Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Ovanakwa Vouhamba Vaetela Ouwa Ovanthu Aveho

Ovanakwa Vouhamba Vaetela Ouwa Ovanthu Aveho

Ovanakwa Vouhamba Vaetela Ouwa Ovanthu Aveho

“Onwe ‘mumbunga yaholovonwa, no vanakwa vouhamba, elongo liasukuka, ovanthu vae vakolela.’”—1 PEDRO 2:9.

1. Omokonda yatyi “ondalelo ya Tatekulu” tupu iihanenwa okuti Ehinangelo, iya ilingilwa tyi?

 MOKUEENDA kotyinthiki 14 yo Nisan menima 33 P.K., Jesus Kristu nono apostolu mbae 12 valinga Opasikwa yo va Judeu otyikando tyahulililako. Etyi atuma omulavisi Juda Iskaliote atundepo, Jesus walinga otyipuka tyelikalela, tyeya okuihanwa okuti “Ondalelo ya Tatekulu.” (1 Coríntios 11:20) Jesus wapopile ovikando vivali okuti: “Tualeiko okutyilinga mehinangelo liange.” Tupu liiwe okuti Ehinangelo, ehinangelo lia Kristu lipopia unene konthele yononkhia mbae. (1 Coríntios 11:24, 25) Okutavela otyitumino otyo, Onombangi mba Jeova ouye auho vahinangela ononkhia mbae kese enima. Menima 2012, onthiki 14 yo Nisan mo kalendaliu ko Mbimbiliya, ihimbika Mukuana 5 ya Tyikukutu tyina ekumbi liamanyingila.

2. Oityi Jesus apopile konthele yombolo novinyu?

2 Omulongwa Luka utupopila mono versikulu onombali etyi tyalingile Jesus netyi apopile. Oe wati: “Oe wapola ombolo, apandula, eivembula, eveavela, ati: ‘Etyi tyilekesa olutu luange mandyiave pala ouwa wenyi. Tyilingei apeho mehinangelo liange.’ Tupu, apolo okopo, etyi vamana okulia ondalelo, ati: ‘Okopo ei otyilekeso tyomphango omphe mokonda yohonde yange maikamomeswa pala ouwa wenyi.’” (Lucas 22:19, 20) Oñgeni ono apostolu vanoñgonokele onondaka ombo?

3. Oñgeni ono apostolu vanoñgonokele onondaka mba Jesus konthele yombolo novinyu?

3 Mokonda ono apostolu ankho ova Judeu, ankho vei nawa ovilikutila viovinyama ovanakwa ankho valingila Huku mondyuo yae mo Jelusalei. Ovilikutila ovio ankho vilingwa opo vapandwe na Jeova, nokuhita ononkhali. (Levítico 1:4; 22:17-29) Moluotyo, ono apostolu ankho vapondola okunoñgonoka okuti etyi Jesus ati olutu lwae nohonde ‘mavikamomeswa pala ouwa wavo,’ oe ankho ukahi nokupopia okuti maave omuenyo wae uhena nkhali ngotyilikutila. Otyilikutila otyo, otyinene vali tyipona tyovinyama.

4. Oityi Jesus ahandele okupopia etyi ati: “Okopo ei otyilekeso tyomphango omphe mokonda yohonde yange”?

4 Oityi Jesus ahandele okupopia etyi ati: “Okopo ei otyilekeso tyomphango omphe mokonda yohonde yange”? Ono apostolu ankho vei eulo liomphango omphe, yapopiwa mu Jeremias 31:31-33. (Tanga.) Onondaka mba Jesus mbulekesa okuti oe ankho ukahi nokuetako omphango omphe maipingi pomphango Yovitumino Jeova alingile nova Isilayeli menyina lia Moisesi. Okuti onomphango ombo onombali ankho mbelifwa?

5. Omphango Yovitumino ankho yavela ova Isilayeli onomphitilo patyi?

5 Tyotyili, etyi onomphango ombo mbalingilwa tyelifwa. Etyi Jeova aava omphango Yovitumino, oe wapopilile elongo okuti: “Inkha mutavela ondaka yange, nokuendela nawa-nawa momphango yange, mamukala ovanthu vange vakolela vali pokati komalongo omakuavo aeho, mokonda oohi aiho o yange. Iya onwe mamukala ouhamba wovanakua nelongo likola pala ame.” (Êxodo 19:5, 6) Oñgeni ova Isilayeli ankho vanoñgonoka onondaka ombo?

OMULAO WOVANAKUA VOUHAMBA

6. Omphango Yovitumino yakuatesako okufuisapo eulo patyi?

6 Ova Isilayeli ankho vanoñgonoka ondaka “omphango,” mokonda Jeova kohale walingile onomphango na Noe na Abraiau. (Gênesis 6:18; 9:8-17; 15:18; 17:1-9) Konthele yomphango yae na Abraiau, Jeova walaele okuti: “Omalongo aeho kombanda yoohi, maekeliavela ononkhano onongwa menyina liombuto yove.” (Gênesis 22:18) Jeova walingile Omphango Yovitumino opo afuisepo eulo olio. Mokonda yomphango oyo, ova Isilayeli ankho vapondola okukala ‘ovanthu vae vakolela vali pokati komalongo omakuavo aeho.’ Otyo tyalingilwa tyi? Opo ‘vakale ovanakwa vouhamba va Jeova.’

7. Onondaka “ouhamba wovanakua” mbulekesa tyi?

7 Ova Isilayeli ankho vei nawa ono hamba novanakwa. Mahi, o Melkisedeke vala wapelue na Jeova ovilinga ovio vivali momuvo wike vala. (Genesis 14:18) Jeova pahe ankho ukahi nokuavela elongo olio omphitilo yokukala “ouhamba wovanakua.” Konyima Ovihonekwa viapopia ovanthu ovo vaholovonwa okuti “ovanakwa vouhamba,” ono hamba tupu mavakala ovanakwa.—1 Pedro 2:9.

8. Omunakwa uholovonwa na Huku ulinga tyi?

8 Tyotyili, ohamba itumina. Mahi, omunakwa ulinga tyi? Hebreus 5:1 ihangununa okuti: “Kese omunene-nakwa uholovonwa pokati kovanthu unakwa pala okuamena ovanthu konthele yovipuka via Huku, opo aave oviawa viotyali novilikutila viononkhali.” Omunakwa, uholovonwa na Jeova opo aitileko ovanthu ku Huku, okuava ovilikutila opo Huku aevele ononkhali mbavo, nokuvelongesa ovitumino via Huku. (Levítico 10:8-11; Malaquias 2:7) Ngotyo, omunakwa uholovonwa na Huku ukuatesako ovanthu opo vakale vali noupanga na Huku.

9. (a) Oityi ova Isilayeli ankho vesukisa okulinga opo vakale “ovanakwa vouhamba”? (b) Oityi Jeova aholovonene ovanakwa pokati ko Isilayeli? (c) Omokonda yatyi ova Isilayeli vekahi momphango Yovitumino ankho kavapondola okukala “ouhamba wovanakua”?

9 Omphango Yovitumino ankho yavela ova Isilayeli omphitilo yokuava ovanakwa vouhamba opo vaamene “ovanthu ovakuavo.” Mahi, opo vapewe otyilinga otyo otyiwa, ankho vena etyi vesukisa okulinga. Huku wati: “Inkha mutavela ondaka yange, nokuendela nawa-nawa momphango yange.” Okuti ova Isilayeli ‘vetavela ondaka ya Jeova’? Enga, mahi valingile oviponyo. (Romanos 3:19, 20) Moluotyo, Jeova waholovonene vamwe pokati ko Isilayeli opo vakale ovanakwa. Ovanakwa ovo ankho ha nohamba, mahi ankho valinga ovilikutila viovinyama pala ononkhali mbovanthu. (Levítico 4:1–6:7) Ononkhali ombo tupu ankho mbakutikinya ononkhali mbovanakwa. (Hebreus 5:1-3; 8:3) Jeova ankho utavela ovilikutila ovio, mahi ankho kavinyimi ononkhali ambuho mbo va Isilayeli. Ovanakwa vekahi momphango Yovitumino, ankho kavetyivili okukuatesako ova Isilayeli vomutima waviuka okukala noupanga na Huku monkhalelo yaoya. Otyo apostolu Paulu apopila okuti: “Mokonda ohonde yo nongombe no yovikombo kaipondola okupola ononkhali.” (Hebreus 10:1-4) Mokonda ova Isilayeli kavetavelele Ovitumino, vahinganwa. (Gálatas 3:10) Ngotyo, ankho kavapondola vali okuundapela ovanthu vakuavo ngo vanakwa vouhamba.

10. Omphango Yovitumino ankho yalingilwa tyi?

10 Otyo katyilekesa okuti ova Isilayeli nalumwe ankho mavakala “ovanakwa vouhamba” ngetyi Jeova alaele. Inkha vaovolele okutavela nomutima auho, ñgeno vakala nelao olio, mahi kavapewa elao olio putyina nkhele vekahi mombuelo Yovitumino. Omokonda yatyi? (Tanga Gálatas 3:19-25.) Opo tutyivile okukumbulula, tuesukisa okunoñgonoka okuti Ovitumino viomphango ankho viamena ova Isilayeli kefendelo liomatutu. Ankho vikuatesako ova Isilayeli okuimbuka oviponyo viavo, nokuti vesukisa otyilikutila otyinene vali tyipona tyina ankho tyilingwa nomunene-nakwa. Ovitumino ankho vivetuala ku Kristu, ine Mesiya, omanyina oo ahangununa okuti “Omulembulwa.” Mahi, etyi Mesiya eya, waetako omphango omphe yapopilwe na Jeremia. Vana vetavelele Kristu vakongwa opo valinge onthele yomphango omphe nokukala “ovanakwa vouhamba.” Tutalei oñgeni.

OMPHANGO OMPHE YAETAKO OVANAKWA VOUHAMBA

11. Oñgeni Jesus aikula ondyila yovanakwa vouhamba?

11 Menima 29 P.K., Jesus wo ko Nazare wakala Mesiya. Oe ankho una omanima 30 etyi ambatisalwa. Ombatisimu yae yalekesa okuti wafuapo pala okulinga ehando liakolela lia Jeova. Jeova apopi konthele yae okuti: “Ou Omona wange onthyolwa,” iya emulembula, ha nomulela, mahi onospilitu sandu yae. (Mateus 3:13-17; Atos 10:38) Huku walembula Jesus opo akale Omunene-nakwa Nohamba pala ouwa wa kese umwe utavela kwe. (Hebreus 1:8, 9; 5:5, 6) Otyo tyaikula ondyila opo vakuavo valinge onthele yovanakwa vouhamba votyotyili.

12. Otyilikutila tya Jesus tyaeta tyi?

12 Ngo Munene-nakwa, otyilikutila patyi Jesus aava ankho tyihita nawa ononkhali mbovataveli? Etyi Jesus apopia pokulinga Ehinangelo liononkhia mbae, tyitukuatesako okunoñgonoka okuti otyilikutila aava, omuenyo wae uhena nkhali. (Tanga Hebreus 9:11, 12.) Okupolelela pombatisimu yae menima 29 P.K., Omunene-nakwa Jesus, walolua nokulongeswa alo pononkhia mbae. (Hebreus 4:15; 5:7-10) Etyi atutila, wapita keulu iya apakula esilivilo liotyilikutila tyae ku Jeova. (Hebreus 9:24) Tunde opo, Jesus upondola okuita ku Jeova aamene vana vena ekolelo motyilikutila tyae, nokuvekuatesako okuumbila Huku opo vakapewe omuenyo wahapu. (Hebreus 7:25) Otyilikutila tyae tupu tyaavela esilivilo omphango omphe.—Hebreus 8:6; 9:15.

13. Vana vakongwa opo vakale momphango omphe vena ekevelelo patyi?

13 Vana vakongwa pala okukala momphango omphe tupu vanakwa nospilitu sandu. (2 Coríntios 1:21) Muakutikinya ova Judeu vekolelo no Nosindiyu. (Efésios 3:5, 6) Vana vanyingila momphango omphe vena ekevelelo patyi? Ononkhali mbavo mambuevelwa umwe nawa. Jeova walaele okuti: “Mandyievela otyiponyo tyavo, himahinangela vali onkhali yavo.” (Jeremias 31:34) Mokonda pahe Jeova waevela ononkhali mbavo, ovo vapondola okukala “ovanakwa vouhamba.” Petulu wapopila Ovakristau ovalembulwa okuti: “Onwe ‘mumbunga yaholovonwa, no vanakwa vouhamba, elongo liasukuka, ovanthu vae vakolela, opo muivise enkhimano’ lia una wemuihana menthiki opo muiye motyitei tyae otyiwa unene.” (1 Pedro 2:9) Apa Petulu wahoneka onondaka Jeova apopilile ova Isilayeli etyi aava Ovitumino, embuundapesa ko Vakristau momphango omphe.—Êxodo 19:5, 6.

OVANAKWA VOUHAMBA VAETELA OUWA OVANTHU AVEHO

14. Opi ovanakwa vouhamba mavakaundapa?

14 Vana vekahi momphango omphe opi mavakaundapa? Aveho mavaundapa pano pohi ngo vanakwa, okupopila ovanthu konthele ya Jeova ‘mokuivisa enkhimano liae’, nokuveavela okulia kuopaspilitu. (Mateus 24:45; 1 Pedro 2:4, 5) Konyima yononkhia mbavo netutilo, mavakaundapa na Kristu keulu tyafuapo nawa ngo nohamba novanakwa. (Lucas 22:29; 1 Pedro 1:3-5; Revelação 1:6) Memonekelo, apostolu João wamuene ovanthu vopaspilitu vekahi popepi yotyipundi tya Jeova keulu. Ankho vaimba “otyiimbo otyipe” pala “Ondyona”, okuti: “Nohonde yove walanda ovanthu pala Huku, pomihoko aviho, no pomalaka, no pomalongo aeho ovanthu. Iya wevelinga ouhamba novanakwa pala Huku yetu, opo vakatumine ngo nohamba kombanda yoohi.” (Revelação 5:8-10) Memonekelo ekuavo, João wapopia konthele yono hamba ombo okuti: “Mavakakala ovanakwa va Huku no va Kristu, avakatumina kumwe nae omanima ovityita ekwi.” (Revelação 20:6) Kumwe na Kristu, mavakakala ovanakwa vouhamba avakaetela ouwa ovanthu aveho.

15, 16. Ouwa patyi ovanakwa vouhamba mavakaetela ovanthu?

15 Ouwa patyi o 144.000 mavakaetela vana mavakakala pano pohi? Revelação okapitulu 21 ipopia ovanakwa okuti, epundaumbo liokeulu, o Jelusalei Omphe, “omukai Wondyona.” (Revelação 21:9) Moversikulu 2 alo ya 4, wati: “Ame tupu namona epundaumbo likola, o Jelusalei Omphe, lilauka keulu ku Huku, nokuapongiyua ngondombwa yafiwisua pala omulume wae. Moluotyo, neiva ondaka imwe yakaluluka potyipundi tyoutumini, yati: ‘Tala! Ekaka lia Huku likahi pokati kovanthu, iya oe makakala navo, ovo mavakakala ovanthu vae. Iya Huku muene makakala navo. Huku makasekuna ononkhuka momaiho avo, ononkhia, nokulila, no nongembia kamavikakalako vali. Mokonda ovipuka ovio aviho mavikalamba.’” Ombo ononkhano onongwa ngatyi! Kamakukala vali ononkhuka, no nongembia, noluihamo, nokulila, mokonda ononkhia kamambukakalako vali. Otyo tyilekesa okuti ovanthu vekolelo mavakakala tyihena onkhali, noupanga wotyotyili na Huku.

16 Revelação 22:1, 2, itupopila vali konthele yononkhano onongwa mambuetwa novanakwa vouhamba. Yati: “Iya oe wandekesa ondongi yomeva omuenyo, akenguluka nawa ngo vitulu, atunda potyipundi tyoutumini tya Huku no Ndyona, pokati ketapalo enene lio [Jelusalei Omphe]. Iya kehimba eli nahimba lina liondongi, kuna omiti viomuenyo, viima ovikando ekwi na vivali, kese hanyi viima. Iya omafo omiti ovio, o pala okuhakula omalongo.” Emonekelo olio litulekesa oñgeni “omalongo” ine ombunga yovanthu, maikavelulwa nawa konkhali vapiñgana ku Andau. Tyotyili, ‘ovipuka aviho ovikulu mavikalamba.’

OVANAKWA VOUHAMBA VAMANUHULA OVILINGA VIAVO

17. Oityi ovanakwa vouhamba mavamanuhula okulinga?

17 Konthyulilo yomanima 1.000, ovanakwa vouhamba mavamanuhula ovilinga viokukuatesako ovanthu okukala tyihena onkhali. Ngomunene-nakwa no Hamba, Kristu makapakula ku Jeova ombunga aiho yovanthu vehena onkhali. (Tanga 1 Coríntios 15:22-26.) Ovanakwa vouhamba mavakamanuhula ovilinga viavo.

18. Tyina ovanakwa vouhamba vamamane ovilinga viavo, oñgeni Jeova meveundapesa?

18 Konyima yotyo, oñgeni Jeova maundapesa ovanakwa vouhamba? Ngetyi tyipopia Revelação 22:5, “ovo mavakatumina apeho ngo nohamba.” Ovalie mavakatumina? Ombimbiliya kaityipopi. Mahi, onkhalelo yavo yomuenyo, nounongo vakala nao etyi vakuatesako ovanthu okukala tyihena onkhali, matyivefuisapo opo vakale apeho novilinga vioutumini mevangelo lia Jeova.

19. Vana mavakakala Pehinangelo mavahinangela tyi?

19 Tyina tuameliongiya Pehinangelo liononkhia mba Jesus Mukuana, 5 ya Tyikukutu yo 2012, matuhinangela omalongeso oo Ombimbiliya. Otyihupe tyo Vakristau ovalembulwa vekahi pano pohi, mavali ombolo yahapakelwe onkhiso nokunwa ovinyu, pala okulekesa okuti vekahi momphango omphe. Ombolo novinyu vilekesa otyilikutila tya Kristu, matyivehinagelesa elao liavo ewa, novilinga vena mevangelo lia Huku. Atuho matukalapo, tuhanda okulekesa olupandu olunene kovanakwa vouhamba Jeova Huku aholovona pala okuetela ouwa ovanthu aveho.

OKUTI UPONDOLA OKUHANGUNUNA?

․․․․․

Onalupi Jeova alaa otyikando tyotete okuti makukala ovanakwa vouhamba?

․․․․․

Oñgeni omphango omphe yaetako ovanakwa vouhamba?

․․․․․

Ouwa patyi ovanakwa vouhamba mavaetela ovanthu?

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 31]

Ovanakwa vouhamba mavakaetela ovanthu ouwa uhapu