Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kudi mushindu wa kuikala ne disanka mu dîku nansha muena dibaka umue kayi muena Kristo

Kudi mushindu wa kuikala ne disanka mu dîku nansha muena dibaka umue kayi muena Kristo

Kudi mushindu wa kuikala ne disanka mu dîku nansha muena dibaka umue kayi muena Kristo

‘Udi mumanye munyi, ni kuena mua kusungila [muena dibaka] nebe?’​—1 KOL. 7:16.

UDI MUA KUANDAMUNA NKONKO EYI ANYI?

Tshidi bena Kristo mua kuenza bua kukeba ditalala padi bena mu dîku bakuabu kabayi Bantemu ntshinyi?

Mmunyi mudi muena Kristo mua kuambuluisha bena mu dîku badi kabayi Bantemu bua kubuela mu ntendelelu mulelela?

Ntshinyi tshidi bena Kristo bakuabu mua kuenza bua kuambuluisha bena Kristo badi ne bena mabaka badi kabayi Bantemu?

1. Padi bena mu dîku bitaba lumu luimpe, ludi mua kubatuadila tshinyi?

PAVUA Yezu mutume bapostolo bende musangu kampanda wakabambila ne: ‘Panutshidi nuya, nubambile ne: bukalenge bua mu diulu budi pepi.’ (Mat. 10:1, 7) Lumu luimpe elu luvua ne bua kufila ditalala ne disanka kudi aba bavua baluitaba ne muoyo mujima. Kadi Yezu wakadimuija bapostolo bende ne: bantu ba bungi bavua ne bua kuluisha mudimu wa kuyisha. (Mat. 10:16-23) Buluishi bukole butu bumueneka nangananga padi bena mu dîku kabayi bitaba bulelela.​—Bala Matayo 10:34-36.

2. Bua tshinyi dîku didi ne muena dibaka umue kayi muena Kristo didi padi mua kuikala ne disanka?

2 Ebi bidiku bisua kuleja ne: kakuena mushindu wa kuikala ne disanka mu dîku mudi muena dibaka umue kayi muena Kristo anyi? Nansha kakese. Nansha mudi buluishi mua kuikala bukole imue misangu, disanka didi anu mua kuikalamu. Kabidi buluishi bua mu dîku kabutuku anu misangu yonso to. Bidi bilondeshila mudi bena Kristo badibu baluisha benza malu padibu babaluisha. Yehowa utu kabidi ubenesha bantu badi bamulamate, ubapesha disanka nansha mu nsombelu mikole. Bena Kristo badi mua kuvudija disanka diabu 1) padibu badienzeja bua kuikala ne ditalala mu dîku diabu ne 2) padibu badienzeja ne muoyo mujima bua kuambuluisha bena mu dîku badi kabayi Bantemu bua kubuela mu ntendelelu mulelela.

KEBA DITALALA MU DÎKU

3. Bua tshinyi muena Kristo udi nkayende Ntemu mu dîku udi ne bua kukeba ditalala?

3 Bua buakane kukuamabu mamuma mu dîku bidi bikengela bua benamu bikale ne nsombelu wa ditalala. (Bala Yakobo 3:18.) Nansha bikala bena mu dîku bonso kabayi banji kuikala batendeledi balelela, muena Kristo udimu udi ne bua kudienzeja bua kukeba ditalala. Mmushindu kayi?

4. Mmunyi mudi bena Kristo mua kulama ditalala diabu dia mu mutshima?

4 Bena Kristo badi ne bua kulama ditalala dia mu mutshima. Bua kuenza nunku bidi bikengela kuenza masambila ne muoyo mujima adi mua kututuadila “ditalala dia Nzambi.” (Filip. 4:6, 7) Tudi tupeta disanka ne ditalala patudi tulonga bua kumanya Yehowa ne tutumikila mikenji yende. (Yesh. 54:13) Bidi bikengela kabidi kubuela mu bisangilu ne kufilamu mandamuna ne kuyisha ne tshisumi bua kupeta ditalala ne disanka. Bena Kristo badi nkayabu Bantemu mu mêku, badi mua kuenza midimu ya buena Kristo mu mishindu kampanda. Tuangate tshilejilu tshia Enza * udi bayende ukandika malu a Yehowa ne tshikisu. Utu uya mu mudimu wa buambi padiye ujikija midimu ya kumbelu. Enza udi wamba ne: “Yehowa udi umbenesha bikole, bualu musangu wonso undi ndienzeja bua kuyisha bakuabu lumu luimpe ndi mpeta bipeta bimpe.” Mabenesha a nunku atu bushuwa apetesha ditalala ne disanka.

5. a) Nntatu kayi itu bena Kristo badi mu mêku adi bantu bonso kabayi Bantemu bapeta? b) Badi mua kupetela diambuluisha penyi?

5 Tudi ne bua kudienzeja ne muetu muonso bua kuikala mu ditalala ne bena mu dîku badi kabayi Bantemu. Bidi mua kukebesha lutatu bualu imue misangu badi mua kutulomba bua kuenza malu adi Bible ubenga. Patudi tutumikila mikenji ya mu Bible ne muoyo mujima bidi mua kunyingalaja bamue bena mu dîku badi kabayi Bantemu, kadi kutungunuka ne kuyitumikila nekututuadile ditalala. Kadi kutamba kuimanyina pa malu adi Bible kayi ukandika kudi mua kukebesha bilumbu bia patupu. (Bala Nsumuinu 16:7.) Patudi tutuilangana ne lutatu, mbimpe kukeba mibelu ya mu Bible mu mikanda ya mupika wa lulamatu ne wa budimu ne kudi bakulu.​—Nsu. 11:14.

6, 7. a) Bua tshinyi bamue batu bakandika bena dibaka nabu bua kulonga ne Bantemu ba Yehowa? b) Ntshinyi tshidi mulongi wa Bible anyi muena Kristo mua kuenza padibu bamuluisha mu dîku?

6 Bua kukeba ditalala mu dîku bidi bikengela kueyemena Yehowa ne kuditeka pa muaba wa bena mu dîku badi kabayi Bantemu. (Nsu. 16:20) Nansha balongi ba Bible batshidi bapiabapia badi mua kuikala ne busunguluji mu tshilumbu etshi. Bamue balume peshi bakaji badi kabayi Bantemu kabatu anu babengela bena dibaka nabu bua kulonga Bible to. Badi mene mua kuitaba ne: dilonga dia Bible didi mua kuambuluisha bena mu dîku. Kadi bakuabu bobu badi mua kujula buluishi. Esther udi mpindieu Ntemu, udi uleja ne: uvua ne “tshiji tshikole” pavua bayende mutuadije kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa. Udi wamba ne: “Mvua ngimansha peshi ngosha mikanda yende.” Howard uvua ukandika mukajende bua kulonga Bible udi wamba ne: “Balume ba bungi batu batshina bela meji ne: badi bashimakaja bakaji babu kudi Bantemu bua kubakoka mu tshitendelelu tshiabu. Padi mulume upangila tshia kuenza mu tshilumbu etshi udi utuadija kukandika mukajende bua kulonga.”

7 Bidi bikengela kuambuluisha muntu udibu bapangisha bua kulonga Bible kudi muena dibaka nende bua atungunuke amu ne kumulonga. Udi mua kuikala pa tshibidilu ujikija bilumbu padiye ne lutulu ne unemeka muena dibaka nende udi kayi Ntemu. (1 Pet. 3:15) Howard udi wamba ne: “Ndi ne dianyisha dia bungi bua muvua mukajanyi ushala mupuwe ne kayi ungandamuna bibi.” Mukajende udi wamba ne: “Howard uvua ungambila bua meme kulekela kulonga Bible. Uvua wamba ne: bavua bangenzeja bua kuitaba bulelela. Pamutu pa kukokangana nende, mvua ngitaba ne: tshivuaye wamba tshivua mua kuikala tshilelela, kadi mvua mmuambila kabidi ne: tshivua mmona mu bulelela ne: bavua bangenzeja to. Nunku ngakamuambila bua kubala mukanda utuvua tulonga. Wakawubala ne kuitabaye bivua bifundamu. Biakamulenga bikole.” Tudi ne bua kuvuluka ne: bena dibaka badi kabayi Bantemu badi mua kudimona nkayabu anyi kumvua bibi padi bena dibaka nabu babashiya bua kuya mu bisangilu peshi mu buambi, kadi kubenzela malu adi aleja mutudi babanange kudi mua kubambuluisha bua kumusha lungenyi elu.

UMUAMBULUISHE BUA ABUELE MU NTENDELELU MULELELA

8. Mmubelu kayi uvua Paulo mupeshe bena Kristo badi ne bena dibaka kabayi bena Kristo?

8 Mupostolo Paulo uvua mubele bena Kristo bua kubenga kulekela muena dibaka anu bualu ki mmuena Kristo. * (Bala 1 Kolinto 7:12-16.) Kumanya ne: muena dibaka udi kayi Ntemu udi mua kulua Ntemu dimue dituku kudi mua kuambuluisha muena dibaka udi Ntemu bua kuikala ne disanka nansha mudi bonso kabayi ne ditabuja dimue. Bidi bikengela kuikala ne budimu bua kuambuluisha muena dibaka udi kayi Ntemu bua kuitaba lumu luimpe anu mudi bilejilu bidi bilonda ebi bileja.

9. Ntshinyi tshitudi mua kudimukila patudi tulongesha muena dibaka udi kayi Ntemu?

9 Jason udi uleja ne: “Mvua musue kuambila muntu yonso malu amvua ndonga mu Bible.” Padi mulongi wa Bible wanyisha malu malelela a mu Bible adibu bamulongeshe, bidi mua kumupesha disanka ne bidi mua kumusaka bua kuambila bantu bakuabu malu aa dîba dionso. Udi mua kujinga bua ne: bena mu dîku badi kabayi Bantemu bitabe bulelela diakamue, kadi kabiena anu mua kuenzeka mudiye musue to. Disanka divua nadi Jason divua disake mukajende ku tshinyi? Mukajende udi wamba ne: “Biakandenga bikole.” Mamu mukuabu udi mulue kuitaba bulelela bidimu 18 panyima pa bayende mumane kulua Ntemu udi wamba ne: “Mvua musue kulonga bulelela ku kakese ku kakese.” Wewe muikale ne mulongi wa Bible udi ne muena dibaka nende kayi musue kubuela mu ntendelelu mulelela, kuenaku mua kuikala umuleja mushindu udiye mua kuyukila ne muena dibaka nende pa tshilumbu etshi ne budimu anyi? Mose wakamba ne: ‘Diyisha dianyi dimate panshi bu mvula, ne mêyi anyi akudimuke bu lumuma; bu mvula mukese pa mashinde a nseku.’ (Dut. 32:2) Mibelu mikese ya mu Bible mifila bimpe idi mua kuambuluisha muntu bimpe kupita malongesha mapitepite bungi mamuambila diakamue.

10-12. a) Mmubelu kayi uvua mupostolo Petelo mupeshe bena Kristo badi ne bena dibaka kabayi bena Kristo? b) Mmunyi muvua mulongi wa Bible kampanda mutumikile mubelu udi mu 1 Petelo 3:1, 2?

10 Mupostolo Petelo wakabela bakaji bena Kristo badi ne balume kabayi bena Kristo wamba ne: ‘Nukokele babayenu; nunku bikala bakuabu kabayi bitabuja dîyi dia Nzambi, nebapetebue mu bualu bua Nzambi kabayi ne dîyi dia Nzambi, ku bienzedi bia bakaji babu patangilabu bienzedi bienu bilengele bidi ne ditshina.’ (1 Pet. 3:1, 2) Mukaji udi mua kukoka bayende mu ntendelelu mulelela yeye muikale umukokela ne umunemeka bikole, nansha mulume umuenzela malu mabi. Bia muomumue, mulume muena Kristo udi ne bua kuikala ne ngikadilu mimpe ne mfumu wa dîku muimpe nansha bikala mukajende udi kayi muena Kristo umuluisha.​—1 Pet. 3:7-9.

11 Bilejilu bia bungi bia bena Kristo ba lelu bidi bileja mudi kutumikila mubelu wa Petelo ne mushinga. Tuangate tshilejilu tshia Selma. Pakatuadijaye kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa, bayende Steve kavua musue to. Bayende udi wamba ne: “Mvua mufike munda, mumvue mukawu ne mvua ne buôwa.” Selma udi wamba ne: “Nansha kumpala kua meme kutuadija kulonga bulelela, kabivua bipepele bua kusomba ne Steve to. Uvua ne tshiji tshia lukasa. Pangakatuadija kulonga Bible, ngikadilu yende mibi eyi yakabipa bikole.” Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe?

12 Selma udi uvuluka tshilejilu tshivuaye mulongele kudi Ntemu uvua umulongesha Bible. Selma udi wamba ne: “Dituku kampanda, tshivua musue kulonga Bible to. Bu muvua Steve munkume butuku pamvua njinga kumuleja bualu kampanda, mvua ne kanyinganyinga ne mutekete mu mikolo. Panyima pa meme mumane kuleja muanetu au tshivua tshienzeke butuku ne mumvua ndiumvua, wakangambila bua kubala 1 Kolinto 13:4-7. Pangakabala, ngakatuadija kuela meji ne: ‘Steve katu muanji kungenzela bualu buimpe bua ku adibu batele muaba eu nansha bumue.’ Kadi muanetu wa bakaji eu wakangeleshisha meji mu mushindu mukuabu, ungebeja ne: ‘Bilondeshila mvese eu, mmalu mimpe bungi kayi aukadi muenzele bayebe?’ Ngakamuandamuna ne: ‘Nansha bumue, bualu udi ne ngikadilu mibi.’ Muanetu wakangebeja ne lutulu luonso ne: ‘Selma, mu nzubu wenu eu, nnganyi udi udienzeja bua kulua muena Kristo? Nguewe anyi Steve?’ Pangakamona ne: bivua bikengela meme kushintulula ngelelu wanyi wa meji, ngakalomba Yehowa bua angambuluishe bua meme kunanga Steve bikole. Ku kakese ku kakese, malu akatuadija kushintuluka.” Panyima pa bidimu 17, Steve wakitaba bulelela.

MUDI BENA KRISTO BAKUABU MUA KUAMBULUISHA PABU

13, 14. Mmunyi mudi bena mu tshisumbu mua kuambuluisha bana betu badi ne bena mabaka kabayi bena Kristo?

13 Anu mutu mamata a mvula atalaja buloba ne ambuluisha bikunyibua bua kukola, bantu ba bungi mu tshisumbu batu bambuluisha bena Kristo badi mu mêku adi muena dibaka umue kayi muena Kristo bua kuikala ne disanka. Elvina udi musombele mu Brésil udi wamba ne: “Dinanga divua nadi bena Kristo ke diakangambuluisha bua kushala mulamate bulelela.”

14 Padi bena mu tshisumbu baditatshisha bua bakuabu ne bulenga bidi mua kulenga bikole mutshima wa muena mu dibaka udi kayi muena Kristo. Mulume mukuabu wa mu Nigeria uvua muitabe bulelela bidimu 13 panyima pa mukajende udi wamba ne: “Pamvua ngenza luendu ne Ntemu mukuabu, mashinyi ende akanyanguka. Wakakeba Bantemu bavua mu musoko uvua pabuipi, bobu kutupesha muaba wa kulala. Bakatuenzela malu mimpe bienze anu bu ne: tuvua bamanyangane katshia ku buana. Diakamue, meme kumona dinanga dia buena Kristo divua mukajanyi ungambila misangu yonso.” Mukaji kampanda wa mu ditunga dia Angleterre uvua muitabe bulelela bidimu 18 panyima pa bayende udi wamba ne: “Bantemu bavua batubikila ne bayanyi bua kudia pamue. Misangu yonso bavua batuakidila bimpe be.” * Mulume mukuabu wa mu ditunga dimue edi uvua mulue pende Ntemu udi wamba ne: “Bena Kristo bavua balua kututangila ne pamuapa bavua batubikila ku nzubu yabu, meme kumona ne: bavua batabalelangana bikole. Ngakadimuena bualu ebu nangananga pavua Bantemu ba bungi balua kuntangila pamvua mu lupitadi.” Udiku pebe mua kukeba mishindu ya kuleja muudi uditatshisha bua bena mabaka badi kabayi bena Kristo anyi?

15, 16. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha muena Kristo bua kuikala amu ne disanka nansha mudi bena mu dîku bakuabu kabayi basue kulua Bantemu?

15 Bushuwa, ki mbena mabaka bonso, bana, baledi peshi balela badi kabayi Bantemu batu bafika ku ditaba ntendelelu mulelela, nansha Ntemu udi mu dîku muenze malu malenga ne mubayishe ne budimu mu bidimu bia bungi. Bamue batu batungunuka amu ne kubenga bulelela peshi batungunuka anu ne buluishi. (Mat. 10:35-37) Kadi padi bena Kristo baleja ngikadilu milenga, bidi mua kupatula bipeta bimpe. Muanetu wa balume mukuabu ukadi Ntemu udi wamba ne: “Padi muena dibaka udi Ntemu utuadija kuleja ngikadilu mimpe, kuena mumanye tshidiyi mua kuenzela muena dibaka udi kayi muena Kristo to. Nunku kuteketshi mu maboko bua kuenzela muena dibaka nebe udi kayi Ntemu malu mimpe to.”

16 Nansha muena mu dîku kayi musue kushala Ntemu, kudi anu mushindu wa muena Kristo kuikalaye ne disanka. Muanetu mukuabu wa bakaji udi wakula bua muvua bayende kayi muitabe bulelela nansha muvuaye mudienzeje bua kumuambuluisha mu bidimu 21 ne: “Ndi ndama disanka dianyi pandi ndienzeja bua kusankisha Yehowa, kushala mumulamate ne kukolesha malanda anyi nende. Pandi ndifila mu midimu ya buena Kristo bu mudi: kudilongela, kubuela mu bisangilu, kuyisha ne kuambuluisha bakuabu mu tshisumbu mbingambuluishe bua kusemena pabuipi ne Yehowa ne kulama muoyo wanyi.”​—Nsu. 4:23.

KUTEKETSHI MU MIKOLO TO!

17, 18. Mmunyi mudi muena Kristo mua kuikala ne ditekemena nansha yeye muikale mu dîku mudi bamue kabayi bena Kristo?

17 Wewe muikale muena Kristo wa lulamatu udi musombele mu dîku didi bamue bantu kabayi Bantemu, kuteketshi mu maboko nansha. Vuluka ne: ‘Yehowa kena ulekela bantu bende bualu bua dîna diende dinene.’ (1 Sam. 12:22) Yehowa udi nebe paudi ushala mumulamate. (Bala 2 Kulondolola 15:2.) Nunku ‘wikale ne disanka diebe mu Yehowa. Uteke njila webe mu bianza bia Yehowa; umueyemene yeye kabidi.’ (Mus. 37:4, 5) ‘Unanukile mu kutendelela’ ne wikale ne ditabuja bua Tatu wetu wa mu diulu akuambuluishe bua kutantamena ntatu ya mishindu yonso.​—Lomo 12:12.

18 Lomba Yehowa nyuma wende bua akuambuluishe bua wikale ne ditalala mu dîku. (Eb. 12:14) Bulelela, kudi mushindu wa kukeba nsombelu wa ditalala udi mua kulenga mutshima wa bena mu dîku badi kabayi bena Kristo. Neupete disanka ne ditalala dia mu mutshima paudi ‘wenza malu onso bua kutumbisha Nzambi.’ (1 Kol. 10:31) Wewe udienzeja nunku, bidi bikukolesha paudi umanya ne: bena Kristo nebe badi bakukuatshisha ne dinanga mu tshisumbu.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 4 Tudi bashintulule mêna.

^ tshik. 8 Kadi mubelu wa Paulo eu kawena ubakandika bua kuabuluka ne bena dibaka nabu padi nsombelu unyanguka bikole to. Ndipangadika dinene didi muntu nkayende ne bua kudiangatshila. Bala mukanda wa “Nudilame mu dinanga dia Nzambi,” dibeji dia 220-221.

^ tshik. 14 Bible ki mmukandike bua kudia pamue ne bantu badi kabayi Bantemu to.​—1 Kol. 10:27.

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 28]

Keba tshikondo tshimpe bua kumvuija malu audi muitabuje

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Ikala uditatshisha bua muena dibaka nebe udi kayi Ntemu