Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Upondola Okukala Nehambu Mombunga Ihelilongesa Otyili

Upondola Okukala Nehambu Mombunga Ihelilongesa Otyili

Upondola Okukala Nehambu Mombunga Ihelilongesa Otyili

“Oñgeni utyii inkha moyovola una [welinepa nae]?”​—⁠1 CORÍNTIOS 7:⁠16.

UPONDOLA OKUVASA OMAKUMBULULO?

․․․․․

Ovakristau vena ombunga ihelilongesa otyili oityi vapondola okulinga opo vakale nombembwa?

․․․․․

Oñgeni Omukristau apondola okukuatesako ombunga yae okutavela otyili?

․․․․․

Oityi tupondola okulinga opo tukuateseko vana vakala nombunga ihelilongesa otyili?

1. Tyina umwe etavela onondaka Mbouhamba oñgeni otyo tyipondola okukalesa ombunga yae?

 NTHIKI imwe etyi Jesus atuma ono apostolu mbae wati: “Tyina muenda, ivisei okuti: ‘Ouhamba wo keulu ukahi popepi.” (Mateus 10:​1, 7) Onondaka ombo onongwa mbuetela ombembwa nehambu vana vembutavela nolupandu. Mahi, Jesus walondolele ono apostolu mbae okuti ovanyingi mavayale ovilinga viavo viokuivisa. (Mateus 10:​16-​23) Mahi tyipuiya vali unene tyina ombunga yetu iyele onondaka Mbouhamba.​—⁠Tanga Mateus 10:​34-36.

2. Omokonda yatyi Omukristau una ombunga ihelilongesa otyili upondola okukala nehambu?

2 Okuti otyo tyilekesa okuti katupondola okukala nehambu inkha ombunga yetu kaililongesa? Au. Namphila Ovakristau vamwe vena ombunga iyele unene otyili, mahi ha aveho. Tupu, oundyale oo pamwe kautualako apeho. Tyitei unene kuetyi tulinga tyina ombunga ituyele ine kaitavela otyili. Tupu, Jeova ukuatesako vana vakolela mwe, opo vakale nehambu namphila vamoneswa emone. Omukristau makala nehambu inkha (1) ulinga ononkhono mbokukala nombembwa meumbo, (2) ulinga ononkhono mbokukuatesako ombunga yae okutavela otyili.

LINGA ONONKHONO MBOKUKALA NOMBEMBWA MEUMBO

3. Oityi Ovakristau vesukisa okulinga opo vatualeko nombembwa meumbo?

3 Opo ombuto yotyili yaave otyinyango, meumbo muesukisa okukala ombembwa. (Tanga Tiago 3:18.) Inkha ombunga Yomukristau kaikahi mefendelo liotyotyili, oe wesukisa okulinga ononkhono mbokukala nombembwa meumbo. Oñgeni metyilingi?

4. Oñgeni Ovakristau mavatualako okukala nombembwa momutima?

4 Ovakristau vesukisa okutualako nombembwa momutima. Opo vetyivile, vesukisa okulikuambela okuita “ombembwa ya Huku” yavilapo vali. (Filipenses 4:​6, 7) Opo tukale nehambu nombembwa tuesukisa okulilongesa konthele ya Jeova nokulandula onondonga Mbombimbiliya. (Isaías 54:​13) Okuenda apeho ­komaliongiyo nokuundapa nombili movilinga ­viokuivisa, tupu tyesukisa opo tukale nombembwa nehambu. Ovakristau vakala na vana vehelilongesa otyili, ovikando ovinyingi vaovola omuvo wokulinga ovilinga ovio viakolela. Tala ongeleka ya Enza, a ankho ulingwa onya nomulume wae. Oe ankho ulinga ovilinga aviho peumbo, konyima akaivisa. Enza wati: “Tyina ankho ndyilinga ononkhono mbokupopila vakuetu onondaka onongwa, Jeova apeho umpha ononkhano onongwa.” Tyotyili, okulinga ngotyo apeho tyeta ombembwa, nehambu.

5. Vana vakala nombunga ihelilongesa vena otyitateka patyi, iya opi vapondola okuvasa ombatelo?

5 Tuesukisa okulinga ononkhono ononene opo tukale noupanga omuwa nombunga yetu ihelilongesa otyili. Otyo katyapepukile mokonda ovo pamwe vahanda tulinge ovipuka viailikwa Mombimbiliya. Okulandula ovitumino viaviuka tyipondola okunumanesa onombunga mbehelilongesa, mahi okulinga ngotyo matyieta ombembwa. Tyotyili, okutavela etyi ombunga ipopia tyina tyahailikilwe Mombimbiliya, tyitukuatesako okulityilika ovitateka. (Tanga Provérbios 16:⁠7.) Tyina pamoneka ovitateka, tyakolela okuovola onondonga Mbombimbiliya momikanda “viomupika wekolelo nokualunguka,” no kovakulu vewaneno.​—⁠Provérbios 11:⁠14.

6, 7. (a) Oityi vamwe vanumanena tyina umwe mombunga ahimbika okulilongesa no Nombangi mba Jeova? (b) Oityi Omulongwa Wombimbiliya ine Ombangi ena okulinga tyina ombunga imuyele?

6 Tupondola okukala nombembwa mombunga inkha tuyumba onthumbi mu Jeova, nokuovola okunoñgonoka oñgeni ombunga yetu ilitehelela. (Provérbios 16:​20) Alo umwe ovalongwa Vombimbiliya vapondola okulinga ngotyo. Ovalume vamwe ine ovakai kavanumana tyina una velinepa nae elilongesa Ombimbiliya. Hamwe vetyii okuti otyo matyikuatesako ombunga. Mahi ovakuavo, hamwe vetyiyala unene. Esther, pahe Ombangi, wati wanumanene unene etyi omulume wae ahimbika okulilongesa Ombimbiliya no Nombangi mba Jeova. Oe wati: “Alo umwe natandula omikanda viae nokuviyoka.” Howard wanumanene etyi omukai wae ahimbika okulilongesa Ombimbiliya, wati: “Ovalume ovanyingi vena owoma wokuti omukai wae ukahi nokulipaka mongeleya yomatutu. Omulume pamwe ukala tyehetyii etyi malingi, iya ahimbika okumulinga onya.”

7 Tuesukisa okukuatesako omulongwa Wombimbiliya ulingwa onya nauna elinepa nae, okunoñgonoka okuti oe kesukisile okuyekapo okulilongesa Ombimbiliya. Oe metyivili okutetulula otyitateka otyo mokukala nomutima wapoleya nonthilo nae. (1 Pedro 3:​15) Howard wati: “Ndyipandula unene mokonda omukai wange watualako tyapoleya, nokuhankhondolela!” Omukai wae wati: “Howard wanthumine okuyekapo okulilongesa Ombimbiliya. Wati ankho ndyikahi nokulongeswa omasupi-supi. Ame hemupatanene, nemupopila okuti hamwe etyi apopia otyili, mahi ame hityiete. Moluotyo, nemuita atange omukanda ankho ndyililongesa. Oe, eutange, iya etavela etyi napopia. Otyo atyimuvete komutima.” Otyiwa okuhinangela okuti una welinepa nae upondola okukala nounye ine okusoka okuti wemusapo tyina wenda komaliongiyo nokukaivisa, mahi okumulekesa okuti umuhole unene, matyimukuatesako okuyekapo omalusoke oo.

VEKUATESAKO OKUTAVELA OTYILI

8. Elondolo patyi apostolu Paulu aavela vana vena omukai ine omulume uhelilongesa otyili?

8 Apostolu Paulu walondola Ovakristau opo vahayekepo una velinepa nae mokonda vala yokuhelilongesa otyili. b (Tanga 1 Coríntios 7:​12-16.) Omukristau makala nehambu inkha ahinangela okuti nthiki umwe una elinepa nae upondola okutavela otyili. Mahi, otyiwa okutala nawa onkhalelo ove wovola okulongesa otyili una welinepa nae, ngetyi matyilekesa onongeleka mambulandulako.

9. Oityi Omukristau esukisa okulityilika tyina alongesa Ombunga yae otyili Tyombimbiliya?

9 Okuhinangela oñgeni akalele etyi elilongesa otyili Tyombimbiliya, Jason wati: “Ankho ndyihanda okupopia novanthu aveho!” Tyina omulongwa Wombimbiliya aimbuka okuti etyi ekahi nokulilongesa Mombimbiliya otyili, uhambukwa unene iya ahande okutyipopia apeho. Hamwe ukevela okuti ombunga yae maitavela liwa-liwa otyili, mahi ovo pamwe kavetavela. Oñgeni otyo tyakalesile omukai wa Jason? Oe wati: “Otyo ankho tyinumanesa.” Omukai umwe wetavela otyili etyi palamba omanima 18 tunde etyi omulume wae akala ombangi, wati: “Ame nelilongesa katutu-katutu.” Inkha ukahi nokulongesa Ombimbiliya omunthu, mahi una elinepa nae kahande okulilongesa, otyiwa okulekesa omulongwa oñgeni apondola okuhangununa otyili monkhalelo ihanumanesa mukuavo. Omuuli Moisesi wati: “Elongeso liange malikala ngomata ombila. Onondaka mbange mambukala ngomata eyombo, ngatyina ombila inyenya keholi.” (Deuteronômio 32:⁠2) Okupopia onondaka mbehehi konthele yotyili monkhalelo yaviuka, no momuvo waviuka, otyiwa vali tyipona okupopia onondaka ononyingi.

10-12. (a) Elondolo patyi Petulu aavela Ovakristau vena omukai ine omulume uhelilongesa otyili? (b) Oñgeni omulongwa umwe Wombimbiliya elilongesa okulandula elondolo likahi mu 1 Pedro 3:​1, 2?

10 Huku watuma apostolu Petulu okuavela elondolo ovakai Ovakristau vena ovalume vehe Vakristau. Oe wati: “Tavelei kovalume venyi, opo inkha kavetavela kondaka, vakokwe tyihena ndaka novituwa viovakai vavo. Mokonda yokutala ovituwa vienyi viaviuka, kumwe nehumbilo enene.” (1 Pedro 3:​1, 2) Omukai makuatesako omulume wae okutavela otyili tyina etavela nokuhumba unene omulume wae, namphila emutekula omapita. Tupu, omulume ulilongesa una okukala novituwa oviwa, nonkhalamutwe ina oluembia nombunga, namphila omukai wae eyele otyili.​—⁠1 Pedro 3:​7-9.

11 Ovakristau ovanyingi hono vehole okumona ouwa tyina valandula elondolo lia Petulu. Tala ongeleka ya Selma. Etyi ahimbika okulilongesa Ombimbiliya no Nombangi mba Jeova, omulume wae Steve kahambukilwe. Oe wati: “Nanumanene, andyilingi ounkhuelume, nokukala nowoma.” Selma wati: “Alo umwe etyi ankho nehelilongesa otyili, okukala na Steve ankho katyapepukile. Oe ankho kasete okunumana. Etyi nahimbika okulilongesa Ombimbiliya, avilipo.” Oityi tyemukuatesako?

12 Selma uhinangela otyipuka alongeswa Nombangi ankho ulilongesa nae. Oe wati: “Nthiki imwe ankho hahandele okulilongesa Ombimbiliya. Motyinthiki tyokualamba Steve wambeta etyi ankho ndyihanda okumulongesa otyipuka tyimwe, pahe ankho nanumana, nokuelivela. Konyima yokupopila omphange etyi tyaendapo, noñgeni nelitehelela, oe waita ndyitange 1 Coríntios 13:​4-7. Etyi namana, andyihimbika okusoka, ‘Steve kalingi ovipuka ovio oviwa pala ame.’ Mahi, omphange ankhuatesako okusoka monkhalelo yelikalela, amphulu okuti: ‘Ovikando viñgapi walingila omulume wove ovipuka evi oviwa?’ Andyikumbulula okuti, ‘hinelinge natyike, mokonda upuilisa okukala nae.’ Omphange emupopila nawa okuti, ‘Selma puonwe olie uhanda okukala Omukristau? Ove ine o Steve?’ Andyiimbuka okuti nesukisa okupilulula omalusoke ange, andyilikuambela ku Jeova ankhuateseko okukala vali noluembia na Steve. Katutu-katutu ovipuka avihimbika okupiluluka.” Etyi palamba omanima 17 Steve etavela otyili.

OÑGENI VAKUENYI VAPONDOLA OKUKUATESAKO

13, 14. Oityi tupondola okulinga opo tukuateseko vana vena omukai ine omulume uhelilongesa otyili?

13 Ngetyi omata ombila atokela pohi akuatesako okukulisa ovikuna, kese umwe mewaneno upondola okukuatesako vana vena omukai ine omulume uhelilongesa otyili okukala nehambu. Elvina ukala ko Brasil wati: “Ohole yovakuatate no nomphange yankhuatesako okupama motyili.”

14 Tyina ovakuatate no nomphange mewaneno valekesa oluembia nesuko, otyo tyipondola okupilulula omutima womunthu mombunga uhelilongesa. Omulume umwe ko Nigeria wetavela otyili etyi palamba omanima 13, tunde etyi omukai wae akala ombangi, wati: “Puetyi ankho tukahi nokulinga oungendi Nombangi umwe, etuku-tuku liae aliteke. Oe akaovola Onombangi mepundaumbo ankho likahi popepi, iya atulala meumbo liavo. Vetutambula nawa, ngoti ankho tuliyale. Monthiki oyo, namona ohole Yovakristau, omukai wange ehole okupopia.” Ko Inglaterra, omukai umwe wetavela otyili etyi palamba omanima 18 tunde etyi omulume wae akala ombangi, uhinangela okuti: “Onombangi ankho vetukonga opo tukalie. Otyo ankho tyihambukiswa.” c Omulume omukuavo wakala Ombangi motyilongo otyo, wati: “Ovakuatate no nomphange ankho veya okututalelapo, ine okutukonga tuende komaumbo avo, iya andyimono okuti ovo ovanthu ovawa. Haunene otyo netyimona nawa etyi nali mosipitali, iya ovanyingi aveya okunthalelapo.” Okuti nove upondola ukulekesa esuko olio konombunga vehelilongesa?

15, 16. Oityi matyikuatesako vana vekahi aveke motyili okutualako nehambu?

15 Tyotyili, namphila tulinga etyi tyaviuka, nokuava oumbangi noluembia omanima omanyingi, ha aveho mombunga mavetavela otyili. Vamwe mavatualako tyihena esuko ine okutuyala. (Mateus 10:​35-​37) Mahi, tyina Ovakristau vakala novituwa oviwa, tyieta ouwa. Omulume umwe wakala Ombangi konyima yomukai wae wati, ove kutyii oñgeni ovituwa ovio oviwa vio Vakristau mavikalesa omalusoke nomutima wa una welinepa nae. Tupu wati: “Wahayekepo okukuatesako una welinepa nae.”

16 Vana vena ombunga ihetavela otyili nkhele vapondola okukala nehambu. Omphange umwe walinga ononkhono mbokukuatesako omulume wae momanima 21, mahi ehetavela onondaka Mbouhamba, wati: “Ame netyivila okutualako nehambu, mokulinga ononkhono mbokuhambukiswa Jeova, nokutualako okukolela mwe, nokulinga ononkhono mbokupameka oupanga wange nae. Okusukalala novilinga via Huku​—⁠okulilongesa Ombimbiliya, nokuenda komaliongiyo, no movilinga viokuivisa, nokukuatesako vakuetu mewaneno, tyankhuatesako okufuena vali ku Jeova, nokuyunga nawa omutima wange.”​—⁠Provérbios 4:⁠23.

WAHASOYE!

17, 18. Oñgeni Omukristau apondola okukala nekevelelo namphila ombunga yae kaililongesa otyili?

17 Inkha ove Umukristau wekolelo una ombunga ihelilongesa otyili, wahasoye. Hinangela okuti “Jeova kamayekepo ovanthu vae, mokonda yenyina liae enene.” (1 Samuel 12:​22) Oe makala nove putyina ufuena kwe. (Tanga 2 Crônicas 15:⁠2.) Moluotyo, “hambukilwa Jeova.” Tyotyili, “yeka Jeova ahongolele onondyila mbove, kolela mwe.” (Salmo 37:​4, 5) “Tualako okulikuambela” nokukala nonthumbi yokuti Tate yetu woluembia keulu mekukuatesako okukoleleya movitateka aviho.​—⁠Romanos 12:⁠12.

18 Ita Jeova ospilitu yae ikukuateseko okukala nombembwa meumbo. (Hebreus 12:​14) Inkha ulinga ngotyo, mokuatesako ombunga yove ihekahi motyili. Mokala nehambu nombembwa momutima putyina ‘ulinga ovipuka aviho pala okunkhimaneka Huku.’ (1 Coríntios 10:​31) Tupu upondola okukala nonthumbi yokuti ovakuatate vove nonomphange mavekukuatesako nohole.

[Onondaka Poutoi]

a Omanyina apilululwa.

b Elondolo lia Paulu kalilekesa okuti ovanthu kavapondola okuliyapuka tyina pena ovitateka ovinene. Olio etokolo lia kese munthu. Tala omukanda “Amor de Deus,” pomafo 220-221.

c Ombimbiliya kaiilika okulia navana vehelilongesa otyili.​—⁠1 Coríntios 10:⁠27.

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 29]

Ovola omuvo waviuka opo uhangunune omatavelo ove

[Olutalatu pefo 30]

Kala nesuko na vana velinepa na una uhelilongesa