Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJesu Krestu—Iimpendulo Zeembuzwethu

UJesu Krestu—Iimpendulo Zeembuzwethu

UJesu Krestu—Iimpendulo Zeembuzwethu

“Abantu bathi ngingubani na?”—LUKA 9:18.

UJESU wabuza abafundi bakhe umbuzo loyo ngombana bekazi bona abantu bebaneembono engafaniko ngaye. Nanyana kunjalo, belingekho ibanga elizwakalako lokuhlangahlangana. UJesu azange azifihle ebantwini begodu enze izinto ngerhorhomejeni. Kunalokho, bekazihlanganisa nabantu emizini nemizaneni yabo. Watjhumayela bewafundisa tjhatjhalazi ngombana bekafuna abantu bazi iqiniso ngaye.—Luka 8:1.

Iqiniso ngoJesu lingabonakala emezwini nezenzweni zakhe, ezitlolwe emaVangelini weBhayibhili amane—uMatewu, uMarkosi, uLuka noJwanisi. Umlando ophefumulelweko loyo usisekelo sokuphendula iimbuzwethu ngoJesu. *Jwanisi 17:17.

UMBUZO: UJesu bekamumuntu wamambala ongokomlando?

IPENDULO: Iye. Izazi mlando zephasi kuhlanganise uJosephus no-Tacitus bekhulu lokuthoma, bathi uJesu wakhe waba khona emlandweni. Okuqakatheke ngaphezu kwalokho, amaVangeli atjengisa ngokukholisako bona uJesu bekamumuntu wamambala, ingasi umlingiswa wenolwana. Umlando uyatjengisa bona izehlakalwezo zenzeka nini begodu kuphi. Isibonelo, umtloli weVangeli uLuka ukhuluma ngababusi abalikhomba egade babusa—amabizwabo ebekasekelwa zizazi mlando zephasi—bona kufumaneke umnyaka uJesu athoma ngawo ikonzwakhe.—Luka 3:1, 2, 23.

Ubufakazi bokobana uJesu bekamumuntu ongokomlando buyakholisa. Incwadi ethi, Evidence for the Historical Jesus ithi, “Izazi ezinengi zizokuvuma bona umuntu owaziwa ngoJesu weNazaretha bekakhona ngekhulu lokuthoma leemnyaka.”

UMBUZO: UJesu unguZimu?

IPENDULO: Awa. UJesu akhenge azibone alingana noZimu. Ngokuhlukileko, uJesu watjengisa ngokubuyelelweko bona bekangaphasi kwakaJehova. * Ngokwesibonelo, uJesu wabiza uJehova ngokuthi, “Zimami” nangokuthi, ‘nokukuphela kwakaZimu’ weqiniso. (Matewu 27:46; Jwanisi 17:3, NW.) Mumuntu ongaphasi komunye kwaphela ongasebenzisa amezwi anjengalayo abiza omunye. Isisebenzi esibiza umqatjhaso ngokuthi, “mphathi” ngokukhanyako siziqala njengesingaphasi komphathi.

Godu uJesu watjengisa bona bekahlukile kuZimu. UJesu wathi ebaphikisini ebebabekela igunya lakhe isitjhijilo: ‘Kugwaliwe eMthethweni wenu bona abofakazi ababili bavumelana, abakutjhoko liqiniso. Ngizifakazela ngokwami, noBaba ongithumileko uyangifakazela.’ (Jwanisi 8:17, 18) Kufanele bona uJesu uhlukile kuJehova. Kungayiphi enye indlela abangaqalwa ngayo njengabofakazi ababili? *

UMBUZO: UJesu bekamumuntu olungileko kwaphela?

IPENDULO: Awa, bekamumuntu ongaphezu kwalokho. UJesu bekazi bona bekazalisa iindima ezimbalwa eziqakathekileko ekwenzeni intando kaZimu. Nanzi ezimbalwa zazo:

‘INdodana ekukuphela kwayo yakaZimu.’ (Jwanisi 3:18) UJesu bekazi bona uvelaphi. Eqinisweni ukuphila kwakhe kwathoma kade ngaphambi kobana abelethwe ephasini. Wahlathulula wathi, “Ngombana ngivela ezulwini.” (Jwanisi 6:38) UJesu bekayindalo kaZimu yokuthoma begodu wasiza ekubumbeni zoke ezinye izinto. Njengokuphela komuntu owabunjwa nguZimu, uJesu bekanelungelo lokubizwa “njengeNdodana [kaZimu] eyodwa tere.”—Jwanisi 1:3, 14; KwebeKholose 1:15, 16.

“INdodana yoMuntu.” (Matewu 8:20) Kanengi uJesu wazibiza ‘ngeNdodana yomuntu,’ asebenzisa ikulumo evela iinkhathi pheze ezima-80 emaVangelini. Ikulumo le itjengisa bona bekamumuntu ngokuzeleko ingasi uZimu osemzimbeni wenyama. Kwenzeka njani bona iNdodana kaZimu eyodwa tere ibelethwe njengomuntu? UJehova wadlulisela ukuphila kweNdodanakhe esibelethweni sentombi emJuda uMariya ngokusebenzisa umoya ocwengileko, wabangela bona azithwale. Ngebanga lalokho, uJesu wabelethwa anganasono begodu aphelele.—Matewu 1:18; Luka 1:35; Jwanisi 8:46.

“Mfundisi.” (Jwanisi 13:13) UJesu wakwenza kwakhanya bona umsebenzakhe awunikelwe nguZimu gade ‘kukufundisa . . . , nokutjhumayela iindaba ezimnandi’ ngoMbuso kaZimu. (Matewu 4:23; Luka 4:43) Ngendlela ekarisako, ekhanyako, nebulula, wahlathulula bona uyini uMbuso kaZimu nalokho ozokwenza ukuzalisa intando kaJehova.—Matewu 6:9, 10.

“ULizwi.” (Jwanisi 1:1) UJesu bekaMkhulumeli kaZimu—indlela uZimu adlulisela ngayo imininingwana neenlayezo kwabanye. UJehova wasebenzisa uJesu ukudlulisela iimlayeZwakhe ebantwini abasephasini.—Jwanisi 7:16, 17.

UMBUZO: UJesu bekanguMesiya owathenjiswako?

IPENDULO: Iye. Iimporofido zeBhayibhili zabikezela ukuza kwakaMesiya, namtjhana uKrestu, okutjho bona, “Ozesiweko.” Loyo Owathenjiswako bekazokudlala indima eyihloko ekuzaliseni umnqopho kaJehova. Kwesinye isenzakalo, umfazi othileko omSamariya wathi kuJesu: “Ngiyazi bona uMesiya, okuthiwa nguKrestu, uzakwiza.” UJesu wamphendula ngokukhanyako wathi: “Nginguye, okhuluma nawe.”—Jwanisi 4:25, 26.

Bukhona ubufakazi obufakazela bona uJesu kwamambala bekanguMesiya? Kunobufakazi bekoro yembeleko obuthathu nebuboke bunikela ubufakazi obuphathekako, njengokwakheka komthala womuno ongaba ngewomuntu oyedwa kwaphela. UJesu uyakhambela nokwakhekokho na? Cabangela okulandelako:

IKorwakhe. IBhayibhili yabikezela bona uMesiya bekazokuvela ku-Abrahama ekorweni kaDavidi. (Genesisi 22:18; IRhalani 132:11, 12) UJesu bakangewekoro yabo bobabili.—Matewu 1:1-16; Luka 3:23-38.

Iimporofido ezizalisekileko. IMitlolo yesiHebheru ineemporofido ezinengi ezimalungana nokuphila kwakaMesiya ephasini, kuhlanganise nemininingwana emalungana nokubelethwa nokufa kwakhe. UJesu wazalisa zoke iimporofidwezo. Ezinye zazo ngilezi: Wabelethelwa eBhetlehema. (Mika 5:2; Luka 2:4-11), wakhutjhwa eGibhida (Hosiya 11:1; Matewu 2:15), begodu wabulawa ngaphandle kobana kuphulwe ngitjho nelilodwa lamathambakhe (IRhalani 34:20; Jwanisi 19:33, 36). Bengekhe kwenzeke bona uJesu abangele ukuphila kwakhe kukhambisane nezinto ezifunekako ukuzalisa zoke iimporofido ezimalungana noMesiya. *

Ubufakazi bakaZimu ngokwakhe. Ngesikhathi sokubelethwa kwakaJesu, uZimu wathumela iingilozi bona zitjele abelusi bonyana kubelethwe uMesiya. (Luka 2:10-14) Iinkhathi eziimbalwa hlangana nekonzo kaJesu, uZimu ngokwakhe wakhuluma asezulwini atjengisa ukwamukela kwakhe uJesu. (Matewu 3:16, 17; 17:1-5) UJehova wenza uJesu bona akwazi ukwenza iimangaliso, ukunikela ubufakazi obungeziweko bona uJesu bekanguMesiya.—IZenzo 10:38.

UMBUZO: Kubayini bekufuze uJesu atlhage abe ahlongakale?

IPENDULO: Njengendoda enganasono, uJesu bekungakafaneli bona atlhage. Bekangakufaneli ngitjho nokubethelwa esigodweni njengesilelesi esivamileko abe atjhiywe lapho bona afe ngendlela ehlazisako. Nanyana kunjalo, uJesu bekakulindele ukuphathwa kumbi okunjalo begodu ngokuzithandela wazinikela kikho.—Matewu 20:17-19; 1 KaPitrosi 2:21-23.

Iimporofido ngoMesiya zabikezela bona uMesiya bekufuze atlhage begodu afe bonyana asuse izono zabanye. (Isaya 53:5; Danyela 9:24, 26) UJesu ngokwakhe wathi uzele ‘ukunikela ipilo yakhe ukuphulusa abantu abanengi.’ (Matewu 20:28) Labo ababa nekholo enanini lesihlengo sokufa kwakhe okumhlatjelo banethemba lokuphuluswa esonweni nekufeni begodu baphile ngokungapheliko eParadeyisini ephasini. *Jwanisi 3:16; 1 KaJwanisi 4:9, 10.

UMBUZO: Singakukholelwa kwamambala bona uJesu wavuswa kwabafileko?

IPENDULO: Iye. UJesu bekakulindele ngokuzeleko ukuvuswa kwabafileko. (Matewu 16:21) Nokho, kuqakathekile ukutjheja bona phakathi kwakaJesu namtjhana abatloli beBhayibhili akekho owathi bekazozivukela kwabafileko. Umbono onjalo bekuzokuba budisi ukuwukholelwa. Kunalokho, iBhayibhili ithi: “UZimu wamvusa kwabafileko; wamthukulula ebuhlungwini bokufa.” (IZenzo 2:24) Nesivumako bona uZimu ukhona nokobana uMbumbi wazo zoke izinto, ngalokho sinazo zoke iinzathu zokukholelwa bona bekangayivusa iNdodanakhe ekufeni.—KumaHebheru 3:4.

Bukhona na ubufakazi bokobana uJesu wavuswa? Cabangela ubufakazi obulandelako.

Ubufakazi Bokuzibonela. Ngemva kweemnyaka ema-22 uJesu ahlongakala, umpostoli uPowula watlola bona bekunabofakazi abangaphezu kwama-500 abambona ngewabo uJesu ovusiweko nokobana abanengi babo bebasaphila uPowula nekatlolako. (1 KwebeKorinte 15:6) Kungaba bulula ukuphikisa ufakazi oyedwa namtjhana ababili, kodwana ngubani ongaphikisa ubufakazi babofakazi abama-500 abazibonela ngewabo?

Abofakazi abathembekileko. Abafundi bakaJesu bokuthoma—egade basebujamweni obufaneleko bokwazi okwenzekako kwamambala—ngesibindi babikezela bona uJesu wavuswa. (IZenzo 2:29-32; 3:13-15) Eqinisweni, bebaqala ukukholelwa ekuvusweni kwakhe njengokuqakathekileko ekholweni lamaKrestu. (1 KwebeKorinte 15:12-19) Abafundabo bebazimisele ukufa kunokobana balahle ikholo labo kuJesu. (IZenzo 7:51-60; 12:1, 2) Ukhona umuntu omaziko ongazimisela ukufela into aziko bona imamala?

Sihlole iimpendulo zeBhayibhili zeembuzo esithandathu malungana noJesu. Iimpendulwezo zisitjela ngokukhanyako bona uJesu ungubani. Kodwana kuqakathekile na ukwazi iimpendulo? Ngamanye amezwi, kuyawenza na umehluko lokho okhetha ukukukholelwa ngoJesu?

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 4 Ukufumana ihlathululo endleleni amaVangeli weBhayibhili ahluke ngayo eencwadini ezimamala ezimalungana noJesu, qala isihloko esithi, “AmaVangeli We-Aphocrypha—Maqiniso Afihlekileko NgoJesu Na?” emakhasini 18-19.

^ isig. 9 EBhayibhilini, ibizo lakaZimu nguJehova.

^ isig. 10 Ukufumana ihlathululo enabileko, sibawa uqale isihloko esithi, “Ingcoco Nomakhelwana—UJesu NguZimu Na?” emakhasini 20-22.

^ isig. 21 Ukufumana irhelo lezinye iimporofido ezazaliseka kuJesu, qala ikhasi 200 encwadini ethi, Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili?

^ isig. 25 Ukufumana imininingwana engeziweko malungana nokuqakatheka kwenani lokufa kwakaJesu okusihlengo, qala isahluko 5 sencwadi ethi, Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili?