Kũrjin ro Rem̦ool Rej Kaorõk Naan in Anij

“Am̦ in naan m̦ool eo.”​—JON 17:17.

PUKOT UWAAK IN KAJJITÕK KEIN:

Ta oktak eo ikõtaan kweilo̦k eo ear wal̦o̦k ilo Jerusalem ilo iiõ eo 49 im kweilo̦k ko an ri tõl in kabuñ me rar wal̦o̦k tokãlik?

Etan jet iaan armej ro im rar jojomare Naan in Anij ãlikin iien ko an rijjelõk ro?

Ewi wãween an kar Kũrjin ro retiljek katak Baibõl̦ eo ilo 1800 jim̦a ko? Etke ear juon wãween em̦m̦an ñan katak?

1. Ke kwaar jino bwebwenato ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova, ta men eo eaorõk kwaar kile me ej kwal̦o̦k aer lukkuun oktak?

 BAJ l̦õmn̦ak m̦õk kõn iien eo jinointata kwaar bwebwenato ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ta eo kwõj keememeje kõn iien in? Elõñ iaad jemaroñ ba bwe juon men jej keememeje ej bwe Ri Kõnnaan ro an Jeova rar kõjerbale Baibõl̦ eo ñan uwaake aolep kajjitõk ko ad. Jaar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke jaar katak kõn ta ankilaan Anij kõn lal̦ in, ta eo ej wal̦o̦k ñe jej mej, im kõn ta kõjatdikdik eo an ro rejitõnbõro ippãd im rar mej!

2. Ta jet iaan un ko unin am̦ kar jino kaorõke Baibõl̦ eo?

² Bõtab, ke jaar wõnm̦aanl̦o̦k ilo ad katak, jaar kile im lo bwe elõñl̦o̦k men ko jemaroñ katak jãn Baibõl̦ eo ijello̦kun wõt an uwaaki kajjitõk ko ad kõn mour, mej, im kõn ilju im jekl̦aj. Jaar jino kaorõk Baibõl̦ eo kõnke ej bok eo ilo lal̦ in me el̦aptata an maroñ jipañ kõj. Iien otemjej naan in rõjañ ko ilo Baibõl̦ rar jipañ armej ro. Ro im rej kanooj l̦oore naan ko ie renaaj m̦õn̦õn̦õ im renaaj jeraam̦m̦an ilo mour ko aer. (Riit Sam 1:1-3.) Aolep iien Kũrjin ro rem̦ool rej tõmak bwe Baibõl̦ eo ejjab ‘naan an armej, ak ej naan in Anij.’ (1 Tessalonika 2:13) Ilo tukadu, jenaaj etale wãween an kar armej ro etto kõjerbale Baibõl̦ eo im wãween aer kar kõjekdo̦o̦ne. Men in enaaj kwal̦o̦k oktak eo ikõtaan ro rej kanooj kaorõk Naan in Anij im ro me rejjab kaorõke.

KAR KÕM̦ADM̦ÕD JUON APAÑ EL̦AP

3. Ta apañ eo ear wal̦o̦k me ear iten kõm̦m̦an bwe en jako an Kũrjin ro bõrokuk ippãn doon? Etke ear kanooj pen ñan kõm̦adm̦õde apañ in?

³ Emootl̦o̦k 13 iiõ ko jãn iien eo kar kabiti Korniliõs, Ri Gentile eo m̦oktata im ear jab m̦wijm̦wij. Elõñl̦o̦k bar Ri Gentile ro ak ri aelõñ ko rar oktak im erom Kũrjin ro. Ilo kar tõre in, juon apañ ear wal̦o̦k me ear iten kõm̦m̦an bwe en jako an Kũrjin ro ilo iien in bõrokuk ippãn doon. M̦okta jãn an em̦m̦aan ro jãn aelõñ ko maroñ peptaij,  ear ke menin aikuj bwe ren m̦wijm̦wij ekkar ñan m̦antin Ri Ju? Ear kanooj pen ñan an juon Ri Ju uwaake kajjitõk in. Ri Ju ro im rar eddãp ñan Kien eo rar jab del̦o̦ñ ñan ilowaan m̦oko im̦õn armej ro jãn aelõñ ko jet. El̦aññe rar ãindein, innem reban kar watõk im kõm̦m̦an ñan ri aelõñ ko ãinwõt ro jeer ak jatier ilo tõmak! Em̦õj kadede kar jino matõrtõre Ri Ju ro im rej Kũrjin kõnke rar ilo̦k jãn kabuñ eo an Ri Ju ro. Innem el̦aññe rein rar kiiõ karwaineneik ri aelõñ ko me rar jab m̦wijm̦wij ãinwõt ro jeer im jatier, men in enaaj kar kal̦apl̦o̦k an Kũrjin rein iioon matõrtõr. Bareinwõt, enaaj kar kõm̦m̦an l̦o̦k wõt kõtaan Kũrjin ro im ro ilo kabuñ eo an Ri Ju ro.​—Galetia 2:11-14.

4. Wõn ro rar kweilo̦kl̦o̦k ippãn doon ñan kõm̦adm̦õde apañ eo? Ta kajjitõk ko juon emaroñ kar l̦õmn̦ak kaki kõn kweilo̦k eo ear wal̦o̦k?

⁴ Ilo iiõ eo 49, rijjelõk ro im em̦m̦aan ro rerũtto ilo Jerusalem me rej Ri Ju im em̦õj aer m̦wijm̦wij rar “kweilo̦kl̦o̦k bwe ren pepe kõn men in.” (Jerbal 15:6) Ear jab juon kweilo̦k an juon kumi in kabuñ me rej kõbauwe kõn men ko ejjel̦o̦k tokjãer. Bõtab, ear juon kweilo̦k ekaitoktoklimo kõnke rar kõnono kõn katak ko ilo Baibõl̦. Aolep ro ilo kweilo̦k in rar kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer. Ewi wãween aer naaj kõm̦adm̦õde apañ in? Renaaj ke kõtl̦o̦k bwe kõn̦aan eo an juon armej ak an juon kalijekl̦o̦k en jelõt pepe eo aer? Em̦m̦aan ro rerũtto renaaj ke kar kõttar an mel̦ak im em̦m̦anl̦o̦k men otemjej ñan Kũrjin ro im Ri Ju ro innem kiiõ kõm̦m̦ane pepe eo aer? Ak renaaj ke errã ilo juon pepe meñe rejjab tõmak bwe ejim̦we kõnke rekõn̦aan bwe en dedel̦o̦k?

5. Ta wãween ko rej kalikkar an oktak kweilo̦k eo ilo Jerusalem jãn kweilo̦k ko an ri tõl in kabuñ ko?

⁵ Ilo kweilo̦k ko an ri tõl in kabuñ ko, ekkã an ri tõl rein etal wõt kõn pepe ko an ro jet meñe rejjab lukkuun errã. Rej kõm̦m̦ane men in bwe en dedel̦o̦k aer kõm̦m̦ane juon pepe. Ekkã an bar jet iaan ri tõl ro kajjioñ kõm̦m̦an bwe ro jet ren rejetake l̦õmn̦ak eo aer. Bõtab ear jab ãindein ilo kweilo̦k eo ear wal̦o̦k ilo Jerusalem. Rar maroñ kõm̦m̦ane juon pepe me aolep ilo kweilo̦k in rar errã kake. Etke ear maroñ ãindein? Meñe ear oktak l̦õmn̦ak ko aer jãn doon, ak aolep ro im rar pãd ilo iien in rar kaorõk Naan in Anij, im rar kõjerbale Jeje ko Rekwõjarjar ñan kõm̦adm̦õde apañ eo.​—Riit Sam 119:97-101.

6, 7. Ewi wãween an kar rijjelõk ro im em̦m̦aan ro rerũtto kõjerbale Jeje ko Rekwõjarjar ñan kõm̦adm̦õde apañ eo kõn m̦wijm̦wij?

⁶ Eoon eo ilo Amos 9:11, 12, (UBS) ear jipañ rijjelõk ro im em̦m̦aan ro rerũtto ilo Jerusalem ñan kõm̦adm̦õde apañ eo ear wal̦o̦k. Naan ko ilo eoon in rej wal̦o̦k ilo Jerbal 15:16-18, (UBS). Ej ba: “Inaaj jepl̦aaktok, im inaaj bar kalõk m̦weo im̦õn Devid im ar wol̦o̦k. Inaaj kõkããl men ko rejorrããn im bar kajutake. Innem aolepen ro jet renaaj kappukot Irooj. Aolepen ri aelõñ ko iar kũr er bwe ren doõ, ãindein an Jeova ba.”

⁷ Bõtab, juon emaroñ ba bwe eoon in ejjab kalikkar bwe Ri Gentile ak ri aelõñ ko me rar erom Kũrjin rejjab aikuj m̦wijm̦wij. Em̦ool bwe eoon in ejjab kalikkar, bõtab Kũrjin ro im rej Ri Ju renaaj kar mel̦el̦e ta eo eoon in ej kõnono kake. Etke? Kõnke rar watõk ri aelõñ ko me rar m̦wijm̦wij ãinwõt ro jeer im jatier im jab ãinwõt armej in aelõñ ko jet ekkar ñan eoon in. (Exodus 12:48, 49) Ñan waanjoñak ilo juon ukok in Baibõl̦ ilo Ester 8:17 ej ba: “Elõñ jãn ro ri aelõñ ko in ãne eo rar m̦wijm̦wij im rar erom Ri Ju.” Innem “aolepen ro jet” ear jitõñl̦o̦k ñan armej ro ilo Israel. Ear kitibuj Ri Ju ro im ri aelõñ ko rar m̦wijm̦wij. Eoon eo ej ba bwe rein renaaj erom armej ro Anij ear kũr er ro doon, ekoba “aolepen ri aelõñ ko,” me ej jitõñl̦o̦k ñan ri aelõñ ko im rar jab m̦wijm̦wij. Innem, uwaak eo ñan apañ eo ear wal̦o̦k ear alikkar ilo eoon in. Ear jab menin aikuj bwe ri aelõñ ko im rar kõn̦aan erom Kũrjin ren m̦wijm̦wij.

8. Etke Kũrjin ro im rej Ri Ju rar aikuj peran in kõm̦m̦ane pepe eo aer?

⁸ Naan in Anij im kajoor eo an Anij rar  jipañ Kũrjin rein rem̦ool ñan errã ippãn doon kõn juon pepe. (Jerbal 15:25) Meñe pepe eo aer emaroñ kar kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an Kũrjin ro im rej Ri Ju iioon matõrtõr, ak rein retiljek rar peran im l̦oore wõt naan in tõl ko rar pedped ioon Baibõl̦ eo.​—Jerbal 16:4, 5.

EAR ALIKKAR AER OKTAK

9. Ta juon iaan un ko unin an kar katak ko reriab del̦o̦ñ im kattoon kabuñ eo em̦ool? Ta juon iaan katak ko an Kũrjin ro im rar ikiri?

⁹ Rijjelõk Paul ear kanaan bwe ãlikin an rijjelõk ro mej, katak ko reriab renaaj del̦o̦ñtok im kattoon kabuñ eo em̦ool. (Riit 2 Tessalonika 2:3, 7.) Bareinwõt ro jet im ewõr aer eddo ilo eklejia eo renaaj kajekdo̦o̦n katak ko rem̦ool. (2 Timote 4:3) Paul ear kakkõl ro rar bõk eddon eklejia eo ilo raan ko an, im ba: “Jet iaami renaaj jutak, im kõnono men ko re ankeke, bwe ren kareel ro rũkal̦oor il̦o̦kaer.” (Jerbal 20:30) Juon bok (The New Encyclopædia Britannica) ej kwal̦o̦k juon iaan un ko unin an kar del̦o̦ñ katak ko reriab. Ej ba bwe jet Kũrjin ro me rar ekkatak katak ko an Ri Grik ro rar jino kãreiki men ko rar katak kaki ñan kõmel̦el̦eiki tõmak ko an Kũrjin ro. Men in ear kautiej bũrueer kõnke ear kalikkar aer mãlõtlõt. Bareinwõt, rar l̦õmn̦ak bwe men in emaroñ kõm̦m̦an bwe ri pegan ro remãlõtlõt ren oktak im erom Kũrjin. Ñan waanjoñak, juon iaan katak ko raorõk an Kũrjin ro im rar kãreiki l̦õmn̦ak ko an ri pegan ro im ikiri ej kõn wõn Jijej Kũraij. Baibõl̦ eo ej n̦aetan Jijej Nejin Anij, ak ro rar yokwi katak ko an Ri Grik ro rar ba Jijej ej Anij.

10. Ia eo ri tõl ro an kabuñ remaroñ kar lo uwaak in kajjitõk eo kõn wõn Kũraij?

¹⁰ Tokãlik, ri tõl ro an kabuñ rar kõbauwe kõn katak in ilo jet iaan kweilo̦k ko aer. Emaroñ kar pidodo aer lo uwaak in kajjitõk eo kõn wõn Jijej Kũraij ilo Jeje ko Rekwõjarjar, bõtab enañin aoleper rar jab l̦õmn̦ak bwe eaorõk Baibõl̦ eo. Ilo m̦ool, m̦okta jãn aer kar jino kweilo̦k ippãn doon, enañin aoleper em̦õj aer make kõm̦m̦an aer pepe kõn men in. Im ejjel̦o̦k juon men emaroñ ukot aer l̦õmn̦ak. Pepe ko rar kõm̦m̦ani ilo kweilo̦k ko aer rar jab pedped ioon Baibõl̦ eo.

11. Ta eo ear l̦apl̦o̦k an kar aorõk ippãn ri tõl ro an kabuñ ke rar kõm̦m̦ani pepe ko? Etke?

¹¹ Etke ear jab l̦ap an ri tõl ro an kabuñ kõjerbale Baibõl̦ eo ke rar kõm̦m̦ani pepe ko aer? Juon ri mãlõtlõt etan Charles Freeman ej ba bwe unin aer kar jab kõjerbale ej kõnke men eo Baibõl̦ eo ej ba ear jab rejetake l̦õmn̦ak eo aer bwe Jijej ej Anij. Naan ko make an Jijej rej kwal̦o̦k bwe Anij eutiejl̦o̦k jãn e. Ri tõl ro rar jab maroñ kariab naan ko an Jijej. Kõn men in, men eo ear l̦apl̦o̦k an aorõk ippãer ej m̦antin kabuñ im l̦õmn̦ak ko an armej ro im jab bok in Gospel ko. Ilo rainin bareinwõt, elõñ ri tõl ro an kabuñ rej watõk bwe eaorõkl̦o̦k naan ko an ro rar kajutõk juon kabuñ jãn Naan in Anij! Bõlen em̦õj am̦ kile men in ke kwaar kõnono ippãn juon eo ear jikuul̦ in kabuñ kõn katak eo kõn jilu anij ilo juon.

12. Ta eo ear l̦ap kilaan irooj eo an Rom kake?

¹² Ear l̦ap kilaan irooj ro an Rom ilo kweilo̦k ko an ri tõl in kabuñ. Ñan waanjoñak, juon ri kaki in college etan Richard E. Rubenstein ear je kõn ta eo ear wal̦o̦k ilo kweilo̦k eo ilo juon jikin etan Nicaea. Ear ba bwe irooj eo ekããl etan Constantine ear kanooj kam̦weiek ri tõl ro an kabuñ. Ilowaan wõt juon iiõ, ear karo̦o̦ll̦o̦k aolep men ko im kar bũki jãn er, ãinwõt im̦õn jar ko aer, jerbal ko aer im taitõl̦ ko aer. Ear lel̦o̦k ñan ri tõl rein jeraam̦m̦an ko me rekõn lel̦o̦k ñan ri pegan ro im rar bũrij. Tokjãn men in, ear l̦ap kilaan Constantine ilo pepe ko rar kõm̦m̦ani ilo kweilo̦k eo ilo Nicaea. Joñan an l̦ap kilaan l̦ein, emaroñ kar ukote jet iaan pepe ko. Charles Freeman ear je im ba bwe ãlikin kar kweilo̦k in, ear jino l̦apl̦o̦k wõt kilaan irooj in ilo kabuñ eo. Ear lel̦o̦k kajoor im maroñ ñan kabuñ eo im kobaik l̦õmn̦ak ko an make ñan katak ko an kabuñ eo.​—Riit Jemes 4:4.

13. Ilo am̦ l̦õmn̦ak, etke ri tõl ro an kabuñ rar jab errã ilo katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ im rar alikkar?

 ¹³ Ri tõl ro an kabuñ rar jab errã bwe Jijej Kũraij ej Nejin Anij, ak ear jab ãindein ippãn armej ro rettã. Etke? Ej kõnke armej rein rar lukkuun mel̦el̦e im tõmak men ko rar riiti ilo Baibõl̦ eo. Bõtab, kõnke ri tõl ro rar kõn̦aan jããn im maroñ eo me irooj eo ear maroñ lel̦o̦k ñan er, rar kajekdo̦o̦ne Baibõl̦ eo. Juon ri tõl in kabuñ ilo iien in etan Gregory jãn Nyssa ear kananaik armej ro rettã kõn aer kõnono kõn kabuñ. Rein rar ri wiakake nuknuk im m̦õñã, ro rej jenij m̦ani, im ri kam̦akoko ro. Ear jab em̦m̦an ippãn Gregory kõn an rein im elõñ ro jet kõmel̦el̦e im ba bwe Nejin eoktak jãn Jemen, im Jemen el̦apl̦o̦k jãn Nejin, im bwe kar kõm̦anm̦ane Nejin. Armej ro rar maroñ kõmel̦el̦e katak kein ikijjeen aer kõjerbale Baibõl̦ eo. Eñin men eo Gregory im ri tõl ro an kabuñ rar jab kõm̦m̦ane. Rein ren kar roñjake armej rein rettã!

“WIT” IM “TÃÕ” KO REJ JIM̦OR EDDEK IPPÃN DOON

14. Ewi wãween ad jel̦ã bwe aolep iien ear wõr jet Kũrjin ri kabit ro rem̦ool ioon lal̦ jãn iien ko an rijjelõk ro liktak?

¹⁴ Men eo Jijej ear ba ilo juon iaan waanjoñak ko an ej kalikkar ñan kõj bwe enaaj aolep iien wõr jet Kũrjin ri kabit ro rem̦ool ioon lal̦ in jãn iien ko an rijjelõk ro liktak. Ear keidi rein ñan “wit” ko im rar eddek ibwiljin “tãõ” ko. (Matu 13:30) Em̦ool bwe jejjab lukkuun jel̦ã wõn iaan armej ro ak kumi ko rej m̦õttan kumi in ri kabit ro. Bõtab, jejel̦ã bwe aolep iien ear wõr jet ro im rar peran in jojomare Naan in Anij im kam̦ool an riab katak ko an kabuñ. Jen etale jet waanjoñak ko kõn men in.

15, 16. Kwal̦o̦k kõn jet iaan em̦m̦aan ro im rar yokwe Naan in Anij.

¹⁵ Ewõr juon Bishop el̦ap an Katlik etan Agobard jãn Lyons ilo aelõñ in France im ear mour ikõtaan iiõ kein 779 im 840. Bishop in ear kananaik kabuñ ñan ekjab, im ajel̦o̦k m̦õn jar ko ñan armej ro rej ba rekwõjarjar ak saint, kab m̦anit ko an kabuñ eo im wãween aer kabuñ. Bar juon Bishop etan Claudius, eo ear bar mour ilo ejja iien eo an Bishop eo el̦ap Agobard, ear jab rejetake m̦anit ko an kabuñ eo im ear jab errã kõn aer jar ñan armej ro rej ba rekwõjarjar. Im bareinwõt ear jab errã kõn aer kabuñ ñan menin e ko. Ilo iiõ ko ilo 1001-1100, juon ri jipañ an Bishop etan Berengarius jãn Tours ilo France ear jum̦ae katak eo an Katlik bwe ilo kõjota eo an Irooj, Jijej ear ukot pilawã eo ñan lukkuun kanniõkin im ear ukot wain eo ñan lukkuun bõtõktõkin. Eñin unin kar kadiwõje ak jol̦o̦ke jãn kabuñ eo. L̦ein ear bareinwõt katakin ro jet bwe Baibõl̦ eo eaorõkl̦o̦k jãn m̦anit ko an kabuñ.

¹⁶ Bar ruo em̦m̦aan im rar yokwe katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ kar Piter jãn Bruys im Henry jãn Lausanne. L̦õm̦arein rar mour ilo iiõ ko ilo 1101-1200. Piter jãn Bruys ear make  bõjrak jãn an jerbal in bũrij. Etke? Ej kõnke ear jab tõmak bwe katak ko an Katlik rar rejetake Baibõl̦ eo, ãinwõt katak ko kõn aer peptaiji niñniñ ro, jar ñan ro remej, kabuñ ñan debwããl, im bwe Jijej ear ukot pilawã im wain eo ñan kanniõkin im bõtõktõkin. Ilo iiõ eo 1140, rar tile Piter ñan mej kõn an oktak tõmak eo an. Henry, juon monk, ear kananaik m̦anit ko rejakkar ilo kabuñ kab an bõd wãween aer kabuñ. Kar kalbuuji l̦ein ilo 1148 eo im ear pãd ilo kalbuuj m̦ae iien ear mej.

17. Ta ko Waldo im ro rũkal̦ooran rar kõm̦m̦ani?

¹⁷ Ilo iien eo rar m̦an Piter jãn Bruys, ear l̦õtak juon armej me tokãlik ear l̦ap an kajeded katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ im joñak eo an ear l̦ap an jelõt ro jet. Last name eo an l̦ein ej Valdès, ak Waldo. Ear jab jikuul̦ in kabuñ ãinwõt kar Piter jãn Bruys im Henry jãn Lausanne. Bõtab, l̦ein ear kanooj kaorõk Naan in Anij. Joñan an l̦ap an kaorõke ear wiakake men ko m̦weien im ear kõm̦m̦an bwe ren ukot jet bok ko ilo Baibõl̦ ñan kajin eo me armej ro rettã rar kõjerbale ilo turõk turear ilo France. Jet rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rar roñ m̦ool eo ilo Baibõl̦ ilo kajin eo aer make. Joñan aer m̦õn̦õn̦õ rar aji men ko m̦weier im kõjerbal iien im maroñ ko aer ñan kõnono ippãn ro jet kõn m̦ool eo ilo Baibõl̦. Ri tõl ro an kabuñ rar kanooj dike men in. Ilo iiõ eo 1184, bata eo an Katlik ear jol̦o̦k em̦m̦aan rein kab kõrã rein rekijejeto jãn kabuñ eo im bishop eo ear jab kõtl̦o̦k aer ro̦o̦l ñan m̦oko im̦wier. Tokãlik kar n̦aetan armej rein Waldenses ak rũkal̦ooran Waldo. Ilo m̦ool, men in rar iioone ear jipañ kajeded m̦ool eo ilo Baibõl̦ ñan jikin ko jet. Ejjabto, ear lõñ jikin ko ilo Europe me armej ro ie rar l̦oor Waldo, Piter jãn Bruys, im Henry jãn Lausanne ekoba ro jet im rar kõjenolo̦k er make jãn kabuñ eo. Elõñ buki iiõ ko tokãlik, ro jet rar jojomare Baibõl̦ eo: John Wycliffe (bõlen ear mour ikõtaan 1330 ñan 1384), William Tyndale (bõlen ear mour ikõtaan 1494 ñan 1536), Henry Grew (ear mour jãn 1781 l̦o̦k ñan 1862), im George Storrs (ear mour jãn 1796 l̦o̦k ñan 1879).

“NAAN IN ANIJ EBAN LOKJAK”

18. Ewi wãween an kar Kũrjin ro retiljek katak Baibõl̦ eo ilo 1800 jim̦a ko? Etke ear juon wãween em̦m̦an ñan katak?

¹⁸ Ro rar kõjdate katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ rar jab maroñ bõbrae an ajeeded katak kein rem̦ool. Ilo 2 Timote 2:9 (UBS) ej ba: “Naan in Anij eban lokjak.” Ilo iiõ eo 1870, juon kumi in ri katak Baibõl̦ ro retiljek rar jino kajjioñ in pukot m̦ool eo. Ewi wãween aer kar katak? M̦okta, juon ear bõklõñtak juon kajjitõk kõn juon men. Innem aoleper rar kõnono kake. Tokãlik, rar riiti aolep eoon ko me rar ekkejell̦o̦k ñan men eo rar kõnono kake. Innem, ãlikin aer errã ippãn doon kõn wãween an eoon kein rejetake doon, rar kããlõt uwaak eo im rar je. Men in ear juon wãween em̦m̦an ñan katak kõnke rar l̦oor joñak eo an rijjelõk ro im em̦m̦aan ro rerũtto ilo raan ko an rijjelõk ro. Kumi in ri katak Baibõl̦ rein ilo 1800 jim̦a ko me tokãlik kar n̦aetaer Ri Kõnnaan ro an Jeova rar kanooj lale bwe tõmak ko aer ren pedped wõt ioon Baibõl̦ eo. Ad jel̦ã men in el̦ap an kakajoor kõj.

19. Ta unin tõl eo an 2012, im etke ekkar im ejejjet?

¹⁹ Tõmak ko ad rainin rej pedped wõt ioon Baibõl̦ eo. Eñin unin Kumi eo Ej Tõl Ri Kõnnaan ro an Jeova rar kããlõt naan ko an Jijej ilo Jon 17:17 bwe en unin tõl eo an 2012. Eoon in ej ba: “Am̦ in naan m̦ool eo.” Aolep ro im rekõn̦aan bwe Anij en buñbũruon ippãer rej aikuj mour ekkar ñan katak ko rem̦ool. Innem kõj aolep jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kamaat joñan ad maroñ ñan kõtl̦o̦k bwe Naan in Anij en tõl kõj.

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 12]

Unin tõl eo an 2012: “Am̦ in naan m̦ool eo.”​—Jon 17:17

[Pija eo ilo peij 11]

Waldo

[Pija eo ilo peij 11]

Wycliffe

[Pija eo ilo peij 11]

Tyndale

[Pija eo ilo peij 11]

Grew

[Pija eo ilo peij 11]

Storrs