Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Kuatesako Ewaneno Litualeko Notyituwa Otyiwa

Kuatesako Ewaneno Litualeko Notyituwa Otyiwa

Kuatesako Ewaneno Litualeko Notyituwa Otyiwa

Okankhenda tuhatokalele ka Tatekulu Jesus Kristu kakale notyituwa mulekesa.”​—⁠FILIPENSES 4:⁠23.

OÑGENI MATUKUATESAKO VAKUETU MEWANENO OKUKALA NOTYITUWA OTYIWA . . .

․․․․․

tyina tukahi novakuatate vetu?

․․․․․

nombili yetu movilinga viokuivisa?

․․․․․

pokupopila ovakulu vewaneno ovivi twii?

1. Omokonda yatyi Paulu apopila nawa omawaneno o Tiatira no Filipu?

 OVAKRISTAU votete mo Filipu ankho vahepa. Mahi ankho vena otyali, nohole yotyotyili novakuatate vavo. (Filipenses 1:​3-5, 9; 4:​15, 16) Otyo Paulu evehonekelela okuti: “Okankhenda tuhatokalele ka Tatekulu Jesus Kristu kakale notyituwa mulekesa.” (Filipenses 4:​23) Mokonda Ovakristau mo Tiatira ankho vena otyituwa ngotyo, omunkhimanekwa Jesus Kristu wevetolela okuti: “Ndyii ovipuka ulinga, nohole yove, nekolelo, novilinga viokuivisa, nekoleleyo liove. Iya ovipuka ulinga pahetyino ovinyingi vali tyipona vio konyima.”​—⁠Revelação 2:⁠19.

2. Oñgeni ovituwa vietu vihongiliya otyituwa tyikahi mewaneno lietu?

2 Kese ewaneno lio Nombangi mba Jeova hono, lina otyituwa tyimwe. Omawaneno amwe eiwe mokonda yohole nokankhenda. Omakuavo ena ombili onene movilinga viokuivisa no viomuvo auho. Tyina atuho tulinga ononkhono mbokukala novituwa oviwa, tukuatesako ewaneno okutualako tyelikuata okapandi nokukala notyituwa otyiwa. (1 Coríntios 1:​10) Mahi, tyina tukala novituwa ovivi, tupondola okuhongiliya ewaneno okutepulula ombili movilinga via Huku, nokuyekelela ovivi. (1 Coríntios 5:1; Revelação 3:​15, 16) Otyituwa patyi tyikahi mewaneno liove? Oñgeni upondola okukuatesako ewaneno okukala notyituwa otyiwa?

KUATESAKO EWANENO OKUKALA NOTYITUWA OTYIWA

3, 4. Oñgeni ‘matupande [Jeova] mewaneno enene’?

3 Omuhoneki wono salmu waimba okuti: “Ame mandyikupande [Jeova] mewaneno enene. Mandyikuhivilika pokati kovanthu ovanyingi.” (Salmo 35:​18) Omuhoneki wono salmu wahilivika Jeova etyi ankho ekahi novaumbili vakuavo va Huku. Omaliongiyo a kese simano, okukutikinyamo Elilongeso Liomutala Womulavi, etuavela onomphitilo onongwa mbokulekesa ombili yetu nekolelo tyina tuava omakumbululo. Atuho tuesukisa okulipula okuti: ‘Ndyikumbulula apeho momaliongiyo? Ndyipongiya nawa nokuava omakumbululo apameka? Ngonkhalamutwe yombunga, okuti ndyikuatesako ovana okupongiya nawa nokuvelongesa okukumbulula monondaka mbavo muene?’

4 David omuhoneki wono salmu wapopia okuti, omutima wapama welikuata nonkhalelo tuimba. Oe wati: “Omutima wange wapama, Huku yange, omutima wange wapama umwe. Mandyiimbi. Mandyiimbi oviimbo.” (Salmo 57:⁠7) Oviimbo viimbwa momaliongiyo Ovakristau vituavela omphitilo “yokuimba oviimbo” pala Jeova nomutima wapama. Inkha katutyivili okuimba, omokonda yatyi katulilongesa okuimba Mefendelo Liombunga? Tutokolei ‘okuimbila Jeova mokueenda kuomuenyo wetu, tuimbilei Huku yetu oviimbo tyina nkhele tuna omuenyo.’​—⁠Salmo 104:⁠33.

5, 6. Oñgeni tupondola okukala ovakuatyali nokutambula nawa vakuetu? Okuti otyo tyipameka ewaneno?

5 Okutambula nawa ovakuatate vetu no nomphange onkhalelo onkhuavo yokulekesa ohole mewaneno. Mokapitulu kahulililako ka Hebreu, Paulu wahoneka okuti: “Ohole yenyi novakuatate itualeko. Muhalimbueiko okutambula ovaenda.” (Hebreus 13:​1, 2) Okukonga omutalelipo womauaneno nomukai wae ine ovaumbili vekahi movilinga viomuwo auho, onkhalelo ongwa yokutambula ovaenda. Tupu, upondola okukonga ovahepi, navana vehena he ine o ina, novakuavo vali opo veye okulia nove ine okukala pefendelo liove liombunga.

6 Paulu watolela Timoteo apameke vakuavo “opo valinge oviwa, opo vakale ovahona vovilinga oviwa, opo vakale ovakuatyali, velipongiya pala okuava. Iya avelipakela olumono malukeveetela ouwa komutwe, opo vakakatele momuenyo wotyotyili.” (1 Timóteo 6:​17-​19) Paulu waavelele ondundo ovakuatate vae no nomphange velilongese okukala notyali. Natyina tuhena onombongo, tupondola okukala notyali. Inkha una etukutuku ine omota upondola okutyinda vakuenyi pokuenda kovilinga viokuivisa ine komaliongiyo. Iya vana vakuatesuako, oityi vena okulinga? Vapondola okuava etyi vena opo vakuateseko omukuatate okulanda ongasolina. Onkhalelo imwe ovakuatate vetu no nomphange vapondola okulitehela okuti veholwe, okutaindya omuwo opo tutomphole navo. Tyina tulingila oviwa “vana tufenda navo” nokuveavela omuvo wetu, netyi tuna opo tuvekuateseko, ohole yetu iliyawisa, iya atuhongiliya vakuetu mewaneno opo vakale notyituwa otyiwa.​—⁠Gálatas 6:⁠10.

7. Oñgeni okuhapopi ovipuka via amuene tyikuatesako ewaneno okukala notyituwa otyiwa?

7 Tupu otyikuavo tyipameka ohole pokati kovakuatate no nomphange, oupanga, nokuhapopi viaamuene. (Tanga Provérbios 18:24.) Omapanga otyotyili kaapopi ovipuka via amuene. Tyina omukuatate wetu etupopila etyi asoka noñgeni elitehelela iya etulondola opo tyiheivale kovanthu, akala nonthumbi yokuti kamatutyipopi, ohole ena nonthue maipame vali. Tuhapopiei ovipuka via amuene opo tukale omapanga ayumbwa onthumbi, nokukuatesako ewaneno okukala ombunga ina ohole.​—⁠Provérbios 20:⁠19.

KALA NOMBILI MOVILINGA VIOKUIVISA

8. Oityi Jesus apopilile ova Laodiseia? Omokonda yatyi?

8 Jesus wapopila ewaneno mo Laodiseia okuti: “Ovilinga viove ndyivii, okuti kuatendele tupu kuatokotele. Nahandele ñgeno watenda ine watokota. Ngotyo, mokonda wakala vala embiambiu, kuatokotele tupu kuatendele, mandyikuhandye momulungu wange.” (Revelação 3:​15, 16) Ova Laodiseia ankho vetupu ombili movilinga viokuivisa. Otyituwa otyo tyafuile tyanyona oupanga wavo mewaneno. Moluotyo, Jesus wevelondola nohole okuti: “Aveho vana ame ndyihole, ame ndyiveviyula nokuvelonga. Moluotyo, kala nombili, nokulivela.”​—⁠Revelação 3:⁠19.

9. Oñgeni ombili yetu movilinga viokuivisa ikalesa ewaneno?

9 Inkha tuhanda ewaneno likale notyituwa otyiwa, tuesukisa okukala nombili, ine oundyandyi, movilinga viokuivisa. Ewaneno lionganeka ovilinga ovio pala okuvasa ovanthu vomutima waviuka nokuvelongesa otyili. Moluotyo, tuesukisa okuundapa movilinga viokulinga ovalongwa noundyandyi, nga Jesus. (Mateus 28:​19, 20; Lucas 4:​43) Putyina ombili yetu movilinga viokuivisa iliyawisa, matukala vali newaneko ngatyina ‘tuvaundapi kumwe na Huku.’ (1 Coríntios 3:⁠9) Ohole nonthilo tuna novakuatate vetu, maviliyawisa vali tyina tuundapa navo movilinga viokuivisa, nokutala tyina vaamena ekolelo liavo, nohole vena notyili na Jeova. Tupu, okuundapela “atuho kumwe” movilinga viokuivisa tyieta ewaneko mewaneno.​—⁠Tanga Sofonias 3:⁠9.

10. Oñgeni ononkhono tulinga mbokuundapa vali nawa movilinga vietu viokuivisa mbukalesa vakuetu mewaneno?

10 Ononkhono tulinga pala okuundapa vali nawa movilinga vietu viokuivisa, mbukuatesako vakuetu. Inkha tusuka novanthu tuvasa, nokulinga ononkhono mbokuvekuatesako okunoñgonoka otyili, oundyandyi wetu movilinga viokuivisa mauliyawisa. (Mateus 9:​36, 37) Inkha tukala onondyandyi, vakuetu navo mavakala onondyandyi. Etyi Jesus atuma ovalongwa vae vakaivise, katumine wike-wike, mahi vevali-vevali. (Lucas 10:⁠1) Otyo tyevepamekele nokuvelongesa nokulunda ombili yavo movilinga viokuivisa. Katuhambukwa okuundapa novaivisi vombili? Oundyandyi wavo utupameka nokutukuatesako okutualako movilinga viokuivisa.​—⁠Romanos 1:⁠12.

LITYILIKA OKUÑGOÑGA NOKULINGA OVIVI

11. Otyituwa patyi ova Isilayeli vamwe vakalele natyo kononthiki mba Moisesi? Iya avalingi tyi?

11 Palamba vala onosimano mbumwe etyi Jeova ayovola elongo lio Isilayeli, avahimbika okuñgoñga ine okuliyava. Otyo tyatuala ova Isilayeli kokutyitukilapo Jeova, navana aholovona, ovo Moisesi na Arau. (Êxodo 16:​1, 2) Po va Isilayeli vokuatunda ko Egitu, kavehi vanyingilile Motyilongo Valaelwe. Alo umwe Moisesi watyilikilue okunyingilamo mokonda yonkhalelo yahaviukile akumbulula ova Isilayeli! (Deuteronômio 32:​48-​52) Oityi tupondola okulinga hono opo tulityilike otyituwa otyo otyivi?

12. Oityi matyitukuatesako okulityilika otyituwa tyokuñgoñga?

12 Tuna okulityilika otyituwa tyokuñgoñga. Okuliola omutima nokuhumba ovakulu vewaneno, matyitukuatesako okulityilika otyituwa otyo. Tupu tuna okuholovona nawa omapanga etu. Okuholovona ovitalukiso vihaviukile ine okukala omuwo omunyingi navana tuundapa navo ine tulongeswa navo vehetavela ovitumino via Huku, owova. Otyiwa okuhalingi oupanga novanthu vena ovituwa ovivi ine vena otyituwa tyokulitumina.​—⁠Provérbios 13:⁠20.

13. Okuti okuñgoñga tyipondola okunyona vakuavo mewaneno mopaspilitu?

13 Tyina ovanthu vakala notyituwa otyivi tyokuñgoñga, tyipondola okutuala vakuavo okunyona oupanga wavo na Jeova. Mongeleka, okuñgoñga tyipondola okunyona ewaneko nombembwa mewaneno. Tupu, okuliyava apeho konthele yovakuatate vetu, tyipondola okuveihamesa, nokutuala konkhali yokutendeleya, ine okupopia onondaka onombi. (Levítico 19:16; 1 Coríntios 5:​11) Vamwe ankho vena otyituwa tyokuñgoñga mewaneno lio Vakristau votete, ankho ‘kavahumbu ovakulu, nokupenya vana vahongolela ewaneno.’ (Judas 8, 16) Okuñgoñga konthele yovakulu vewaneno, tyotyili katyihambukiswa Huku.

14, 15. (a) Okuyekelela ovivi matyikalesa ñgeni ewaneno? (b) Oityi tuna okulinga inkha tunoñgonoka okuti omunthu umwe ukahi nokuholeka onkhali?

14 Mahi, inkha tunoñgonoka okuti omukuatate umwe ukahi nokuholeka onkhali, ngo kunwa unene, nokutala omikanda no nosinema mbovanthu vahavalele, ine okulinga omaundalelapo? (Efésios 5:​11, 12) Inkha katusuku novivi ovio, Jeova upondola okupola ospilitu sandu yae mewaneno. Iya otyo matyinyono ombembwa aiho yewaneno. (Gálatas 5:​19-​23) Paulu wapopilile Ovakristau mo Korintu okuti vena “okupolamo onkhiso onkhulu.” Nonthue hono tuna okupola ovivi mewaneno opo likale notyituwa otyiwa. Oityi matulingi opo tukuateseko ewaneno okukala nombembwa?

15 Ngetyi tyapopiwa pombanda, tyakolela unene okuhapopi ovipuka vimwe, haunene tyina vakuetu vetupopila etyi vasoka, noñgeni velitehelela. Otyivi, nokuahaviukile okupopila vakuenyi ovipuka watolelua okuti tyiheivale! Mahi, tyina omunthu umwe alinga onkhali, ovakulu vewaneno vesukisa okutyinoñgonoka. Ovo vaholovonwa pala okutetula ovipuka ovio. (Tanga Levítico 5:⁠1.) Inkha twii omukuatate ine omphange walinga onkhali, tuesukisa okumuavela ondundo akapopie novakulu vewaneno opo akuatesueko. (Tiago 5:​13-​15) Mahi, inkha palamba omuvo omunyingi otyo ehekelipopia, onthue tuna okuketyipopia.

16. Oñgeni okupopila ovakulu vewaneno ononkhali tyiamena ewaneno?

16 Ovanthu vesukisa okulitehelela okuti ewaneno etililo liapama, tuna okukuatesako okuamena ewaneno pokuhololola ononkhali. Inkha ovakulu vewaneno vakuatesako omunthu walinga onkhali iya elivele, otyituwa otyiwa mewaneno kamatyinyonua. Mahi, inkha omunthu walinga onkhali kelivele nokuhetavela ombatelo yovakulu vewaneno? Oe upolwa mewaneno. Ngotyo, ovakulu vaamena ewaneno opo otyituwa otyo otyivi tyihanyone ewaneno. (Tanga 1 Coríntios 5:⁠5.) Tyotyili, atuho tuesukisa okuundapela kumwe okutolela ovakulu vewaneno tyina twii umwe walinga onkhali, nokulandula ehongolelo liavo. Inkha tulinga ngotyo, atuho matuamena ewaneno.

AVELA ONDUNDO “EWANEKO LIOSPILITU”

17, 18. Oityi matyitukuatesako okutualako newaneko mewaneno?

17 Ovalanduli votete va Jesus vakuatesileko ewaneno okukala newaneko “mokupanda ondongeso yono apostolu”. (Atos 2:​42) Ankho vapanda onondonga nehongolelo vapewa novakulu vewaneno. Mokonda ovakulu vewaneno hono vaundapa kumwe nomupika wekolelo nokualunguka, atuho mewaneno tupewa ondundo nokukuatesuako opo tukale newaneko. (1 Coríntios 1:​10) Tyina tutavela onondonga Mbombimbiliya tupewa neongano lia Jeova, nokulandula ehongolelo liovakulu vewaneno, tulekesa okuti tukahi “nokuendela nombili mewaneko liospilitu, mehonyeko liombembwa.”​—⁠Efésios 4:⁠3.

18 Tulingei ononkhono opo tukuateseko ewaneno okukala nokutualako notyituwa otyiwa. Inkha tulinga ngotyo, matukala nonthumbi yokuti ‘okankhenda tuhatokalele ka Tatekulu Jesus Kristu makakala notyituwa tulekesa.’​—⁠Filipenses 4:⁠23.

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 24]

Okuti wavela ondundo ewaneno likale notyituwa otyiwa pokupongiya nawa omakumbululo ove?

[Olutalatu pefo 25]

Noñgonoka nawa oviimbo vietu opo upameke ewaneno okukala notyituwa otyiwa