Lahkmeelses peres on võimalik olla õnnelik

’Kust tead sina, et sa ei võiks oma kaasat päästa?’ (1. KOR. 7:16)

KAS LEIAD VASTUSED?

Mida saavad usuliselt lahkmeelses peres elavad kristlased teha, et kodus rahu taotleda?

Kuidas võib kristlane aidata uskmatutel pereliikmetel tõde vastu võtta?

Kuidas saavad koguduseliikmed olla abiks usukaaslastele, kes elavad usuliselt lahkmeelses peres?

1. Mida see võib kaasa tuua, kui mõni pereliige võtab kuningriigisõnumi vastu?

ÜHEL korral, kui Jeesus läkitas oma apostlid tunnistustööd tegema, ütles ta: ”Minnes kuulutage ja öelge: ”Taeva kuningriik on lähedale jõudnud”” (Matt. 10:1, 7). See hea sõnum pidi tooma neile, kes selle hindavalt vastu võtavad, rahu ja õnne. Ent Jeesus hoiatas oma apostleid, et paljud seisavad kuningriigi kuulutustööle vastu (Matt. 10:16—23). Eriti raske on see, kui kuningriigisõnumi lükkavad tagasi pereliikmed. (Loe Matteuse 10:34—36.)

2. Miks on ka usuliselt lahkmeelses peres elavatel kristlastel võimalik õnnelik olla?

² Kas see tähendab, et neil Kristuse järelkäijatel, kes elavad usuliselt lahkmeelses peres, polegi võimalik õnnelik olla? Sugugi mitte! Ehkki mõnel juhul võib perekonna vastuseis olla tugev, pole see alati nii. Samuti võib pere vastupanu ühel päeval lõppeda. Palju oleneb sellest, kuidas usklikud pereliikmed vastuseisule või ükskõiksusele reageerivad. Lisaks, Jehoova õnnistab neid, kes on talle ustavad, nii et nad võivad hoolimata ebasoodsatest oludest rõõmsad olla. Jumalateenijad võivad oma õnnele kaasa aidata, kui 1) teevad kõik selleks, et taotleda kodus rahu, ja 2) püüavad kogu südamest aidata uskmatutel pereliikmetel tõde vastu võtta.

TAOTLE KODUS RAHU

3. Miks tuleb lahkmeelses peres elaval kristlasel rahu taotleda?

³ Et õigluse seeme võiks peres vilja kandma hakata, on ülivajalik, et kodus valitseks rahu. (Loe Jaakobuse 3:18.) Isegi kui pereliikmeid ei ühenda  veel Jehoova teenimine, tuleb kristlasel sihikindlalt pingutada, et kodus rahu taotleda. Kuidas seda teha?

4. Kuidas saavad kristlased säilitada oma sisemise rahu?

⁴ Kristlased peavad säilitama sisemise rahu. Selleks on vaja kogu südamest palvetada, sest see võib anda võrreldamatu ”Jumala rahu” (Filipl. 4:6, 7). Kui inimene õpib Jehoovat tundma ja rakendab Pühakirja põhimõtteid ellu, on tulemuseks õnn ja rahu (Jes. 54:13). Ka koguduse koosolekutel vastamine ja innukas osalemine põlluteenistuses on väga vajalikud, kui soovime tunda rahu ja õnne. Üldiselt on lahkmeelses peres elaval usklikul võimalik kristlikust tegevusest mingil moel osa võtta. Mõelgem näiteks Enzale *, kelle abikaasa on raevukas vastane. Enza käib kuulutamas pärast seda, kui on koduste toimetustega ühele poole saanud. Ta ütleb: ”Iga kord, kui püüan teistele head sõnumit jagada, õnnistab Jehoova mind rikkalikult heade tulemustega.” Niisugused õnnistused annavad kahtlemata rahu ja rahuldustunde ning teevad õnnelikuks.

5. Millise probleemiga seisavad tihti silmitsi kristlased, kes elavad lahkmeelses peres, ja kust nad võivad abi saada?

⁵ Meil tuleb järjekindlalt pingutada, et uskmatute pereliikmetega rahu taotleda. See ei pruugi olla kerge, kuna mõnikord soovivad nad ehk, et teeksime midagi, mis on vastuolus Piibli põhimõtetega. Õigetest põhimõtetest kindlalt kinnihoidmine võib mõningaid uskmatuid pereliikmeid ärritada, kuid lõpptulemusena edendab see rahu. Loomulikult võib järeleandmatus juhul, kui tegu pole Pühakirja põhimõtete rikkumisega, põhjustada ebavajalikku hõõrumist. (Loe Õpetussõnad 16:7.) Probleemses olukorras on oluline otsida Pühakirja nõuandeid ustava ja aruka orjaklassi väljaannetest ning kogudusevanematelt (Õpet. 11:14).

6., 7. a) Miks on mõningad vastu sellele, kui nende pereliige hakkab Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima? b) Kuidas peaks piibliõpilane või kristlane pere vastupanu korral toimima?

⁶ Et kodus rahu taotleda, on vaja loota Jehoovale ja püüda aru saada uskmatute pereliikmete tunnetest (Õpet. 3:13; 16:20). Ka uutel piibliõpilastel oleks hea selle tähtsust mõista. Mõned uskmatud abielumehed või -naised pole ehk selle vastu, et nende kaasa uurib Piiblit. Vahest nad isegi tunnistavad, et sellest võib abi olla tervele perekonnale. Teised võivad aga vaenulikud olla. Esther, kes nüüd on meie õde, möönab, et teda valdas suur viha, kui tema abikaasa hakkas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. ”Ma kas viskasin ta kirjanduse minema või põletasin selle ära,” ütleb ta. Howard, kes oli esialgu vastu, et tema naine Piiblit uurib, märgib: ”Paljud abielumehed kardavad, et nende naist meelitatakse pettusega mingisuguse religioosse sektiga ühinema. Mees ei pruugi teada, kuidas sellele arvatavale ohule reageerida, ja võib seetõttu vaenulikuks muutuda.”

⁷ Piibliõpilasel, kelle abikaasa on vastaline, peaks aitama mõista, et ta ei pea piibliuurimist pooleli jätma. Tihti saab olukorda parandada sellega, kui olla tasase meelega ja lugupidav (1. Peetr. 3:15). Howard ütleb: ”Ma olen nii tänulik, et mu naine ei reageerinud üle, vaid jäi rahulikuks.” Tema naine selgitab: ”Howard nõudis, et lõpetaksin piibliuurimise. Ta ütles, et mulle tehakse ajuloputust. Selle asemel et temaga  vaidlema hakata, laususin: ”Sul võib õigus olla, kuid ma tõesti ei saa aru, mil moel see võimalik on.” Niisiis palusin tal lugeda raamatut, mida uurisin. Nii ta tegigi ning pidi seal kirjutatuga nõustuma. See avaldas talle sügavat mõju.” On hea meeles hoida, et uskmatu kaasa võib tunda end hüljatuna või abielu ohus olevat, kui tema abikaasa on kristliku tegevuse tõttu kodust ära, kuid armastuse väljendamine võib niisuguseid tundeid tublisti hajutada.

AITA NEIL TÕDE VASTU VÕTTA

8. Millist nõu andis apostel Paulus kristlastele, kellel on uskmatu abikaasa?

⁸ Apostel Paulus andis kristlastele nõu mitte jätta oma abikaasat maha lihtsalt seetõttu, et too on uskmatu. * (Loe 1. Korintlastele 7:12—16.) Kui usklik peab meeles seda, et tema uskmatust abikaasast võib saada kristlane, aitab see tal olla õnnelik, kuigi ta elab lahkmeelses peres. Püüdes tõe sõnumiga uskmatu südameni jõuda, on aga vaja mõningast ettevaatust, nagu järgnevad kogemused näitavad.

9. Mille suhtes on vaja olla ettevaatlik, kui uskmatutele pereliikmetele Piibli tõest rääkida?

⁹ Jason meenutab, mismoodi ta reageeris, kui kuulis Piibli tõde. Ta ütleb: ”Ma tahtsin sellest rääkida kõikidele!” Kui piibliõpilane hakkab mõistma õpitu tõesust, võib ta olla nii rõõmus, et räägib sellest peaaegu vahetpidamata. Ta võib loota, et uskmatud pereliikmed võtavad kuningriigisõnumi kohe vastu, kuid nemad võivad heale sõnumile reageerida hoopis vaenulikult. Kuidas mõjutas Jasoni esialgne entusiasm tema naist? ”See hakkas mind tüütama,” meenutab Jasoni abikaasa. Üks naine, kes võttis tõe vastu abikaasast 18 aastat hiljem, lausub: ”Mis minusse puutub, siis mina vajasin õppimiseks rohkem aega.” Kui sa juhatad praegu piibliuurimist kellegagi, kelle abikaasal pole vähimatki soovi siduda end tõelise jumalakummardamisega, siis miks mitte harjutada koos õpilasega korrapäraselt seda, kuidas ettetulevaid küsimusi taktitundeliselt käsitleda. Mooses ütles: ”Mu õpetus tilkugu kui vihm, mu ütlus nõrgugu kui kaste, kui peenike vihm muru peale” (5. Moos. 32:2, P 1938—40). Paar hästi valitud tõepiiska saadab tihti palju rohkem korda kui vaimne vihmavaling.

10.—12. a) Millist nõu andis apostel Peetrus kristlastele, kellel on uskmatu abikaasa? b) Kuidas õppis üks piibliõpilane rakendama ellu nõuannet kirjakohas 1. Peetruse 3:1, 2?

¹⁰ Apostel Peetrus andis lahkmeelses  peres elavatele kristlikele abielunaistele inspireeritud nõuande. ”Alluge oma meestele,” kirjutas ta, ”et ka need, kes ei kuuletu sõnale, võidetaks usule ilma sõnadeta, naiste käitumisega, kui nad oma silmaga on näinud teie puhast ja sügavalt lugupidavat käitumist” (1. Peetr. 3:1, 2). Naine võib võita oma abikaasa tõe poolele, kui allub oma mehele ja peab temast sügavalt lugu, isegi kui see kohtleb teda karmilt. Samamoodi peaks usklik abielumees käituma jumalakartlikult ja olema armastav perepea hoolimata mis tahes vastupanust, mida uskmatu naine võib osutada (1. Peetr. 3:7—9).

¹¹ Paljud tänapäevased tõsielunäited illustreerivad Peetruse nõuande väärtuslikkust. Mõelgem Selma loole. Kui ta hakkas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, polnud see tema abikaasale Steve’ile meelt mööda. Steve tunnistab: ”Minus tärkas viha, armukadedus, omanditunne ja ebakindlus.” Selma märgib: ”Juba enne tõe tundmaõppimist pidin olema alati ettevaatlik, mida ma ütlen või teen, kuna Steve oli üsna keevaline. Kui ma hakkasin Piiblit uurima, ilmnes see loomujoon veelgi rohkem.” Millest oli abi?

¹² Selma meenutab, mida õpetas talle tunnistaja, kes temaga uuris. ”Ühel päeval,” ütleb Selma, ”tahtsin piibliuurimise ära jätta. Steve oli eelmisel õhtul mind tüli käigus löönud ning ma olin kurb ja haletsesin end. Pärast seda, kui rääkisin õele sellest, mis oli juhtunud ja mida ma tundsin, palus ta mul lugeda kirjakoha 1. Korintlastele 13:4—7. Neid salme lugedes arutlesin: ”Steve ei käitu minuga kunagi nii.” Ent õde pani mind teisiti mõtlema, kui küsis: ”Kui paljud neist armastusetegudest ilmnevad sinu käitumises, kui suhtled oma mehega?” Vastasin: ”Mitte ükski, kuna temaga on nii raske koos elada.” Õde ütles pehmelt: ”Selma, kes tegelikult püüab kristlane olla? Kas sina või Steve?” Taibanud, et mina pean oma mõtlemist muutma, palusin, et Jehoova aitaks mul Steve’i vastu armastavam olla. Vähehaaval hakkasid asjad muutuma.” 17 aastat hiljem võttis Steve tõe vastu.

KUIDAS TEISED SAAVAD AIDATA

13., 14. Kuidas saavad koguduseliikmed olla abiks neile, kes elavad usuliselt lahkmeelses peres?

¹³ Nii nagu õrnad vihmapiisad kastavad maad ja aitavad taimedel kasvada, annavad ka paljud üksikisikud koguduses oma panuse, et lahkmeelses peres elavad kristlased oleksid õnnelikud. Brasiiliast pärit Elvina ütleb: ”Just  vendade ja õdede armastus aitas mul tões kindlalt seista.”

¹⁴ Kui koguduseliikmed on lahked ja ilmutavad uskmatu pereliikme vastu huvi, võib see suuresti tema südant mõjutada. Nigeerias elav abielumees, kes võttis tõe vastu oma naisest 13 aastat hiljem, ütleb: ”Kord, kui olin koos ühe tunnistajaga reisil, läks tema sõiduk katki. Ta otsis lähedalolevast külast üles tunnistajad ja need pakkusid meile ööseks peavarju. Nad hoolitsesid meie eest nii, nagu oleksime neid tundnud lapsepõlvest peale. Tundsin kohe seda kristlikku armastust, millest mu naine oli alati rääkinud.” Üks Inglismaal elav abielunaine, kes tuli tõe juurde oma mehest 18 aastat hiljem, meenutab: ”Tunnistajad kutsusid meid mõlemaid enda juurde einestama. Tundsin end alati teretulnuna.” Samal maal elav abielumees, kes sai lõpuks tunnistajaks, sõnab: ”Vennad ja õed käisid meil külas või kutsusid meid endi juurde. Tõdesin, et nad on väga hoolivad. Seda oli eriti hästi näha sellest, et paljud tulid mind vaatama, kui ma haiglas olin.” Millistel viisidel saaksid sina uskmatute pereliikmete vastu huvi näidata?

15., 16. Mis aitab usklikul püsida õnnelikuna, kui tema pereliikmed on jäänud uskmatuks?

¹⁵ Muidugi ei võta kõik uskmatud abikaasad, lapsed, vanemad või sugulased tõde vastu, isegi kui usklik on aastaid teinud seda, mis on õige, ja andnud taktitundeliselt tunnistust. Mõned jäävad ikka ükskõikseks või seisavad tugevalt vastu (Matt. 10:35—37). Kui kristlane ilmutab jumalakartlikke omadusi, võib sellel siiski olla väga hea tulemus. Endine uskmatu abielumees ütleb: ”Kui usklik abikaasa laseb neil kaunitel omadustel oma elus särada, ei või iial teada, mis uskmatu meeles või südames toimub. Niisiis, ära kaota oma uskmatu kaasa suhtes kunagi lootust.”

¹⁶ Isegi kui pereliige on jäänud uskmatuks, on usklikul võimalik õnnelik olla. Üks õde, kelle abikaasa pole 21 aasta jooksul selle õe pingutustest hoolimata kuningriigisõnumit vastu võtnud, ütleb: ”Kuna ma püüan Jehoovale meeldida, talle ustavaks jääda ning oma vaimsust tugevdada, suudan säilitada oma rõõmu. Hõivatus vaimse tegevusega — iseseisev uurimine, koosolekud, põlluteenistus ja koguduseliikmete aitamine — on lähendanud mind Jehoovaga ja kaitsnud mu südant.” (Õpet. 4:23.)

ÄRA ANNA ALLA!

17., 18. Mis aitab isegi usuliselt lahkmeelses peres elaval kristlasel lootust mitte kaotada?

¹⁷ Kui sa oled ustav kristlane, kes elab usuliselt lahkmeelses peres, siis ära anna alla. Pea meeles, et ”Jehoova ei jäta maha oma rahvast oma suure nime pärast” (1. Saam. 12:22). Ta on sinuga, kui hoiad temast kõvasti kinni. (Loe 2. Ajaraamat 15:2.) Seega, ”olgu sul rõõm Jehoovast ...Veereta Jehoova peale oma tee ja looda tema peale” (Laul 37:4, 5). ’Ole püsiv palves’ ja usu, et meie taevane Isa suudab sul aidata mis tahes raskustes vastu pidada (Rooml. 12:12).

¹⁸ Anu Jehoovalt tema püha vaimu, et see aitaks sul kodus rahu taotleda (Heebr. 12:14). Jah, sul on võimalik edendada rahumeelset õhkkonda, mis võib lõpuks uskmatute pereliikmete südant puudutada. Kui ’teed kõike Jumala auks’, koged õnne ning südame- ja meelerahu (1. Kor. 10:31). Kui julgustav on seejuures teada, et sind toetavad kristliku koguduse armastavad vennad ja õed!

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Pilt lk 28]

Vali oma tõekspidamiste selgitamiseks õige aeg

[Pilt lk 29]

Ole meie usukaaslaste uskmatutest kaasadest huvitatud