulasa tua bungi tua malu a Nzambi bu Pierre ne Henry to, kadi uvua wangata Dîyi dia Nzambi ne mushinga wa bungi kufikaye too ne ku difila bintu biende bua bakudimune bimue bitupa bia Bible mu miakulu idibu bakula ku Sud-Est kua ditunga dia France. Bamue bantu bavua ne disanka bua kumvua Dîyi dia Nzambi mu muakulu wabu wa ku dibele, ke kulekelabu bintu biabu ne kudifila ne muoyo mujima bua kulongesha bakuabu bulelela bua mu Bible. Bamfumu ba bitendelelu kabavua basanke bua tshienzedi etshi to. Bakipita balume ne bakaji ba tshisumi bakaluabu kubikila ne: bena dia Waldo aba mu tshitendelelu kudi pape mu tshidimu tshia 1184 ne kubapatulabu ku nzubu kudi munene wa tshitendelelu. Tshivuabu benze etshi tshiakambuluisha bua bulelela kufikabu mu miaba mikuabu. Bushuwa, bena dia Waldo, Pierre ne Henry pamue ne batontolodi bakuabu bavua basanganyibua miaba ya bungi ya ku mputu. Kuakajuka bamue bantu bavua batue bulelela bua mu Bible nyama ku mikolo mu bidimu biakalonda bu mudi John Wycliffe (mulela mu 1330 ne mufue mu 1384), William Tyndale (mulela mu 1494 ne mufue mu 1536), Henry Grew (mulela mu 1781 ne mufue mu 1862) ne George Storrs (mulela mu 1796 ne mufue mu 1879).

‘DÎYI DIA NZAMBI KADIENA DISUIKA’

18. Umvuija muvua balongi ba Bible mu bidimu bia 1800 balonga Bible. Bua tshinyi mushindu eu uvua muimpe?

18 Baluishi bakadienzeja bua kupangisha ditangalaka dia bulelela bua mu Bible, kadi bakapangila. 2 Timote 2:9 udi wamba ne: ‘Dîyi dia Nzambi kadiena disuika.’ Mu 1870 kasumbu kampanda ka balongi ba Bible kakabanga kukeba bulelela ne muoyo mujima. Ntshinyi tshivuabu benza? Muntu umue uvua wela lukonko ne batuadija kuyukidilanganapu. Bavua bakeba mvese yonso ivua yakula pa bualu abu ne pashishe pavuabu bamona ne: idi ipetangana, bavua bapatula lungenyi lumue ne balufunda. Kabienaku bikujadikila ne: anu bu bapostolo ne bakulu ba mu bidimu lukama bia kumpala, bantu ba lulamatu aba peshi “badi batudianjidile mu malu a Nzambi” ba mu bidimu bia 1800 bavua badienzeje bua malu avuabu bitabuja umvuangane menemene ne Dîyi dia Nzambi anyi?

19. Mvese wa tshidimu tshia 2012 udi wamba bishi? Bua tshinyi mmukumbane?

19 Bible utshidi anu nshindamenu wa malu atudi bitabuje. Bua bualu ebu Kasumbu kaludiki ka Bantemu ba Yehowa nkasungule mvese wa tshidimu etshi tshia 2012 mu mêyi a Yezu a ne: ‘Dîyi diebe mbulelela.’ (Yone 17:17) Muntu yonso udi musue bua Nzambi amuanyishe udi ne bua kuenda mu bulelela, nunku tudienzejayi tuetu bonso bua Dîyi dia Nzambi ditulombole.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 17 Bavua imue misangu babikila Valdès ne: Pierre Valdès anyi Peter Waldo, kadi dîna diende dia ku tshilelelu kadivua dimanyike to.

[Nkonko ya dilonga]

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 8]

Mvese wa tshidimu tshia 2012 udi wamba ne: ‘Dîyi diebe mbulelela.’​—Yone 17:17

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Waldo

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Wycliffe

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Tyndale

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Grew

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Storrs