Kuninglik preesterkond kogu inimkonna hüvanguks
”Teie aga olete ”valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, eriliseks omandiks võetud rahvas”.” (1. PEETR. 2:9)
1. Miks kutsutakse ”Issanda õhtusööki” ka mälestusõhtuks ja mis on selle sündmuse eesmärk?
MEIE ajaarvamise 33. aasta 14. niisani õhtul pidasid Jeesus Kristus ja tema 12 apostlit viimast korda juudi paasapüha. Pärast reeturi Juudas Iskarioti minemasaatmist seadis Jeesus sisse teistsuguse kombetalituse, mida hiljem hakati nimetama ”Issanda õhtusöögiks” (1. Kor. 11:20). Jeesus ütles kaks korda: ”Tehke seda jätkuvalt minu mälestuseks.” Seda sündmust tuntakse ka mälestusõhtuna ning seal pööratakse erilist tähelepanu Kristuse surmale (1. Kor. 11:24, 25). Sellele käsule kuuletudes peavad Jehoova tunnistajad kogu maailmas mälestusõhtut igal aastal. Aastal 2012 algab Piibli kalendri 14. niisan neljapäeval, 5. aprillil päikeseloojangu ajal.
2. Mida ütles Jeesus sümbolite kohta, mida ta kasutas?
2 Jünger Luukas võtab kahes järgmises salmis kokku selle, mida Jeesus tol sündmusel tegi ja ütles: ”Ta [võttis] leiva, tänas, murdis seda ja andis neile, öeldes: ”See tähendab minu keha, mis peab teie eest antama. Tehke seda jätkuvalt minu mälestuseks.” Niisamuti võttis ta karika pärast õhtusööki ja ütles: ”See karikas tähendab uut lepingut minu vere alusel, mis peab valatama teie eest.”” (Luuka 22:19, 20). Kuidas apostlid neist sõnadest aru said?
3. Kuidas võisid apostlid sümbolite tähendust mõista?
3 Juutidena olid apostlid hästi kursis loomohvritega, mida preestrid Jeruusalemma templis Jumalale ohverdasid. Niisuguseid ohvreid toodi Jehoova heakskiidu saavutamiseks ja paljud neist katsid patud sümboolselt kinni (3. Moos. 1:4; 22:17—29). Niisiis, kui Jeesus ütles, et tema ’keha peab antama’ ja tema ’veri valatama nende eest’, võisid apostlid mõista, et ta annab ohvriks omaenda täiusliku elu. See ohver pidi olema palju väärtuslikum kui loomohvrid.
4. Mida pidas Jeesus silmas, öeldes: ”See karikas tähendab uut lepingut minu vere alusel”?
4 Mida aga Jeesus mõtles, kui ütles: ”See karikas tähendab uut lepingut minu vere alusel”? Apostlid teadsid prohvetiennustust uue lepingu kohta, mis on kirjas tekstis Jeremija 31:31—33. (Loe.) Jeesuse sõnadest ilmneb, et ta rääkiski sellestsamast uuest lepingust, mis pidi asendama seaduselepingu, mille Jehoova oli sõlminud Iisraeliga Moosese kaudu. Kas need kaks lepingut olid omavahel seotud?
5. Millised võimalused seaduseleping Iisraelile avas?
5 Jah, eesmärgi poolest olid need lepingud tihedalt seotud. Kui Jehoova rääkis Iisraeli rahvale seaduselepingust, ütles ta neile: ”Kui te nüüd kuulate hoolega mu häält ja peate tõesti kinni mu lepingust, siis saab teist minu eriline omand kõigi rahvaste hulgas, sest mulle kuulub kogu maa. Teist saab mulle preestrite kuningriik ja püha rahvas” (2. Moos. 19:5, 6, UM). Mida need sõnad iisraellastele tähendasid?
TÕOTUS KUNINGLIKU PREESTERKONNA KOHTA
6. Millise tõotuse jätkuks oli seaduseleping?
6 Iisraellased teadsid mõiste ”leping” tähendust, kuna Jehoova oli sõlminud sellised pühalikud kokkulepped nende esiisade Noa ja Aabrahamiga (1. Moos. 6:18; 9:8—17; 15:18; 17:1—9). Aabrahamiga sõlmitud lepingus oli Jehoova tõotanud: ”Sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad” (1. Moos. 22:18). Seaduseleping oli samm edasi selle tõotuse täitumise poole. Selle lepingu alusel võis Iisrael saada Jehoova ”eriliseks omandiks kõigi rahvaste hulgas”. Mis eesmärgil? Et ’saada Jehoovale preestrite kuningriigiks’.
7. Millele osutas väljend ”preestrite kuningriik”?
7 Iisraellastele olid kuningad ja preestrid tuttavad, ent Melkisedek oli ainus, kes minevikus Jehoova heakskiidul korraga mõlemat ametit pidas (1. Moos. 14:18). Jehoova pakkus iisraellastele nüüd võimalust, et nende hulgast valitakse ”preestrite kuningriik”. Nagu näitasid hilisemad püha vaimu mõjutusel kirja pandud kirjutised, tähendas see seda, et nende seast võinuks tulla kuninglik preesterkond, teisisõnu kuningad, kes on ühtlasi preestrid (1. Peetr. 2:9).
8. Milliseid ülesandeid täidavad Jumala poolt ametisse pandud preestrid?
8 Kuninga ülesanne on loomulikult valitseda. Kuid mida teeb preester? Heebrealastele 5:1 ütleb: ”Iga inimeste hulgast võetud ülempreester on määratud teenima Jumalat inimeste heaks, et ta tooks ande ja ohvreid pattude eest.” Seega esindab Jehoova poolt ametisse määratud preester patuseid inimesi Jumala ees, tuues ettenähtud ohvreid, ja kostab nõnda nende eest. Teisest küljest on preester ka Jehoova esindaja inimeste ees, õpetades neile tema seadust (3. Moos. 10:8—11; Mal. 2:7). Neil viisidel aitab Jumala poolt ametisse pandud preester inimesi Jumalaga lepitada.
9. a) Mis tingimusel oleks iisraellaste puhul täitunud tõotus ”preestrite kuningriigi” kohta? b) Miks pani Jehoova Iisraeli rahva seas teenima preesterkonna? c) Miks ei saanud Iisraelist tulla seaduselepingu all ”preestrite kuningriiki”?
9 Niisiis avas seaduseleping Iisraelile võimaluse, et nende seast tuleb kuninglik preesterkond ”kõigi rahvaste” hüvanguks. Selline erakordne väljavaade oli aga tingimuslik, sest Jumal ütles: ”Kui te nüüd kuulate hoolega mu häält ja peate tõesti kinni mu lepingust.” Kas iisraellased suutsid ’kuulata hoolega Jehoova häält’? Jah, teatud määral, kuid mitte täiuslikult (Rooml. 3:19, 20). Sellepärast pani Jehoova Iisraeli rahva seas teenima preesterkonna — kes polnud seotud kuningavõimuga —, et see ohverdaks loomohvreid iisraellaste pattude eest, mida nood paratamatult tegid (3. Moos. 4:1—5:26). Need patud kätkesid ka preestrite endi omi (Heebr. 5:1—3; 8:3). Jehoova võttis sellised ohvrid vastu, kuid need ei suutnud ohvritoojate patte täielikult hüvitada. Seaduselepingu all teeninud preesterkond ei saanud isegi siiraid iisraellasi Jumalaga täielikult lepitada. Seda kinnitavad apostel Pauluse sõnad: ”On võimatu, et pullide ja kitsede veri patud ära võtaks” (Heebr. 10:1—4). Kuna iisraellased astusid Seadusest üle, olid nad õigupoolest needuse all (Gal. 3:10). Sellises seisundis poleks nad kindlasti saanud olla maailmale kuninglikuks preesterkonnaks.
10. Mis oli seaduselepingu eesmärk?
10 Kas Jehoova tõotus, et Iisraelist võib tulla ”preestrite kuningriik”, oli seega tühine? Üldsegi mitte. Kui iisraellased oleksid püüdnud siiralt Jehoovale kuuletuda, oleks see tõotus nende puhul täide läinud, kuid mitte Seaduse all. Miks? (Loe Galaatlastele 3:19—25.) Nende seas, kes püüdsid ustavalt Seadust järgida, säilis puhas jumalakummardamine. Seadus tegi juudid teadlikuks nende üleastumistest ja vajadusest suurema ohvri järele, kui olid need, mida sai tuua nende ülempreester. See oli kasvataja, mis pidi nad juhatama Kristuse ehk Messia juurde (mõlemad tiitlid tähendavad ”Võitu”). Kui Messias saabus, tutvustas ta aga uut lepingut, millest oli rääkinud oma prohvetiennustuses Jeremija. Need, kes võtsid Kristuse vastu, kutsuti saama uue lepingu osapooleks ning neist pidigi saama ”preestrite kuningriik”. Vaadakem, kuidas.
UUS LEPING VIIB KUNINGLIKU PREESTERKONNA MOODUSTAMISENI
11. Kuidas sai Jeesusest kuningliku preesterkonna alustala?
11 Aastal 29 sai Naatsareti Jeesusest Messias. Umbes 30-aastaselt esitas ta end täitma Jehoova erilist tahet tema suhtes, lastes end selle märgiks vees ristida. Jehoova tunnustas teda, öeldes: ”See on mu armas poeg”, ning võidis ta mitte õli, vaid püha vaimuga (Matt. 3:13—17; Ap. t. 10:38). See võidmine tegi Jeesusest kõigi nende inimeste ülempreestri, kes temasse usuvad, ja nende tulevase kuninga (Heebr. 1:8, 9; 5:5, 6). Jeesusest pidi saama kuningliku preesterkonna alustala.
12. Mille tegi Jeesuse ohver võimalikuks?
12 Mida sellist võis Jeesus ülempreestrina ohvriks tuua, mis kataks täielikult kinni temasse uskuvate inimeste päritud patu? Nagu Jeesus oma surma mälestusõhtu sisseseadmisel ütles, oli selleks ohvriks tema enda täiuslik inimelu. (Loe Heebrealastele 9:11, 12.) Alates ristimisest aastal 29, mil Jeesus sai ülempreestriks, kuni oma surmani lasi ta end proovile panna ja õpetada (Heebr. 4:15; 5:7—10). Pärast ülestõusmist läks ta taevasse ja esitas oma ohvri väärtuse Jehoovale endale (Heebr. 9:24). Seejärel sai Jeesus kosta Jehoova ees nende inimeste eest, kes tema ohvrisse usku üles näitavad, ning aidata neil teenida Jumalat igavese elu väljavaatega (Heebr. 7:25). Jeesuse ohver pani ka kehtima uue lepingu (Heebr. 8:6; 9:15).
13. Milline väljavaade oli neil, kes kutsuti uue lepingu osalisteks?
13 Ka need, kes kutsuti uue lepingu osalisteks, pidi võitama püha vaimuga (2. Kor. 1:21). Esialgu olid kutsututeks ustavad juudid, seejärel mittejuudid (Efesl. 3:5, 6). Milline väljavaade oli uue lepingu osalistel? Nad pidid oma patud täielikult andeks saama. Jehoova oli tõotanud: ”Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu!” (Jer. 31:34). Ja kui nende patud olid juriidilises mõttes tühistatud, võisid nad saada ”preestrite kuningriigiks”. Peetrus kirjutas võitud kristlaste poole pöördudes: ”Teie ... olete ”valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, eriliseks omandiks võetud rahvas, et te kuulutaksite kõikjal tema suurepäraseid omadusi”, kes teid on kutsunud pimedusest välja oma imelise valguse kätte” (1. Peetr. 2:9). Peetrus tsiteerib siin Jehoova sõnu, mis Ta ütles Iisraelile Seadusest rääkides, ning kohaldab neid uue lepingu osalisteks olevatele kristlastele (2. Moos. 19:5, 6).
KUNINGLIK PREESTERKOND TOOB ÕNNISTUSI KOGU INIMKONNALE
14. Kus pidi kuninglik preesterkond teenima?
14 Kus pidid uue lepingu osalised teenima? Nad pidid teenima maa peal rühmana kui preesterkond ja esindama Jehoovat inimeste ees, ’kuulutades kõikjal tema suurepäraseid omadusi’ ning pakkudes vaimset toitu (Matt. 24:45; 1. Peetr. 2:4, 5). Pärast surma ja ülestõusmist pidid nad teenima koos Kristusega taevas nii kuningate kui ka preestritena, täites täiel määral mõlema ametiga kaasnevaid ülesandeid (Luuka 22:29; 1. Peetr. 1:3—5; Ilm. 1:6). Seda kinnitab apostel Johannese nägemus, milles ta nägi Jehoova trooni lähedal taevas tervet hulka vaimolendeid, kes laulsid Tallele ”uut laulu”, öeldes: ”Oma verega ostsid sa Jumalale inimesi igast suguvõsast ja keelest ja hõimust ja rahvast, ja sa tegid nad kuningriigiks ja preestriteks meie Jumalale, ja nad hakkavad valitsema kuningatena maa üle” (Ilm. 5:8—10). Hilisemas nägemuses ütleb Johannes nende valitsejate kohta: ”Nad saavad Jumala ja Kristuse preestriteks ning valitsevad kuningatena koos temaga need tuhat aastat” (Ilm. 20:6). Koos Kristusega moodustub neist kuninglik preesterkond kogu inimkonna hüvanguks.
15., 16. Milliseid õnnistusi kuninglik preesterkond inimkonnale toob?
15 Milliseid õnnistusi toovad need 144 000 maa peal elavatele inimestele? Ilmutuse 21. peatükk kirjeldab neid preestreid kui taevast linna, Uut Jeruusalemma, ning nimetab neid ”Talle naiseks” (Ilm. 21:9). Salmid 2—4 ütlevad: ”Ma nägin ka püha linna, Uut Jeruusalemma, mis laskus alla taevast Jumala juurest ja oli valmis seatud otsekui pruut, ehitud oma mehe jaoks. Seejärel kuulsin ma troonilt valju häält, mis ütles: ”Vaata, Jumala telk on inimeste juures, ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad. Ja Jumal ise on koos nendega. Ja ta pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega hädakisa ega valu ei ole enam. Endised asjad on möödunud.”” Millised imelised õnnistused! Surma kaotamine kõrvaldab pisarate, leinamise, hädakisa ja valu peamise põhjuse. Ustavad inimesed viiakse täiusesse ja lepitatakse Jumalaga täielikult.
16 Kirjeldades edasi neid õnnistusi, mida see kuninglik preesterkond toob, ütleb Ilmutus 22:1, 2: ”Ta näitas mulle eluvee jõge, selget nagu kristall, mis Jumala ja Talle troonist väljudes voolas keset linna [Uue Jeruusalemma] peatänavat. Ja siin- ja sealpool jõge kasvasid elupuud, mis andsid kaksteist saaki, kandes vilja iga kuu. Ja puude lehed olid rahvastele terviseks.” Selles nägemuses kujutatakse kogu seda abi, mille kaudu ”rahvad” ehk inimkonna suguvõsad saavad Aadamalt päritud ebatäiusest täielikult terveks. Tõepoolest, siis ’on endised asjad möödunud’.
KUNINGLIK PREESTERKOND VIIB OMA TÖÖ LÕPULE
17. Mida kuninglik preesterkond lõpuks korda saadab?
17 Tuhandeaastase õnnistusi toova teenistuse lõpuks on kuninglik preesterkond aidanud oma maistel alamatel jõuda inimliku täiuseni. Pärast seda annab Kristus kui ülempreester ja kuningas selle täiusliku inimpere üle Jehoovale. (Loe 1. Korintlastele 15:22—26.) Siis on kuninglik preesterkond oma eesmärgi täielikult täitnud.
18. Kuidas kasutab Jehoova Kristuse kaaslasi siis, kui kuninglik preesterkond on oma töö ära teinud?
18 Kuidas Jehoova seejärel neid eesõigustatud seisundis Kristuse kaaslasi kasutab? Vastavalt kirjakohale Ilmutus 22:5 ”valitsevad [nad] kuningatena ikka ja igavesti”. Kelle üle? Piibel seda ei ütle. Kuid nende kadumatu elu ja kogemused ebatäiusliku inimmaailma aitamisel teevad nad võimeliseks teenima Jehoova eesmärkides kuninglikul positsioonil igavesti.
19. Mida tuletab mälestusõhtu meelde seal kohalviibijaile?
19 Kui me koguneme tähistama Jeesuse surma mälestusõhtut neljapäeval, 5. aprillil 2012, on need Piibli õpetused meie mõtteis. Vähesed järelejäänud võitud kristlased, kes on veel maa peal, saavad osa sümbolitest: hapnemata leivast ja punasest veinist, näidates sellega, et nad on uue lepingu osalised. Need Kristuse ohvri sümbolid tuletavad neile meelde erakordseid eesõigusi ja ülesandeid Jumala igaveses eesmärgis. Olgem siis kõik kohal sellel tähtsal sündmusel ning näidakem üles sügavat hindamist selle kuningliku preesterkonna vastu, kelle Jehoova Jumal on pannud ametisse kogu inimkonna hüvanguks.
[Küsimused]
[Pilt lk 29]
Kuninglik preesterkond toob inimkonnale igavesi õnnistusi
