Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Semena pabuipi ne Nzambi

“Tuanyishilaku tupingane kumbelu”

“Tuanyishilaku tupingane kumbelu”

Ukadiku muenzele Yehowa mudimu umue musangu anyi? Ukadiku muele meji bua kumuenzelawu kabidi, kadi udiebeja ni udi mua kukuakidila bu wewe mua kupingana kudiye anyi? Suaku ubale tshiena-bualu etshi ne tshidi tshilonda. Mbabifunde nangananga buebe wewe.

MAMU mukuabu uvua mulekele kutumikila mikenji ya bena Kristo ivuabu bamulongeshe katshia ku buana wakamba ne: “Ngakalomba Yehowa bua anganyishile bua meme kupingana kumbelu ne bua amfuile luse bua mumvua mumunyingalaje.” Udiku umvuila mamu eu luse anyi? Utuku udiebeja mutu Nzambi umvua bua bantu bavua bamuenzele mudimu musangu kampanda anyi? Utshitu ubavuluka anyi? Mmusueku bua ‘bapingane kumbelu’ anyi? Bua kuandamuna nkonko eyi, tuanjayi kukonkonona mêyi avua Yelemiya mufunde. Bushuwa, mandamuna ayi neakulenge ku muoyo bikole.​—Bala Yelemiya 31:18-20.

Tuanji kumonayi tshikondo tshivua Yelemiya mufunde mêyi aa. Bidimu bia bungi kumpala kua matuku a Yelemiya anyi mu tshidimu tshia 740 kumpala kua Yezu, Yehowa wakanyisha bua bena Ashû kukuatabu bukalenge bua bisamba dikumi bia Isalele ku bupika. * Nzambi wakitaba bua bakengeshe bantu bende bua kubanyoka bua bubi bunene buvuabu bamuenzele, bu muvuabu babenga kuteleja mêyi avua baprofete bende babadimuija misangu ne misangu. (2 Bakelenge 17:5-18) Bantu bavuaku bashintulule meji abu bua ntatu ivuabu bapete mu tshimuangi pavuabu bumuke kudi Nzambi wabu ne baye ntanta mule ne ditunga diabu anyi? Yehowa uvuaku mubapue muoyo anyi? Uvuaku mua kubakidila kabidi bu bobu mua kupingana kuabu anyi?

“Ngakakudimuna mutshima wanyi”

Pavua bena Isalele mu bupika, bakalekela malu abu mabi ne kukudimunabu mutshima. Yehowa wakamona muvuabu banyingalale bikole. Anji teleja mudi Yehowa uleja mukavua bena Isalele badiumvua ne bela meji pavuabu mu tshimuangi padiye ubabikila bonso ne: Efelayima.

Yehowa udi wamba ne: ‘Bulelela, ngakumvua Efelayima udila nunku.’ (Mvese wa 18) Uvua mumvue pavua bena Isalele badila bua malu avua njila wabu mubi mubatuadile. Mumanyi mukuabu udi wamba ne: tshiambilu tshia ne: “udila nunku” tshidi mua kumvuija “kukupa mutu anyi kunyingalala.” Bavua anu bu muana uvua muenze malu mabi ne ukadi ukupa mutu bua kuleja mudiye mubungame bikole bua ntatu ivuaye mudikebele nkayende ne ujinga nsombelu uvuaye nende kuabu. (Luka 15:11-17) Bena Isalele abu bakamba tshinyi?

‘Wewe wakunkengesha bu muana wa ngombe udi kayi mumanye mutshi wa tshikokedi bimpe.’ (Mvese wa 18) Bena Isalele bakitaba ne: bavua bakumbanyine dinyoka. Nanku bavua anu bu muana wa ngombe udi kayi mumanye mutshi wa tshikokedi bimpe to. Mukanda kampanda udi wamba ne: Bavua bumvue anu “mutu muana wa ngombe utu kayi muanji kuambula mutshi wa tshikokedi umvua padiye ubenga bua kuwambula bua musangu wa kumpala.”

‘Umpingaje, ne nempingane kuudi; bualu bua wewe udi Yehowa Nzambi wanyi.’ (Mvese wa 18) Bantu bakadipuekesha, bakadidila Nzambi. Bakavua baye mu njila mubi kadi mpindieu badi basengelela Nzambi bua abanyishe bua kupinganabu mu njila muimpe. Nkudimuinu mukuabu udi wamba ne: “Wewe udi Nzambi wetu, tuanyishilaku tupingane kumbelu.”​—Contemporary English Version.

‘Ngakakudimuna mutshima wanyi; ngakadi ne bundu bulelela, ngakatshinyishibua.’ (Mvese wa 19) Bantu bakanyingalala bua malu abu mabi. Bakitaba bubi buabu ne dinyoka. Bavua badituta bianza mu tshiadi bua kuleja muvuabu bumvue bundu ne kanyinganyinga.​—Luka 15:18, 19, 21.

Bena Isalele bavua banyingalale. Bavua babungame bikole, kutondelabu Nzambi mibi yabu ne kulekelabu njila yabu mibi. Kanyinganyinga kabu kavua mua kutekesha Nzambi anyi? Uvuaku mua kubanyishila bua bapingane kumbelu anyi?

“Nemmufuile luse bulelela”

Yehowa uvua munange bena Isalele mu mushindu wa pa buawu. Wakamba ne: ‘Ndi tatu wa bena Isalele, ne Efelayima udi muanabute wanyi.’ (Yelemiya 31:9) Mmunyi muvua tatu wa dinanga mua kubenga kuakidila muana uvua munyingalale ne muoyo mujima nunku? Umvua mudi Yehowa uleja muoyo wa buledi bua bantu bende.

‘Efelayima udi muananyi munanga anyi? Udi muana undi nkongoluela anyi? Bua misangu yonso pangamujiana, ntshidi mmuvuluka.’ (Mvese wa 20) Mêyi aa adi alenga ku muoyo bikole. Anu bu muledi wa dîsu dikole kadi muikale ne dinanga, Nzambi uvua ne bukenji bua ‘kujana’ bana bende, ubadimuija misangu ne misangu bua njila yabu mibi. Pakatekabu mutu mukole, Yehowa wakabalekela bua baye nabu mu bupika; muenze bu mubipate kumbelu. Kadi nansha muvuaye mubanyoke kavua mubapue muoyo ne kavua mua kuenza nanku to. Tatu wa dinanga kena mua kupua bana bende muoyo nansha. Kadi mmunyi muvua Yehowa mumvue pavua bana bende banyingalale ne muoyo mujima?

“Mutshima wanyi udi umujinga, * nemmufuile luse bulelela.” (Mvese wa 20) Muoyo wakasama Yehowa bikole bua bana bende. Biakamulenga ku muoyo bua muvuabu banyingalala ne muoyo umue ne wakajinga bikole bua balukile kudiye. Anu bu tatu wa mu lusumuinu lua Yezu lua muana mujimine, ‘luse luakakuata’ Yehowa ne kujingaye bua kuakidila bana bende bavua bapingane kumbelu.​—Luka 15:20.

“Yehowa nganyishilaku mpingane kumbelu”

Mêyi adi mu Yelemiya 31:18-20 adi atuambuluisha bua kumanya mudi Yehowa umvuila bantu luse ne uditeka pa muaba wabu. Nzambi katu upua aba bonso bavua bamuenzele mudimu musangu kampanda muoyo to. Kadi netuambe munyi bikalabu bajinga bua kupingana kudiye? Nzambi ‘mmusue kubuikidila bantu mibi.’ (Musambu 86:5) Kena mua kubenga bantu badi balua kudiye ne mutshima wa kanyinganyinga to. (Musambu 51:17) Kadi udi usanka bua kubakidila kumbelu.​—Luka 15:22-24.

Mamu utuvua batele ku ntuadijilu kua tshiena-bualu etshi wakapingana kudi Yehowa ne kuya mu tshisumbu tshia Bantemu ba Yehowa tshia muaba uvuaye musombele. Ku ntuadijilu uvua uditatshisha bua kumusha meji mabi avuaye nawu. Udi wamba ne: “Mvua ndimona tshiyi mukumbane to.” Kadi bakulu bakamukolesha ne kumuambuluishabu bua kukolesha kabidi malanda ende ne Nzambi. Udi wamba ne dianyisha dionso ne: “Bidi binsankisha bikole bua mudi Yehowa munganyishile bua kumpingana kumbelu.”

Biwikale uvua muenzele Yehowa mudimu musangu kampanda ne ujinga kumuenzelawu kabidi, tudi tukulomba bua uye mu tshisumbu tshia Bantemu ba Yehowa ba muaba uudi. Uvuluke ne: Yehowa utu wandamuna ne luse ne uditeka pa muaba wa bantu badi bamulomba ne: “Tuanyishilaku tupingane kumbelu.”

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 2 Nkama ya bidimu kumpala anyi mu 997 kumpala kua Yezu, bena Isalele bakatapuluka mu makalenge abidi. Bumue buvua ku Sud, buvua buenza ne bisamba bibidi bia Yuda. Bukuabu buvua ku Nord, buvua buenza ne bisamba dikumi bia Isalele; bavua babubikila kabidi ne: Efelayima bualu buvua tshisamba tshitamba bunene.

^ tshik. 5 Pavua mulombodi kampanda wa bakudimunyi ba Bible umvuija muaku mutshima, wakamba ne: “Bua bena Yuda, mu mutshima ke muaba utu majinga onso a muntu.”