Kas sa tead?

Mida pidas Jeesus silmas, kui ta käskis minna koos võimuesindajaga veel teisegi miili?

▪ Oma kuulsas mäejutluses andis Jeesus nõuande: ”Kui mõni võimuesindaja sunnib sind teenistusse üheks miiliks, siis mine koos temaga kaks miili” (Matteuse 5:41). Tõenäoliselt mõistsid Jeesuse kuulajad neid sõnu kui viidet kohustuslikule teenistusele, mida võimuesindaja võis riigialamatelt nõuda.

Esimesel sajandil oli Iisrael Rooma okupatsiooni all. Roomlastel oli tavaks sundida inimesi ja loomi teenistusse ning võtta enda valdusse mida tahes, et riigi huve edendada. Näiteks sundisid Rooma sõdurid Küreenest pärit Siimonit kandma Jeesuse piinaposti viimase hukkamispaika (Matteuse 27:32). Säärane sunniviisiline töölevärbamine oli juutidele ülimalt vastumeelne ja tekitas neis kibedat meelepaha.

Seda, kui kaugele oli inimene kohustatud mingi kandami viima, pole teada. Võib aga ette kujutada, et sel moel tööle värvatud inimesed ei soostunud nõutavast sammugi kaugemale minema. Seega, kui Jeesus õhutas oma kuulajaid nii-öelda käima ka teise miili, mõtles ta seda, et nad peaksid võimuesindajate seaduspäraseid nõudeid koostöövalmilt täitma (Markuse 12:17).

Kes oli Hannas, kellest on juttu evangeeliumides?

▪ Jeesuse kohtuprotsessi toimumise aegu oli Hannas (Ananus) üks peapreestreid (Luuka 3:2; Johannese 18:13; Apostlite teod 4:6). Ta oli Iisraeli ülempreestri Kaifase äi ning oli ka ise olnud ülempreester tõenäoliselt aastast 6 või 7 kuni aastani 15 m.a.j, mil maavalitseja Valerius Gratus ta ametist tagandas. Kuid endise ülempreestrina oli Hannasel ka edaspidi Iisraelis suur võim. Viis tema poega ja tema väimees olid samuti mingil ajal ülempreestrid.

Senikaua kui Iisrael oli iseseisev riik, oli Iisraeli ülempreester ametis kuni surmani (4. Moosese 35:25). Ent Rooma okupatsiooni all olevas Iisraelis otsustasid Rooma maavalitsejad ja vasallkuningad selle üle, kes teenib ülempreestrina ja kui kaua, ning nad võisid ta ametist kõrvaldada. Ajaloolane Josephus Flavius kirjutab, et aastal 6 või 7 tagandas Süüria provintsi maavalitseja Quirinius ülempreestriametist kellegi Joasari ning määras sellesse ametisse Hannase. Näib, et paganlikud valitsejad siiski jälgisid, et nende valitavad ülempreestrid oleksid preestrisoost.

Hannase suguselts oli kurikuulus oma ahnuse ja päratu rikkuse poolest. Ilmselt oli see suguvõsa oma varanduse kokku kuhjanud seeläbi, et hoidis enda käes ohvritalitustel vajamineva — näiteks tuvide, lammaste, õli, veini — templialal müümise monopoli. Josephus kirjutab, et Hannase poja Ananuse (Hananiase) ”sulased olid lurjused, kes võtsid preestrite kümnise väevõimuga endale ega hoidunud tõstmast kätt nende vastu, kes keeldusid seda andmast”.