Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ungawuthemba Na Umbono Oba Nawo Ngomuntu Newuthoma Ukumbona?

Ungawuthemba Na Umbono Oba Nawo Ngomuntu Newuthoma Ukumbona?

Ungawuthemba Na Umbono Oba Nawo Ngomuntu Newuthoma Ukumbona?

NJENGOMBANA ahlezi azigedlile ngendlinakhe yokuditjha, udorhodere gade abukele ihlelo letelevitjhini lapho bekukhulunywa nongqongqotjhe karhulumende we-Ireland. Ngemva kokuqalisisa ubuso bakangqongqotjhe, udorhodere wabona into ebeyitjengisa bona ungqongqotjhe lo uneliqa elimila emzimbeni. Wayelelisa ungqongqotjhe bona ayozihlolisa msinyana.

Ukuhlolokho kwabetha emhlolweni. Udorhodere loyo gade anento ngesinye isikhathi ebizwa bona likghono lokuhlola, okutjho ikghono lokubona ubulwelwe bomuntu ngokumqala ebusweni kwaphela. Nokho, abanye bacabanga bona “banekghono lokuhlola” nebahlulela ubuntu bomuntu nokuthembeka kwakhe.

Phakathi kwamakhulu weemnyaka, abanye bazame iindlela ezitja zesayensi bona bakwazi ukubona ubuntu bomuntu ngokubonakala kwakhe kwangaphandle. Bayibiza bona yi-physiognomy, leyo i-Encyclopædia Britannica eyihlathulula ngokobana “yisingasayensi esebenza ngobuntu bomuntu mhlamunye obuboniswa yindlela abonakala ngayo ebusweni namtjhana indlela ajame ngayo.” Ngekhulu le-19 leemnyaka, abososayensi abafunda ngabantu namasikwabo, abafana noFrancis Galton, umzawaka Charles Darwin, nabafunda ngezobugebengu (criminologists), abafana noCesare Lombroso we-Italy, bathi kusetjenziswe iimbono neendlela ezifanako esele kukade zilitjelwe.

Nanyana kunjalo, abantu abanengi bakholelwa bona kuyakghoneka ukuhlulela umuntu ngokunembileko ngokuqala indlela abonakala ngayo ngaphandle kwaphela. Ukwahlulela okunjalo kungathenjwa?

Ukwahlulela Ngokubonakala Kwangaphandle

Indlela enembileko yokwahlulela kuhle—nokwahlulela kumbi—ngokubona umuntu kokuthoma itholakala encwadini yeBhayibhili yokuthoma kaSamuweli. UJehova uZimu walayela umporofidi uSamuweli bona azese ilunga lomndeni kaJese njengeKosi ka-Israyeli yakusasa. Siyafunda: “Kwathi bona angene, [amadodana kaJese] wabona u-Eliyabe, khonokho wathi: ‘Kwamambala ozesiweko wakhe uphambi kwakaJehova.’ Kodwana uJehova wathi kuSamuweli: ‘Ungaqali ukubonakala kwakhe nobude nejamo lakhe, ngombana ngimalile. Ngombana akusiyo indlela umuntu abona ngayo leyo uZimu abona ngayo, ngombana umuntu ubona lokho okusemehlweni; kodwana uJehova yena ubona okusehliziyweni.’” Wabuyelela into efanako ngamanye amadodana kaJese asithandathu. Emaswapheleni, ngokuhlukileko kunalokho umporofidi noJese ebebakucabanga, uJehova wakhetha indodana yobunane njengekosi yangomuso—uDavidi—umsanyana loyo okungekho noyedwa okhe wacabanga ukumbiza.—1 Samuweli 16:6-12.

Izinto zisafana nanamhlanje. Eemnyakeni embalwa edlulileko eGermany, uprofesa wezobugebengu wenza umhlangano wokuhlola owabandaka abafundi bomthetho abama-500. “Bekuneemenywa” ezili-12 ezingaziwako. Lokhu bekubandakanya umlawuli wamapholisa wendawo, umtjhutjhisi wendawo, umphathiimali weyunivesithi, isikhulu sokusebenzelana komphakathi, amanye amaloya, iinkhulu zekhotho neembotjhwa eentathu ezifunyenwe zinomlandu. Abafundi bekufuze batjho bona emvakatjhinezi ngiziphi ezizimbotjhwa nokobana bezibotjhweleni batjho nokobana bacabanga bonyana uyini umsebenzi wesivakatjhi ngasinye lokho kusekelwe kwaphela endleleni ezibonakala ngayo nangandlela iimvakatjhezi ezithe zisebenzisa ngayo isikhathi sazo sokuzigedla.

Waba yini umphumela? Abafundi abamaphesende ama-75 baphumelela ekukhetheni iimbotjhwa zamambala eentathu. Kodwana abafundi abamaphesende ama-60 bakhetha ezilithoba zezinye iimenywa njengabaphuli bomthetho kodwana iimenywezo bezinganawo umlandu wobugebengu. Umfundi oyedwa kwabalikhomba bekacabanga bona umtjhutjhisi wendawo uthengisa iindakamizwa bese oyedwa kwabathathu bekacabanga bona umlawuli wamapholisa bekasigebengu! Ukwahlulela okusekelwe ekubonakaleni kwangaphandle kungaba mamala. Kubayini kunjalo?

Ukubonakala Kwangaphandle Kungakhohlisa

Nesihlangana nomuntu kokuthoma, sivame ukwakha iimbono esekelwe kilokho esikuzwileko nokuhlangabezanwe nakho kwethu kwesikhathi esidlulileko lokho okungahlangani ndawo nomuntu ophambi kwethu. Ebujamweni obunjalo, sivame ukubopha abantu ngebhande linye bese sibahlulela ngalokho esikucabangako. Ukungezelela ekubonakaleni kwangaphandle, umuntu angakalwa namtjhana ahlulelwe ngobuzwe bakhe, isiko, isikhundla namtjhana ikolo.

Nengabe umbono esizakhele wona ngomuntu loyo ubonakala unembile, siyazibuka ngokwahlulela kuhle, begodu ukukholelwa kwethu bona singathemba ukwahlulela kwethu ngokuqala ingaphandle lomuntu kuyakhula. Nokho, kanengi, nesele simazi ngcono umuntu loyo, siyatjheja bona ukwahlulela kwethu kubethe phasi. Senza njani-ke ngemva kwalokho? Nengabe sithembekile, kufuze sidlulise umbono ebesele sizakhele wona bese siqalana namaqiniso. Nekungasi njalo, singabalimaza abanye namtjhana senze okungaphezu kwalokho, koke sikwenza ngombana ukuzikhakhazisa kwethu kusenza sicabange bona ukwahlulela kwethu kusebujamweni obuphezulu khulu.

Ukwahlulela ngokubonakala kwangaphandle kungaba yingozi ingasi kungazimbi kwaphela kodwana nakiloyo ohlulelako. Isibonelo, ekhulwini lokuthoma leemnyaka, amaJuda amanengi abhala ukukholelwa bona uJesu bekanguMesiya othenjisiweko. Kubayini kunjalo? Asekela umbonwawo ekubonakaleni kwangaphandle, akubonako bekuyindodana yombazi wendawo kwaphela. Nanyana bekararwe mamezwi kaJesu ahlakaniphileko neemsebenzi yamandla, ala ukukholelwa bona angaba yinto ehlukileko kileyo esele athe ungiyo, akusekele kilokho akucabangako. Indlela enza ngayo yabangela uJesu bona ayokutjhumayela kwabanye, wathi: “Umporofidi uhlonitjhwa kiyo yoke indawo ngaphandle kwemzini wekhabo.”—Matewu 13:54-58.

AmaJuda la bekamalunga wesitjhaba ebesilindele uMesiya amakhulu weemnyaka. Ukuvumela lokho akubona ekuthomeni bona kuwavimbele ukubona uMesiya ekugcineni nekafikako kwawenza alahlekelwa mumusa kaZimu. (Matewu 23:37-39) Aba nebandlululo elifanako ebalandelini bakaJesu. Abantu abanengi akhenge bakholelwe bona isihlopha esincani sabathiyi beemfesi abaphasi, ebebanyenywa babantu abafundileko nabarholi bekolo ephambili, bebangakghona ukulahlela lobubodlhana. Labo abaragela phambili bathemba ukwahlulela kwabo kokuthoma balahlekelwa lithuba elihle lokuba balandeli beNdodana kaZimu.—Jwanisi 1:10-12.

Abanye Batjhentjha Indlela Ebebacabanga Ngayo

Bekunabanye ebebaphila ngesikhathi sakaJesu ebebathobekile bona batjhentjhe ukucabanga kwabo nebabona ubufakazi. (Jwanisi 7:45-52) Hlangana nabo bekunamalunga womndeni kaJesu ambalwa, layo ekuthomeni angakhenge ayithathele ehloko indaba yokobana omunye weenhlobo zabo angaba nguMesiya. (Jwanisi 7:5) Okukarisako, ngokukhamba kwesikhathi atjhentjha umkhumbulwawo akholwa nguye. (IZenzo 1:14; 1 KwebeKorinte 9:5; KwebeGalatiya 1:19) Ngokufanako, eemnyakeni eyadlulako eRoma, abanye abajameli bomphakathi wamaJuda bebazimisele ukulalela umpostoli uPowula ngokwabo kunokuthemba izwa ngobatjho erhatjhwa manaba wobuKrestu. Ngemva kokumlalela, abanye babo baba makholwa.—IZenzo 28:22-24.

Namhlanje, abanengi banombono omumbi ngaboFakazi BakaJehova. Kubayini kunjalo? Esikhathini esinengi, akusikho bona bahlole amaqiniso namtjhana banobufakazi bokobana iimfundiso nezenzo zaboFakazi azikasekelwa emtlolweni. Kunalokho, kungebanga lakho koke okubizwa bona masondo avamileko, amanengi wawo amane angakukholelwa bona aboFakazi BakaJehova kungaba ngibo bodwa abaneqiniso kizo zoke iinkolo ezikhona. Lokhu, njengombana uzokukhumbula, mbono ofana ngokupheleleko naloyo abanengi ekhulwini lokuthoma ebebanawo ngamaKrestu wokuthoma.

Nokho, akurari bona ukunyefula okunjalo kuyenziwa kilabo abazimisele ukulandela isibonelo sakaJesu. Kubayini kungarari? Ngombana uJesu wayelelisa abalandeli bakhe beqiniso: “Boke bazanihloya ngebanga lami.” Kodwana wabakhuthaza ngamezwi athi: “Loyo osolo abambeleleko kufike emaphethelweni uzaphuluswa.”—Matewu 10:22.

Ukulalela isikhuthazo sakaJesu, aboFakazi BakaJehova namhlanje basebenza budisi ukutjhumayela iindaba ezimnandi ebantwini ephasini mazombe. (Matewu 28:19, 20) Labo abala ngokupheleleko ukulalela basengozini yokulahlekelwa lithuba lokuba sendleleni yokuphila okungapheliko. (Jwanisi 17:3) Kuthiwani ngawe? Uzokulandela lokho okubone ekuthomeni nokucabangako, namtjhana uzozimisela ukuhlola amaqiniso mahlangothi woke? Khumbula: Ukubonakala kwangaphandle kungakhohlisa begodu nokwahlulela kwethu kungaba mamala, kodwana ukuhlolisisa amaqiniso mahlangothi woke kungaphumela ethabweni elikhulu.—IZenzo 17:10-12.

[Isithombe ekhasini 27]

Lokho akubona ekuthomeni kwenza amaJuda amanengi bona ale uJesu njengoMesiya

[Isithombe ekhasini 29]

Inga-kghani umbonwakho ngaboFakazi BakaJehova usekelwe kilokho okubone ekuthomeni namtjhana emaqinisweni?