D yɩ gũudb wa a Zezi tʋm-tʋmdbã
D yɩ gũudb wa a Zezi tʋm-tʋmdbã
“Bɩ y pa ka n gũ ne maam.”—MAT. 26:38.
1-3. Bõe n maan yʋng ning b sẽn yõk a Zezi wã tɩ wilgdẽ t’a tʋm-tʋmdbã pa tõog n gũ, la bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ b rɩka yam b kongrã pʋgẽ?
TAGS-Y n ges-y bũmb ning sẽn maan yʋng ning b sẽn yõk a Zezi wã. A kẽnga Gɛtsemane tɩɩsã zĩigẽ sẽn be Zerizalɛm yaangã. Yaa zĩig a sẽn da nong n kẽnda. A kẽnga be ne a tʋm-tʋmdb nins sẽn kell n pa ne-a wakat fãa wã. A Zezi ra mii yɛl nins sẽn na n paam-a rẽ poor bilfã, n da baood zĩig neb sẽn ka be n na n pʋʋse.—Mat. 26:36; Zã 18:1, 2.
2 B sẽn ta wã, a peega tʋm-tʋmdb a tãab tɩ b zãag zĩig bilfu. Yɩɩ a Pɩɛɛr ne a Zak la a Zã. A tɩ yeel-b-la woto: “Bɩ y pa ka n gũ ne maam.” Dẽ poore, a bas-b lame n kẽng taoor n na n tɩ pʋʋse. A sẽn lebg n wa wã, a mikame t’a zo-rãmbã gõe hal sõma. La a le yeel-b-la woto: “Bɩ yãmb gũ.” Rẽ poore, a lebg n waa naoor a yiib tõr n mik tɩ b gõeyã! D tõe n yeelame tɩ yʋn-kãnga, tʋm-tʋmdbã fãa ra pa segl b mens n na n gũ yɛl nins sẽn da watã ye. Bala, b fãa wa n zoe n basa a Zezi!—Mat. 26:38, 41, 56.
3 Yaa vẽeneg tɩ tʋm-tʋmdbã sũy wa n sãama b sẽn pa tõog n gũ wã yĩnga. La b rɩka yam b kongrã pʋgẽ tao-tao. Tʋʋm sebrã wilgame tɩ rẽ poore, b kõo mak-sõng gũubã wɛɛngẽ. Sãmbg sẽn ka be, b tẽed-n-taasã rɩka b togs-n-taare. Yaa rũndã-rũndã la d segd n gũ n yɩɩd pĩndã. (Mat. 24:42) Woto yĩnga, bɩ d gom sagls a tãab yell masã. Yaa sagls Tʋʋm sebrã sẽn kõt-d gũubã wɛɛngẽ.
B RA GŨUDAME TƖ B WILG ZĨIG NING B SẼN NA N MOONE
4, 5. Wãn to la vʋʋsem sõngã wilg a Poll ne a tũud-n-taasã sore?
4 Pipi saglgã yaa t’a Zezi tʋm-tʋmdbã ra gũudame tɩ b wilg-b zĩig ning b sẽn na n moone. Tʋʋm sebrã kibar a ye pʋgẽ, b wilgda a Zezi sẽn da tũnug ne vʋʋsem sõngã a Zeova sẽn kõ-a wã to-to, n wilg tʋm-tʋmd a Poll ne a tũud-n-taas sore, so-toak sẽn pa wõnd a taab sasa. (Tʋʋ. 2:33) Bɩ d lebg n tẽeg kibarã.—Karm-y Tʋʋm 16:6-10.
5 A Poll ne a Sɩlas la a Tɩmote ra yii Listr sẽn be Galasi soolmã nug-goabgã n na n tog sore. Rasem a wãn poore, b yeka Rom so-kõodr a ye sẽn teesd wĩndg sẽn lʋɩtẽ sẽnese, n debd Aazi soolmã tẽng ning nebã sẽn waoog n yɩɩdã. B ra rat n dɩka so-kãng n tɩ taas Kirist koɛɛgã soolem kãng tẽnsã neb tusa wã. La bũmb n gɩdg-b tɩ b ra kẽng be ye. Vɛrse a 6 soabã yeta woto: “Sɩɩg sõng sẽn gɩdg bãmb tɩ b ra moon Wẽnnaam koɛɛgã Aazi soolem, bãmb pɩʋʋga Firzi ne Galasi tẽngã.” Biiblã wilgame tɩ vʋʋsem sõngã gɩdga so-toagdbã tɩ b ra moon koɛɛgã Aazi soolmẽ wã, n pa wilg a sẽn gɩdg-b to-to wã ye. A Poll ne a tũud-n-taasã bãngame t’a Zezi tũnugda ne vʋʋsem sõngã n na n wilg-b t’a ratame tɩ b moon zĩig a to.
6, 7. a) A Poll ne a tũud-n-taasã sẽn wa n kolg Bitini wã, bõe n maane? b) Bõe la so-toagdbã yãk yam n maane, la baasa wãna?
6 Yɛ la a Poll ne a tũud-n-taasã tees-yã? Vɛrse a 7 soabã wilga woto: “Bãmb sẽn kolg Misi, bãmb dat n kẽe Bitini, la a Zezi sɩɩgã ka sak tɩ bãmb kẽ ye.” B sẽn gɩdg a Poll dãmb tɩ b ra moon Aazi soolmẽ wã, b kẽngame tɩ b na n moon Bitini soolmã tẽns sẽn be nug-rɩtgã. La b sẽn wa n kolg Bitini wã, a Zezi le tũu ne vʋʋsem sõngã n gɩdg-ba. Tõe tɩ b ra pa le mi b sẽn segd n maaneg masã ye. B ra mii b sẽn segd n moon koɛɛg ningã, b sẽn segd n moon-a to-to, la b ra pa mi b sẽn tog n moon zĩig ningã ye. D tõe n kʋmsa bũmb ning sẽn paam a Poll dãmbã ne makre. B wẽe Aazi soolmã kʋɩleng tɩ b pa pak n kõ-b ye. Rẽ poore, b tɩ wẽe Bitini soolmã kʋɩlenga, tɩ be me pa pak ye. La rẽ yĩnga b basame n pa le wẽ kʋɩleng bɩ? Yaa vẽeneg tɩ b pa bas ye!
7 A Poll ne a tũud-n-taasã yãka yam n maan bũmb sẽn tõe n ling-yã. Vɛrse a 8 wã yeta woto: “Dẽ, bãmb looga Misi n ta Torwas.” B lebg n teesa wĩndg sẽn lʋɩtẽ, n pɩʋʋg tẽnse, n kẽng kilo 563 zĩigẽ n ta Torwas tẽngã sẽn be mogrã noorã. Be, b ra tõe n dɩka batayo n kẽng Masedoan nana-nana. B sẽn ta Torwasã, b wẽe kʋɩleng naoor a tãab-n-soaba, la so-kãngã, b paka yaleng n kõ-ba! Vɛrse a 9 soabã wilga bũmb ning sẽn maan dẽ poorã, n yeel woto: “Yʋngo, a Poll yãa bõn-makre. Masedoan dao a ye n wa yẽ nengẽ n kos yẽnda woto: ‘Wa-y Masedoan soolem n wa sõng tõndo.’” Wakat kãnga, a Poll bãnga b sẽn segd n moon zĩig ningã. Tao-tao bala, b kẽe koom koglg n loog Masedoan.
8, 9. A Poll so-toakã sẽn yɩ to-to wã wilgda tõnd bõe?
8 Sagl-bʋg la kiba-kãngã kõt tõndo? Yaa a Poll sẽn wa n dɩk sor n na n kẽng Aazi wã bal la vʋʋsem sõngã yaool n sɩng-a sor-wilgri. Leb n yaa a Poll sẽn wa n kolg Bitini wã bal la a Zezi yaool n le wilg-a sor ne vʋʋsem sõngã maasem. Sẽn na n baase, yaa a Poll sẽn ta Torwasã bal la a Zezi yaool n yeel-a t’a segd n sãaga Masedoan. A Zezi sẽn yaa tigingã Zusoabã tõe n maana woto me ne tõnd rũndã-rũndã. (Kol. 1:18) Wala makre, y tõe n magdame n dat n lebg so-pakda, wall y rat n kẽng n tɩ moon koɛɛgã zĩig koe-moondbã sẽn pa waooge. La tõe tɩ yaa y sẽn na n wa maan bũmb takɩ sẽn na yɩl n pids y magbã bal la a Zezi na n yaool n wilg-y sor ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã maasem. D rɩk makre: Mobill sã n yas zĩ-yɛnga, rẽ yĩnga a sofɛɛrã tõe n wẽn-a lame t’a kẽng goabg wall rɩtg sɩda? Yaa tõnd me sã n wa maand bũmb n dat n yalg d koe-moonegã bal la a Zezi na n yaool n wilg tõnd d sẽn tog n maanega.
9 La y modgrã sã n pa yãkd neng tao-tao yẽ? Rẽ yĩnga y segd n komsa raoodo, n tẽed tɩ vʋʋsem sõngã pa wilgd-y sor bɩ? Tẽeg-y t’a Poll me sega zu-loeese. La a kell n talla mooneg zĩig gẽesgo, n wẽed kʋɩlense, hal n wa yã kʋɩleng sẽn pake. Yãmb me sã n pẽdgd n baood ‘kʋɩlen-kãseng sẽn pak y taoor’ tɩ y tõe n paam n tʋm Rĩungã tʋʋm n paase, y na n yãame.—1 Kor. 16:9.
B RA GŨUDAME LA B WƖNGD NE PƲƲSGO
10. Bõe n wilgd tɩ sẽn na yɩl n tõog n ket n gũudẽ, pʋʋsgã yaa tɩlae?
10 Masã, bɩ d bao n bãng saglg a yiib-n-soab pipi kiris-nebã mak-sõngã sẽn kõt tõnd gũubã wɛɛngẽ wã: B ra gũudame la b wɩngd ne pʋʋsgo. (1 Pɩɛ. 4:7) Yɩl n tõog n ket n gũudẽ, pʋʋsgã yaa tɩlae. Tẽeg-y tɩ nand tɩ b wa yõk a Zezi Gɛtsemane tɩɩsẽ wã, a yeela a tʋm-tʋmdb a tãab woto: ‘Bɩ yãmb gũ la y pʋʋse.’—Mat. 26:41.
11, 12. Bõe yĩng t’a Herood nams kiris-nebã, la wãn to la a maan dẽ?
11 A Pɩɛɛr sẽn zĩnd be baraarã wa n sega zu-loees sẽn kɩt t’a bãng pʋʋs ne f sũur fãa wã yõodo. (Karm-y Tʋʋm 12:1-6.) Kibarã sɩngrẽ, b wilgame t’a Herood bao n na n nooga zʋɩf rãmbã sũuri, n yik n sɩng kiris-nebã namsgo. Tõe t’a Herood da miime t’a Zak yaa tʋm-tʋmd sẽn da pẽe a Zezi wʋsgo. Rẽ n so t’a kɩt tɩ b kʋ-a “ne sʋʋga.” (Vɛrse a 2) Dẽnd tigingã neb konga tʋm-tʋmd b sẽn da nong wʋsgo. Ad woto sɩd maka saam-biisã tẽebo!
12 Rẽ poore, bõe la a Herood maan-yã? Vɛrse a 3 wã yeta woto: “Yẽ sẽn yã tɩ yãoã nooma Zʋɩf rãmbã, yẽ kell n maaname n yõk a Pɩɛɛr me.” La b yaool n da zoe n paga tʋm-tʋmdbã roogo, tɩ Wẽnnaam yiis-b ne yel-solemde. A Pɩɛɛr zĩnda b sʋka. (Tʋʋ. 5:17-20) Tõe t’a Herood da mii rẽ tiiri. Rẽ n so tɩ nin-kãngã sẽn da yaa sɩlem soabã maan a sẽn tõe fãa sẽn na yɩl t’a Pɩɛɛr da le põs ye. A kɩtame tɩ “sodaas piig la a yoob gũ yẽnda n dees taab naas-naase, sẽn na yɩl tɩ Pakã sã n loog bɩ b yiis-a n kõ nebã.” (Vɛrse a 4) Yãmb we n tags n gese! A Herood kɩtame tɩ b naag a Pɩɛɛr ne sodaas a 2 n sog ne bãense, la a kɩt tɩ sodaas 16 gũud-a wĩndg la yʋng n deesd taaba, sẽn na yɩl t’a ra fãag ye. A Herood da gũudame tɩ Pakã loog t’a yiis a Pɩɛɛr n wilg kʋʋngã la a kɩt tɩ b kʋ-a, sẽn na yɩl n noog nebã sũuri. Bõe la a Pɩɛɛr tẽed-n-taasã ra tõe n maan yel-pakr a woto pʋgẽ?
13, 14. a) B sẽn wa n yõk a Pɩɛɛrã, bõe la tigingã neb maan-yã? b) A Pɩɛɛr tẽed-n-taasã sẽn maan bũmb ningã wilgda tõnd bõe pʋʋsgã wɛɛngẽ?
13 Tigingã neb ra mii bũmb ning b sẽn segd n maane. Vɛrse a 5 wã yetame: “Woto, b talla a Pɩɛɛr bi-bees roogẽ. La a Zezi tẽedbã pʋʋsa Wẽnnaam yẽ yĩng n ka bas ye.” Tigingã neb pʋʋsa Wẽnnaam ne b sũy fãa, n kos-a t’a sõng b saam-bi-nongrã. Dẽnd a Zak kʋʋbã pa koms b raoodo, leb n pa kɩt tɩ b tags tɩ pʋʋsgã pa tõe n maaneg yell ye. B pʋd n da kɩsa sɩd t’a Zeova nonga neb nins sẽn maand a raabã pʋʋsgo. B ra miime tɩ pʋʋs-kãens sã n zems ne a raabã, a leokdame.—Heb. 13:18, 19; Zak 5:16.
14 A Pɩɛɛr tẽed-n-taasã sẽn maan bũmb ningã wilgda tõnd bõe? Wilgdame tɩ gũuba baoodame tɩ d pʋʋsdẽ, la d pʋʋsd d tẽed-n-taasã me yĩnga. (Ef. 6:18) Rẽ yĩnga y mii kẽer sẽn be zu-loees pʋgẽ bɩ? Sãnda tõe n namsda b tẽebã yĩnga. Tõe tɩ zĩis a taaba, goosneema wã gɩdga b tʋʋmdã. Kẽer namsda sabaab-wẽns sẽn paam-b yĩnga. D segd n pʋʋsda d saam-bi-kãensã yĩnga. Sãnda tõe n maooda ne yɛl d sẽn pa tõe n bãng nana-nana. Wala makre, b tõe n tara zak pʋgẽ zu-loeese, wall b komsa raoodo, pa rẽ bɩ b kẽnda ne bãaga. Yɩta sõma tɩ y tags nin-kãensã yelle, tɩ y sã n wa pʋʋsdẽ bɩ y pʋt kẽer yʋya, n kot a Zeova sẽn “wʋmd pʋʋsgã” t’a sõng-ba.—Yɩɩl 65:3.
15, 16. a) Bilg-y-yã a Zeova malɛkã sẽn fãag a Pɩɛɛr to-to wã. (Ges-y fotã sẽn be tẽngrã.) b) Bõe yĩng tɩ d sã n bʋgs a Zeova sẽn fãag a Pɩɛɛr to-to wã zug bɩ kengd-d raoodo?
15 Wãn to la a Pɩɛɛr yellã baas-yã? Daar ning b sẽn da rat n kʋ-a wã ket beoog yʋngo, a sẽn da wa n gõe sodaas a yiibã sʋka, a yãa yel-soalem toor-toore. (Karm-y Tʋʋm 12:7-11.) Tags-y n ges-y yɛlã sẽn yɩ to-to wã: Zĩig pʋgẽ, vẽenem n yãg roog ning a Pɩɛɛr sẽn da be wã pʋgẽ. Malɛk n wa n nek-a n yeel t’a yik tao-tao, la tõe tɩ sodaasã ra pa ne malɛkã ye. La bãensã sẽn da sog a Pɩɛɛr nusã sogsame n dʋʋge! Dẽ poore, malɛkã peega a Pɩɛɛr tɩ b yi roogã pʋgẽ, n yõsg gũudb nins sẽn da be yɩngã, n ta kut kʋɩlen-kẽenga. La kʋɩlengã “paka a toor bãmb taoore.” B sẽn yi wã, malɛkã menemame. A Pɩɛɛr paama a menga!
16 D sã n bʋgsd a Zeova sẽn tõe n fãag a nin-buiidã to-to wã zugu, paasda d tẽebã pãnga. Yaa sɩd tɩ d pa gũud t’a Zeova fãag-d rũndã-rũndã ne yel-solemd ye. La d kɩsa sɩd t’a ket n sõngda a nin-buiidã ne a pãn-kãsengã maasem. (2 Kib. 16:9) A kõt-d-la a vʋʋsem sõngã sẽn yaa pãng sẽn ka to wã, tɩ d tõe n tõog toog buud fãa. (2 Kor. 4:7; 2 Pɩɛ. 2:9) Sẽn paase, ka la bilfu, a Zeova na n kõo a Bi-riblã pãng t’a fãag neb milyõ rãmb ne kũumã wẽnem sẽn yɩɩd bãens roogã. (Zã 5:28, 29) Tõnd sẽn tẽed a Zeova pʋlemsã tõe n kõ-d-la raood tɩ d mao ne zu-loeesã rũndã-rũndã.
BAA NE ZU-LOEESÃ, B KELL N MOONA KOƐƐGÃ
17. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel t’a Poll kõo mak-sõng koe-moonegã wɛɛngẽ?
17 Ad saglg a tãab-n-soab pipi kiris-nebã mak-sõngã sẽn kõt tõnd gũubã wɛɛngẽ: Baa b sẽn da segd zu-loeesã, b kell n moona koɛɛgã. Yɩl n tõog n ket n gũudẽ, yaa tɩlae tɩ d ning d yamẽ tɩ koɛɛgã mooneg yaa tʋʋm-yãgdem, la d moond-a ne yẽesem. Tʋmd-tʋmd a Poll kõo tõnd mak-sõng rẽ wɛɛngẽ. A tʋma wʋsg koɛɛgã mooneg pʋgẽ. A toga soay la a lugl tigimsi. Baa a sẽn seg zu-loees buud toor-toorã, a zɩ n boog a yẽesmã bɩ n bas n pa ges koe-moonegã wa tʋʋm-yãgdem ye.—2 Kor. 11:23-29.
18. A Poll sẽn da wa n be bãensã, wãn to la a kell n moon koɛɛgã?
18 Masã, bɩ d gom tʋm-tʋmd a Poll kibar ning sẽn be Tʋʋm sak 28 pʋgẽ wã yelle. B talla tʋm-tʋmdã n kẽng Rom naab a Neerõ nengẽ t’a na n kao a bʋʋdo. B ra kẽes-a-la bãense, la tõe tɩ b ra naag-a-la ne a gũudã n soge. La balgr meng ra pa tõe n boog tʋm-tʋmdã yẽesmã ye! A ra ket n baooda soay n moondẽ. (Karm-y Tʋʋm 28:17, 23, 24.) A Poll sẽn ta tɩ rab-tãtẽ, a kɩtame tɩ b bool zʋɩf rãmb nins sẽn be Rommã kãsem-dãmb t’a moon-b koɛɛgã. Nin-kãensã yãka daar n lebg n wa na n kelg a Polle. La so-kãnga, a paam n taas-b-la koɛɛgã sõma. Vɛrse 23 wã yeta woto: “Bãmb yãka daar n kõ a Polle, la wʋsg waa yẽ roogẽ, la sẽn sɩng yibeoog tɩ ta zaabre, yẽ goma ne bãmba. Yẽ rɩka a Moiiz tõogã ne Wẽnnaam no-rɛɛsdbã sɛbã, n gom ne bãmb n kɩs kaset ne Wẽnnaam soolem koɛɛga.”
19, 20. a) Bõe n kɩt t’a Poll da tõe n moon koɛɛgã tɩ kẽ a kɛlgdbã? b) Baa neb kẽer sẽn pa sak koɛɛgã, a Poll manesem yɩɩ wãna?
19 Bõe n kɩt t’a Poll da tõe n moon koɛɛgã tɩ kẽ a kɛlgdbã? Vɛrse 23 wã wilgda bʋʋm kẽere. 1) A ra gomda Wẽnnaam Rĩungã ne a Zezi Kirist yell n yɩɩda. 2) A ra kɩtdame tɩ nebã neẽ t’a goamã yaa sɩda, n sakd reegre. 3) A ra kɩtdame tɩ b tagsd Wẽnnaam Gomdã sẽn yetã zugu. 4) A ra sakd n mongda a menga, n tõe n moon ‘yibeoog n tãag zaabre.’ A Poll moona koe-noogã hal sõma, la pa nebã fãa n sak ye. Vɛrse 24 soabã yeta woto: “Kẽer deega bũmb nins yẽ sẽn togsã, la kẽer ka reeg ye.” No-koeemd n zĩnd kɛlgdbã sʋka, tɩ b wa baas n sãeeg taaba.
20 La rẽ yĩnga kẽer sẽn pa sak n deeg koe-noogã, komsa a Poll raood bɩ? Abada! Tʋʋm 28:30, 31 wã yeta woto: “A Poll zĩnda be yʋʋm a yiibu, la yẽ yaoa ligd a roogã yĩnga. La yẽ reega neb nins fãa sẽn wa yẽ nengẽ wã. La yẽ moona Wẽnnaam soolem koɛɛgã la a zãms nebã Zusoab a Zezi Kirist koɛɛgã vẽeneg tɩ gɩdgr kaẽ ye.” Yaa gom-kãensã sẽn kengd raoodã n baas Tʋʋm sebrã.
21. Mak-sõng bʋg la a Poll kõ tõnd a sẽn wa n be bãens roogã?
21 A Poll mak-sõngã wilgda tõnd bõe? B sẽn da wa n pag-a wã, a ra pa le tõe n moon zak-zak ye. La ne rẽ fãa, a pa sãam a sũur n tags t’a pa le tõe n moon ye. A ra moonda neb nins fãa sẽn wat a nengẽ wã. Rũndã-rũndã me, Wẽnnaam nin-buiidã kẽer la b pag bãens rotẽ b tũudmã yĩnga. La ne rẽ fãa b ket n tara sũ-noogo, n wɩngd ne koɛɛgã moonego. Kʋʋlem wall bãag kɩtame tɩ tõnd tẽed-n-taas kẽer pa le tõe n yi n moon ye. La b sã n paam segbo, b taasda logtoɛɛmbã la neb kẽer sẽn wat b nengẽ wã koɛɛgã. B rata ne b sũy fãa n moon Wẽnnaam Rĩungã koe-noogã neere. B mak-sõngã sɩd nooma tõnd wʋsgo!
22. a) Seb-bʋg la b yiis n na n sõng-d tɩ d wʋm Tʋʋm sebrã võor sõma n paase? (Ges-y zĩ-gũbrã sẽn be yĩngrã.) b) Y sẽn gũud dũni-kãngã saabã, bõe la y yãk yam n na n maandẽ?
22 D sã n karemd tʋm-tʋmdbã la pipi kiris-neb a taab kibay Tʋʋm sebrã pʋgẽ, d bãngda bũmb wʋsg gũubã wɛɛngẽ. D sẽn gũud dũni-kãngã saabã, bɩ d ned kam fãa ket n dɩkd pipi kiris-nebã naoore, n moond koɛɛgã ne raood la yẽesem. Rũndã-rũndã, zu-zẽkr kae n yɩɩd d sẽn na n paam n naag n moond Wẽnnaam Rĩungã koɛɛg ne d sũur fãa ye!—Tʋʋ. 28:23.
Y SẼN NA N BÃNGE:
․․․․․
Wãn to la y tõe n gũ tɩ b wilg-y zĩig ning y sẽn na n moone?
․․․․․
Wãn to la y tõe n gũ la y wɩng ne pʋʋsgo?
․․․․․
Wãn to la y tõe n kell n moon koɛɛgã, baa ne zu-loeesã?
[Zãmsgã sogsgã]
[Zĩ-gũbri, seb-neng 17]
“MAM ZƖ N WƲM TƲƲM SEBRÃ VÕOR WA MASÃ YE”
Tigims sull yel-gɛt a ye sẽn wa n karem ‘ Rends pleinement témoignage au sujet du Royaume de Dieu ’ sebrã n sa poore, a yeela woto: “Mam zɩ n wʋm Tʋʋm sebrã võor wa masã ye.” A ra zoe n karma Tʋʋm sebrã kibay naoor wʋsgo, la yaa masã la a wʋmd b võor sõma n yɩɩda.
[Foto seb-neng 16]
Malɛk n pak kut kʋɩlen-kẽengã t’a Pɩɛɛr yi
