Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘INdodana Izimisele Ukwambula UBaba’

‘INdodana Izimisele Ukwambula UBaba’

‘INdodana Izimisele Ukwambula UBaba’

‘Akakho noyedwa owaziko bona uBaba ngubani ngaphandle kweNdodana nalabo iNdodana ezimisele ukumambula kibo.’—LUKA 10:22.

UNGAPHENDULA NJANI?

Kubayini uJesu bekasesikhundleni esikhethekileko sokwambula uYise?

UJesu wamambula njani uYise kwabanye?

Singamlingisa ngaziphi iindlela uJesu ekwambuleni uBaba?

1, 2. Ngimuphi umbuzo oraranisa abanengi, begodu kubayini?

‘NGUBANI uZimu?’ Lo mbuzo oraranisa abanengi. Ngokwesibonelo, nanyana inengi elizibiza ngokobana limaKrestu likholelwa bona uZimu unguZiquntathu, abanengi bayavuma bona ifundiso le ayizwisiseki. Omunye umtloli omfundisi uyavuma: “Ifundiso le ingaphezu komkhumbulo womuntu olinganiselweko. Ingaphezu kokucabanga komuntu okungokwemvelo.” Ngakelinye ihlangothi, abanengi abamukela ifundiso yokuzitjhugulukela kwemvelo bakholelwa bona uZimu akekho. Bakholelwa bona zoke iimbunjwa ezikarisako zamane zazivelela. Ngitjho nanyana kunjalo, kunokulandula bona uZimu ukhona, uCharles Darwin wathi: “Isiphetho esifaneleko kimi kubonakala ngasuthi sikukobana ingqondo yomuntu ayikwazi ukuzwisisa yoke into.”

2 Abantu abanengi, kungakhathaliseki bona banaziphi iinkolelo, bakhe bacabangisisa ngeembuzo ehlobene nokuba khona kwakaZimu. Nokho, nebabhalelwa kufikelela iimphetho ezanelisako, abanengi emaswapheleni bayakunghala ukufuna uZimu. Kwamambala, uSathana ‘uphophaze iimkhumbulo yabangakholwako.’ (2 Kor. 4:4) Kungebangelo kungarari bona inengi labantu alinalwazi begodu lihlangahlangene malungana neqiniso ngoBaba, uMbumbi wendawo yoke!—Isa. 45:18.

3. (a) Ngubani osambulele uMbumbi? (b) Ngimiphi iimbuzo esizoyicabangela?

3 Kodwana, kuqakathekile bona abantu bafunde iqiniso ngoZimu. Kubayini? Ngombana ngilabo kwaphela ababiza “ebizweni lakaJehova” abazokuphuluswa. (Rom. 10:13, NW.) Ukubiza ebizweni lakaZimu kuhlanganisa ukwazi uJehova njengoMuntu. UJesu Krestu wembulela abafundi bakhe ilwazi eliqakathekilekweli. Wembula uBaba kibo. (Funda uLuka 10:22.) Kubayini uJesu bekangembula uBaba ukudlula nanyana ngubani omunye? UJesu wakwenza njani lokho? Begodu singamlingisa njani uJesu ekwambuleni uBaba kwabanye? Akhe sicabangele iimbuzo le.

UJESU KRESTU—UFANELEKA NGOKUKHETHEKILEKO

4, 5. Kubayini uJesu bekasesikhundleni esikhethekileko sokwambula uYise?

4 UJesu bekafaneleka ngokukhethekileko ukwambula uYise. Kubayini? Ngombana ngaphambi kokubunjwa kwayo yoke iimhlobo yezinto eziphilako, isibunjwa somoya kwamva esaba mumuntu uJesu besiphila ezulwini ‘njengeNdodana kaZimu ekukuphela kwayo.’ (Jwa. 1:14; 3:18) Qala bona sikhundla esikhetheke kangangani leso! Ngaphambi kobana kube nezinye iimbunjwa, iNdodana yathabela ukutjhidelana okufuthumeleko noYise begodu yafunda ngaye nangeemfanelo zakhe. Kufuze bona uBaba neNdodana bebakhuluma qobe begodu baba nethando elidephileko ngomunye nomunye isikhathi eside khulu. (Jwa. 5:20; 14:31) Qala umnotho welwazi lobuntu bakaYise okufuze bona iNdodana yawufumana!—Funda KwebeKholose 1:15-17.

5 UBaba wabeka iNdodana bona ibe mkhulumeli wakhe, “uLizwi lakaZimu.” (ISam. 19:13) Ngalokho, uJesu bekasesikhundleni esikhethekileko sokwambula uYise kwabanye. Umtloli weVangeli uJwanisi wahlathulula uJesu, “uLizwi,” ngokufaneleko ‘njengosesifubeni sakaYise.’ (Jwa. 1:1, 18) Ngamezwi lawo, uJwanisi waqalisela esikweni ebelijayelekileko ngeenkhathi zakhe nekudliwako. Isivakatjhi besihlala eduze nesinye. Njengombana batjhidelene, ababilaba bebangacoca lula. Ngalokho iNdodana, njengombana ‘beyisesifubeni,’ yaba neengcoco ezidephileko noYise.

6, 7. Ubuhlobo hlangana kwakaBaba neNdodana baragela njani phambili bukhula?

6 Ubuhlobo hlangana kwakaBaba neNdodana baragela phambili bukhula. INdodana ‘yathandwa [nguZimu] ngokukhethekileko ilanga nelanga.’ (Funda Iziyema 8:22, 23, 30, 31.) Ngalokho kunengqondo bona ubuhlobo hlangana kwababilaba baqina njengombana basebenza ndawonye begodu iNdodana ifunda ukulingisa iimfanelo zakaYise. Nekubunjwa ezinye iimbunjwa ezihlakaniphileko, iNdodana yabona indlela uJehova asebenzelana ngayo nesibunjwa ngasinye, begodu ukuthokozela kwayo ubuntu bakaZimu kwaqina kwamambala.

7 Ngitjho nesitjhijilo uSathana asibekako kwamva ngokulunga kobukhosi bakaJehova sanikela iNdodana ithuba lokufunda indlela uJehova atjengisa ngayo ithando, ubulungiswa, ukuhlakanipha, namandla nekaqalene nobujamo obubudisi. Akunakuzaza bona lokho kwalungiselela uJesu bona aqalane nobudisi aqalana nabo ngokukhamba kwesikhathi ekonzweni yakhe yephasini.—Jwa. 5:19.

8. Ukulandisa kwamaVangeli kusisiza njani sifunde okunengi ngeemfanelo zakaBaba?

8 Ngebanga lobuhlobo bayo obutjhideleneko noJehova, iNdodana yahlathulula uBaba ngeemniningwana enothileko ukudlula nanyana ngubani. Ngiyiphi indlela engcono esingazi ngayo uBaba ngaphandle kokucabangela lokho iNdodanakhe okukuphela kwayo eyakufundisa neyakwenza? Ngokwesibonelo, cabanga bona bekuzokuba budisi kangangani ukuzwisisa ngokuzeleko lokho okutjhiwo libizo elithi “ithando” ngokufunda ihlathululo yalo kusihlathululimezwi. Nokho, ngokucabangisisa ngokulandisa okukhanyako kwabatloli bamaVangeli malungana nekonzo kaJesu nendlela egade atlhogomela ngayo abanye, singafumana ilwazi elidephileko emezwini athi “uZimu ulithando.” (1 Jwa. 4:8, 16) Kungokufanako nangezinye iimfanelo zakaZimu uJesu azambula kubafundi bakhe nekasephasini.

INDLELA UJESU AMBULA NGAYO UYISE

9. (a) Ngiziphi iindlela ezisisekelo uJesu ambula ngazo uYise? (b) Nikela isibonelo esitjengisa indlela uJesu ambula ngayo uYise ngeemfundiso zakhe.

9 UJesu wamambula njani uYise kubafundi bakhe nakubalandeli bakhe bangomuso? Wakwenza ngeendlela eembili ezisisekelo: ngefundiswakhe nangokuziphatha kwakhe. Kokuthoma asicabangele iimfundiso zakaJesu. Lokho uJesu akufundisa abalandeli bakhe kwatjengisa bona bekayizwisisa ngokudephileko iimcabango, amazizo neendlela zakaYise. Ngokwesibonelo, uJesu wafanisa uYise nomnikazi womhlambi wezimvu okhathalelako okhamba ayokuzuma imvu yinye elahlekileko. UJesu wathi umnikazi nekafumana imvu elahlekileko, ‘uthaba kwamambala ngemvu eyodwa le kunaleziya, ezimatjhumi alithoba nethoba ezingakalahleki.’ Bewutjho ukuthini umfanekiso lo? UJesu wahlathulula, “Ngayo-ke yona indlela le noBaba wenu osezulwini akafuni bona abancancanaba balahleke.” (Mat. 18:12-14) Ungafundani ngoJehova emfanekisweni lo? Ngitjho nanyana ngezinye iinkhathi uzizwa ngasuthi uwusililitho begodu ulibalekile, uYihlo wezulwini unendaba nawe begodu uyakukhathalela. Emehlwenakhe, ungomunye ‘wabancancanaba.’

10. UJesu wamambula njani uYise ngokuziphatha kwakhe?

10 Indlela yesibili uJesu embula ngayo uBaba kubafundi bakhe bekungokuziphatha kwakhe. Ngalokho umpostoli uFulebhe nekabawa uJesu athi: “Sibonisa uBaba,” uJesu bekangatjho kufanele ukobana: “Loyo ongibonileko mina, ubone uBaba.” (Jwa. 14:8, 9) Cabangela ezinye iimbonelo zokobana uJesu wazitjengisa njani iimfanelo zakaYise. Umuntu ophethwe silephere nekarabhela uJesu bona amlaphe, uJesu wamthinta wamtjela bona: “Ngiyathanda. Hlambululeka.” Nesele alatjhiwe, akunakuzaza bona ophethwe silephere wasibona isandla sakaJehova kilokho uJesu akwenzako. (Luka 5:12, 13) Godu nekuhlongakele uLazaru, kufuze bona abafundi bezwa umusa kaBaba lokha uJesu ‘ihliziywakhe ikghwatheka, adana kwamambala’ begodu ‘alila iinyembezi.’ (Jwa. 11:32-35, 40-43) Akunakuzaza bona kunokulandisa kweBhayibhili okuthandako okukwenza ubone umusa kaBaba njengombana ubonakala ezenzweni zakaJesu.

11. (a) UJesu nekahlwengisa itempeli, wembulani ngoYise? (b) Kubayini ukulandisa kokuhlwengisa kwakaJesu itempeli kusiqinisa?

11 Nokho, ngisiphi isiphetho ofikelela kiso malungana nokuhlwengisa kwakaJesu itempeli? Kubone ngelihlo lomkhumbulo okwenzekako: UJesu wenza isibebhe ngerobho, begodu uqotha abathengisa iinkomo nezimvu. Urhatjha imali yabatlharululi bemali upherhula neentafula zabo. (Jwa. 2:13-17) Isenzo samandleso sakhumbuza abafundi amezwi angokwesiporofido weKosi uDavidi athi: “Itjiseko ngendlwako ingidlile.” (Rha. 69:9) Ngokuthatha amagadango aqinileko, uJesu watjengisa isifiso esinamandla sokuvikela ukukhulekela kweqiniso. Ekulandisenokho uyabubona ubuntu bakaBaba? Kusikhumbuza bona akusikukobana uZimu unamandla angeze alinganiswa wokuqeda ubumbi kwaphela kodwana godu unesifiso esinamandla sokukwenza lokho. Indlela uJesu asabela ngayo ngokunamandla ekwenziweni kobumbi kwembula indlela uYise okufuze bona uzizwa ngayo njengombana abona ubumbi obubhokileko ephasini namhlanjesi. Qala bona lokho kusiqinisa kangangani nesiqalene nokungabi nobulungiswa!

12, 13. Ungafundani ngoJehova endleleni uJesu aphatha ngayo abafundi bakhe?

12 Akhe sicabangele esinye isibonelo—indlela uJesu aphatha ngayo abafundi bakhe. Bebasolo baphikisana ngokobana ngubani omkhulu hlangana nabo. (Mar. 9:33-35; 10:43; Luka 9:46) Ekusebenzelaneni kwakhe noBaba isikhathi eside, uJesu bekazi indlela uJehova azizwa ngayo ngokutjhigamela kokuzikhakhazisa okunjalo. (2 Sam. 22:28; Rha. 138:6) Ngaphezu kwalokho, uJesu wabona ukutjhigamela okunjalo kubonakaliswa nguSathana uDeveli. Isibunjwa esizikhakhazisakweso besikhathalela kwaphela ukuvelela nesikhundla. Ngalokho, qala bona kungenzeka uJesu waba lisizi kangangani nekabona umoya wokufuna ukuvelela uragela phambili hlangana kwabafundi ababandulileko! Wafumaneka ngitjho nahlangana kwalabo abakhetha bona babe bapostoli! Batjengisa umoya wokufuna ukuvelela bekwaba lilanga lamaswaphela lokuphila kwakaJesu ephasini. (Luka 22:24-27) Kodwana, uJesu waragela phambili abakhalima ngomusa, angaphelelwa lithemba lokobana emaswapheleni bazokufunda ukulingisa umoya wokuthobeka yena awutjengisako.—Fil. 2:5-8.

13 Uyasibona isandla sakaBaba endleleni uJesu alungisa ngayo ngomusa ukutjhigamela okungakalungi kwabafundi bakhe? Ezenzweni nemezwini kaJesu, uyambona na uBaba ongabahloboki abantu bakhe ngitjho nanyana benza iimtjhapho ngokubuyelelweko? Sinelwazelo leemfanelo zakaZimu emkhumbulweni, asitjhukumiseleki na ukutjhidela kuye sizwakalise ukuphenduka nesenza iimtjhapho?

INDODANA IZIMISELE UKWAMBULA UYISE

14. UJesu watjengisa njani bona uzimisele ukwambula uYise?

14 Ababusi abanengi abanelunya balinga ukulawula abantu begodu babenze bahlale banganalwazi ngokubafihlela ukwazisa okuthileko. Ngokuphambene nalokho, uJesu bekazimisele ukuhlanganyela ukwazisa okumalungana noBaba, amambula ngokuzeleko kibo. (Funda uMatewu 11:27.) Ukungezelela, uJesu wanikela abafundi bakhe ‘ilemuko, ze bazi [uJehova] uZimu isibili.’ (1 Jwa. 5:20) Kutjho ukuthini lokho? UJesu wavula iingqondo zabalandeli bakhe bona bazwisise iimfundiso zakhe ngoBaba. Akhenge afihle uYise ngelifu elingabonakaliko ngokufundisa bona uyingcenye engazwisisekiko kaZiquntathu.

15. Kubayini uJesu angakhenge ahlanganyele ukwazisa okuthileko ngoYise?

15 Kghani uJesu wembula koke akwaziko ngoYise? Awa, ngokuhlakanipha zange ahlanganyele izinto ezinengi egade azazi. (Funda uJwanisi 16:12.) Kubayini? Ngombana abafundi bakhe ‘bebangekhe bakghone ukulithwala’ ilwazi elinjalo ngesikhatheso. Nokho, njengombana uJesu ahlathulula, ilwazi elikhulu belizokwambulwa nekufika “umsizi,” umoya ocwengileko, ozobanqophisa “kilo loke iqiniso.” (Jwa. 16:7, 13) Njengombana ababelethi abahlakaniphileko bangekhe batjele abantwababo ukwazisa okuthileko bekube kulapho bakhule ngokwaneleko bona bazwisise, uJesu walinda bekwaba kulapho abafundi bavuthwa begodu bakghona ukuzwisisa amaqiniso athileko ngoBaba. Ngomusa uJesu walemuka ukulinganiselwa kwabo.

LINGISA UJESU NGOKUSIZA ABANYE BAZI UJEHOVA

16, 17. Kubayini usethubeni lokwambula uBaba kwabanye?

16 Newumazi kuhle umuntu othileko begodu uthokozela ubuntu bakhe bethando, awutjhukumiseleki na bona utjele abanye ngaye? Nekasephasini, uJesu wakhuluma ngoYise. (Jwa. 17:25, 26) Kungakghoneka na ngathi ukumlingisa ekwambuleni uJehova kwabanye?

17 Njengombana sifundile, uJesu bekanelwazi elidephe khulu ngoYise ukudlula nanyana ngubani. Nanyana kunjalo, bekazimisele ukuhlanganyela okuthileko kwegade akwazi, bewanikela ngitjho nabalandeli bakhe amandla wokuzwisisa izinto ezidephileko zobuntu bakaZimu. Ngesizo lakaJesu, sazi uBaba ngendlela abantu abanengi namhlanjesi abangamazi ngayo. Qala bona sithaba kangangani ngokobana uJesu ngeemfundiso nangokuziphatha kwakhe bekazimisele ukwambula uYise kithi! Eqinisweni, singazikhakhazisa kufanele ngokwazi uBaba. (Jer. 9:24; 1 Kor. 1:31) Njengombana silwela ukutjhidela eduze noJehova, naye utjhidele kithi. (Jak. 4:8) Ngalokho, kwanje sisethubeni lokuhlanganyela ilwazi lethu nabanye. Singakwenza njani lokho?

18, 19. Singamambula ngaziphi iindlela uBaba kwabanye? Hlathulula.

18 Sitlhoga ukulingisa uJesu ngokwambula uBaba ngamezwi nangezenzo zethu. Khumbula bona abanengi esihlangana nabo ekonzweni yesimini abazi bona ngubani uZimu. Umbono wabo ngoZimu ungafihlwa ziimfundiso zamala. Singahlanganyela nabo lokho esikwaziko ngebizo lakaZimu, umqophwakhe ngabantu, nobuntu bakhe njengombana bumbuliwe eBhayibhilini. Ngaphezu kwalokho, singacoca nesikholwa nabo ngokulandisa okuthileko kweBhayibhili okwambula ubuntu bakaZimu ngendlela esingakhange khesiyibone ngaphambili. Ngendlela leyo, nabo bangazuza.

19 Kuthiwani ngokwambula uBaba ngezenzo zakho njengombana ulwela ukulingisa uJesu? Abantu nebabona ithando esinalo ngoKrestu ezenzweni zethu, bazokutjhidela kuBaba nakuJesu. (Efe. 5:1, 2) Umpostoli uPowula usikhuthaza bona ‘simlingise njengombana naye alingisa uKrestu.’ (1 Kor. 11:1) Qala bona sinelungelo elihle kangangani lokusiza abantu babone uJehova endleleni esiziphatha ngayo! Kwamambala, kwanga soke singaragela phambili silingisa uJesu ngokwambula uBaba kwabanye.

[Iimbuzo Yesifundo]