Järgigem Jeesuse eeskuju valvsuses

”Püsige valvel ja palvetage.” (MATT. 26:41)

KUIDAS SA VASTAKSID?

Kuidas võivad meie palved näidata, et oleme valvel?

Mil viisil me saame olla valvsad seoses teenistusega?

Miks on tähtis katsumuse ajal valvel püsida ja kuidas me saame seda teha?

1., 2. a) Millised küsimused võivad kerkida seoses Jeesuse eeskujuga valvsuses? b) Kas Jeesuse täiuslikust eeskujust on patustele inimestele abi? Too näide.

SA VÕID mõelda: ”Kas tõesti on võimalik järgida Jeesuse eeskuju, mille ta valvsuses jättis? Jeesus oli ju täiuslik! Peale selle suutis Jeesus kohati näha selgelt tulevikku, isegi tuhandeid aastaid oma päevist kaugemale. Kas ta pidi siis tõesti olema valvas?” (Matt. 24:37—39; Heebr. 4:15.) Käsitlegem esmalt neid küsimusi, et mõista, kui tähtis ja hädavajalik on meil valvsuses Jeesuse eeskuju järgida.

² Kas täiuslikust eeskujust on patustele inimestele abi? Jah on, kuna healt õpetajalt ja tema eeskujust on võimalik õppida. Kujutlegem näiteks, et keegi võtab esimese tunni vibulaskmises. Ta ei saa selle jooksul sihtmärgile pihtagi, kuid ta võtab tunde juurde ega anna alla. Et areneda edasi, jälgib ta hoolega oma juhendaja eeskuju, kes ise on meisterlik vibulaskja. Õpilane paneb tähele seda, kuidas õpetaja seisab, milline on tema käteasend ja sõrmede asetus vibunööril. Tasapisi õpib sihikindel algaja vibukütt seda, kuivõrd pingule tuleb vibunöör tõmmata ja kuidas arvestada tuulega, ning jätkab edasipüüdlemist. Ta üritab oma juhendajat jäljendada ja suudab lõpuks nooli sihtida nii, et need lendavad sihtmärgi keskpunktile üha lähemale. Samamoodi püüame meie kristlastena edasi areneda, võttes kuulda Jeesuse juhtnööre ja järgides tema täiuslikku eeskuju.

3. a) Kuidas viitas Jeesus sellele, et tal oli vaja olla valvas? b) Mida me selles artiklis käsitleme?

³ Mida öelda aga seoses valvsusega? Kas Jeesusel oli seda omadust tegelikult vaja? Oli küll. Näiteks oma maise elu viimasel õhtul kutsus Jeesus üles oma ustavaid apostleid: ”Püsige valvel koos minuga.” Ta lisas: ”Püsige valvel ja palvetage üha, et te  kiusatusse ei satuks” (Matt. 26:38, 41). Ehkki Jeesus oli olnud valvas kogu aeg, tahtis ta seda olla eriti just neil äärmiselt keerulistel tundidel ja hoida sel ajal oma taevasele Isale võimalikult ligi. Ta teadis, et tema järelkäijatel tuleb samamoodi olla ärksad ning mitte ainult siis, vaid ka tulevikus. Mõelgem niisiis selle peale, miks Jeesus soovib, et me valvel püsiksime. Pärastpoole uurime kolme valdkonda, milles me saame Jeesuse valvsuse eeskuju oma igapäevaelus järgida.

MIKS JEESUS SOOVIB, ET ME VALVEL PÜSIKSIME

4. Milline seos on meie piiratud tulevikuteadmiste ja valvsusvajaduse vahel?

⁴ Miks õhutab Jeesus meid valvsaks jääma? Lühidalt öeldes selle pärast, et me ei tea tuleviku kohta kõike, kuigi me teame selle kohta palju. Kas Jeesus teadis kõike tulevikust, kui ta inimesena maa peal elas? Ei. Ta tunnistas alandlikult: ”Seda päeva ega tundi ei tea keegi, ei taeva inglid ega ka Poeg, vaid üksnes Isa” (Matt. 24:36). Tol ajal ”Poeg” ehk Jeesus ei teadnud täpselt, millal see kuri maailm lõpeb. Kuidas on lood meiega tänapäeval? Kas meie teadmised tulevikust on piiratud? Muidugi on! Me ei tea täpset aega, millal Jehoova saadab välja oma Poja, et hävitada see kuri maailm. Kui me seda teaksime, kas peaksime siis valvel püsima? Nagu Jeesus selgitas, tuleb lõpp äkitselt, ootamatult — seega tuleb meil alati valvsad olla. (Loe Matteuse 24:43.)

5., 6. a) Kuidas mõjutavad meie teadmised tulevikust ja Jumala eesmärkidest vajadust olla valvsad? b) Miks peaks see, mida me Saatanast teame, ajendama meid veelgi otsusekindlamalt valvel püsima?

⁵ Teisest küljest teadis Jeesus tuleviku kohta palju imelist — tõdesid, millest enamikul inimestel tema ümber polnud aimugi. Meie teadmised pole Jeesuse omadega võrreldavad, kuid tänu temale teame siiski palju Jumala kuningriigist ja sellest, mida see lähitulevikus korda saadab. Kui me vaatame enda ümber ringi, kas siis koolis, tööl või oma kuulutustööterritooriumil, siis kas enamik inimesi ei ela mitte täielikus pimeduses nende hiilgavate tõdede suhtes? See on teine põhjus valvsuseks. Jeesuse sarnaselt tuleb meil olla alati ärksad ning panna tähele võimalusi rääkida teistele seda, mida me Jumala kuningriigist teame. Iga selline võimalus on väga väärtuslik ning me ei taha ühtki neist käest lasta. Kaalul on elud! (1. Tim. 4:16.)

⁶ Jeesus teadis veel midagi, mis ärgitas teda valvsana püsima. Ta teadis, et Saatan oli võtnud nõuks teda ahvatleda, taga kiusata ja tema laitmatus murda. See tige vaenlane oli alati valvel, et leida ”järgmine sobiv hetk” Jeesus katsele panna (Luuka 4:13). Jeesus ei kaotanud kunagi valvsust. Ta soovis olla valmis mis tahes katsumuseks, olgu selleks siis kiusatus, vastupanu või tagakiusamine. Kas ei võiks paljuski sama meie kohta öelda? Me teame, et Saatan käib ikka ringi ”nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata”. Seepärast õhutabki Jumala Sõna kõiki kristlasi: ”Olge kaine mõistusega ja valvsad!” (1. Peetr. 5:8). Kuidas me saame seda nõuannet järgida?

KUIDAS OLLA VALVAS SEOSES PALVETAMISEGA

7., 8. Millist nõu andis Jeesus palvetamise kohta ja millise eeskuju ta ise selles jättis?

⁷ Piibli järgi on vaimse ärksuse ehk valvsuse ning palvetamise vahel tihe seos (Kol. 4:2; 1. Peetr. 4:7). Mõni aeg pärast seda, kui Jeesus palus oma jüngritel koos temaga valvel püsida, ütles ta: ”Püsige valvel ja palvetage üha, et te kiusatusse ei satuks” (Matt. 26:41). Kas  ta pidas eeltoodud nõuannet andes silmas ainult seda pinevat olukorda, millega nad parasjagu silmitsi seisid? Ei, tema nõuandes on põhimõte, mille järgi peame elama iga päev.

⁸ Jeesus andis palvetamises suurepärase eeskuju. Sulle võib meenuda, et ükskord veetis ta terve öö oma Isa poole palvetades. Püüdkem järgnevat ette kujutada. (Loe Luuka 6:12, 13.) On kevad ja Jeesus on ilmselt oma sagedase peatuspaiga, kalurilinna Kapernauma lähedal. Päeva õhtusse veeredes läheb Jeesus üles ühele mäele, millelt avaneb vaade Galilea merele. Kui ta silmitseb pimedusse mattuvat maastikku, paistab ehk temani alloleva Kapernauma ja lähikülade õlilampide värelev valgus. Kui Jeesus pöördub Jehoova poole, on ta aga kõigest hingest keskendunud palvele. Mööduvad minutid ja seejärel tunnid. Ta märkab vaevalt, kuidas tuled all taamal üksteise järel kustuvad, kuidas kuu üle taevavõlvi liigub ja ööloomad põõsastikus toitu otsides nahistavad. Tõenäoliselt on Jeesuse palve peateemaks tähtis otsus, mis tema ees seisab — ta peab valima välja oma 12 apostlit. Võime kujutleda, kuidas Jeesus räägib Isale süvenenult kõigist oma mõtetest ja muredest, mis tal iga jüngri puhul meeles mõlgub, ning palub talt kogu südamest juhatust ja tarkust.

9. Mida me võime õppida sellest, et Jeesus palvetas kogu öö?

⁹ Mida me võime Jeesuse eeskujust õppida? Kas seda, et peame pikki tunde palvetama? Ei, kuna Jeesus ütles lahkelt oma järelkäijate kohta: ”Vaim on küll valmis, aga liha on nõrk” (Matt. 26:41). Kuid me saame siiski Jeesust järgida. Näiteks, kas me palvetame oma taevase Isa poole, enne kui langetame otsuse, mis võib mõjutada meie, meie pereliikmete või usukaaslaste vaimsust? Kas peame oma palvetes meeles oma usuvendasid ja -õdesid? Kas palvetame südamest, selle asemel et korrutada kindlakskujunenud väljendeid? Pangem ka tähele, et Jeesus hindas seda, kui sai Isaga segamatult oma mõtetest rääkida. Tänapäeva kiires, palavikulises maailmas on väga kerge lasta eluvoolul end sedavõrd kaasa haarata, et unustame kõige tähtsamad asjad. Kui võtame sügavaks omaette palvetamiseks küllaldaselt aega, oleme vaimselt ärksamad (Matt. 6:6, 7). Me saame Jehoovaga lähedasemaks ning oleme agarad tugevdama oma suhteid temaga ning vältima kõike, mis võiks neid nõrgestada (Laul 25:14).

KUIDAS OLLA VALVAS SEOSES KUULUTUSTÖÖGA

10. Milline näide tõendab, et Jeesus oli valvas märkama võimalusi tunnistust anda?

¹⁰ Jeesus oli valvas tegema tööd, mille Jehoova oli talle andnud. On olemas selliseid ametikohti, kus töötaja võib lasta oma mõtetel rändama minna, ilma et see tooks kaasa tõsiseid tagajärgi. Paljud tööd aga nõuavad suurt keskendumist ja tähelepanelikkust ning kristlik teenistus on kahtlemata just niisugune. Jeesus oli oma töös alati valvas ja pani tähele võimalusi rääkida teistele head sõnumit. Ühel korral pärast pikka hommikust teekonda jõudsid Jeesus ja ta jüngrid Sühhari linna. Jüngrid läksid toitu ostma. Jeesus jäi linna kaevu juurde puhkama, kuid ta ei kaotanud valvsust ja märkas võimalust tunnistust anda. Üks samaaria naine tuli vett ammutama. Jeesus oleks võinud otsustada teha väikse uinaku. Ta oleks võinud mõelda põhjustele, miks temaga mitte vestelda. Ent Jeesus alustas juttu, kaasas naise vestlusse ja andis võimsat tunnistust, mis mõjutas paljude linnaelanike elu (Joh. 4:4—26, 39—42). Kas me saaksime järgida Jeesuse valvsuse eeskuju paremini, püüdes  ehk olla tähelepanelikumad võimaluste suhtes rääkida head sõnumit inimestele, keda igapäevategemistes kohtame?

11., 12. a) Mida ütles Jeesus selle peale, kui inimesed püüdsid tema tähelepanu kuulutustöölt kõrvale juhtida? b) Milles väljendus Jeesuse tasakaalukas suhtumine töösse?

¹¹ Vahel püüdsid mõned heatahtlikud inimesed Jeesuse tähelepanu tema töölt kõrvale juhtida. Kapernaumas olid rahvahulgad Jeesuse tervendamisimedest nii vaimustuses, et ei tahtnud teda sealt äragi lasta. See on mõistetav. Kuid Jeesuse peamiseks ülesandeks oli kuulutada kõigile ”Iisraeli koja eksinud lammastele”, mitte vaid ühe linna elanikele (Matt. 15:24). Niisiis ütles ta nendele inimestele: ”Ma pean ka teistele linnadele kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist, sest selleks on mind saadetud” (Luuka 4:40—44). On ilmselge, et Jeesuse elu oli keskendunud teenistusele. Ta ei lasknud millelgi oma tähelepanu hajutada.

¹² Kas Jeesus oli oma töösse sedavõrd süüvinud, et teda võis pidada fanaatikuks või askeediks? Kas ta oli teenistusse nii süvenenud, et pereinimeste mured olid talle võõrad? Ei, Jeesus jättis tasakaalukuses täiusliku eeskuju. Ta nautis elu, tundes heameelt rõõmuküllastest koosviibimistest sõpradega. Ta oli huvitatud peredest, olles väga empaatiline nende vajaduste ja probleemide suhtes, ning väljendas sundimatult oma kiindumust laste vastu. (Loe Markuse 10:13—16.)

13. Kuidas me võime järgida Jeesuse eeskuju valvsuses ja tasakaalukuses, kui asi puudutab kuningriigi kuulutustööd?

¹³ Kuidas me saame Jeesuse valvsuse eeskuju järgides püüelda samasuguse tasakaalukuse poole? Me ei luba sellel maailmal oma tähelepanu kuulutustöölt kõrvale kallutada. Isegi heatahtlikud sõbrad ja sugulased võivad meid õhutada teenistuses hoogu maha võtma või elama nii-öelda normaalset elu. Ent kui me järgime Jeesust, vaatame oma teenistusele otsekui toidule (Joh. 4:34). Meie töö toidab meie vaimsust ja toob meile rõõmu. Kuid me ei taha kunagi minna äärmustesse, pidades end teistest õigemaks või ilmutades askeetlikku vaimu. Jeesuse sarnaselt soovime olla rõõmsad, ”õnneliku Jumala” tasakaalukad teenijad (1. Tim. 1:11).

KUIDAS OLLA VALVAS KATSUMUSE AJAL

14. Millisele kalduvusele tuleb meil katsumuse ajal vastu seista ja miks?

¹⁴ Nagu oleme näinud, kutsus Jeesus valvsusele kõige tungivamalt siis, kui ta ise oli rängas katsumuses. (Loe Markuse 14:37.) Kui kohtame raskusi, on meil vaja rohkem kui kunagi varem hoida meeles Jeesuse eeskuju. Katsumuse ajal kalduvad paljud unustama ülitähtsat tõde, mis on nii oluline, et Õpetussõnade raamatus on see kirjas lausa kaks korda. See kõlab: ”Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!” (Õpet. 14:12; 16:25). Kui toetume omaenese mõistusele,  eriti veel tõsiste probleemide korral, võime seada ohtu iseend ja neid, keda armastame.

15. Milline kiusatus võib perepeal majanduslikult raskel ajal tekkida?

¹⁵ Näiteks võib ülesanne enda omaste eest aineliselt hoolt kanda perepeale üsna raske olla (1. Tim. 5:8). Tal võib tekkida kiusatus võtta vastu selline töö, mille tõttu ta ei saa tihti kristlikel koosolekutel käia, pere jumalakummardamist juhatada ega teenistuses osaleda. Toetudes üksnes inimmõistusele, võib selline toimimisviis tunduda õigustatud ja isegi õige. Ent tagajärjeks võib vägagi tõenäoliselt olla kas vaimne haigus või vaimne surm. Kui palju parem on järgida nõuannet tekstis Õpetussõnad 3:5, 6! Saalomon ütles: ”Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!”

16. a) Kuidas näitas Jeesus, et ta tugines oma tarkuse asemel Jehoova tarkusele? b) Mil viisil jäljendavad paljud perepead Jeesust selles, kuidas Jehoovat raskel ajal usaldada?

¹⁶ Kui Jeesus oli katsumuses, keeldus ta resoluutselt omaenese mõistusele toetumast. Mõelda vaid! Targim mees, kes on kunagi maa peal elanud, ei tuginenud oma vastustes iseenda tarkusele. Näiteks kui Saatan teda ahvatles, kostis Jeesus korduvalt: ”Kirjutatud on” (Matt. 4:4, 7, 10). Ahvatlusele vastu seistes toetus ta oma Isa tarkusele, näidates üles alandlikkust — omadust, mida Saatan põlgab ja mis tal täielikult puudub. Kas meie toimime samamoodi? Perepea, kes püüab olla Jeesuse kombel valvas, laseb end juhtida Jumala Sõnal, iseäranis katsumusrohkel ajal. Tuhanded perepead üle kogu maailma teevad just nõnda. Nad panevad Jumala kuningriigi ja puhta jumalakummardamise elus kindlalt esikohale, isegi ettepoole murest aineliste vajaduste pärast. Nii kannavad nad oma pere eest hoolt parimal viisil. Jehoova omalt poolt õnnistab nende pingutusi hoolitseda pere aineliste vajaduste eest, just nagu tema Sõna seda tõotab (Matt. 6:33).

17. Mis ajendab sind olema Jeesuse kombel valvas?

¹⁷ Pole kahtlustki, et Jeesus jättis valvsuses parima võimaliku eeskuju. Tema eeskuju on meile praktiline, kasulik ja isegi elupäästev. Pea meeles, et Saatan soovib sind väga suigutada vaimsesse unne, mida iseloomustab nõrk usk, loid jumalateenimine ja laitmatuse puudumine (1. Tess. 5:6). Ära lase tal edu saavutada! Jää valvsaks nagu Jeesus — valvsaks seoses palvetamise, kuulutustööga ja katsumuste ajal. Nii toimides tunned rõõmu täisväärtuslikust, õnnelikust ja rahuldustpakkuvast elust juba praegu, selle sureva maailma videvikus. Valvsaksjäämine tagab ka selle, et kui su Isand tuleb tegema lõppu sellele maailmale, leiab ta sind ärksa ja tegusana, täitmas tema Isa tahet. Jehoova annab siis sulle suurima heameelega tasu sinu ustavuse eest (Ilm. 16:15).

[Küsimused]

[Pilt lk 6]

Jeesus kuulutas naisele kaevu ääres. Milliseid võimalusi leiad sina, et iga päev kuulutada?

[Pilt lk 7]

Oma pere vaimse heaolu eest hoolitsedes tõendad, et oled valvas