Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Lingisa Sibonelo SaJesu Sekulindza

Lingisa Sibonelo SaJesu Sekulindza

Lingisa Sibonelo SaJesu Sekulindza

“Lindzani, nithandaze.”—MAT. 26:41.

UNGAPHENDVULA NJANI?

․․․․․

Imithandazo yetfu ingaveta njani kutsi silindzile?

․․․․․

Singaveta ngatiphi tindlela kutsi silindzile emsebentini wetfu wekushumayela?

․․․․․

Kungani kubalulekile kulindza nangabe silingwa, futsi singakwenta njani loko?

1, 2. (a) Ngumiphi imibuto lengase iphakame mayelana nesibonelo saJesu sekulindza? (b) Sibonelo saJesu lesiphelele singabazuzisa yini bantfu labanesono? Fanekisa.

 UNGASE utibute: ‘Ngingakwati yini vele kulingisa sibonelo saJesu sekulindza? Phela Jesu bekangumuntfu lote sono. Ngetulu kwaloko, ngaletinye tikhatsi bekakwati kubona likusasa—ngisho netintfo lebetitakwenteka ngemuva kweminyaka leyinkhulungwane imbala. Bekakudzinga mbamba yini kulindza Jesu?’ (Mat. 24:37-39; Heb. 4:15) Ase sicale ngekuphendvula lemibuto kute sikwati kubona indlela lendzaba lebaluleke ngayo futsi lephutfuma ngayo.

2 Sibonelo lesiphelele singabasita yini bantfu labanesono? Yebo singabasita, ngobe umuntfu angakwati kufundza kuthishela lomuhle kanye nasesibonelweni sakhe. Nasi sibonelo: Cabanga ngemuntfu lotsite locala kwenta tifundvo tekudubula ngebutjoki. Akakwati kubusebentisa futsi uyehluleka kunemba, nanobe kunjalo, uchubeka afundza futsi enta imetamo. Kute atfutfuke, wetama kubukisisa loko thishela wakhe lakwentako, ngobe unalokuhlangenwe nako kuloko. Lomfundzi unakisisa indlela thishela wakhe lema ngayo, indlela lamisa ngayo imikhono yakhe, kanye nendlela labubamba ngayo butjoki bakhe. Kancane kancane, lomfundzi uyacaphela kutsi angakanani emandla lokufanele awafake nakadubula ngebutjoki; ucabanga nangemoya lohhushako futsi uchubeka enta imetamo yekutfutfuka. Ngekulingisa loko lakubona kwentiwa nguthishela wakhe, kancane kancane ugcine asakwati kunemba ngebutjoki bakhe. Ngendlela lefananako, sichubeka setama kutfutfuka njengemaKhristu ngekutsi silandzele ticondziso taJesu futsi silingise sibonelo sakhe lesiphelele.

3. (a) Jesu wakuveta njani kutsi bekayidzinga imfanelo yekulindza? (b) Yini lesitawucoca ngayo kulesihloko?

3 Kodvwa kutsiwani ngekulindza kwaJesu? Bekayidzinga mbamba yini lemfanelo? Yebo bekayidzinga. Nasi sibonelo: Ngebusuku bekugcina bekuphila kwakhe emhlabeni, Jesu wakhutsata baphostoli bakhe labetsembekile watsi: ‘Lindzani kanye nami.’ Wachubeka watsi: “Lindzani, nithandaze, kuze ningetikungena ekulingweni!” (Mat. 26:38, 41) Nanobe Jesu bekalindza ngaletinye tikhatsi, kodvwa ngalawo ma-awa lamatima bekafuna kuyiveta kakhulu lemfanelo yekulindza futsi abe sedvute naBabe wakhe losezulwini. Bekati kutsi balandzeli bakhe bebadzinga kuba nekulindza lokufananako—hhayi ngaleso sikhatsi kuphela, kodvwa nasesikhatsini lesitako. Ngako-ke, ase sihlole sizatfu lesenta Jesu afune kutsi natsi sihlale silindzile. Ngemuva kwaloko, sitawuhlola tindlela letintsatfu lesingakulingisa ngato kulindza kwaJesu ekuphileni kwetfu kwamalanga onkhe.

LOKO LOKWENTA JESU AFUNE SIHLALE SILINDZILE

4. Ngukuphi kuhlobana lokukhona emkhatsini waloko lesingakwati ngelikusasa kanye nesidzingo sekuhlala silindzile?

4 Kafishane nje, Jesu ufuna sihlale silindzile ngesizatfu saloko lesingakwati kanye nangaloko lesikwatiko. Ngesikhatsi asemhlabeni, bekakwati yini konkhe lobekutakwenteka esikhatsini lesitako? Cha bekangakwati, ngobe ngekutfobeka watsi: “Kute lowatiko kutsi lelo langa nemzuzu kuyawafika nini, ngisho netingilosi ezulwini neNdvodzana ayati, lowatiko nguBabe kuphela.” (Mat. 24:36) Ngaleso sikhatsi, Jesu ‘iNdvodzana,’ bekangati kutsi kuphela kwalelive lelibi bekutakwenteka nini. Kutsiwani ngatsi lamuhla? Lwati lwetfu ngelikusasa luncane yini? Yebo luncane. Ngobe asati kutsi Jehova utayitfumela nini iNdvodzana yakhe kutsi itawucedza lelive lelibi. Kube besati, besitakudzinga mbamba yini kuhlala silindzile? Njengobe Jesu achaza, kuphela kutawufika ngekushesha kanye nangesikhatsi lesingakasilindzeli; ngako-ke, kudzingeka sihlale silindzile.—Fundza Matewu 24:43.

5, 6. (a) Lwati lwetfu ngelikusasa kanye nangetinjongo taNkulunkulu lusitsintsa njani sidzingo setfu sekulindza? (b) Kungani lwati lwetfu ngaSathane kufanele lusente sitimisele kulindza?

5 Ngakulokunye, Jesu bekati tintfo letinyenti letimangalisako mayelana nelikusasa—lokungemaciniso bantfu labanyenti labebaphila naye labebangawati. Lwati lesinalo alulingani nelwaJesu, nanobe kunjalo, ngaye sati lokunyenti ngeMbuso waNkulunkulu kanye naloko lotakufeza esikhatsini lesitako. Nasibuka bantfu lesiphila nabo, kungaba sesikolweni, emsebentini nobe ensimini lesishumayela kuyo, asicapheli yini kutsi labo bantfu abawati lamaciniso lamangalisako? Ngako-ke, sitfola lesinye sizatfu sekuhlala silindzile. NjengaJesu, kufanele ngaso sonkhe sikhatsi sihlale siphapheme, sifune ematfuba ekucocela labanye ngaloko lesikwatiko ngeMbuso waNkulunkulu. Onkhe lawo matfuba aligugu, futsi asifuni kulahlekelwa nangulinye lawo. Kuphila kwebantfu kusengotini.—1 Thim. 4:16.

6 Kunalenye intfo Jesu labeyati leyamenta wahlala alindzile. Bekati kutsi Sathane bekatimisele kumlinga, kumshushisa kanye nekucedza bucotfo bakhe. Lesitsa lesinelulaka besihlala sigadze “lesinye sikhatsi lesikahle” kute silinge Jesu. (Luk. 4:13) Jesu akazange ayekele kulindza. Bekahlale alungele nobe nguluphi luvivinyo, silingo, kuphikiswa nobe kushushiswa. Kungashiwo lokufananako nangatsi. Siyati kutsi Sathane ‘unjengelibhubesi lelibhodlako, lelitfungatsa lelingahle limmite.’ Kungako liVi laNkulunkulu liyala onkhe emaKhristu kutsi ‘azitse, alindze.’ (1 Phet. 5:8) Kodvwa singakwenta njani loko?

INDLELA YEKULINDZA NGEMTHANDAZO

7, 8. Ngusiphi seluleko Jesu lasiniketa mayelana nemthandazo, futsi ngusiphi sibonelo lasibekela sona?

7 LiBhayibheli liveta kuhlobana lokukhona emkhatsini wekulindza ngekwakamoya kanye nemthandazo. (Khol. 4:2; 1 Phet. 4:7) Ngemuva kwekutjela balandzeli bakhe kutsi bachubeke balindze kanye naye, Jesu watsi: “Lindzani, nithandaze, kuze ningetikungena ekulingweni!” (Mat. 26:41) Bekasho kutsi loko bakwente nabasesimeni lesimatima kuphela yini? Cha, ngobe leseluleko sakhe sisimiso lokufanele siphile ngaso malanga onkhe.

8 Jesu wasibekela sibonelo lesihle sekuthandaza. Mhlawumbe uyakhumbula kutsi ngalelinye lilanga wathandaza busuku bonkhe akhuluma naBabe wakhe. Asetame kukubona ngeliso lengcondvo loko lokwenteka. (Fundza Lukha 6:12, 13.) Bekusentfwasahlobo, cishe ngasedolobheni lekudweba tinhlanti lesiseKhaphanawume, futsi leso bekusigodzi sakhaboJesu. Njengobe bese kuhwalala, Jesu wakhuphukela kulenye yetintsaba lebeyibuke eLwandle lwaseGalile. Njengobe bese kucala kuba mnyama, kungenteka kutsi Jesu bekabona kukhanya kwetibani edolobheni laseKhaphanawume kanye nakuletinye tindzawo letisedvute nalo. Nanobe kunjalo, ngesikhatsi Jesu akhuluma naJehova, bekanake kakhulu umthandazo wakhe. Kwendlula imuzuzu kanye nema-awa solo athandaza. Njengobe enta njalo, bekangakunaki kucisha kwetibani, kujika kwenyeti nobe kuhambahamba kwetilwane tasebusuku. Umthandazo wakhe watsintsa kakhulu sincumo lobekusafanele asente sekukhetsa baphostoli bakhe labangu-12. Singambona ngeliso lengcondvo Jesu atjela Babe wakhe ngaloko lakucabangako kanye nekukhatsateka lanako ngemfundzi ngamunye njengobe acela sicondziso kanye nekuhlakanipha kuye.

9. Yini lesingayifundza esibonelweni saJesu sekuthandaza busuku bonkhe?

9 Yini lesingayifundza esibonelweni saJesu? Sifundza kutsi kufanele sithandaze ema-awa lamanyenti yini? Cha, ngobe naku lakusho ngebalandzeli bakhe: “Umoya uyavuma, kodvwa inyama ibutsakatsaka.” (Mat. 26:41) Nanobe kunjalo, singakwati kumlingisa Jesu. Nasi sibonelo: Siyathandaza yini kuBabe wetfu wasezulwini ngembikwekutsi sente nobe ngabe ngusiphi sincumo lesingatsintsa tsine, imindeni yetfu nobe emakholwa lesikanye nawo? Imithandazo yetfu iyakuhlanganisa yini kukhatsateka lesinako ngebazalwane kanye nabodzadzewetfu lesikholwa nabo? Sithandaza ngalokusuka enhlitiyweni yini nobe siphindzaphindza emagama lafananako? Phindze ucaphele kutsi Jesu bekakutsatsa njengalokubalulekile kusondzelana naBabe wakhe kanye nekukhuluma naye endzaweni lete muntfu. Kulelive lalamuhla lelimatasatasa, kumelula kutitfola sesinake tinkinga tekuphila size sikhohlwe tintfo letibaluleke kakhulu. Nasenta sikhatsi sekuthandaza ngalokujulile endzaweni lete muntfu, sitawulindza kakhulu ngekwakamoya. (Mat. 6:6, 7) Sitawusondzelana naJehova, sitimisele kucinisa buhlobo betfu naye futsi sibalekele kwenta nobe ngabe yini lengabucedza.—Hla. 25:14.

INDLELA YEKULINDZA EMSEBENTINI WEKUSHUMAYELA

10. Ngusiphi sibonelo lesisikhombisa indlela Jesu lawaphaphamela ngayo ematfuba ekufakaza?

10 Jesu bekahlala alindzile emsebentini Jehova labemnikete wona. Kungenteka kutsi ikhona imisebenti levumela umuntfu acabange ngaletinye tintfo abe asebenta futsi kungabi nemiphumela lemibi. Nanobe kunjalo, imisebenti leminyenti idzinga kutsi umuntfu anakisise aphindze aphaphame, futsi umsebenti wekushumayela wemaKhristu ungulomunye wayo. Jesu bekahlale aphapheme emsebentini wakhe, afuna ematfuba ekucocela labanye ngetindzaba letinhle. Nasi sibonelo: Ngesikhatsi yena kanye nebafundzi bakhe bafika edolobheni laseSikhari ngemuva kweluhambo loludze, bafundzi bakhe baya kuyotsenga kudla. Jesu wahlala eceleni kwemtfombo wemanti wakulelo dolobha kute aphumule, nanobe kunjalo, wahlala aphapheme futsi walibona litfuba lekufakaza. Umfati longumSamariya wefika atewukha emanti. Jesu bekangase akhetse kumane acambalale. Nobe bekangakhetsa kwenta taba tekungacoci nalomfati. Nanobe kunjalo, wakhuluma, wenta lomfati naye wahlanganyela kuloko bebacoca ngako futsi waniketa bufakazi lobunemandla lobatsintsa bantfu labanyenti bakulelo dolobha. (Joh. 4:4-26, 39-42) Singasilingisa ngalokugcwele yini sibonelo saJesu sekulindza, mhlawumbe ngekutsi setame kutfutfukisa lizinga letfu lekuphaphamela ematfuba ekucocela bantfu lesihlangana nabo malanga onkhe ngetindzaba letinhle?

11, 12. (a) Wasabela njani Jesu ngesikhatsi labanye betama kumphatamisa emsebentini wakhe? (b) Ngukuphi kulinganisela Jesu lakuveta emsebenti wakhe?

11 Ngaletinye tikhatsi, bantfu labahlose lokuhle bebamphatamisa Jesu emsebentini wakhe. Ngesikhatsi aseKhaphanawume, ticuku tebantfu betitsintfwe kakhulu timangaliso takhe tekwelapha, futsi betifuna angahambi. Loko bekucondzakala. Nanobe kunjalo, umsebenti waJesu bekukushumayela kuto tonkhe ‘timvu letilahlekile taka-Israyeli,’ hhayi edolobheni linye kuphela. (Mat. 15:24) Ngako-ke watsi kulabantfu: “Kufanele ngishumayele liVangeli ngembuso waNkulunkulu nakulamanye emadolobha, ngobe Nkulunkulu ungitfume kwenta kona loko.” (Luk. 4:40-44) Kuyacaca kutsi Jesu bekanake kakhulu kwenta umsebenti wakhe wekushumayela. Akazange avumele lutfo kutsi lumphatamise kuwo.

12 Jesu wanaka umsebenti wakhe kakhulu yini kangangekutsi wagcine asecisa nobe atehlukanisa? Wanamatsela kakhulu emsebentini wakhe wekushumayela yini kangangekutsi wangasatinaki tidzingo tebantfu? Cha, kunaloko wasibekela sibonelo lesiphelele sekulinganisela. Bekakujabulela kuphila, futsi bekaba netikhatsi tekujabula nebangani bakhe. Bekabatsandza bantfu, abakhombisa luvelo etidzingweni tabo kanye nasetinkingeni, futsi waveta lutsandvo lwakhe ngebantfwana.—Fundza Makho 10:13-16.

13. Singasilingisa njani sibonelo saJesu sekulindza kanye nekulinganisela emsebentini wetfu wekushumayela ngeMbuso?

13 Njengobe silingisa sibonelo saJesu sekulindza, singetama njani kuba nekulinganisela lokufanana nekwakhe? Loko singakwenta ngekungavumeli lelive kutsi lisiphatamise emsebentini wetfu. Ngisho nebangani kanye netihlobo letihlose lokuhle, bangase basincenge kutsi sehlise emandla emsebentini wetfu nobe siphile imphilo labatsi ingulevamile. Nanobe kunjalo, nangabe silingisa Jesu, kufanele sitsatse umsebenti wetfu wekushumayela njengalobaluleke kakhulu njengekudla. (Joh. 4:34) Umsebenti wetfu usenta sicebe ngekwakamoya futsi usiletsela injabulo. Nanobe kunjalo, asifuni kuba ngulabecisako, sitibone silungile nobe sibe nemoya wekutehlukanisa. Kodvwa njengaJesu, sifuna kujabula futsi sibe tinceku letilinganiselako ‘taNkulunkulu lojabulako.’—1 Thim. 1:11.

INDLELA YEKULINDZA NASILINGWA

14. Ngetikhatsi tekulingwa, ngumuphi umkhuba lokufanele siwubalekele, futsi kungani?

14 Njengobe sibonile, ngesikhatsi Jesu ahlangabetana netilingo letinkhulu, washo lesinye sikhutsato lesiphutfumako sekuhlala silindzile. (Fundza Makho 14:37.) Nasihlangabetana nebumatima, sisuke sisidzinga kakhulu sibonelo sakhe. Nabalingwa, bantfu labanyenti bavame kukhohlwa liciniso lelibaluleke kakhulu incwadzi yeTaga leyakhuluma ngalo kabili yatsi: “Kukhona indlela lebonakala ilungile emehlweni emuntfu; kodvwa ekugcineni idvonselana ekufeni.” (Taga 14:12; 16:25) Nasetsembela ekucabangeni kwetfu, ikakhulukati nasihlangabetana netinkinga letinkhulu, sisuke sitifaka tsine engotini kanye nalabo lesibatsandzako.

15. Ngusiphi silingo inhloko yemndeni lengahlangabetana naso ngetikhatsi letimatima ngekwemnotfo?

15 Nasi sibonelo: Inhloko yemndeni ingase ihlangabetane nenkinga lenkhulu yekunakekela tidzingo tenyama ‘temndeni wayo.’ (1 Thim. 5:8) Ingase ilingeke kutsi itsatse umsebenti loyenta ingabi khona njalo emihlanganweni yebuKhristu, yehluleke kuhola ekukhonteni kwemndeni nobe kuba khona ensimini. Nangabe yetsembela kakhulu ekucabangeni kwebantfu, ingase ikutsetselele loku, ite ikubone kukuhle. Nanobe kunjalo, loko kungase kuphumele ekuguleni kanye nasekufeni ngekwakamoya. Ngako-ke, kuncono kakhulu kulalela seluleko lesisencwadzini yeTaga 3:5, 6. Kuyo, Solomoni watsi: “Tsemba Simakadze ngayo yonkhe inhlitiyo yakho, ungeyami ekwatini kwakho. Matise kuko konkhe lokwentako, yena uyakucondzisa tindlela takho.”

16. (a) Ngusiphi sibonelo sekwetsembela ekuhlakanipheni kwaJehova kunekwetfu lesabekwa nguJesu? (b) Tinhloko temindeni letinyenti tisilingisa njani sibonelo saJesu sekwetsembela kuJehova ngetikhatsi letimatima?

16 Ngesikhatsi Jesu alingwa, watimisela kutsi angetsembeli ekuhlakanipheni kwakhe. Cabanga nje ngaloko! Umuntfu lohlakaniphe kubendlula bonkhe labake baphila emhlabeni, wakhetsa kungetsembeli ekuhlakanipheni kwakhe kute atfole ticatululo. Sibonelo saloko kutsi ngesikhatsi alingwa nguSathane, Jesu waphendvula ngalokuphindziwe ngemavi latsi: “Kubhaliwe.” (Mat. 4:4, 7, 10) Wetsembela ekuhlakanipheni kwaBabe wakhe kute ancobe leso silingo, ngekwenta njalo waveta kutfobeka lokuyintfo letondvwa nguSathane futsi lete yona. Senta lokufananako yini natsi? Inhloko yemndeni lelingisa kulindza kwaJesu ivumela kucondziswa liVi laNkulunkulu, ikakhulukati ngetikhatsi letimatima. Emhlabeni wonkhe, tinhloko temindeni letinyenti tiyakwenta loko. Titimisele kutsi tiwubeke kucala uMbuso waNkulunkulu kanye nekukhonta lokuhlantekile, kwendlula ngisho nekukhatsateka ngemali. Ngekwenta njalo, tiyinakekela kancono imindeni yato. Jehova uyayibusisa imetamo yato yekunakekela imindeni yato ngekwenyama, njengobe nje liVi lakhe litsembisa.—Mat. 6:33.

17. Yini lekwenta ulingise sibonelo saJesu sekulindza?

17 Ngaphandle kwekungabata, Jesu wasibekela sibonelo lesihle kutendlula tonkhe sekulindza. Sibonelo sakhe siyasebentiseka, siyazuzisa futsi sisindzisa kuphila. Ungakhohlwa kutsi Sathane ufuna kukwenta ulale ngekwakamoya, lokusimo sekuba butsakatsaka ekukholweni, kukhonta Nkulunkulu ngebuvila, kanye nekulahla bucotfo bakho. (1 Thes. 5:6) Ungamvumeli akuncobe! Hlala ulindzile njengaJesu—emithandazweni yakho, ensimini kanye nalapho uhlangabetana netilingo. Nawenta njalo, utawujabulela kuphila lokumnandzi, lokujabulisako kanye nalokwenetisako ngisho nakulelive lelibhubhako. Kuba ngulolindzile kutawucinisekisa kutsi lapho iNkhosi yakho ifika kute ibhubhise lelive, ikutfole uphapheme futsi umatasatasa wenta intsandvo yaBabe wayo. Jehova utakujabulela kakhulu kukuniketa umvuzo wekwetsembeka kwakho!—Semb. 16:15.

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Sitfombe ekhasini 6]

Jesu washumayela umfati lobekasemtfonjeni wemanti. Wena, nguwaphi ematfuba lowasebentisako kute ushumayele malanga onkhe?

[Sitfombe ekhasini 7]

Kunakekela tidzingo takamoya temndeni wakho kuveta kutsi ulindzile