Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Yiba Nesibindi Begodu Uqine Khulu”

“Yiba Nesibindi Begodu Uqine Khulu”

“Yiba Nesibindi Begodu Uqine Khulu”

“Yiba nesibindi begodu uqine khulu . . . uJehova uZimu wakho unawe.”—JOSH. 1:7-9.

UNGAPHENDULA NJANI?

U-Enoke noNuwa basitjengisa ngaziphi iindlela isibindi?

Abafazi abathileko bangeenkhathi zekadeni baba njani ziimbonelo zekholo nesibindi?

Ngiziphi iimbonelo zelutjha elinesibindi ezikukarako?

1, 2. (a) Khuyini etlhogekako ngezinye iinkhathi ekulweleni ikambo elungileko ekuphileni? (b) Yini esizoyihlola?

ISIBINDI siphambene nokusaba, nokuba litjhatjha. Singacabanga ngomuntu onesibindi njengonamandla, onganavalo, nongasabiko. Nokho, ngezinye iinkhathi, isibindi sokuthula siyatlhogeka ekulweleni ikambo elungileko ekuphileni kwaqobe langa.

2 Abanye abantu bomlando weBhayibhili bebangasabi nebangaphasi kobujamo obulinga khulu. Abanye batjengisa isibindi ebujamweni obujayelekileko eencekwini zakaJehova. Khuyini esingayifunda eembonelweni zeBhayibhili zesibindi? Singaba njani nesibindi?

ABOFAKAZI ABANESIBINDI EPHASINI ELINGAMSABIKO UZIMU

3. Khuyini okwabikezelwa ngu-Enoke ngabantu abangamsabiko uZimu?

3 Ukuba ngufakazi kaJehova hlangana kwabantu abambi ephasini ngaphambi kwakaKukhulamungu wangesikhathi sakaNuwa bekutlhoga isibindi. Nokho, u-Enoke, ‘wesizukulwana sekhomba kusuka ku-Adamu,’ wethula umlayezo osiporofido lo ngesibindi: “Qalani! IKosi izakwiza neengilozi zayo ezicwengileko eziziinqarhanqarha, izogweba boke, ibalahle ngomlandu boke abanyaza uZimu, ngebanga lezenzo zoke zokunyaza abazenzako, nangamezwi amadinyana abawakhuluma banyefula uZimu.” (Juda 14, 15) U-Enoke bekanekholo eliqinileko lokobana iintwezi zizokwenzeka kwamambala. Abantu abangamsabiko uZimu batjhabalala ngokukhulamungu wephasi mazombe!

4. UNuwa ‘wakhamba noZimu’ naphezu kwabuphi ubujamo?

4 UKukhulamungu wenzeka ngo-2370 B.C.E., eemnyakeni engaphezu kwama-650 ngemva kwekonzo ka-Enoke esiporofido. Kusesenjalo, uNuwa wabelethwa, waba nomndeni begodu anamadodanakhe wakha umkhumbi. Iingilozi ezimbi zembatha iimzimba yenyama, zalala nabafazi abahle, zaba boyise bamaNefili. Ngaphezu kwalokho, ubumbi babantu barhagala, iphasi lazala inturhu. (Gen. 6:1-5, 9, 11) Naphezu kobujamo obunjalo, “uNuwa wakhamba noZimu weqiniso,” wafakaza ngesibindi ‘njengomtjhumayeli wokulunga.’ (Funda 2 KaPitrosi 2:4, 5.) Sitlhoga isibindi esifanako emihleni yokuphela le.

BATJENGISA IKHOLO NESIBINDI

5. UMosisi walitjengisa njani ikholo nesibindi?

5 UMosisi waba sibonelo sekholo nesibindi. (Heb. 11:24-27) Kusukela ngo-1513 B.C.E. kuya ku-1473 B.C.E., uZimu wamsebenzisa ukukhupha ama-Israyeli eGibhide nokobana awanqophise emangweni. UMosisi wazizwa angasifanelekeli isabelwesi, kodwana wasamukela. (Eks. 6:12) Yena nomnakwabo, u-Aroni, baya ngokubuyelelweko kuFaro weGibhide onehliziyo embi begodu ngesibindi bamemezela iiMbetho Ezilitjhumi uJehova ahlazisa ngazo abozimu beGibhide watjhaphulula nabantu Bakhe. (Eks., izahl. 7-12) UMosisi watjengisa ikholo nesibindi ngombana bekanesekelo lakaZimu elingabhalelwako, njengombana nathi sinalo.—Dut. 33:27.

6. Nesihlonywa iimbuzo ngabasemagunyeni, sizokukghona njani ukunikela ubufakazi ngesibindi?

6 Sitlhoga isibindi esinjengesakaMosisi, ngombana uJesu wathi: “Nizajanyiswa phambi kwababusi namakhosi, kube bufakazi kibo nakwabatjhili. Nebanilethako bona nizolingwa imilando yenu, ningatshwenyeki ngokobana nizathini nokobana nizakhuluma njani, lokha nakufika isikhathi nizanikelwa bona nithini, ngombana amezwi enizawakhuluma akazuba ngewenu; kodwana kuzaba ngumoya kaYihlo okhulumako.” (Mat. 10:18-20) Nesihlonywa iimbuzo ngabasemagunyeni, umoya kaJehova uzosenza sinikele ubufakazi ngehlonipho ngekholo nangesibindi.—Funda uLuka 12:11, 12.

7. Kubayini uJoshuwa aba nesibindi begodu waphumelela?

7 Ukufunda uMthetho kaZimu qobe kwaqinisa ikholo nesibindi sakaJoshuwa owalandela uMosisi esikhundleni. Ngo-1473 B.C.E., u-Israyeli bekakulungele ukungena eNarheni yeSithembiso. UZimu wamyala, “Yiba nesibindi begodu uqine khulu.” Ngokuvumelana noMthetho, uJoshuwa bekazokwenza ngokuhlakanipha begodu bekazokuphumelela. Watjelwa bona, “Ungathukwa namtjhana usabe, ngombana uJehova uZimu wakho unawe nofana uyaphi.” (Josh. 1:7-9) Qala bona kungenzeka amqinisa kangangani amezwi la uJoshuwa! Ngokuqinisekileko uZimu gade anaye, ngombana ukuthunjwa okhulu kweNarha Yesithembiso kwaqedwa ngeemnyaka esithandathu kwaphela—ngo-1467 B.C.E.

ABAFAZI ABAKHONZA UJEHOVA NGESIBINDI

8. Ngisiphi isibonelo sekholo nesibindi esisifunda kuRarhabi?

8 Hlangana namakhulu weemnyaka, kunabafazi abanengi abanesibindi ababa ziinkutani njengabakhulekeli bakaJehova. Ngokwesibonelo, uRarhabi isifebe seJerikho watjengisa ikholo kuZimu, ngesibindi wafihla iinhloli eembili ebezithunywe nguJoshuwa, begodu wakhohlisa iinsebenzi zekosi yendawo leyo. Yena nomndenakhe baphuluswa ama-Israyeli nekasahlela iJerikho. URarhabi walisa umsebenzakhe omumbi, wakhulekela uJehova ngokuthembeka, begodu waba ngukhokhokazi kaMesiya. (Josh. 2:1-6; 6:22, 23; Mat. 1:1, 5) Qala bona wabusiswa kangangani ngekholo nangesibindi sakhe!

9. UDebhora, uBharaki, noJayeli basitjengisa njani isibindi?

9 Ngabo-1450 B.C.E., ngemva kokuhlongakala kwakaJoshuwa, abahluleli baphathiswa umthwalo wokwahlulela ngobulungisa kwa-Israyeli. IKosi yeKanana, uJabhini, besele igandelele ama-Israyeli iimnyaka ema-20 uZimu nekenza umporofidikazi uDebhora bona atjhukumise umaHluleli uBharaki bonyana athathe igadango. UBharaki wabuthelela amadoda azi-10 000 eNtabeni iThabhori begodu walungela ukulwa nesikhulu sebutho lakaJabhini uSisera, owangena egwarini leKhishoni nebutho lakhe neenkoloyana zepi ezima-900. Ama-Israyeli nekamatjhela egwarinelo, uZimu wenza bona kube nesikhukhula esenza ikundla yepi yaba madakadaka neenkoloyana zepi zabantu beKanana khenge zikghone ukukhamba. Amadoda kaBharaki athumba, “ikampa yoke kaSisera yabulawa ngesabula.” USisera wafuna isiphephelo ngetendeni kaJayeli kodwana yena wambulala nekasalele. Ngokuvumelana namezwi kaDebhora asiporofido awatjho kuBharaki, “ubuhle” bokuthumbokhu baya emfazini uJayeli. Ngebanga lokobana uDebhora, uBharaki, noJayeli benza ngesibindi, u-Israyeli “khenge abe nesinye isithikaziso iimnyaka ematjhumi amane.” (Hlu. 4:1-9, 14-22; 5:20, 21, 31) Amadoda nabafazi abanengi abasaba uZimu batjengisa ikholo nesibindi esifanako.

AMEZWETHU ANGENZA ABANYE BABE NESIBINDI

10. Kubayini kungathiwa amezwethu angakhuthaza abanye babe nesibindi?

10 Esikutjhoko kungakhuthaza abakhulekeli bakaJehova esikunye nabo bona babe nesibindi. Ngekhulu le-11 B.C.E., iKosi uDavidi yatjela indodanayo uSolomoni yathi: “Yiba nesibindi uqine begodu uthathe igadango. Ungasabi nofana uthukwe, ngombana uJehova uZimu, uZimu wami, unawe. Ngekhe akulahla nofana akutjhiya bekube kulapho woke umsebenzi wekonzo yendlu kaJehova uqediwe.” (1 Mil. 28:20) USolomoni watjengisa isibindi, wakhela uJehova itempeli elihle eJerusalema.

11. Amezwi wesibindi womntazana omIsrayeli aba namuphi umphumela ekuphileni kwenye indoda?

11 Ngekhulu letjhumi B.C.E., amezwi wesibindi womntazana omIsrayeli aba sibusiso emntwini ophethwe bulepheru. Umntazana lo bekathunjwe siqubuthu sabaphangi begodu waba sigqila sesikhulu sebutho leSiriya uNahamani. Azi ngeemmangaliso uJehova azenza ngo-Elitjha, watjela umkaNahamani bona indodakwakhe neyingaya kwa-Israyeli, umporofidi kaZimu uzoyilapha. UNahamani waya kwa-Israyeli, walatjhwa ngokusimangaliso, begodu waba mkhulekeli kaJehova. (2 Kho. 5:1-3, 10-17) Newumumuntu omutjha othanda uZimu njengomntazana lo, angakunikela isibindi sokufakaza kibothitjhere, kofunda nabo, nakwabanye.

12. Amezwi weKosi uHezekiya abathinta njani abantu bayo?

12 Amezwi akhethwe kuhle anganikela isibindi ngeenkhathi ezibudisi. Ama-Asiriya nekamatjhela ukuyokulwa neJerusalema ngekhulu lobunane B.C.E., iKosi uHezekiya yatjela abantu bayo: “Yibani nesibindi niqine. Ningasabi nofana nithuswe yikosi ye-Asiriya nangebanga lesiqubuthu esingakiyo; ngombana abangakithi banengi khulu kunabangakiyo. Yona inomkhono wenyama, kodwana thina sinoJehova uZimu wethu ozosisiza begodu alwe izipi zethu.” Abantu basabela njani emezwini lawo? Phela, “abantu baziqinisa ngamezwi kaHezekiya”! (2 Mil. 32:7, 8) Amezwi afanako angaqinisa isibindi sethu nesamanye amaKrestu nesizunywa batjhutjhisi.

13. Ngisiphi isibonelo sesibindi esisibekelwa ngu-Obadiya inceku yeKosi u-Ahabi?

13 Ngezinye iinkhathi isibindi sitjengiswa ngalokho esingakukhulumiko. Ngekhulu letjhumi B.C.E., u-Obadiya inceku yeKosi u-Ahabi ngesibindi yafihla abaporofidi bakaJehova abalikhulu “erholweni ngamatjhumi amahlanu” ukwenzela bona bangabulawa ngokomyalo weNdlovukazi embi uJezebheli. (1 Kho. 18:4) Njengo-Obadiya osaba uZimu, iinceku zakaJehova ezinengi ezithembekileko zagadesi ngesibindi zavikela amakholwa akunye nazo ngokunganikeli abatjhutjhisi iimniningwana ngawo.

U-ESTA—INDLOVUKAZI ENESIBINDI

14, 15. INdlovukazi u-Esta yalitjengisa njani ikholo nesibindi, kwaba namuphi umphumela?

14 INdlovukazi u-Esta, yatjengisa ikholo nesibindi esikhulu lokha iqhinga lokutjhabalalisa amaJuda ebelifukanyelwa nguHamani omumbi libeka engozini woke amaJuda egade ahlala eendaweni ebezibuswa Mbuso WePheresiya ngekhulu lesihlanu B.C.E. Kungebangelo amaJuda azila ukudla, alila begodu ngokunganakuzaza athandaza ngeenhliziyo zawo zoke! (Esta 4:1-3) INdlovukazi u-Esta beyigandeleleke khulu. Umzawayo uMoridekayi wayithumela ikhophi yomthetho ogunyaza ukubulawa kwamaJuda wayiyala nokobana iyokuvela ekosini ibawele amaJuda wekhabo umusa. Kodwana nanyana ngubani obekaya ekosini angakabizwa bekabulawa.—Esta 4:4-11.

15 Nokho, uMoridekayi watjela u-Esta: ‘Newuthulako, itjhaphuluko izokuvela kenye indawo. Kodwana kwazi bani bona ufumene isithunzi sebukhosini ngebanga lesikhathi esinjengalesi?’ U-Esta wakhuthaza uMoridekayi bona abuthelele amaJuda eShushani begodu amzilele. U-Esta wathi, “Nami ngizokuzila ukudla ngokufanako, ngemva kwalokho ngizokungena ekosini, okuyinto engakavunyelwa ngokomthetho; nengabe kufuze ngitjhabalale, kuzokuba njalo.” (Esta 4:12-17) U-Esta wenza ngesibindi, nencwadi ebizwa ngebizo lakhe itjengisa bona uZimu wabatjhaphulula abantu bakhe. Ngesikhathi sethu, amaKrestu azesiweko nabangani bawo abazinikeleko batjengisa isibindi esifanako ngaphasi kokulingwa—begodu ‘uMuzwi womthandazo’ uhlala asehlangothini lawo.—Funda iRhalani 65:2; 118:6.

‘YIBANI NESIBINDI’

16. UJesu ubabekela siphi isibonelo abantu abatjha?

16 Kesinye isenzakalo ngekhulu lokuthoma C.E., uJesu oneemnyaka eli-12 wafunyanwa etempelini, “ahlezi nabafundisi bamaJuda, abalalele ababuza nemibuzo.” Ngaphezu kwalokho, ‘boke abamzwako bararwa ziimpendulo zakhe ezihlakaniphileko.’ (Luka 2:41-50) Nanyana bekasesemncani, uJesu bekanekholo nesibindi esitlhogekako ukubuza abafundisi abadala etempelini. Ukukhumbula isibonelo sakaJesu kuzokusiza ilutjha ebandleni lobuKrestu bona liwasebenzise ngokuzeleko amathuba ‘wokuphendula loyo olibuza ngethemba elinalo.’—1 Pit. 3:15.

17. Kubayini uJesu akhuthaza abafundi bakhe bona ‘babe nesibindi,’ begodu kubayini kufuze senze ngesibindi?

17 UJesu wakhuthaza abanye bona ‘babe nesibindi.’ (Mat. 9:2, 22) Watjela abafundi bakhe: “Isikhathi siyeza, sebesilapha, lapha noke nje nizarhatjheka, omunye nomunye aye kwakhe, ngizasala ngingedwa tere. Kodwana angisingedwa, ngombana uBaba unami. Nginitjele lokhu, khona nizaba nokuthula ngokuhlanganyela nami. Ephasinapha nizatlayiseka, kodwana yibani nesibindi! Ngilahlule iphaseli!” (Jwa. 16:32, 33) Njengabalandeli bakaJesu bokuthoma, siqalene nehloyo yephasi, kodwana asingabi njengephasi. Ukucabanga ngekambo yesibindi yeNdodana kaZimu kungasinikela isibindi sokuhlala singasilaphazwa liphaseli. Walihlula iphasi, nathi singakghona.—Jwa. 17:16; Jak. 1:27.

“YIBA NESIBINDI!”

18, 19. Umpostoli uPowula wanikela buphi ubufakazi bekholo nesibindi?

18 Umpostoli uPowula wakghodlhelelela iinlingo ezinengi. Kesinye isenzakalo, amaJuda weJerusalema ngabe ambulala ngathana amasotja weRoma akhenge amtjhaphulula. Phakathi kobusuku, “iKosi yajama ngakuPowula, yathi: ‘Yiba nesibindi! Unikele ngami ubufakazi eJerusalema, yeke yewenze njalo neRoma.’” (IZe. 23:11) UPowula wenza khona lokho.

19 Ngokungasabi uPowula wasola ‘abapostolikazi,’ ebebafuna ukonakalisa ibandla eKorinte. (2 Kor. 11:5; 12:11) Ngokungafani nabo, bekangabatjengisa ubufakazi bobupostoli bakhe—ukubotjhwa, ukubethwa, ukukhamba eendaweni eziyingozi, nezinye iingozi, ukulamba, ukoma nokungalali ebusuku, kunye nokutshwenyeka ngamakholwa akunye nawo. (Funda 2 KwebeKorinte 11:23-28.) Qala umlando wekholo nesibindi esingangani—koke okubufakazi bamandla anikelwa nguZimu!

20, 21. (a) Nikela isibonelo esitjengisa bona kufuze sihlale sitjengisa isibindi. (b) Kungaphasi kwabuphi ubujamo okungatlhogeka bona sitjengise isibindi, begodu singaqiniseka ngani?

20 Akusiwo woke amaKrestu azokuqalana netjhutjhiso elibudisi khulu. Nokho, soke sitlhoga ukuba nesibindi bona siqalane neentjhijilo zokuphila. Ngokwesibonelo: Elinye isokana eBrazil belililunga lesiqhema seenlelesi. Ngemva kokufunda iBhayibhili, labona kutlhogeka lenze amatjhuguluko, kodwana ngokujayelekileko nanyana ngubani otjhiya isiqhema seenlelesi bekabulawa. Lathandaza, lasebenzisa nemitlolo ukutjengisa umdosiphambili bona kubayini lingekhe lisaba yingcenye yesiqhema. Isokaneli latjhatjhululwa ngaphandle kokutlhoriswa, laba mrhuweleli woMbuso.

21 Isibindi siyatlhogeka ekutjhumayeleni iindaba ezimnandi. Ilutjha elimaKrestu litlhoga ifanelo le nengabe bafuna ukubulunga ukuthembeka kwabo esikolweni. Kungatlhoga isibindi ukubawa amalanga wokutshwila emsebenzini wokuziphilisa bona ube khona kizo zoke iingcenye zomhlangano wesigodi. Singabala nobunye ubujamo obunengi. Nokho, naphezu kweentjhijilo esiqalene nazo, uJehova uzoyizwa ‘iimthandazo yethu yekholo.’ (Jak. 5:15) Ngokuqinisekileko angasipha umoya wakhe ocwengileko bona sibe ‘nesibindi begodu siqine khulu’!

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 11]

U-Enoke watjhumayela ngesibindi ephasini elingamsabiko uZimu

[Isithombe ekhasini 12]

UJayeli bekanesibindi namandla