Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛɛ Naagba Yɔɔ Mumɔi Atsɛmɔ Nifeemɔi Ahe?

Mɛɛ Naagba Yɔɔ Mumɔi Atsɛmɔ Nifeemɔi Ahe?

Mɛɛ Naagba Yɔɔ Mumɔi Atsɛmɔ Nifeemɔi Ahe?

Kɛjɛ Barbara * blayeiaŋ tɔ̃ɔ lɛ, enaa ninaai, enuɔ gbeei, no hewɔ lɛ ebahé eye akɛ ekɛ ewekumɛi ni egboi lɛ miishara. Ekɛ ewu Joachim kaneɔ mumɔi atsɛmɔ woji, ni amɛhe basa waa yɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi lɛ eko (tarot cards) mli. Enɛ tsɔɔ akɛ amɛbaaná shika waa, ni nakai ji bɔ ni eba lɛ. Gbi ko lɛ, nɔ ni amɛkɛtsɛɔ mumɔi (tarot cards) lɛ bɔ Barbara kɛ ewu kɔkɔ akɛ gbɔmɛi komɛi ni he yɔɔ oshara waa baaba amɛshia, ni etsɔɔ amɛ bɔ ni amɛbaafee amɛbu amɛhe.

EYƐ mli akɛ etamɔ nɔ ni mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi abe eho moŋ, shi mɛi babaoo kɛ amɛhe miiwo mli yɛ je lɛŋ he fɛɛ he. Yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, mɛi babaoo fiɔ sɛbɛ ni amɛyabiɔ nii yɛ okɔmfoi adɛŋ koni amɛle amɛwɔsɛɛ, loo abu amɛhe kɛjɛ efɔŋ he. German adafitswaa wolo ko ni ji Focus lɛ wie yɛ sane ko ni eŋma ni yitso ji “Laptɔp kɛ Lusifa” lɛ mli akɛ: “Intanɛt lɛ eha mɛi babaoo miinya nɔ fɛɛ nɔ kwraa ni kɔɔ ayɛkpɛmɔ he lɛ he, ni amɛmiitao amɛle ehe nibii.”

Ani ole akɛ Biblia lɛ wieɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe? Nɔ ni ewieɔ yɛ sane nɛɛ he lɛ baaha onaa akpɛ ohe.

Nɔ ni Biblia lɛ Kɛɔ Yɛ Mumɔi Atsɛmɔ Nifeemɔi Ahe

Mla ni Nyɔŋmɔ kɛha ewebii lɛ yɛ blema Israel lɛ kɛɛ akɛ: “Akana nyɛteŋ mɔ ko ní . . . kalaa, aloo ashwãifeelɔ aloo okɔmfo aloo ŋkunyaayelɔ, aloo kablɛfilɔ, aloo mɔ ni tsɛɔ sisa, aloo ayɛ, aloo mɔ ni biɔ gbohii anii. Ejaakɛ Yehowa miihi mɔ fɛɛ mɔ ní feɔ nɛkɛ nii nɛɛ.” (5 Mose 18:10-12) Mɛni hewɔ Yehowa wo mla ni yɔɔ shiŋŋ eshi mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi lɛ?

Taakɛ niiashikpamɔ ni wɔkɛje shishi lɛ tsɔɔ lɛ, mɛi babaoo heɔ yeɔ akɛ hiɛkalɔi baanyɛ amɛkɛ gbohii lɛ ashara, ni ákɛ saji ni anáa kɛjɛɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi amli lɛ jɛ gbohii lɛ aŋɔɔ. Hemɔkɛyelii nɛɛ jɛ jamɔi babaoo ni tsɔɔ akɛ kɛ́ adesai gboi lɛ, amɛyaa mumɔi ashihilɛ he ko lɛ mli. Shi nɔ ni tamɔɔɔ tsɔɔmɔ nɛɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.” (Jajelɔ 9:5) Biblia lɛ wieɔ gbohii lɛ ahe ookɛɛ wɔ ni tsii enyɔ amɛnɔ, ni tsɔɔ akɛ amɛleee nɔ ko kwraa ni yaa nɔ yɛ shihilɛ mli. * (Mateo 9:18, 24; Yohane 11:11-14) Kɛ́ nakai ji sane lɛ, obaabi akɛ, Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ mɛi aniiashikpamɔi akɛ amɛkɛ mumɔi lɛ ená sharamɔ lɛ amli? Namɛi amɛkɛsharaa lɛ?

Mumɔi Aje lɛ ni Akɛsharaa

Sanekpakpai lɛ tsɔɔ akɛ beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ekɛ mumɔi aje lɛ ná sharamɔ. Marko 1:23, 24 lɛ bɔ amaniɛ akɛ, “mumɔ fɔŋ” ko kɛɛ Yesu akɛ “Mile mɔ ni jio.” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ mumɔi lɛ le mɔ ni bo hu oji. Shi, ani ole mɛi ni amɛji?

Nyɔŋmɔ bɔ mumɔŋ bɔɔnii loo bɔfoi akpekpei abɔ dani ebɔ adesai. (Hiob 38:4-7) Bɔfoi lɛ yɛ wala shihilɛ ko ni nɔ kwɔ fe adesai anɔ. (Hebribii 2:6, 7) Amɛhe wala waa ni amɛle nii hu, ni Nyɔŋmɔ bɔ amɛ koni amɛfee esuɔmɔnaa nii. Lalatsɛ lɛ la akɛ: “Nyɛjiea Yehowa yi, nyɛ ebɔfoi lɛ, nyɛ hewalɔi ekãalɔi ní yeɔ ewiemɔ nɔ.”—Lala 103:20.

Biblia lɛ haa wɔnaa akɛ, beni be shwie mli lɛ, bɔfoi lɛ ekomɛi kɛ adesai bɔi sharamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ nɔ. Mɛɛ yiŋtoo hewɔ amɛfee nakai? Mɔ klɛŋklɛŋ ni fee nakai lɛ laka klɛŋklɛŋ adesai, Adam kɛ Hawa ni eha amɛtsi amɛhe kɛjɛ amɛ-Nyɔŋmɔ kɛ Bɔlɔ lɛ he. Nakai ni efee lɛ ha ebatsɔ Satan Abonsam, naafolɔlɔ kɛ mɔ ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ.—1 Mose 3:1-6.

Sɛɛ mli lɛ, bɔfoi krokomɛi hu “shi amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛhe” yɛ ŋwɛi, ni amɛbatsɔmɔ amɛhe adesai, ni amɛwɛwɛɛ gbɔmɛi abiyei ni he yɔɔ fɛo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Yuda 6; 1 Mose 6:1, 2) Nɛkɛ bɔfoi atuatselɔi nɛɛ kɛ amɛbii asaabui lɛ fee adesai abii niseniianii aahu akɛ amɛwo shikpɔŋ lɛ nɔ “obɔ kɛ yiwalɛ.” Ekolɛ, ole Biblia mli sane ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Nu Afua kpãta nakai yinɔ fɔŋ ni yi wa lɛ hiɛ yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ.—1 Mose 6:3, 4, 11-13.

Nu afua lɛ nyɛ bɔfoi nɛɛ anɔ ni amɛshɛrɛ adesai agbɔmɔtsei lɛ amɛshwie, ni amɛŋɔ mumɔŋ nɔ lɛ koni amɛku amɛsɛɛ kɛya ŋwɛi. Shi, Bɔlɔ lɛ eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛku amɛsɛɛ kɛya amɛ diɛŋtsɛ “amɛshihilɛhe lɛ.” Moŋ lɛ, eba amɛ shi ewo shihilɛ ko ni abaanyɛ akɛto “gbohiiaje bu lɛ mli” lɛ he. (2 Petro 2:4, 5) Biblia lɛ tsɛɔ bɔfoi atuatselɔi nɛɛ akɛ “daimonioi.” (Yakobo 2:19) Amɛji hewalɛ ni hɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi asɛɛ.

Nɔ ni Daimonioi lɛ Taoɔ

Klɛŋklɛŋ oti ni ma mumɔi fɔji ni kɛ adesai sharaa lɛ ahiɛ ji ni amɛtsi amɛ kɛjɛ Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ jamɔ he. Nɔ pɛ ni mumɔi atsɛlɔi lɛ kɛ hewalɛi ni amɛkɛɔ akɛ amɛyɔɔ lɛ tsuɔ ji, ní amɛkɛjie mɛi ajwɛŋmɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ he anɔkwa nilee námɔ nɔ, koni mɛi lɛ akaná amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa.

Oti ni ji enyɔ ni ma daimonioi lɛ ahiɛ lɛ jeɔ kpo yɛ nɔ ni amɛhiɛnyiɛlɔ Satan kɛka Yesu lɛ mli. Satan ŋɔ “jeŋ maŋtsɛyelihei fɛɛ kɛ amɛnunyam” lɛ etsɔɔ Yesu. Mɛni kulɛ Satan taoɔ ni Yesu afee dani ekɛha lɛ? Ekɛɛ Yesu akɛ, ‘kulamɔ shi oja mi.’ Hɛɛ, Satan kɛ daimonioi lɛ sumɔɔ ni aja amɛ. Shi Yesu kpoo akɛ eeekwa Nyɔŋmɔ kɛ anɔkwa jamɔ.—Mateo 4:8-10.

Ŋmɛnɛ lɛ, efɔɔɔ kaa akɛ mumɔi fɔji lɛ kɛ adesai aaawie tɛ̃ɛ taakɛ ebalɛ yɛ Yesu gbɛfaŋ lɛ. Moŋ lɛ, amɛlakaa mɛi ni hiɛ bɛ amɛhe nɔ lɛ kɛtsɔ nifeemɔi ni anaaa akɛ oshara yɛ he lɛ anɔ. Kaaha akɛ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ laka bo! Nifeemɔi nɛɛ jeee gbɛi kɛkɛ ni atsɔɔ nɔ akɛ mumɔi lɛ sharaa. Mumɔi fɔji tsɔɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ni mɛi nyaa he waa lɛ anɔ amɛlakaa mɛi koni amɛná amɛnɔ hewalɛ, kɛ yiŋtoo akɛ amɛbaajie mɛi lɛ ajwɛŋmɔ kɛjɛ Yehowa jamɔ nɔ. Kɛ́ mumɔi fɔji lɛ yeee omanye lɛ, bei pii lɛ amɛhao mɛi lɛ, ni amɛhaa mɛi ni yajeɔ amɛ-ŋtaŋ lɛ mli lɛ anii feɔ mɔbɔ. Kɛ́ nakai shihilɛ mli oyɔɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛye ohe kɛjɛ amɛdɛŋ?

Mumɔi Atsɛmɔ Nifeemɔi—Bɔ ni Ooofee Oye Ohe

Kaaha alaka bo, mumɔi fɔji ni kɛ adesai sharaa lɛ ji Nyɔŋmɔ henyɛlɔi ni ato amɛ aha hiɛkpatamɔ. (Yuda 6) Ablatsɛmɛi kɛ shishiulɔi ji amɛ, amɛkwaa amɛfeɔ amɛhe mɛi ni egboi. Kɛ́ oná ole akɛ onaanyo ko ji shishiulɔ, ni nɔ pɛ ni etaoɔ ji eha nibii kpakpai komɛi aŋmɛɛ bo lɛ, te obaanu he tɛŋŋ? Kɛ́ obaná ole akɛ asomoaŋ mɔ ko ni okɛsharaa yɛ intanɛt lɛ nɔ lɛ kɛ bɔlɛnamɔ efee faa ni ewuɔ lɛ, mɛni obaafee? Kɛ́ daimonioi lɛ anine shɛ onɔ lɛ, eyɛ oshara waa fe enɛ. Esa akɛ ofee nɔ fɛɛ nɔ ni obaanyɛ ni okɛ amɛ afo tako mli. Mɛni obaanyɛ ofee?

Be ni mɛi komɛi ni hi blema Efeso lɛ kase nɔ ni Ŋmalɛi lɛ kɛɔ yɛ mumɔi atsɛmɔ he lɛ, amɛna akɛ ehe miihia waa ni amɛfite amɛwoji fɛɛ ni amɛkɛfeɔ ashwai lɛ, eyɛ mli akɛ woji nɛɛ ajara wala moŋ. “Amɛshã yɛ mɛi fɛɛ hiɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 19:19, 20) Ŋmɛnɛ lɛ, jeee woji, sɛbɛi, kɛ nibii ni tamɔ nakai lɛ pɛ anɔ atsɔɔ akɛ mumɔi fɔji lɛ sharaa, shi atsɔɔ nibii ni akɛwoɔ Intanɛt lɛ nɔ, sinii, kɔmpiuta gemisii, kɛ ehenɔi lɛ hu anɔ akɛ mumɔi fɔji lɛ sharaa. Tsi ohe kɛjɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ aha okɛ mumɔi fɔji ashara lɛ he.

Kaimɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni atsĩ amɛ tã yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ. Kɛtsɔ nɔ ni amɛkɛtsɛɔ mumɔi (tarot cards) lɛ anɔ lɛ, amɛmu sane naa akɛ mɛi komɛi ni he yɔɔ oshara waa baaba amɛshia, shi esaaa akɛ amɛboɔ mɛi nɛɛ atoi loo amɛŋɔɔ nɔ ko kwraa kɛjɛɔ amɛdɛŋ. Kɛlɛ, be ni Connie kɛ Gudrun, ni amɛji Yehowa Odasefoi lɛ, tee Joachim kɛ Barbara shia akɛ amɛyaashiɛ Nyɔŋmɔ he sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ amɛ lɛ, amɛbo amɛtoi. Amɛsanegbaa lɛ yakɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe, ni Connie kɛ Gudrun jɛ Ŋmalɛi lɛ amli amɛha Joachim kɛ Barbara le anɔkwalei ni kɔɔ sane nɛɛ he. Akɛ amɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ ni afolɔɔɔ mli.

Etsɛɛɛ kɛkɛ ni Joachim kɛ Barbara kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ daimonioi lɛ baafo tako mli kwraa. Odasefoi lɛ fee lɛ faŋŋ eha amɛ akɛ daimonioi lɛ naŋ yiŋkpɛɛ nɛɛ he miishɛɛ kwraa. Anɔkwa, Joachim kɛ Barbara tsɔ shihilɛi ni mli wawai amli, ni daimonioi lɛ tutua amɛ gbeyeigbeyei. Daimonioi lɛ woɔ amɛhe gbeyei daa gbekɛ, ni enɛ tee nɔ aahu kɛyashi amɛfa kɛyahi shĩa kroko mli dani amɛná hejɔlɛ. Beni amɛkɛ naagbai nɛɛ kpeɔ lɛ fɛɛ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ tee nɔ amɛkɛ amɛhe fɔ̃ Filipibii 4:13 lɛ mli wiemɔi lɛ anɔ, ekɛɔ akɛ: ‘Minyɛɔ nii fɛɛ mifeɔ yɛ mɔ ni wajeɔ mi lɛ mli.’ Yehowa jɔɔ amɛfaishitswaa lɛ nɔ, ni fiofio lɛ daimonioi lɛ kpa amɛnaa gbamɔ. Ŋmɛnɛ lɛ, Joachim kɛ Barbara kɛ miishɛɛ miisɔmɔ Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ.

Ŋmalɛi lɛ woɔ mɛi fɛɛ ni baasumɔ akɛ Yehowa ajɔɔ amɛ lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa Nyɔŋmɔ; nyɛtea shi nyɛwoa abonsam, ni eeejo nyɛnaa foi. Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni eeetsi eeebɛŋkɛ nyɛ.” (Yakobo 4:7, 8) Kɛ́ oosumɔ ni oye ohe kɛjɛ daimonioi lɛ ahe lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ baanyɛ aye abua bo, ni ekã etsui nɔ akɛ ebaafee nakai. Kɛ́ Joachim kɛ Barbara susu bɔ ni amɛnyɛ amɛye amɛhe kɛjɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe lɛ he lɛ, amɛjɛɔ amɛtsuiŋ fɛɛ amɛkɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 121:2 lɛ kpãa gbee akɛ: “Miyelikɛbuamɔ jɛɔ Yehowa.”—w12-E 03/1.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

^ kk. 7 Kɛ́ ootao ole saji babaoo ni kɔɔ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Nɛgbɛ Gbohii lɛ Yɔɔ?,” ni yɔɔ wolo ni ji Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 6 lɛ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 11]

Mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi haaa mɛi anyɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ aná wekukpãa kpakpa

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 12]

“Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni eeetsi eeebɛŋkɛ nyɛ.”—YAKOBO 4:8