Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Funda Ukuphaphama Ebapostolini BakaJesu

Funda Ukuphaphama Ebapostolini BakaJesu

Funda Ukuphaphama Ebapostolini BakaJesu

‘Hlalani nilindile kunye nami.’—MAT. 26:38.

UNGAFUNDANI MALUNGANA:

Nokuphaphamela isinqophiso sokobana sitjhumayele kuphi?

Nokuphaphamela ukuthandaza?

Nokunikela ubufakazi obupheleleko naphezu kweentjhijilo?

1-3. Abapostoli babhalelwa njani kuhlala baphapheme ngobusuku bamaswaphelo bakaJesu ephasini, begodu yini etjengisa bona bafunda eemtjhaphweni yabo?

CABANGA ngesenzakalo sobusuku bamaswaphelo bokuphila kwakaJesu kwephasini. UJesu waya endaweni yakhe ethandekako, esimini yeGetsemani, esepumalanga yeJerusalema. Waya lapho nabapostoli bakhe abathembekileko. Anokunengi okudisibeza ingqondo nehliziywakhe, uJesu bekatlhoga ukuba yedwana khona azokuthandaza.—Mat. 26:36; Jwa. 18:1, 2.

2 Abapostoli abathathu—uPitrosi, uJakobosi, noJwanisi—baphekelela uJesu endaweni ephakathi kwesimu. Wathi kibo, “Hlalani lapha nami nilinde kanye nami,” ngemva kwalokho wakhamba wayokuthandaza. Nekabuyako, ufumana abangani bakhe bakobukhulu ubuthongo. Godu wababawa, ‘Hlalani nilindile.’ Nokho, balala iinkhathi eembili godu! Ngokukhamba kwesikhathi ebusokobo, boke abapostoli babhalelwa kuhlala baphapheme ngokomoya. Phela, batjhiya noJesu babaleka!—Mat. 26:38, 41, 56.

3 Ngokuqinisekileko abapostoli bazisola ngokubhalelwa kuhlala baphapheme. Msinyana amadoda athembekileko lawo afunda emitjhaphweni yawo. Incwadi yeBhayibhili yeZenzo itjengisa bona aragela phambili aba sibonelo esihle ngokuhlala aphapheme. Ikambo yawo yokuthembeka kufuze bona yaba nomthelela kumaKrestu akunye nawo bona enze okufanako. Kwanjesi kunanini ngaphambili, kufuze sihlale siphapheme. (Mat. 24:42) Akhe sicabangele iimfundo eentathu zokuhlala siphapheme esingazifunda encwadini yeZenzo.

UKUPHAPHAMELA ISINQOPHISO SOKOBANA BATJHUMAYELEPHI

4, 5. UPowula nabakhambisani basifumana njani isinqophiso somoya ocwengileko?

4 Kokuthoma, abapostoli bebaphaphamele isinqophiso sokobana batjhumayelephi. Kokhunye ukulandisa, sifunda bona uJesu wawusebenzisa njani umoya ocwengileko, loyo uJehova amnikela bona awusebenzise, ukunqophisa umpostoli uPowula nabakhambisani bakhe hlangana nekhambo labo elingakajayeleki. (IZe. 2:33) Asikhambisane nabo.—Funda IZenzo 16:6-10.

5 UPowula, uSilasi, noThimothi batjhiya idorobha yeListra ngesewula yeGalathiya. Nekukhamba amalanga bafika endleleni yeRoma erholela etjhingalanga endaweni enabantu abanengi esifundeni se-Asiya. Bebafuna ukukhamba ngendlela leyo bona bavakatjhele amadorobho aneenkulungwana zabantu ebebatlhoga ukuzwa ngoKrestu. Kodwana okuthileko kwabakhandela ukuthatha indlela leyo. Ivesi 6 lithi: ‘Bakhamba endaweni yeFrigiya neGalathiya, ngombana umoya ocwengileko akhange ubavumele bona batjhumayele umlayezo endaweni ye-Asiya.’ Ngendlela ethileko engakatjhiwo, umoya ocwengileko wakhandela iinkhambezi ekutjhumayeleni esifundeni se-Asiya. Ngokukhanyako uJesu—ngomoya kaZimu ocwengileko—wafuna ukunqophisa uPowula nabakhambisani bakhe kwenye indawo.

6, 7. (a) Kwenzekani kuPowula nabakhambisani bakhe eduze neBhithiniya? (b) Ngisiphi isiqunto abafundi abasithathako, begodu kwaba namuphi umphumela?

6 Zayaphi iinkhambi ezitjhisekakwezi? Ivesi 7 liyahlathulula: “Bona bafike emqintweni weMisiya, balinga ukuya endaweni yeBhithiniya, kodwana umoya wakaJesu akhange ubavumele.” Njengombana bakhandelwa ukutjhumayela e-Asiya, uPowula nabakhambisani bakhe babuyela ngetlhagwini, banomnqopho wokutjhumayela emadorobheni weBhithiniya. Nokho, nebahlanu kweBhithiniya, uJesu godu wasebenzisa umoya ocwengileko ukubakhandela. Ngesikhatheso kufuze bona amadoda la bekararekile. Bekazi bona azokutjhumayela ini begodu njani, kodwana bekangazi bona atjhumayele kuphi. Singakubeka bunjesi: Akokoda emnyango we-Asiya—ngaphandle kwepumelelo. Akokoda emnyango weBhithiniya—nakhona zange aphumelele. Alisa ukukokoda na? Ingasi abatjhumayeli abatjhisekakwabo!

7 Ngokulandelako, amadoda la enza isiqunto ebesingabonakala sirara. Ivesi 8 liyasitjela: “Bakhamba badabula eMisiya baya phasi eTrowasi.” Ngalokho iinkhambezi zajikela etjhingalanga zakhamba ngeenyawo amakhilomitha ama-563, zadlula amadorobho ngamadorobho bezafika ethekwini leTrowasi, indlela ejayelekileko yokuya eMasedoniya. Lapho, ihlandla lesithathu, uPowula nabakhambisani bakhe bakokoda emnyango, kodwana nje bawufumana uvuleke nge! Ivesi 9 libika okwenzeka ngokulandelako: “Ubusukobo uPowula waba nombono lapha wabona indoda yeMasedoniya ijamile imrabhela ithi: ‘Akhe uze eMasedoniya hle, uzosisiza.’” Emaswapheleni, uPowula bekazi bona kufuze ayokutjhumayela kuphi. Ngaphandle kokuriyada, amadoda la akhamba ngesikepe aya eMasedoniya.

8, 9. Khuyini esingayifunda ekulandiseni okumalungana nekhambo lakaPowula?

8 Singafundani esenzakalweneso? Tjheja bona umoya kaZimu wangenela kwaphela ngemva kobana uPowula athome ikhambo lokuya e-Asiya. Ngemva kwalokho, uJesu wangenela kwaphela ngemva kobana uPowula atjhidele eBhithiniya. Emaswapheleni, uJesu wanqophisela uPowula eMasedoniya kwaphela ngemva kobana sekafike eTrowasi. NjengeHloko yebandla, uJesu angasebenzelana nathi ngendlela efanako. (Khol. 1:18) Ngokwesibonelo, kungenzeka ucabangela ukukhonza njengephayona namtjhana ukuthuthela endaweni enetlhogeko ekulu. Kodwana kungaba kwaphela ngemva kokuthatha amagadango wokufikelela umnqophwakho lapho uJesu, ngomoya kaZimu, angakunqophisa khona. Ngokomfanekiso: Umtjhayeli anganqophisa ikoloyakhe bona ijikele ngakwesobuncele namtjhana ngakwesokudla kwaphela nangabe ikoloyi leyo iyakhamba. Ngokufanako, uJesu angasinqophisa ekwandiseni ikonzwethu kwaphela nengabe siyakhamba—nengabe senza umzamo wokufikelela umnqophwethu.

9 Nokho, kuthiwani nengabe iimzamakho ayitheli msinyana? Kghani kufuze ucobeke amathambo, uphethe ngokobana umoya kaZimu awukunqophisi? Khumbula bona noPowula wahlangabezana neentjhijilo. Kodwana, waragela phambili afuna begodu akokoda bewafumana umnyango owavuleka. Ngokufanako, nengabe uyaphikelela ekufuneni “amathuba amahle wokusebenza,” nawe ungavuzwa ngendlela efanako.—1 Kor. 16:9.

UKUPHAPHAMELA UKUTHANDAZA

10. Yini etjengisa bona ukuphaphamela ukuthandaza kuqakathekile ekuhlaleni siphapheme?

10 Kwanjesi cabangela isifundo sesibili esimalungana nokuphaphama esingasifunda kubanakwethu abamaKrestu bangekhulu lokuthoma: Bebakuphaphamele ukuthandaza. (1 Pit. 4:7) Ukuphikelela emthandazweni kuqakathekile bona sihlale siphapheme. Khumbula bona esimini yeGetsemani ngaphambi kokubotjhwa kwakhe, uJesu watjela abapostoli bakhe abathathu: ‘Hlalani nilindile begodu niragele phambili nithandaze.’Mat. 26:41.

11, 12. UHerodi wawatlhorisa njani amaKrestu kuhlanganise noPitrosi begodu kubayini?

11 UPitrosi, obekakhona esenzakalweneso, ngokukhamba kwesikhathi wazibonela mathupha amandla wokuthandaza ngetjiseko. (Funda IZenzo 12:1-6.) Emavesini wokuthoma wokulandisokhu, sifunda bonyana ukwenzela bona azithandise ngamaJuda, uHerodi watlhorisa amaKrestu. Kungenzeka bekazi bona uJakobosi bekampostoli obekatjhidelene ngokukhethekileko noJesu. Ngalokho, uHerodi wabulala uJakobosi “ngesabula.” (Ivesi 2) Ibandla lalahlekelwa mpostoli othandekako. Qala bona lokho kwaba silingo esingangani kubazalwana!

12 Wenzani uHerodi ngokulandelako? Ivesi 3 liyahlathulula: “Kuthe bonyana abone bona lokhu kuwakarile amaJuda, waraga wabopha uPitrosi.” Kodwana amajele akhenge akwazi ngaso soke isikhathi ukubavimba abapostoli, kuhlanganise noPitrosi. (IZe. 5:17-20) Kungenzeka uHerodi bekakwazi kuhle lokho. Usopolitiki ohlakaniphileko lo waqinisekisa bona kungenzeki umtjhapho. Wanikela uPitrosi “ngaphasi kweentlamu ezine, sisinye sinamabutho amane, bona amqale. UHerodi waba neqhinga lokumjezisa ebantwini emva kwePhasika.” (Ivesi 4) Cabanga ngalokho! UHerodi wabopha uPitrosi ngamaketani hlangana nabonogada ababili, kunabonogada aba-16 abatjhentjhanako imini nobusuku ukuqinisekisa bona umpostoli lo akaphunyurhi. Umnqopho kaHerodi bekukuletha uPitrosi ebantwini ngemva kwePhasika, isigwebo sakhe sokufa sibe sisipho esithabisako esiqubuthwini. Ngaphasi kobujamo obumbobu, khuyini ebeyingenziwa maKrestu akunye noPitrosi?

13, 14. (a) Ibandla lasabela njani ekubotjhweni kwakaPitrosi? (b) Khuyini esingayifunda esibonelweni samaKrestu akunye noPitrosi endabeni yomthandazo?

13 Ibandla belazi kuhle bona kufuze lenzeni. Ivesi 5 lifundeka bunjesi: “Yeke wamlisa [uPitrosi] ngesikhungweni, ibandla lamthandazela ngesineke kuZimu.” Kwamambala, iimthandazo yalo malungana nomnakwabo othandekako beyinamandla, isuka ehliziyweni. Ngalokho ukufa kwakaJakobosi zange kuliqede amandla; namtjhana kulenze liqale umthandazo njengongasebenziko. Ngokuphambene nalokho, belazi bona iimthandazo yabakhulekeli abathembekileko itjho lukhulu kuJehova. Nengabe iimthandazo enjalo ivumelana nentando yakhe, uzoyiphendula.—Heb. 13:18, 19; Jak. 5:16.

14 Singafundani endleleni amaKrestu akunye noPitrosi asabela ngayo? Ukuhlala siphapheme kubandakanya ukungazithandazeli thina kwaphela kodwana nabanakwethu nabodadwethu. (Efe. 6:18) Kukhona abakhulekeli okunye nabo abaqalene neenlingo? Kungenzeka abanye bakghodlhelela itjhutjhiso, ukuvinjelwa borhulumende, namtjhana iinhlekelele ezingokwemvelo. Kubayini ungathandazi ngalokho ngokusuka ehliziyweni? Kungenzeka wazi abanye abaqalene neentjhijilo ezingabonakali bulula. Mhlamunye banobudisi bokuqalana neemraro yomndeni, ukudana, namtjhana ipilo ebogabogako. Kubayini ungacabangi ngothileko ongambiza ngebizo njengombana ukhuluma noJehova, ‘uMuzwi womthandazo’?—Rha. 65:2.

15, 16. (a) Hlathulula indlela ingilozi kaJehova eyatjhaphulula ngayo uPitrosi ejele. (Qala isithombe esingenzasi.) (b) Kubayini kutjhiriya ukucabanga ngendlela uJehova atjhaphulula ngayo uPitrosi?

15 Nokho, izinto zamkhambela njani uPitrosi? Ebusukwini bakhe bamaswaphelo ejele, nekakobukhulu ubuthongo hlangana nabonogada bakhe ababili, uPitrosi wavelelwa mlandelande wezenzakalo ezirarako. (Funda IZenzo 12:7-11.) Cabanga ngalokho okwenzeka: Kungakalindeleki, ukukhanya okukhulu kwazala ijele. Ingilozi yajama lapho, ngokukhanyako ingabonakali kibonogada, msinyana yavusa uPitrosi. Amaketani ebekabophe izandla zakhe awela phasi! Ingilozi yakhipha uPitrosi eJele, phambi kwabonogada ebebajame ngaphandle, yamdlulisa esangweni elikhulu lesimbi, ‘elazivulekela ngokwalo.’ Kuthe bangaphuma ejele, ingilozi yanyamalala. UPitrosi watjhaphuluka!

16 Akuqinisi ikholo na ukucabanga ngamandla kaJehova wokuphulusa iinceku zakhe? Liqiniso, asikalindeli bona uJehova asitjhaphulule ngokusimangaliso namhlanjesi. Nokho, sinekholo elizeleko lokobana usebenzisa amandlakhe ngebanga labantu bakhe namhlanjesi. (2 Mil. 16:9) Ngomoyakhe ocwengileko onamandla, angasenza sikwazi ukuhlula nanyana ngisiphi isilingo esiqalana naso. (2 Kor. 4:7; 2 Pit. 2:9) Begodu msinyana uJehova uzokunikela iNdodanakhe amandla wokutjhaphulula iingidi zabantu ejele elimbi, ukufa. (Jwa. 5:28, 29) Ikholo lethu eenthembisweni zakaZimu lingasinikela isibindi esirarako nesiqalene neenlingo namhlanjesi.

UKUNIKELA UBUFAKAZI OBUPHELELEKO NAPHEZU KWEENTJHIJILO

17. UPowula usibeke njani isibonelo esiveleleko sokutjhumayela ngetjiseko nokurhaba?

17 Nasi isifundo sesithathu esimalungana nokuphaphama esingasifunda ebapostolini: Baragela phambili banikela ubufakazi naphezu kweentjhijilo. Ukutjhumayela ngetjiseko nangokurhaba kuqakathekile bona sihlale siphapheme. Umpostoli uPowula bekasibonelo esiveleleko kilokho. Wazinikela ngetjiseko, aya eendaweni ezinengi athomisa namabandla. Wakghodlhelela ubudisi obunengi, kodwana azange aphelelwe yitjiseko namtjhana mazizo wokurhaba.—2 Kor. 11:23-29.

18. UPowula waragela njani phambili anikela ubufakazi nekasejele eRoma?

18 Cabangela ukulandisa kwamaswaphelo okukhuluma ngoPowula encwadini yeZenzo, njengombana kutlolwe kuZenzo isahluko 28. UPowula wafika eRoma, lapho ebekufuze avele phambi kwakaNero. Wahlaliswa ejele, mhlamunye abotjhelwe kunogada wakhe ngamaketani. Namtjhana kunjalo, awekho amaketani ebekangathulisa umpostoli otjhisekako lo! UPowula waragela phambili afumana iindlela zokunikela ubufakazi. (Funda IZenzo 28:17, 23, 24.) Ngemva kwamalanga amathathu, uPowula wabiza iinkhulu zamaJuda bona azokufakaza kizo. Ngemva kwalokho, ngelanga elikhethiweko, wanikela ubufakazi obukhulu ngokungeziweko. Ivesi 23 lithi: ‘Yeke [amaJuda wendawo] abekelana ilanga noPowula, mhlokho kwafika inani elikhulu labo kuPowula, lapha gade ahlala khona. Kusukela ekuseni kufikela ebusuku, wawahlathululela wawatjela nangombuso kaZimu. Walinga ngokuwabonisa ngoJesu, ngokudzubhula emthethweni wakaMosisi nemitlolweni yabaporofidi.’

19, 20. (a) Kubayini uPowula bekaphumelela ekunikeleni ubufakazi? (b) UPowula wasabela njani abanye nabangamukeli iindaba ezimnandi?

19 Kubayini uPowula aphumelela kangaka ekunikeleni ubufakazi? Tjheja bona ivesi 23 liveza iinzathu ezimbalwa. (1) Wadzimelela eMbusweni kaZimu nakuJesu Krestu. (2) Walinga ukusiza abalaleli bakhe ‘ngokubonisana nabo.’ (3) Wabonisana nabo ngeMitlolo. (4) Wazidela, anikela ubufakazi “ekuseni kufikela ebusuku.” UPowula wanikela ubufakazi obunamandla, kodwana akusiwo woke umuntu owasabela kuhle. Ivesi 24 lithi, “Abanye babo baneliswa mamezwi wakhe, kodwana abanye bebangafuni ukumkholwa.” Kwathoma ipikiswano, begodu abantu bakhamba.

20 Kghani uPowula wadana ngombana kungasi ngiwo woke umuntu owamukela iindaba ezimnandi? Awa! IZenzo 28:30, 31 zithi: “Iminyaka emibili, uPowula wahlala lapho endaweni ayiqatjhileko, iminyaka emibili amukela boke abazombona. Watjhumayela ngombuso kaZimu, wafundisa ngeKosi uJesu Krestu, akhuluma ngesibindi nangokukhululeka.” Incwadi ephefumulelweko yeZenzo iphela ngamazwi akhuthazako la.

21. Khuyini esingayifunda esibonelweni sakaPowula nekabotjhiweko?

21 Yini esingayifunda esibonelweni sakaPowula? Nekabotjhiweko, uPowula bekangakatjhaphuluki ukufakaza endlini ngendlu. Nokho, wahlala anombono ofaneleko, afakaza kibo boke abeza kuye. Ngokufanako, abantu bakaZimu abanengi namhlanjesi babulunga ithabo labo begodu bahlala batjhumayela naphezu kokubotjhwa ngokunganabulungiswa ngebanga lekholo labo. Abanye babanakwethu nabodadwethu abathandekako abakghoni ukuphuma endlini, mhlamunye, bahlala ngitjho nemakhaya wabangakghoni ukuzitlhogomela ngebanga lokuluphala namtjhana ukugula. Ngendlela abangakghona ngayo, batjhumayela kibodorhodere neensebenzi, iimvakatjhi, nabanye abazobabona. Okufiswa ziinhliziyo zabo kunikela ubufakazi obupheleleko ngoMbuso kaZimu. Qala bona sithokoza kangangani ngesibonelo abasibekako!

22. (a) Ngiliphi ilungiselelo elingasisiza sizuze encwadini yeBhayibhili yeZenzo? (Qala ibhoksi elingehla.) (b) Uzimiseleni njengombana ulindele ukuphela kwephasi elidaleli?

22 Ngokukhanyako, kunengi esingakufunda ngokuphaphama kwabapostoli namanye amaKrestu wangekhulu lokuthoma ekukhulunywa ngawo encwadini yeBhayibhili yeZenzo. Njengombana silindele ukuphela kwephasi elidaleli, asizimiseleni ukulingisa amaKrestu wekhulu lokuthoma layo ngokunikela ubufakazi ngesibindi nangetjiseko. Nje alikho ilungelo elikhulu esingaba nalo elidlula ukuhlanganyela ‘ekunikeleni ubufakazi obupheleleko’ ngoMbuso kaZimu!—IZe. 28:23.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Ibhoksi elisekhasini 13]

“INCWADI YEZENZO ANGEKHE ISAFANA KIMI”

Ngemva kokufunda incwadi ethi ‘Ukunikeza Ubufakazi Obuphelele’ NgoMbuso KaNkulunkulu, umbonisi okhambako waveza amazizwakhe nganasi indlela: “Incwadi yeZenzo angekhe isafana kimi. ‘Ngafunda’ ukulandisa kweZenzo iinkhathi ezinengi kodwana bekungasuthi ngisebenzisa umkhanyo wekhandlela, ngifake namabhlere asilapheleko. Kwanjesi ngizizwa ngasuthi ngibusiswe ngokubona iphazimulo yayo emkhanyweni welanga.”

[Isithombe ekhasini 12]

Ingilozi yanqophisa uPitrosi waphuma ngesango lesimbi elikhulu