Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ngubani Owathumela “Ikwekwezi”?

Ngubani Owathumela “Ikwekwezi”?

Okubuzwa Bafundi Bakamagazini Lo . . .

Ngubani Owathumela “Ikwekwezi”?

▪ Wakhe wayibona imidlalo yokubelethwa kwakaJesu namtjhana etjengisa amakhosi amathathu, namtjhana amadoda ahlakaniphileko avakatjhela isana uJesu njengombana alele emkhombeni? Ngokwalokho okutjhiwo babantu, uZimu wasebenzisa ikwekwezi bona iwase esitalini eBhetlehema. Abantwana abanengi bawazi ngehloko amabizo wamakhosi amathathu layo—uMelchior, uCaspar, noBaltazar. Nokho, indaba edumileko leyo iyavumelana na nalokho iBhayibhili ekutjhoko? Awa, ayivumelani. Ngeendlela ezimbalwa, indaba le ayikanembi.

Kokuthoma, ngubani owathumela amadoda layo? EsiGirigini sokuthoma, iBhayibhili ayiwabizi ngamakhosi namtjhana amadoda ahlakaniphileko. Bewayizazi zeenkwekwezi. Ngokukhanyako bekababenzi bemilingo esekelwe eenkwekwezini ababarhedeni. Umbiko weBhayibhili awuwavezi amabizo namtjhana isibalo semvakatjhezo.

Kwesibili, amadoda la avakatjha nini? Akhenge avakatjhe lokha uJesu nekaseselisana emkhombeni. Sikwazi njani lokho? Umtloli weVangeli uMatewu uthi: ‘Bangena ngendlini; . . . babona umntwana nonina uMariya.’ (Matewu 2:11) Tjheja bona uJesu gade angaseselisana, kodwana ‘amntwana omncani.’ UMariya noJesefa gade bangasalali esitalini; kodwana, besele bahlala ngendlini.

Kwesithathu, ngubani owathumela “ikwekwezi” leyo bona irhole izazi? Abadosi phambili bekolo banamhlanje ngokuvamileko bafundisa bona uZimu wathumela “ikwekwezi.” Kwamambala wayithumela? Khumbula, “ikwekwezi” le kokuthoma akhenge ise izazezi eBhetlehema. Kunalokho, yazisa eKosini uHerodi eJerusalema. Zaveza ukuba khona kwakaJesu kumbulali onomona nonamandla loyo begodu zamnikela nebanga elinamandla lokuhloya umntwana egade azokuba “yikosi yamaJuda.” (Matewu 2:2) UHerodi wazitjela bona zibuye zizomtjela bona umntwana loyo kuhlekuhle ukuphi, wathi naye ufuna ukuyokukhuleka kuye. “Ikwekwezi” yasa izazi kuJesefa noMariya. Izazezo bezenza into ebeyingaphumela ekubulaweni komntwana omncani loyo nengabe uZimu akhenge angenele. Ngokuthabisako, wangenela. UHerodi wakwata wadlhabhaza izazi nezingazange zibuyele ziyombikela bona umntwana ukuphi kangangobana walayela bonyana kubulawe boke abesana abaneemnyaka eembili ukuya phasi eBhetlehema neendaweni eziyibhodileko.—Matewu 2:16.

Ngokukhamba kwesikhathi uJehova waqalisa kuJesu wathi, “Le yiNdodana yami ethandekako, ngithabe khulu ngayo.” (Matewu 3:17) Akhucabange: UBaba onethando nolungileko lo abengakhetha izazi ezibarhedeni—ezenza imilingo elahlwa Mthetho wakhe—njengeenthunywa zakhe? (Duteronomi 18:10) Ubengasebenzisa ikwekwezi bona ibase kumbulali oyingozi khulu nonamandla endaweni, zikhulume umlayezo ezazi kuhle bona uzokubhebhedlhisa umona kaHerodi nehloyo? Godu uZimu ubengasebenzisa ikwekwezi efanako nezazi bona ziveze indawo egade kunendodanakhe engakwazi ukuzisiza?

Ukufanisa: Umrhugi wezepi onekghono uthumela ijoni lakhe elikhethekileko esabelweni esiyingozi endaweni yenaba lakhe. Angatjela inaba bona lingalifumanaphi ijonelo? Kungaba budlhayela lobo! Ngokufanako, uJehova wathumela iNdodanakhe ephasini eliyingozeli. Ubengambulela iKosi embi uHerodi bona ikuphi iNdodanakhe emntwana ongakwaziko ukuzivikela? Ubengekhe!

Ngubani-ke owathumela “ikwekwezi,” namtjhana into efana nayo? Kuhlekuhle, ngubani obekafuna khulu ukubona umntwana uJesu abulawa, nobekafuna ukumvimbela bona angakhuli azalise ukuthunywa kwakhe ephasini? Ngubani ofuna ukudukisa abantu nokuthuthukisa amanga, inturhu nokubulala? UJesu ngokwakhe wahlathulula uSathana uDeveli ‘njengonamanga, uyise lamanga,’ loyo ‘kusukela emathomeni ebekambulali.’—Jwanisi 8:44.