Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Natana—Muntu uvua muimanyine ntendelelu mulelela ne lulamatu

Natana—Muntu uvua muimanyine ntendelelu mulelela ne lulamatu

Natana​—Muntu uvua muimanyine ntendelelu mulelela ne lulamatu

Kabitu bipepele bua kuambila muntu udi ne bukokeshi kampanda mudiye muenze malu mabi ne mudiye ne bua kuakaja bienzedi biende to. Wewe mumvue ne: muntu eu mmushipangane bua lumu luende kalunyanguki uvuaku mua kuya kutuilangana nende bua kumuleja tshilema tshiende anyi?

Mukalenge wa mu Isalele Davidi uvua muende ne Beta-Sheba ne mumupeshe difu. Bua kusokoka bubi buende, Davidi wakashipesha bayende ne kuangata Beta-Sheba bua kushalaye mukanjende. Davidi wakatungunuka amu ne kuenza midimu ivuaye nayi mu nsombelu mubi eu ngondo ya bungi. Kadi Yehowa kavua mulekele bua bubi bua mukalenge bushale busokome to. Wakatuma muprofete wende Natana bua aye kuyukila ne Davidi.

Kabivua bipepele bua kuya kumonangana ne Davidi to. Anji ditekabi pa muaba wa Natana. Kakuyi mpata bu muvua Natana mulamate Yehowa ne utumikila mikenji yende, wakaya kuleja Davidi mibi yende. Mmunyi muvua muprofete eu mua kuyukila ne mukalenge Davidi ne kumufikisha ku ditaba ne: mbimpe anyingalale?

MULONGESHI UVUA NE BUDIMU

Kuenaku mua kuanji kubala 2 Samuele 12:1-25 mu minite mikese anyi? Fuanyikija ne: wewe ke Natana udi ulondela Davidi muyuki eu: ‘Bantu babidi bakadi mu musoko umue; umue wakadi mubanji, mukuabu wakadi mupele. Muntu mubanji wakadi ne bisumbu bia mikoko ne bia ngombe bia bungi; kadi muntu mupele kakadi ne tshintu, anu kana ka mukoko kamue kakasumbaye, kakadishaye; kakadiunda kudiye ne bana bende; kakadia bidia biende, kakanua mâyi a mu lupanza luende mene, kakalala mu tshiadi tshiende, kakadi bu muana mukaji mulela kudiye. Pashishe muena luendu wakalua kudi muntu mubanji, yeye kakitaba bua kushipela muena luendu wakadi mulue umue wa mu mikoko yende anyi umue wa mu ngombe yende, kadi wakangata kana ka mukoko ka muntu mupele, wakakashipela muenyi wakadi mulue ku mbelu kuende.’​—2 Sam. 12:1-4.

Bu muvua Davidi mulami wa mikoko wakela meji ne: muyuki eu uvua mulelela. Mumvuiji kampanda udi wamba ne: “Imue misangu Natana uvua mua kuikala ne tshibidilu tshia kuya kudi Davidi bua kumuleja bilumbu bia bantu bavuabu benzele bibi bavua dijinga ne diambuluisha, ne Davidi uvua wela meji bua kukeba tshia kuenza.” Nansha biobi bikale nanku, bivua bilomba bua Natana ikale mulamate Nzambi ne ikale ne dikima bua kuyukila ne mukalenge. Muyuki wa Natana wakafikisha Davidi munda bikole. Davidi wakamba ne: ‘Bu mudi Yehowa ne muoyo, muntu wakenza bualu ebu udi ne bua kufua.’ Ke Natana kumuambila pashishe ne: “Wewe mene udi muntu eu.”​—2 Sam. 12:5-7.

Tumone tshivua tshisake Natana bua kuakula mushindu au. Kabitu bipepele bua muntu udi mu nsombelu mukole wa nunku kuitabaye tshilema tshiende to. Tuetu bonso tutu ne tshibidilu tshia kudibingisha patubu batuleja bilema bietu. Kadi tshilejilu tshia Natana tshivua tshisake Davidi bua kudipisha bua mibi yende kayi mumanye to. Mukalenge wakamona ne: bualu buvua muntu mubanji wa mu muyuki wa Natana muenze buvua bubi butambe. Anu panyima pa Davidi mumane kupisha muntu au ke padi Natana ushisha kumuleja ne: tshilejilu etshi tshivua tshimutangila. Nunku Davidi wakashisha kumona bubi bua tshilema tshivuaye muenze. Bualu ebu buakamusaka bua kuitaba mibelu. Wakitaba ne: uvua ‘mulengulule’ Yehowa bua tshivuaye muenze ne Beta-Sheba ne wakitaba mibelu mimpe ivuabu bamupeshe.​—2 Sam. 12:9-14; Mus. 51.

Tudi mua kulongela tshinyi ku muyuki eu? Muntu udi ulongesha malu a mu Bible udi ne tshipatshila tshia kuambuluisha bateleji bua bafike ku diumvua bimpe malu adiye ubambila. Natana uvua unemeka Davidi ne wakamuambuluisha ne budimu. Natana uvua mumanye ne: Davidi uvua munange buakane mu mutshima wende. Muprofete eu wakaleja mu tshilejilu tshiende mudi ngikadilu eyi ne mushinga. Tudi petu mua kuambuluisha bantu ba muoyo muimpe bua kumvua mudi Yehowa umona malu. Mushindu kayi? Mpatudi tubaleja tshidi tshimpe ne katuyi tujinga bua kubaleja mutudi bamanye malu a Nzambi anyi makuabu kubapita to. Bible nkayende ke udi ne bua kutuambila tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, kadi ki ntuetu nkayetu to.

Kulamata Yehowa ke bualu bua mushinga buvua buambuluishe Natana bua kubela mukalenge munene. (2 Sam. 12:1) Bia muomumue lelu, kulamata Yehowa nekutupeshe dikima dia kushala balamate mikenji miakane ya Yehowa.

UVUA UTUNGUNUJA NTENDELELU MULELELA

Bidi bimueneka ne: Davidi ne Natana bavua balunda ba pa muoyo bualu Davidi wakinyika Natana umue wa ku bana bende ba balume. (1 Kul. 3:1, 5) Musangu wa kumpala udibu batela dîna dia Natana mu Bible badi ne Davidi. Buonso babidi bavua banange Yehowa. Mukalenge uvua bushuwa munange mushindu uvua Natana mumueleshe meji, bualu Davidi wakamuambila muvuaye ne dijinga dia kuibakila Yehowa ntempelo. Davidi wakamba ne: ‘Tangila, meme ndi nshikama mu nzubu wa mabaya a cèdre, kadi mushete wa Nzambi udi mushale mu nzubu wa bilulu. Natana wakambila mukalenge ne: ya wenze malu onso adi mu mutshima webe bualu bua Yehowa udi nebe.’​—2 Sam. 7:2, 3.

Bu muvua Natana mutendeledi mulelela wa Yehowa, wakitaba ne disanka dionso bua kuambuluisha Davidi mu mudimu wende wa kuibaka ntempelo uvua muaba wa kumpala wa ntendelelu mulelela pa buloba. Kadi bidi bimueneke ne: musangu au Natana wakafila lungenyi luende pamutu pa kuakula mu dîna dia Yehowa. Butuku abu Nzambi wakambila Natana mêyi mashilangane ne a kumpala bua kuambila Davidi ne: ki nyeye uvua ne bua kuibakila Yehowa ntempelo to. Umue wa ku bana bende ke uvua ne bua kuenze mudimu eu. Kadi Natana wakamanyisha ne: Nzambi uvua mudie tshipungidi ne Davidi bua ne: nkuasa wa bukalenge ‘ajadikibue tshiendelele.’​—2 Sam. 7:4-16.

Disua dia Nzambi kadivua diumvuangana ne mushindu uvua Natana wela meji bua dibaka dia ntempelo to. Kadi muprofete Natana uvua udipuekesha, wakitaba muvua Yehowa mulongolole malu ne kutumikila pamutu pa kudiabakena. Etshi ntshilejilu tshimpe tshia tuetu kulonda padi Nzambi utunyoka mu mushindu kampanda. Bu muvua Natana mutungunuke ne kuenza midimu ya buprofete bidi bileja ne: Nzambi kavua mumubenge to. Bushuwa, bidi bimueneka ne: Yehowa wakapesha Natana ne Gada mumonyi wa malu nyuma wende bua kulombola Davidi bua kusungula bimbi ba misambu 4000 bua mudimu wa ku ntempelo.​—1 Kul. 23:1-5; 2 Kul. 29:25.

UVUA WIMANYINA BUMFUMU

Natana uvua mumanye ne: Solomo ukavua pa kupingana Davidi mu bukalenge. Nunku, Natana wakenza malu ne mitalu pavua Adoniya ujinga kunyenga Davidi bumfumu ku bukole pakavuaye mutshioke. Natana wakenza kabidi malu ne budimu ne muoyo umue. Kumpala wakambila Beta-Sheba bua kuvuluija Davidi bua muvuaye muditshipe bua kuteka Solomo mukalenge. Pashishe Natana wakadiyila kudi Davidi bua kumukonka ni uvua mupeshe Adoniya bukokeshi bua kumupingana mu nkuasa. Pakamona Davidi muvua tshilumbu etshi tshikole, wakambila Natana ne bena mudimu bakuabu bavua balamate Nzambi bua kuela Solomo manyi ne kumuteka mukalenge. Adoniya wakapangila tshivuaye musue kuenza.​—1 Bak. 1:5-53.

MUFUNDI UVUA UDIPUEKESHA

Natana ne Gada ke bavua bafunde 1 Samuele nshapita wa 25 too ne wa 31 pamue ne Samuele muibidi 1-24. Bible udi wamba bua miyuki mifundisha ku nyuma idi mu mikanda eyi ne: ‘Bienzedi bia mukalenge Davidi, bia kumudilu ne bia ku nshikidilu, monayi bidi bifunda mu mêyi a Samuele mumonyi wa malu a Nzambi, ne mu mêyi a Natana muprofete, ne mu mêyi a Gada, mumonyi wa malu a Nzambi kabidi.’ (1 Kul. 29:29) Bible udi kabidi uleja muvua Natana mufunde muyuki kampanda uvua wakula bua “bienzedi bia Solomo.” (2 Kul. 9:29) Bulelela, bualu ebu budi buleja ne: Natana wakatungunuka ne kuenza malu mu nzubu wa bukalenge too ne panyima pa lufu lua Davidi.

Malu a bungi a Natana atudi bamanye adi mua kuikala mafunda anu kudi yeye nkayende. Kadi bu mudiye kayi muambe malu ende a bungi, bidi bitulongesha bikole pa bidi bimutangila. Bushuwa, Natana uvua mufundi uvua udipuekesha ne kavua ujinga bua dîna diende kuendadi lumu to. Mu mukanda kampanda wa malu a mu Bible udi uleja ne: badi batela Natana mu Bible “kabayi baleja mushindu udiye mubange anyi mêna a bena mu dîku diabu to.” Katuena bamanye bualu nansha bumue pa bidi bitangila bankambua anyi nsombelu wa Natana to.

KULAMATA YEHOWA KUAKAMUAMBULUISHA

Mu malu makese a Natana adibu bafunde mu Bible, tudi tumona ne: uvua udipuekesha kadi uvua muikale wimanyina malu avua Nzambi mulongolole ne dikima. Yehowa Nzambi wakamupesha majitu a bungi. Elangana meji bua ngikadilu ya Natana bu mudi dilamata Nzambi ne mushindu uvuaye wanyisha mikenji ya Nzambi. Teta kuidikija ngikadilu eyi.

Lelu kabiena anu mua kuenzeka bua bakutume bua kubela mukalenge udi muende masandi anyi kupangisha muntu bua kunyenga bumfumu ku bukole to. Kadi Nzambi udi mua kukuambuluisha bua kushala mumulamate ne kutumikila mikenji yende miakane. Udi pebe mua kuikala muena dikima, muena budimu, mulongeshi wa bulelela ne mutungunuji wa ntendelelu mulelela.

[Tshimfuanyi mu dibeji 25]

Bu muvua Natana muimanyine bumfumu, wakayukila ne Beta-Sheba ne budimu