Jemaroñ M̦õn̦õn̦õ Wõt Meñe Eo Rejetad Ejjab Pãd ilo M̦ool Eo

“Bwe ekõjkan am̦ jel̦ã, . . . el̦aññe kwõnaaj lo̦mo̦o̦ren [eo] pãleem̦?”​—1 KORINT 7:16.

KWÕMAROÑ KE LO UWAAK KO?

Ta ko Kũrjin ro remaroñ kõm̦m̦ani bwe ren aenõm̦m̦an ippãn baam̦le eo aer me rejjab pãd ilo m̦ool eo?

Ewi wãween juon Kũrjin emaroñ jipañ ro jet ilo baam̦le eo an bwe ren oktak im pãd ilo m̦ool eo?

Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro me er wõt jãn baam̦le eo aer rej pãd ilo m̦ool eo?

1. Ñe juon ej m̦õn̦õn̦õ in roñjake im jerbale nuuj eo em̦m̦aan, ta eo emaroñ iioone jãn baam̦le eo an?

 JUON iien ke Jijej ear jilkinl̦o̦k rijjelõk ro an ñan kwal̦o̦k naan, ear ba: “Ñe kom̦ij ilo̦k, kom̦win kwal̦o̦k im ba, ‘Aelõñ in lañ epaak.’” (Matu 10:1, 7) Nuuj in em̦m̦an enaaj bõktok aenõm̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ ñan ro rej m̦õn̦õn̦õ in roñjake im jerbale. Ak Jijej ear kakkõl rijjelõk ro an bwe elõñ renaaj matõrtõr im jum̦ae aer kwal̦o̦k naan. (Matu 10:16-23) Emaroñ l̦aptata an pen ñe ro uwaan baam̦le eo rej jum̦ae.​—Riit Matu 10:34-36.

2. Etke jemaroñ m̦õn̦õn̦õ wõt meñe baam̦le eo ad ejjab pãd ilo m̦ool eo?

² Mel̦el̦ein ke men in bwe jejjab maroñ m̦õn̦õn̦õ ñe ro uwaan baam̦le eo ad rejjab pãd ilo m̦ool eo? Jaab. Meñe jet Kũrjin rej iioon el̦ap matõrtõr jãn baam̦le eo aer ak ejjab aolep rej iioone wãween in. Bareinwõt, meñe baam̦le eo ej jum̦ae ak juon iien emaroñ etal im ejako. Jekdo̦o̦n ta wãween eo jej pãd ie, jemaroñ lo wõt m̦õn̦õn̦õ el̦aññe ejim̦we wãween ad uwaake baam̦le eo ad ñe rej jum̦ae ak kwal̦o̦k aer jab itoklimo kõn m̦ool eo. Bareinwõt, Jeova ej jipañ ro rej tiljek ñan e bwe ren lañlõñ wõt meñe rej iioon wãween ko reppen. Kũrjin ro remaroñ lukkuun m̦õn̦õn̦õ el̦aññe rej (1) kate er bwe en wõr aenõm̦m̦an ilo m̦weo im (2) m̦ool ilo aer kajjioñ jipañ baam̦le eo bwe ren m̦õn̦õn̦õ in roñjake im itok ñan m̦ool eo.

KATE EOK BWE EN WÕR AENÕM̦M̦AN ILO BAAM̦LE EO

3. Etke juon Kũrjin ej aikuj kate wõt bwe en wõr aenõm̦m̦an ilo baam̦le eo?

³ Emaroñ pidodol̦o̦k an eo pãleem̦ itoklimo kõn m̦ool eo el̦aññe ewõr aenõm̦m̦an ilo m̦weo. (Riit Jemes 3:18.) Meñe eo pãleem̦ ejjab kabuñ ñan Jeova ilo tõre in, ak juon Kũrjin ej aikuj kate wõt bwe en wõr aenõm̦m̦an ilo baam̦le eo. Ewi wãween emaroñ kõm̦m̦ane men in?

4. Ewi wãween jemaroñ ineem̦m̦an wõt?

 ⁴ Jej aikuj ineem̦m̦an wõt. Bwe jen kõm̦m̦ane men in, jej aikuj jar im kajjitõk kõn “aenõm̦m̦an jãn Anij, eo ej el̦l̦ã jãn jel̦ã otemjej.” (Pilippai 4:6, 7) M̦õn̦õn̦õ im aenõm̦m̦an rej wal̦o̦ktok jãn ad katak kõn Jeova im mour ekkar ñan naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ eo. (Aiseia 54:13) Jej aikuj bareinwõt bõk kun̦aad ilo kweilo̦k ko im kijejeto ilo jerbal in kwal̦o̦k naan el̦aññe jekõn̦aan bwe en wõr aenõm̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ. Ro rej jokwe ippãn baam̦le ko aer im rejjab Ri Kõnnaan ro an Jeova ekkã aer maroñ pukot kilen ñan kõm̦m̦ani men kein raorõk. Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã etan Enza el̦ap an iioon jum̦ae jãn l̦eo pãleen. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kõrã in ej etal im kwal̦o̦k naan ãlikin an kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦weo. Enza ej ba: “Jeova ej lukkuun kajeraam̦m̦an eõ kajjojo iien ij kate eõ ñan kwal̦o̦k naan ippãn ro jet ij lo tõprak ko rem̦m̦an.” Tõprak kein rej kõm̦m̦an bwe Enza en aenõm̦m̦an, jubũruon, im m̦õn̦õn̦õ wõt.

5. Ta eo emaroñ pen ippãn ro me baam̦le eo aer rejjab pãd ilo m̦ool eo? Ia eo remaroñ kappok jipañ ie?

⁵ Jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaad im ro uwaan baam̦le eo ad me rejjab pãd ilo m̦ool eo. Emaroñ pen men in kõnke jet iien remaroñ kõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani men ko rej n̦ae naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ eo. Jet uwaan baam̦le eo ad remaroñ illu ippãd ñe jej l̦oore wõt ta eo Baibõl̦ ej ba. Men in ejjab aikuj kabõjrak kõj jãn ad kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. El̦aññe jej kate wõt kõj im l̦oore wõt ta eo Baibõl̦ eo ej ba, juon iien jemaroñ lo aenõm̦m̦an ippãn baam̦le eo. Em̦ool bwe jej aikuj kate kõj ñan jerbal ippãer ñe men eo ejjab n̦ae kien ko im naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦. Ilo wãween in, jej bõbrae an wõr akwããl. (Riit Jabõn Kõnnaan 16:7.) El̦aññe ewõr juon ad apañ, ekanooj aorõk bwe jen pukot naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ im rej pãd ilo bok ko jãn kumi in ri karejar eo etiljek im mãlõtlõt im pukot jipañ jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo.​—Jabõn Kõnnaan 11:14.

6, 7. (1) Etke jet armej rej jum̦ae eo pãleer ñe ej jino katak Baibõl̦ ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova? (2) Ta eo juon ri katak Baibõl̦ ak juon Ri Kõnnaan an Jeova ej aikuj kõm̦m̦ane ñe eo pãleen ej jum̦ae?

⁶ Jemaroñ lo aenõm̦m̦an ilo baam̦le eo el̦aññe jej lõke Jeova im kajjioñ mel̦el̦e kõn eñjake ko an ro uwaan baam̦le eo ad. (Jabõn Kõnnaan 3:13; 16:20) Ri katak Baibõl̦ ro rekããl remaroñ bar kajjioñ kõm̦m̦ane men in. Jet em̦m̦aan ak kõrã ro remaroñ jab jum̦ae an eo pãleer katak Baibõl̦. Remaroñ ba bwe men in emaroñ jipañ baam̦le eo. Ak ro jet remaroñ lukkuun jum̦ae. Ester, eo me kiiõ ej juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova, ej ba bwe ear lukkuun illu ke l̦eo pãleen ear jino katak ippãn Ri Kõn̦aan ro an Jeova. Ej ba, “Ikõn kadkad nabõjl̦o̦k kõn bok ko an im tili.” Juon em̦m̦aan etan Howard ear jum̦ae lio pãleen ke ear jino katak Baibõl̦. Ej ba bwe elõñ em̦m̦aan rej inepata kõnke rej l̦õmn̦ak bwe lim̦aro pãleer rej kobal̦o̦k ippãn juon kabuñ me ej m̦on̦e er. Ej bareinwõt ba bwe juon em̦m̦aan emaroñ eddo wãween an kõnono im kõm̦m̦an kõnke ej l̦õmn̦ak bwe kõrã eo pãleen ej pãd ilo kauwõtata.

⁷ Jej aikuj jipañ juon ri katak Baibõl̦ me eo pãleen ej jum̦aeiki ñan an mel̦el̦e bwe meñe ej iioon jum̦ae ak ejjab aikuj bõjrak jãn an katak Baibõl̦. Ekkã an naaj maroñ kõm̦adm̦õde apañ eo ikijjeen an kwal̦o̦k wõt jouj im kautiej ñan eo pãleen. (1 Piter 3:​15, 16) Howard ej ba, “Ij kam̦m̦oolol kõrã eo ippa kõn an kar ineem̦m̦an wõt im jab illu!” Kõrã eo pãleen ej kwal̦o̦k bwe Howard ear iuuni bwe en bõjrak an katak Baibõl̦ kõnke ear l̦õmn̦ak bwe Ri Kõnnaan ro an Jeova rej m̦on̦e. Kõrã in ej ba: “Ijello̦kun aõ kar akwããl ippãn, iar ba bõlen ej m̦ool, bõtab iar bar ba bwe ijjab loe ewi wãween aer m̦on̦e eõ. Innem iar kajjitõk ippãn bwe en riiti bok eo iar katak kake. Ear riiti im ear errã kõn men ko bok eo ej ba.  Men in ear lukkuun kõm̦akũt bũruon.” Eaorõk ñan ad keememej bwe armej ro remaroñ bũrom̦õj kõn aer make iaaer ak l̦õmn̦ak bwe enaaj jorrããn kõtaan eo aer ippãn eo pãleer kõn aer likũt er im etal ñan kweilo̦k ko ak kwal̦o̦k naan. Bõtab, juon ri katak Baibõl̦ ak juon Ri Kõnnaan an Jeova emaroñ kõnono ilo jouj im yokwe ñan eo pãleen. Men in enaaj jipañ eo pãleen ñan jab inepata.

JIPAÑ ER BWE REN LO M̦OOL EO

8. Ta naan in kakapilõk eo Paul ear lel̦o̦k ñan Kũrjin ro me ro pãleer rejjab ri tõmak?

⁸ Rijjelõk Paul ear kakapilõke Kũrjin ro bwe kõnke ro pãleer rejjab ri tõmak, ejjab mel̦el̦ein bwe remaroñ jol̦o̦k er. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Riit 1 Korint 7:12-16.) El̦aññe juon Kũrjin ej keememej bwe juon raan eo pãleen emaroñ oktak im kabuñ ñan Jeova, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en m̦õn̦õn̦õ wõt. Bõtab, ej aikuj bar kõjparok wãween an kajjioñ kareel bũruon eo pãleen ñan jel̦ã m̦ool eo. Im jenaaj etale men in ilo bwebwenato ko tok.

9. Ta eo juon Kũrjin ej aikuj kõjparok ñan jab kõm̦m̦ane ñe ej kwal̦o̦k kake m̦ool eo ilo Baibõl̦ ñan baam̦le eo an?

⁹ Jason ear kanooj m̦õn̦õn̦õ ke ear jino jel̦ã kõn m̦ool eo. Ej ba: “Iar kõn̦aan ba ñan aolep kõn men ko iar katak!” Ñe juon ri katak Baibõl̦ ej kile bwe men ko ej katak kaki ilo Baibõl̦ rem̦ool, emaroñ lukkuun m̦õn̦õn̦õ im ejjab jem̦l̦o̦k an kõnono kaki. Emaroñ kõtmãne bwe baam̦le eo an ren katak ilo iien eo wõt, ak remaroñ jab errã ippãn. Joñan an Jason m̦õn̦õn̦õ kõn katak ko rem̦ool ear katak, ear jab bõjrak in kõnnaan kaki. Innem ta eo lio ippãn Jason ear ba kõn men in? Ear ba bwe ear m̦õk in roñ an kõnnaan. Bar juon kõrã ear itok ñan m̦ool eo 18 iiõ ko tokãlik jãn l̦eo pãleen. Etke? Kõnke ear aikuj katak jidik kõn jidik. Bõlen kwõj katak Baibõl̦ ippãn juon armej me eo pãleen ejjel̦o̦k an itoklimo kõn m̦ool eo ñan jidik. Enaaj em̦m̦an ñe kwõj kwal̦o̦k ñan ri katak eo am̦ ewi wãween emaroñ kõmel̦el̦eik eo pãleen kõn m̦ool eo ilo juon wãween ejouj im eban kailluiki. Ri kanaan Moses ear ba: “Aõ naan in katak enaaj wõtlo̦k ãinwõt wõt eo; aõ kõnono enaaj wal̦o̦k ãinwõt m̦õl̦awi, ãinwõt wõtdikdik ioon wũjooj e ub wõt.” (Duteronomi 32:⁠2) Ñe jej kwal̦o̦k jet wõt naan ko kõn m̦ool eo ilo wãween eo ejejjet im ilo iien eo em̦m̦an, ekkã an naaj wõr tõprak jãn ñe jej kabwijinjin naan.

10-12. (1) Ta naan in kakapilõk eo rijjelõk Piter ear lel̦o̦k ñan Kũrjin ro me ro pãleer rejjab pãd ilo m̦ool eo? (2) Ewi wãween an kar juon ri katak Baibõl̦ katak kilen jerbale naan in kakapilõk eo ilo 1 Piter 3:1, 2?

¹⁰ Anij ear kõm̦m̦akũt rijjelõk Piter bwe en lel̦o̦k juon naan in kakapilõk ñan Kũrjin kõrã ro me l̦õm̦aro pãleer rar jab Kũrjin. Ear ba: “Kom̦win pokake l̦õm̦aro pãleõmi, bwe el̦aññe jet iaan l̦õm̦aro rejjab tõmak Naan ko an Anij, jãn wõt an em̦m̦an m̦wilimi, renaaj ukel̦o̦k im  tõmak. Kom̦ij jab aikuj in ba juon naan, bwe renaaj make lo an erreo ami mour kab l̦ap mour in kautiej ippemi.” (1 Piter 3:1, 2, UBS) Lio emaroñ jipañ l̦eo pãleen bwe en oktak im pãd ilo m̦ool eo ikijjeen an kõttãik bũruon im lukkuun kautiej l̦eo pãleen meñe ejjab em̦m̦an an kõm̦m̦an ñan e. Ãindeinl̦o̦k wõt, l̦eo im ej pãd ilo m̦ool eo ej aikuj jerbal ak kõm̦m̦an ekkar ñan wãween eo Anij ekõn̦aan. Im ej aikuj bar jerbale eddo eo an ilo yokwe ãinwõt bõran baam̦le meñe lio ippãn me ejjab ri tõmak ej jum̦aeiki.​—1 Piter 3:7-9.

¹¹ Elõñ Kũrjin ro rainin rar lo tokjãn ko rem̦m̦an ke rar jerbale naan in kakapilõk in an Piter. Juon eo im ear lo tokjãn ko rem̦m̦an ej juon kõrã jeid im jatid etan Selma. Ke ear jino katak Baibõl̦ ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova, l̦eo ippãn etan Steve ear jab m̦õn̦õn̦õ. L̦ein ej ba bwe ear illu, ebanban im inepata. Selma ej ba bwe m̦okta jãn an kar jel̦ã kõn m̦ool eo, ekar jab pidodo an mour ippãn l̦eo pãleen. Ear aikuj kõjparok aolep men ko ej ba im kõm̦m̦ani. Liin ej bareinwõt ba bwe aolep iien ear nana tam̦m̦win l̦ein ippãn, im ekar nanal̦o̦k wõt ke ear jino katak Baibõl̦. Innem ta eo ear jipañ kõm̦adm̦õde apañ in?

¹² Selma ej keememej juon men im ear katak jãn juon jeid im jatid kõrã me ear katak Baibõl̦ ippãn. Selma ej ba: “Juon raan, ikar jab kõn̦aan katak Baibõl̦ kõnke ilo boñõn eo kom̦ro Steve kar akwããl im ear m̦an ña. Iar lukkuun inepata im bũrom̦õj kõn ña make. Ãlikin aõ kar jiroñ kõrã eo ear katak ippa kõn men eo ear wal̦o̦k im eñjake ko aõ, ear kajjitõk bwe in riiti 1 Korint 13:​4-7. Ke iar riiti, ikar jino l̦õmn̦ak ippa make, ‘Ejjel̦o̦k juon iaan men kein rem̦m̦an Steve ear kõm̦m̦ani ñan ña.’ Bõtab, kõrã in ekar kõm̦m̦an bwe in ukot wãween aõ l̦õmn̦ak ilo an kar kajjitõk ippa, ‘Jete iaan aolep men kein rem̦m̦an kwõj kõm̦m̦ani ñan l̦eo ippam̦?’ Innem ikar uwaak im ba, ‘Ejjel̦o̦k iaaer kõnke elukkuun pen mour ippãn.’ Innem ilo jouj, kõrã in ekar ba, ‘Selma, wõn eo ej kajjioñ in erom Kũrjin? Kwe ke ak Steve?’” Selma ekar kile bwe ear aikuj in ukot wãween an l̦õmn̦ak. Ej ba: “Ikar jar ñan Jeova im kajjitõk ippãn bwe en jipañ eõ kal̦apl̦o̦k aõ kwal̦o̦k yokwe ñan Steve. Im jidik kõn jidik, ekar jino wõr oktak ko.” Ãlikin 17 iiõ ko tokãlik, Steve ear oktak im pãd ilo m̦ool eo.

WÃWEEN RO JET REMAROÑ JIPAÑ

13, 14. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ ro me er wõt jãn baam̦le eo aer rej pãd ilo m̦ool eo?

¹³ Ãinwõt an wõtdikdik ko aolep katutu bwidej eo im jipañ menin eddek ko bwe ren eddek, ãindein kõj kajjojo ilo eklejia eo jemaroñ jipañ ro jeid im jatid bwe ren m̦õn̦õn̦õ wõt meñe er wõt jãn baam̦le eo aer rej pãd ilo m̦ool eo. Elvina ilo aelõñ in Brazil ej ba, “Yokwe eo an ro jeiõ im jatũ ilo tõmak ear jipañ eõ ñan jutak pen wõt ilo m̦ool eo.”

¹⁴ Ñe ro ilo eklejia eo rej kwal̦o̦k jouj im itoklimo kake ro jet, men in emaroñ jipañ  ukot bũruon ro im rejjab pãd ilo m̦ool eo. Ñan waanjoñak, ilo Nigeria juon jeid im jatid m̦aan ear jino del̦o̦ñtok ñan m̦ool eo 13 iiõ ko ãlikin lio pãleen. L̦ein ej ba: “Juon iien iar uwe ippãn juon em̦m̦aan me ej Ri Kõnnaan ro an Jeova im ilo ial̦ eo am̦ro l̦o̦k ear jorrããn wa eo waan. L̦ein ear pukot ro jein im jatin ilo tõmak ilo bar juon bukwõn me epaake jikin eo ear jorrããn wa eo ie. Ri tõmak rein jein im jatin rar letok jikin am̦ro kiki boñõn eo, im joñan aer kar lukkuun loloorjake kõmro ãinwõt ñe kõmar aolep jel̦ã kajjien doon jãn ke kõmar dik. Jãn wõt men in, iar kajju kile yokwe eo me lio pãleeõ ekõn aolep iien kõnono kake kõn rein.” Ilo Iñlen, juon jeid im jatid kõrã ekar del̦o̦ñtok ñan m̦ool eo 18 iiõ ko ãlikin l̦eo pãleen. Kõrã in ej keememejtok ke ej ba: “Ri Kõnnaan ro an Jeova rekõn kũr kõmro ñan m̦õñã ippãer. Iar jab eñjake aõ ruwamãejet n̦a ippãer.” Bar juon em̦m̦aan ilo Iñlen me tokãlik ear erom juon Ri Kõnnaan ro an Jeova ej ba: “Ro jeid im jatid rar lotok kõmro, ak jet iien rar kũrl̦o̦k kõmro ñan m̦oko im̦wier. Iar kile bwe relukkuun jouj im l̦ap yokwe ippãer. El̦aptata aõ kar kile men kein ippãer ilo iien eo ke iar del̦o̦ñ ilo aujpitõl̦ kõnke elõñ iaaer rar lotok eõ.” Kwõmaroñ ke bareinwõt kwal̦o̦k am̦ jouj im yokwe ñan baam̦le ko an ro me rej make iaaer ilo m̦ool eo?

15, 16. Ta eo emaroñ jipañ ro me rej make iaaer ilo m̦ool eo ñan lo m̦õn̦õn̦õ wõt im jab ebbeer?

¹⁵ Em̦ool bwe ejjab aolep ilo baam̦le eo ad renaaj oktak im pãd ilo m̦ool eo meñe elõñ iiõ in ad kõm̦m̦ani men ko rejim̦we im kwal̦o̦k naan ñan er ilo wãween eo ejouj. Jet renaaj kwal̦o̦k wõt aer jab itoklimo kake m̦ool eo ak enaaj l̦ap wõt aer jum̦aeik kõj. (Matu 10:35-37) Bõtab, ñe jej kwal̦o̦ki wãween ko me Anij ej buñbũruon kaki, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k tokjãn ko rem̦m̦an. Juon em̦m̦aan me ear erom juon Ri Kõnnaan ro an Jeova ãlikin lio pãleen ej ba bwe jejjab maroñ jel̦ã ewi wãween men ko rem̦m̦an me juon Kũrjin ej kwal̦o̦ki enaaj jelõt l̦õmn̦ak im bũruon ri pãlele eo me ejjab pãd ilo m̦ool eo. Ej bareinwõt ba, “Kwõn jab ebbeer jãn eo pãleem̦.”

¹⁶ Ro me er wõt jãn baam̦le eo aer rej pãd ilo m̦ool eo remaroñ lo wõt m̦õn̦õn̦õ. Juon jeid im jatid kõrã ear kate e kwal̦o̦k naan ñan l̦eo pãleen ium̦win 21 iiõ, ak l̦ein ejañin oktak im pãd ilo m̦ool eo. Kõrã in jeid im jatid ej ba bwe ear maroñ lo wõt m̦õn̦õn̦õ ilo an kate e ñan kabuñbũruon Jeova, dãpij an tiljek ñan e im kate e ñan kakajoor jem̦jerã eo an ippãn Jeova. Ej bareinwõt ba bwe ej m̦ad kõn men ko raorõk ãinwõt katak ippãn make, etal ñan kweilo̦k ko, kwal̦o̦k naan, im jipañ ro jet ilo eklejia eo. Men kein rar jipañ e bwe en epaakel̦o̦k Jeova im bwe en dãpij wõt an tiljek ñan e.​—Jabõn Kõnnaan 4:23.

KWÕN JAB EBBEER!

17, 18. Ewi wãween juon Kũrjin emaroñ lo m̦õn̦õn̦õ im jab ebbeer meñe e wõt jãn baam̦le eo an ej pãd ilo m̦ool eo?

¹⁷ El̦aññe kwõj juon Kũrjin etiljek ak kwe wõt jãn baam̦le eo am̦ ej pãd ilo m̦ool eo, eokwe kwõn jab ebbeer. Keememej bwe Jeova ejamin el̦l̦o̦k jãn armej ro doon. (1 Samuel 12:22) Jeova enaaj pãd ippam̦ toõn wõt am̦ pãd epaake. (Riit 2 Kronikel 15:2, UBS.) Kõn men in, kwõn m̦õn̦õn̦õ wõt in katak kõn Jeova im atartar ioon. (Sam 37:4, 5) Kwõn “niknik ilo jar” im lõke bwe Jemedwõj ilañ emaroñ jipañ eok ñan kijenmej ium̦win jabdewõt kain apañ.​—Rom 12:12.

¹⁸ Kwõn jar ñan Jeova, im kajjitõk ippãn bwe en lewõj kajoor eo an ñan jipañ eok kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ilo baam̦le eo am̦. (Hibru 12:14, UBS) Am̦ kõm̦m̦ane men in enaaj lujur ro jet ilowaan baam̦le eo am̦ me rejjab pãd ilo m̦ool eo. Kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ im enaaj aenõm̦m̦an bũruom̦ ñe kwõj “kõm̦m̦an men otemjej ñan aiboojoj an Anij.” (1 Korint 10:​31) Bareinwõt, kwõmaroñ lõke bwe ro jeim̦ im jatim̦ ilo tõmak renaaj jipañ eok im rejetak eok.

[Komel̦el̦e eo itulal̦]

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 30]

Kããlõt iien eo em̦m̦an ñan kõmel̦el̦e kõn tõmak eo am̦

[Pija eo ilo peij 31]

Kwal̦o̦k jouj im yokwe ñan ro pãleen ro jeid im jatid me rejjab pãd ilo m̦ool eo