Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Ovakristau Votyotyili Vena Onthilo Nondaka ya Huku

Ovakristau Votyotyili Vena Onthilo Nondaka ya Huku

Ovakristau Votyotyili Vena Onthilo Nondaka ya Huku

“Ondaka yove otyili.”—JOÃO 17:17.

1. Etyi watomphola Nombangi ya Jeova otyikando tyotete, oityi watala okuti tyelikalela nonongeleya ononkhuavo?

 SOKA kotyikando tyotete watomphola Nombangi imwe ya Jeova. Oityi uhinangela konthele yetompho olio? Ovanyingi vapondola okukumbulula okuti: ‘Nahuvile okutala onkhalelo Ombangi akumbulula omapulo ange aeho Nombimbiliya.’ Tuahambukwa unene etyi tuanoñgonoka evangelo lia Huku konthele yoohi, netyi tyipita nonthue putyina tunkhia, netyi matyikapita komutwe wandyila no vetu vokuankhia!

2. Omahunga patyi una pala okupanda Ombimbiliya?

2 Putyina tulilongesa, tunoñgonoka okuti Ombimbiliya ina vali ovipuka ovinyingi tyipona vala okukumbulula omapulo etu konthele yomuenyo, no nonkhia, netyi matyikapita komutwe. Tuhimbika okupanda Ombimbiliya mokonda omukanda umwe utukuatesako unene. Onondonga Mbombimbiliya apeho mbukuatesako ovanthu. Vana vembulandula nawa mavakala nehambu nomuenyo omuwa. (Tanga Salmo 1:1-3.) Ovakristau votyotyili apeho vetavela, okuti Ombimbiliya ‘ha ndakako yomunthu. Mahi, tyotyili ondaka ya Huku.’ (1 Tessalonicenses 2:13) Okupitulula omuenyo wovanthu vokohale matyilekesa oñgeni vana ankho vena onthilo Nondaka ya Huku velikalela navana vehena onthilo nayo.

OTYITATEKA TYIMWE TYEPUIYA TYATETULULWA

3. Otyitateka patyi tyahandele okunyona ewaneko mewaneno lio Vakristau? Omokonda yatyi ankho katyapepukile okutyitetulula?

3 Etyi papita omanima 13 tunde etyi Korneliu Osindiyu yotete alembulwa, pamoneka otyitateka tyimwe tyahandele okunyona ewaneko mewaneno lio Vakristau. Onosindiyu ononyingi vakala Ovakristau. Okuti ovalume tyina nkhele vehenembatisalwe ankho vesukisa okupita ekuendye ngetyi ankho tyilinga ova Judeu? Epulo olio ko mu Judeu ankho kaliapepukile okulikumbulula. Ova Judeu valandula Otyitumino ankho kavanyingila mondyuo yomunthu Osindiyu. Inkha kavanyingila, tyotyili nalumwe mavatale Osindiyu ngatyina omukuatate wavo. Ovakristau ova Judeu ankho vamonesuale ononkhumbi ononene etyi vasapo ongeleya yavo. Inkha pahe vetavelele Onosindiyu ngo vakuatate vavo, otyo ñgeno tyaeta vali ovitateka pokati Kovakristau nongeleya yova Judeu.—Gálatas 2:11-14.

4. Ovalie vaihanwa opo vatetulule otyitateka? Omapulo patyi vamwe hamwe valinga konthele oyo?

4 Menima 49 P.K., ono apostolu novakulu ova Judeu mo Jelusalei, “veliongiya opo velipakelemo konthele yotyitateka otyo.” (Atos 15:6) Meliongiyo liavo kavapopile ovipuka vionongeleya vihelikuatele Nombimbiliya, mahi vapopia konthele yomalongeso Ombimbiliya. Kese umwe wapopia etyi asoka. Okuti pokutetulula otyitateka otyo, valinga okapungulula ine okutala komasuka avo? Okuti ovakulu ovo vakevelela alo ovipuka mo Isilayeli vipoleya opo vetyivile okutokola? Ine vetavela vala kotyipuka ovo vehetavela okuti otyili opo otyitateka tyitetululwe?

5. Omononkhalelo patyi mbakolela eliongiyo mo Jelusalei mo 49 P.K. ankho lielikalela nomaliongiyo onongeleya?

5 Momaliongiyo ononkhalamutwe mbonongeleya, ovikando ovinyingi vetavela kotyipuka vehei nawa opo vala vamanuhule liwa. Vamwe vahongiliya vakuavo opo vetavele etyi vapopia. Mahi, otyo hatyoko tyalingilwe meliongiyo mo Jelusalei. Ovo Valinga etokolo lietavelwa naaveho. Oñgeni vetyivila? Omokonda namphila ankho vena omalusoke elikalela, aveho ankho vena onthilo Nondaka ya Huku, iya valandula Ovihonekwa opo vatetulule otyitateka.—Tanga Salmo 119:97-101.

6, 7. Oñgeni ono apostolu novakulu valandula Ovihonekwa opo vatetulule otyitateka tyekuendye?

6 Onondaka mu Amós 9:11, 12, mbakuatesileko okutetulula otyitateka. Onondaka ombo mbahonekwa mu Atos 15:16, 17, mbati: “Mandyikondoka andyipindulapo ekaka lia David, liatoka. Omiti viatyo mandyivitungu vali nawa, andyivikatula. Opo vana vasalapo vaovole Jeova nombili, kumwe novanthu vomalongo aeho, ovanthu vaihanwa enyina liange, otyo tyapopia Jeova.”

7 Umwe upondola okupopia okuti: ‘Mahi, otestu oyo kaipopi okuti Onosindiyu vokuetavela kavesukisile okupita ekuendye.’ Otyo otyili. Mahi, Ovakristau ova Judeu ongotyo vetyinoñgonoka. Ovo ankho kavatale Onosindiyu vapita ekuendye ‘ngovanthu vovilongo’ mahi ngo vakuatate vavo. (Êxodo 12:48, 49) Mongeleka, Ombimbiliya Septuaginta, de Bagster yapitiya Ester 8:17 okuti: “Onosindiyu ovanyingi vapita ekuendye, avakala ova Judeu.” Ngotyo, Ovihonekwa viayandyuluka nawa tyina vipopia okuti vana mavakala mondyuo yo Isilayeli (ova Judeu no vokuetavela efendelo lio va Judeu vapita ekuendye) kumwe “novanthu vomalongo aeho” (Onosindiyu vahapitile ekuendye) mavakala ovanthu veke pala enyina lia Huku. Onosindiyu vahanda okukala Ovakristau ankho kavesukisile okupita ekuendye.

8. Omokonda yatyi Ovakristau vesukisile okukola omutima opo valinge etokolo valinga?

8 Ondaka ya Huku nospilitu yae, viakuatesileko Ovakristau ovo vombili “okulitavela pokati.” (Atos 15:25) Namphila etokolo liavo ñgeno liatuala Ovakristau ova Judeu okumoneswa vali ononkhumbi, ovanthu ovo vekolelo valandula ehongolelo Liombimbiliya nomutima wakola.—Atos 16:4, 5.

OMALONGESO AYANDYULUKA NAWA

9. Omokonda yatyi omalongeso omatutu anyonena efendelo liotyotyili? Elongeso patyi liakolela lio Vakristau lianyonwa?

9 Apostolu Paulu wapopile okuti konyima yononkhia mbono apostolu, ekolelo lio Vakristau malinyonwa nomalongeso omatutu. (Tanga 2 Tessalonicenses 2:3, 7.) Puvana ankho vehetavela “elongeso liotyotyili,” vamwe ankho vena ovilinga mewaneno. (2 Timóteo 4:3) Paulu walondolele ovakulu vewaneno kononthiki mbae okuti: “Pokati kenyi muene, mapakatuka ovalume, iya avapopi ovipuka viahaviukile opo vakokele ovalongwa kuvo.” (Atos 20:30) Omukanda umwe wapopia omokonda yatyi kuakalela omalongeso omatutu. Wati Ovakristau vamwe valongeswa ounongo mo Gresia, vahimbika okusoka okuti vesukisa okupopila vakuavo ekolelo liavo ngetyi valongeswa, otyo tyevekalesa nawa konthele younongo wavo iya ankho vasoka okuti matyikuatesako vana vehevakristau okutavela okukala Ovakristau. Ovo vanyona elongeso liakolela konthele ya Jesus Kristu. Ombimbiliya ipopia okuti oe Omona wa Huku, mahi vana vehole ounongo wo Gresia valongesa okuti oe o Huku.

10. Opi ononkhalamutwe mbonongeleya ñgeno vavasa ekumbululo konthele ya Kristu?

10 Otyitateka otyo tyapopiwa unene momaliongiyo omanyingi onongeleya. Ovo ñgeno vavasa liwa ekumbululo Movihonekwa konthele ya Jesus Kristu, mahi ovanyingi puvo kavasokele okuti etyi Ombimbiliya ipopia ankho tyakolela. Tyotyili, ovanyingi ankho vatokolale etyi nkhele eliongiyo liavo lihenehimbike, iya natyimwe ankho tyipondola okupilulula olusoke luavo. Omatokolo alingwa momaliongiyo oo, ankho kaapopi natyike konthele Yombimbiliya.

11. Omatokolo ononkhalamutwe mbonongeleya ahongiliyua navalie? Omokonda yatyi vetyilingila?

11 Omokonda yatyi vahaundapesa Ombimbiliya tyina valinga omatokolo? Omunongo Charles Freeman wakumbulula okuti omokonda etyi Ombimbiliya ipopia katyilikuate nolusoke luavo luokuti Jesus o Huku. Jesus monondaka mbae walekesa okuti Huku omunene vali kwe. Moluotyo, palavo oviso vionongeleya nomalusoke avana vena outumini ankho viakolela vali tyipona ono Evandyeliu. Alo hono, ononkhalamutwe ononyingi mbo nongeleya vasoka okuti onondaka mbavana vaihanwa okuti Ovohe Vonongeleya, mbakolela vali tyipona Ondaka ya Huku! Inkha lumwe wapopiliale nomulongwa wongeleya konthele yelongeso Lioutatu Ukola, tyafuile wetyimona.

12. Oñgeni Constantino ahongiliya ongeleya?

12 Ovatumini vo Roma ankho vahongiliya unene omaliongiyo oo. Mongeleka, Omulongesi Richard E. Rubenstein wahoneka konthele yetyi tyapita Meliongiyo lio Nicéia, okuti: “Constantino omutumini omupe, wapanda nokuavela olumono olunyingi [onombisipu]. Etyi pehenelambe enima, oe wevekondolela atyiho ankho vapolwa, onongeleya mbavo, novilinga viavo, nomanyina enkhimano. Waavela onombisipu enkhimano ankho lipewa ovanakwa vonongeleya kohale.” Moluotyo, Constantino ankho uhongiliya unene omatokolo alingwa Meliongiyo lio Nicéia, alo umwe ankho upondola okuepilulula.” Charles Freeman wahoneka okuti konyima yeliongiyo olio, Constantino wahimbika okuhongiliya unene ongeleya. Oe waavelele epondolo enene Ongeleya nokuhongiliya omalongeso ayo.—Tanga Tiago 4:4.

13. Omokonda yatyi ononkhalamutwe mbonongeleya vehetavelela otyili tyayandyuluka Tyombimbiliya?

13 Namphila ononkhalamutwe mbonongeleya kavetyivili okunoñgonoka olie Jesus Kristu, ovanthu ovanyingi vehelilongesile unene mosikola vetupu otyitateka otyo. Mokonda, ovanthu ovo vanoñgonoka nawa nokutavela etyi vatanga Movihonekwa. Mahi, ononkhalamutwe mbonongeleya nkhele vahanda onombongo nepondolo vapewa novatumini, moluotyo vatomba Ombimbiliya. Gregório Nissa wali onkhalamutwe yongeleya pomuvo opo, wapopia oñgeni ovanthu vahalongesilwe unene, ovalandesi vovikutu, novakumani vonombongo, navana vaundapela onongeleya opo vafetwe, vapopia konthele yongeleya. Gregório ankho kahambukwa netyi ovanthu ovo vapopia okuti Omona welikalela na Tate, iya Tate omunene vali Komona, iya Omona watungwa tyihena ombatelo yotyipuka natyike. Ovanthu ovo vokuehelilongesile unene, vaundapesa Ombimbiliya pala okuhangununa ovipuka ovio. Otyo otyipuka tyimwe Gregório Nissa no nonkhalamutwe mbonongeleya ankho vahalingi. Ovo ankho vesukisa okutehelela kovanthu ovo vahalongesilwe unene!

“OTILIKU” “NEVU” VIEKULILA KUMWE

14. Oñgeni tutyii okuti apeho kuna Ovakristau vamwe ovalembulwa votyotyili pano pohi tunde kohale?

14 Monthengele-popia, Jesus wapopia okuti okupolelela pomuvo wo Vakristau votete alo kononthiki mbetu, apeho makukala Ovakristau ovalembulwa pano pohi. Oe weveeleka “notiliku” yekulila pokati “kevu.” (Mateus 13:30) Tyotyili katutyii nawa ovanthu patyi valingile onthele yovalembulwa. Mahi tutyii okuti apeho kuali ovanthu vokuakola omutima, vaamenene Ondaka ya Huku, nokuhololola omatutu alongeswa nonongeleya. Matupopi onongeleka mbumwe.

15, 16. Ovalie ovalume vamwe vaamenene Ondaka ya Huku?

15 Onkhalamutwe yongeleya Agobard woko Lyons ko França wakaleleko komanima 779-840 P.K., wapopia okuti onongeleya ankho mbulinga otyipuka tyahaviukile, okufenda ovilolo nono sandu. Ombisipu Cláudio waliko kononthiki mba Agobard, nae waanyene oviso vionongeleya, notyituwa tyokulikuambela ko nosandu novipuka ovikuavo. Onkhalamutwe yongeleya, Berengário Tours ko França, wapolua mongeleya mokonda waanya elongeso lio Katolika liokuti tyina valia o hóstia, oyo ipiluluka olutu lwa Jesus. Tupu walongesa okuti Ombimbiliya yavilapo vali koviso vionongeleya.

16 Okulandulako, kuamoneka ovanthu vevali ankho vehole otyili Tyombimbiliya, Peter Bruys na Henry Lausanne. Peter wayekapo ovilinga viounakwa, mokonda ankho ketavela omalongeso o Katolika okumbatisala omalukembe, nokuti o hóstia ipiluluka olutu lwa Jesus, nokulikuambela ko vokuankhia, nokufenda ekulusu. Mo 1140, Peter wayokua alo ankhia mokonda yomatavelo ae. Henry onkhalamutwe imwe yongeleya, waanyene ovituwa ovivi ankho vilingwa mongeleya vihelikuatele Nombimbiliya. Menima lio 1148 wakuatua akala apeho mokaleya.

17. Ovipuka patyi viakolela vialingilwe na Valdo novalanduli vae?

17 Etyi Peter Bruys aipawa, kuatyitwa omunthu umwe wakuatesako unene okuyandyanesa otyili Tyombimbiliya. Enyina liae ankho o Valdès, ine Valdo. a Oe kalongesilwe mongeleya nga Peter Bruys na Henry Lausanne, mahi ankho upanda unene Ondaka ya Huku, alandesa omalumono ae opo apitiye Ombimbiliya melaka ankho lipopiwa novanthu ovanyingi ko França. Vamwe ankho vahambukwa unene okutehelela ondaka Yombimbiliya melaka liavo muene, navo avalandesa omalumono avo aveliave pala okupopila vakuavo otyili Tyombimbiliya. Ononkhalamutwe mbonongeleya kavahambukilwe notyo. Mo 1184, ovalume ovo novakai vombili, konyima vaihanwa okuti Valdenses, avataatwa mongeleya no papa, ombisipu aiheveyeke vali okukondoka komaumbo avo. Otyo tyevekuatesako okuyandyanesa ondaka Yombimbiliya kononthele ononkhuavo. Ovalanduli va Valdo, na Peter Bruys na Henry Lausanne novakuavo vatunda mongeleya, vapondola okuvasiwa ko Europa. Ovakuavo vaamenene otyili Tyombimbiliya ovava: John Wycliffe (wakaleleko mo 1330-1384), William Tyndale (wakaleleko okupolela mo 1494-1536), Henry Grew (wakaleleko mo 1781-1862), na George Storrs (wakaleleko mo 1796-1879).

“ONDAKA YA HUKU KAYAKUTILWE”

18. Oñgeni ovalongwa votyotyili Vombimbiliya kohale ankho velilongesa Ombimbiliya? Omokonda yatyi oyo ankho onkhalelo ongwa yokulilongesa?

18 Onondyale Mbombimbiliya kavetyivilile okutyilika ovanthu okuyandyanesa otyili Tyombimbiliya. 2 Timóteo 2:9 yati: “Ondaka ya Huku kayakutilwe.” Mo 1870, ovalongwa votyotyili Vombimbiliya, vahimbika okuovola otyili. Oñgeni ankho velilongesa? Umwe ankho ulinga epulo. Iya avatomphola konthele yepulo olio. Avaovola onotestu ambuho mbelikuata nonthele oyo, iya tyina vamatale okuti onotestu mbelikuata, avatokola ekumbululo avelihoneka. Tyitupameka okunoñgonoka okuti ngetyi tyalingile ono apostolu novakulu pomuvo wo Vakristau votete, ovanthu ovo vekolelo, konthyulilo yo 1800 vatokola okupola omatavelo avo Mondaka ya Huku.

19. Oipi otestu yenima lio 2012, iya omokonda yatyi otestu oyo yakolela unene?

19 Hono omatavelo etu aeho atunda Mombimbiliya. Moluotyo, Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova, vaholovona onondaka ombu mba Jesus pala otestu yenima 2012: “Ondaka yove otyili.” (João 17:17) Aveho vahanda okupandwa na Huku vena okuendela motyili. Moluotyo, atuho tutualeiko okulinga ononkhono opo tuhongolelwe Nondaka ya Huku.

[Onondaka Poutoi]

a Valdès pamwe ankho wihanua okuti Pierre Valdès, ine Pedro Valdo, mahi nawike ankho utyii nawa olipi enyina liae muene.

OVOLA ONONTHELE OMBU:

․․․․․

Oñgeni eliongiyo lialingilwe mo Jelusalei mo 49 P.K. lielikalela nomaliongiyo onongeleya?

․․․․․

Ovalie ovalume vamwe vaamenene Ondaka ya Huku?

․․․․․

Oñgeni Ovakristau vekolelo ankho velilongesa Ombimbiliya konthyulilo yo 1800 iya omokonda yatyi oyo ankho onkhalelo ongwa yokulilongesa?

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 12]

O testu yetu yenima lio 2012 yati: “Ondaka yove otyili.”—João 17:17

[Olutalatu pefo 11]

Valdo

[Olutalatu pefo 11]

Wycliffe

[Olutalatu pefo 11]

Tyndale

[Ehangununo liolutalatu pefo 11]

Grew

[Ehangununo liolutalatu pefo 11]

Storrs