Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

‘Omona Uhanda Okuhololola Tate Yae’

‘Omona Uhanda Okuhololola Tate Yae’

‘Omona Uhanda Okuhololola Tate Yae’

“Nawike wii olie He, Omona vala umwii, na una Omona ahanda okumuholololelae.”—LUCAS 10:22.

OÑGENI MOKUMBULULA?

․․․․․

Omokonda yatyi Jesus oe vala upondola okuhololola nawa Tate yae?

․․․․․

Oñgeni Jesus aholololele Tate yae kovanthu ovakuavo?

․․․․․

Omononkhalelo patyi tupondola okuhetekela Jesus okuhololola Tate?

1, 2. Epulo patyi lingwangwanesa ovanthu ovanyingi, iya omokonda yatyi?

 ‘OLIE Huku?’ Epulo olio lihole okungwangwanesa ovanthu ovanyingi. Namphila vamwe veliti Ovakristau vetavela okuti Huku Outatu Ukola, ovanyingi vetavela okuti elongeso olio lipuiya okulinoñgonoka. Omuhoneki umwe nonkhalamutwe yongeleya wahoneka okuti: “Elongeso olio kalivilwa okuhangununua mokonda kuna ovipuka vimwe ovanthu vehevili okunoñgonoka.” Vamwe vatavela okuti ovanthu vatuka kovinyama. Vapopia okuti kutupu Huku iya ovipuka aviho oviwa tuete vieya vala ngotyo. Charles Darwin ankho uhetavela okuti kuna Huku, wati “ovanthu vetupu ounongo wokunoñgonoka atyiho konthele ya Huku.”

2 Namphila vetavela, otyinyingi vena omapulo konthele ya Huku. Mahi kavatualako okuovola Huku mokonda omakumbululo vavasa kaevehambukiswa. Satanasi “watuikisa omitima via vana vehetavela.” (2 Coríntios 4:4) Moluotyo katyihuvisa okuti ovanthu ovanyingi vangwangwana nokuhei otyili konthele ya Tate, Omutungi wouye!—Isaías 45:18.

3. (a) Olie ukahi nokutuholololela Omutungi? (b) Omapulo patyi matulilogesa?

3 Tyakolela unene ovanthu vanoñgonoke otyili konthele ya Huku. Mokonda yatyi? Omokonda vana “vaihana enyina lia Jeova” ovo vala mavakayovolwa. (Romanos 10:13) Okuihana enyina lia Huku tyakutikinya okunoñgonoka olie Huku noñgeni atuwa. Jesus Kristu walongesa ovalongwa vae otyili otyo tyakolela. Oe weveholololela Tate. (Tanga Lucas 10:22.) Omokonda yatyi Jesus ankho utyivila okuhololola Tate tyipona kese munthu? Oñgeni etyilinga? Oñgeni matuhetekela Jesus okuholololela vakuetu Tate? Tulilongesei omapulo oo.

JESUS KRISTU—OE VALA WAFUAPO

4, 5. Omokonda yatyi Jesus oe vala upondola okuhololola nawa Tate yae?

4 Jesus ankho wafuapo nawa pala okuhololola Tate yae. Mokonda yatyi? Omokonda etyi nkhele ovipuka aviho vihenetungwe, Jesus ankho omunthu wopaspilitu keulu. Oe “Omona wongunga wa Huku.” (João 1:14; 3:18) Jesus welikalela unene! Etyi onoandyu nkhele mbuhenelingwe, Omona wakalele omuvo omunyingi na Tate yae nokulilongesa konthele Yae nokovituwa Viae. He Nomona ankho vatomphola unene avakala noupanga wapama unene mokueenda kuomanima omanyingi. (João 5:20; 14:31) Nkhele soka kovipuka ovinyingi Jesus elilongesile konthele yokutuwa kwa Tate yae!—Tanga Colossenses 1:15-17.

5 Tate waholovona Omona opo akale omutumwa-ndaka, “Ondaka ya Huku.” (Revelação 19:13) Moluotyo, Jesus oe vala upondola okuholololela vakuavo Tate. Otyo João ahonekela okuti Jesus, “Ondaka,” “ukahi ponthele ya He.” (João 1:1, 18) Nonondaka ombo, João ankho ukahi nokupopia otyituwa tyilingwa mononthiki mbae tyina ovanthu valia. Omuenda ankho upakwa ponthele yomuenda omukuavo opo vetyivile okutomphola. Tupu, Omona ankho “ukahi ponthele” ya Tate yae opo vetyivile okutomphola.

6, 7. Oñgeni oupanga wa He Nomona watualako okupama?

6 Oupanga ukahi pokati ka He Nomona watuaileko okupama. Omona wakala “una ankho [Huku] ehole unene kese nthiki.” (Tanga Provérbios 8:22, 23, 30, 31.) Tyotyili, oupanga pokati kavo watuaileko okupama putyina ankho vaundapa kumwe iya Omona elilongesa okuhetekela ovituwa via Tate yae. Etyi atunga onoandyu ononkhuavo novanthu, Omona watala oñgeni Jeova atekula kese umwe, iya ohole nonthilo ankho ena na Tate yae aviliyawisa vali.

7 Alo umwe etyi Satanasi atyitukilapo outumini waviuka wa Jeova, Omona welilongesila kuetyi Jeova alekesa ohole, nouviuki, nounongo, nepondolo, etyi apita motyitateka tyepuiya. Otyo tyakuatesako Jesus okutetulula ovitateka avasa movilinga viae viokuivisa pano pohi.—João 5:19.

8. Oñgeni omahipululo konthele ya Jesus etukuatesako okunoñgonoka nawa ovituwa via Tate?

8 Mokonda youpanga wae wapama na Jeova, Jesus wetyivila okuhangununa vali nawa Tate yae tyipona kese umwe. Onkhalelo ongwa yokunoñgonoka Tate, okulilongesila kuetyi Omona wae wongunga alongesa netyi alinga. Mongeleka, soka oñgeni tyitupuiya okunoñgonoka nawa etyi tyihangununa ondaka “oluembia” tyina tuitanga vala mo dicionário. Mahi tyina tusoka komahipululo ekahi Mombimbiliya apopia ovilinga via Jesus, nokutala oñgeni akuatesako vakuavo, tyitukuatesako okunoñgonoka onondaka mbati “Huku oluembia.” (1 João 4:8, 16) Etyi Jesus ankho ekahi pano pohi, tupu waholololela ovalongwa vae ovituwa ovikuavo via Huku.

OÑGENI JESUS AHOLOLOLA TATE YAE

9. (a) Omononkhalelo patyi onombali Jesus ahololola Tate yae? (b) Ava ongeleka ilekesa oñgeni Jesus ahololola Tate yae nomalongeso ae?

9 Oñgeni Jesus aholololele Tate kovalongwa vae no kuvana vakala ovalongwa vae komutwe? Wetyilinga mononkhalelo onombali: Nomalongeso ae novituwa viae. Tete tutalei omalongeso a Jesus. Etyi Jesus alongesile ovalanduli vae tyalekesa okuti wanoñgonoka nawa onondyila mba Tate yae, noñgeni elitehelela, nokusoka. Mongeleka, Jesus waeleka Tate yae nomunthu una otyunda tyonongi, ukaovola ike yavomba. Jesus wati, tyina ameivasi “uhambukwa vali no ongi oyo, tyipona ononkhuavo mbasalelepo.” Oityi Jesus apopila ongeleka oyo? Jesus wahangununa okuti: “Tupu, hatyiwako pala Tate yange keulu, pavombe umwe ponongi mbae.” (Mateus 18:12-14) Ongeleka oyo ikulongesa tyi konthele ya Jeova? Inkha pamwe ulitehelela ngoti kusilivila nokuapakelwa ponthele, Tate yove keulu wesuka noove nokukutekula. Komaiho ae, ove ukahi “ponongi mbae.”

10. Oñgeni Jesus ahololola Tate yae novituwa viae?

10 Onkhalelo ya vali Jesus ahololola Tate kovalongwa vae o novituwa viae. Ngotyo etyi apostolu Filipe aita Jesus okuti: “Tulekese Tate,” Jesus wapopia nawa okuti: “Una uluete ame, tupu uluete Tate.” (João 14:8, 9) Tala onongeleka mbumwe mbo ñgeni Jesus alekesa ovituwa via Tate yae. Etyi omunthu umwe ankho una otyilundu aita Jesus emuhakule, Jesus wayama komunthu ankho “wepuila motyilundu” iya ati: “Ame ndyihanda. Veluka.” Etyi omulume oo ahakulwa, waimbuka okuti Jeova oe waavela Jesus evililo liokuhakula. (Lucas 5:12, 13) Tupu, etyi Lasalu ankhia, ovalongwa vamona nawa okankhenda ka Tate etyi Jesus “akema” iya “ahimbika okulila.” Namphila Jesus ankho utyii okuti matutilisa Lasalu, tyemuihamene unene ngetyi tyaihamene ombunga ya Lasalu nomapanga ae. (João 11:32-35, 40-43) Tyotyili, ove una omahipululo amwe Ombimbiliya uhole konthele ya Jesus ekukuatesako okutala okankhenda ka Huku.

11. (a) Etyi Jesus asukukisa ondyuo ya Huku, oityi alekesa konthele ya Tate yae? (b) Otyo tyituungumanesa mokonda yatyi?

11 Tyina utanga ehipululo konthele ya Jesus etyi asukukisa ondyuo ya Huku, tyikulongesa tyi? Soka kuetyi tyaendelepo: Jesus walinga ongola ataata ovanthu ankho valandesa onongombe nonongi. Anengulila pohi onombongo mbovakumani, nokuyendula onomesa mbavo. (João 2:13-17) Otyipuka otyo Jesus alinga tyakuatesako ovalongwa vae okuhinangela onondaka mbaulilwe Nohamba David, mbati: “Ombili onene nondyuo yove yandia.” (Salmo 69:9) Etyi ataata onondingavivi, Jesus walekesa ehando enene liokuamena efendelo liotyotyili. Okuti mehipululo olio wamonamo ovituwa via Tate? Olio lituhinangelesa okuti Huku una epondolo enene liokumanako ovivi pano pohi, tupu una ehando enene liokutyilinga. Soka oñgeni Jeova akala tyina atala ovivi pano pohi! Onkhalelo Jeova na Jesus vatala ovivi tyituungumanesa unene tyina tulingwa onya.

12, 13. Oityi tulilongesa konthele ya Jeova monkhalelo Jesus akala novalongwa vae?

12 Ongeleka onkhuavo ilekesa oñgeni Jesus ahololola Tate yae, onkhalelo akala novalongwa vae. Apeho ovalongwa ankho vatañguna konthele yolie omunene vali. (Marcos 9:33-35; 10:43; Lucas 9:46) Mokonda yomuvo omunyingi Jesus akala na Tate yae, ankho utyii oñgeni Jeova atala omalityindailo. (2 Samuel 22:28; Salmo 138:6) Jesus tupu wamuene omalityindailo a Satanasi Eliapu. Satanasi ankho una elungavi ankho usoka vala okulipaka kounene. Tyafuile Jesus kahambukilwe okutala ovalongwa alongesile vatualako notyituwa tyomalityindailo! Alo umwe vana aholovona opo vakale ono apostolu vakalele notyituwa otyo! Vatuaileko notyituwa otyo alo umwe monthiki yahulililako yomuenyo wa Jesus pano pohi. (Lucas 22:24-27) Mahi, Jesus watuaileko okuveviyula noluembia, nekevelelo liokuti nthiki imwe maveliolo omutima okumuhetekela.—Filipenses 2:5-8.

13 Okuti upondola okutala ovituwa via Jeova monkhalelo Jesus aviyula noumphua-lundo otyituwa otyivi tyovalongwa vae? Okuti okutalela kuetyi Jesus apopia netyi alinga, tyikulongesa konthele ya Tate? Tate yae kayekepo ovanthu vae namphila apeho valinga oviponyo. Okulilongesa ovituwa via Huku tyitulunda okulivela nokulikuambela ku Jeova okuita etuevele tyina tualinga oviponyo.

OMONA ANKHO UHANDA OKUHOLOLOLA TATE YAE

14. Oñgeni Jesus alekesa okuti ankho uhanda okuhololola Tate yae?

14 Ovatumini ovanyingi ovakalavi opo vetyivile okutumina ovanthu, kavevelongesa. Mahi Jesus ankho uhambukilwa okulongesa vakuavo atyiho ei konthele ya Tate yae. (Tanga Mateus 11:27.) Tupu, Jesus waavelele ovalongwa vae “[epondolo] liokukala nenoñgonoko konthele yo wotyotyili,” Jeova Huku. (1 João 5:20) Otyo tyilekesa tyi? Jesus wakuatesileko ovalongwa vae okunoñgonoka etyi ankho alongesa konthele ya Tate. Oe kaholekele Tate yae pokulongesa ovipuka vahapondola okunoñgonoka, ngetyi elongeso Lioutatu Ukola.

15. Omokonda yatyi Jesus ahapopile ovipuka aviho konthele ya Tate yae?

15 Okuti Jesus walongesile atyiho ankho ei konthele ya Tate yae? Au, oe walekesa ounongo etyi ahapopilile ovalongwa vae ovipuka aviho. (Tanga João 16:12.) Omokonda yatyi? Omokonda pomuvo opo ovalongwa vae ankho “kamavetyivili okuvinoñgonoka.” Mahi Jesus wahangununa okuti mavapewa vali enoñgonoko tyina “omukuatesiko,” ospilitu sandu yameya, oyo maivehongolela “kotyili atyiho.” (João 16:7, 13) Ngetyi ovohe ovanongo vahapopila ovana vavo ovipuka aviho alo vekula opo vevinoñgonoke nawa, Jesus nae wakevela alo ovalongwa valongoka nawa nokutyivila okunoñgonoka ovipuka konthele ya Tate. Jesus ankho utyii okuti ovalongwa vae ankho nkhele kavafuilepo pala okunoñgonoka ovipuka aviho.

HETEKELA JESUS OKUKUATESAKO VAKUENYI OKUNOÑGONOKA JEOVA

16, 17. Omokonda yatyi ove wafuapo pala okuholololela vakuenyi Tate?

16 Tyina omunthu umwii nawa nokupanda ovituwa viae oviwa, katyikulundu okutolela vakuenyi konthele yae? Etyi ankho ekahi pano pohi, Jesus wapopile konthele ya Tate yae. (João 17:25, 26) Okuti tupondola okumuhetekela okupopila vakuetu konthele ya Jeova?

17 Ngetyi tuelilongesa, Jesus ankho una vali enoñgonoko konthele ya Tate tyipona vakuavo. Mahi oe ankho uhanda okulongesa ovipuka vimwe ankho ei iya alo umwe waavela ovalongwa vae ounongo wokunoñgonoka ovipuka viokuaya kohi konthele yovituwa via Huku. Jesus wetukuatesako okunoñgonoka Tate yetu monkhalelo ovanthu ovanyingi hono vehevili. Tupandula unene tyetyi Jesus nomalongeso ae novituwa viae, wetuholololela Tate yae! Tyotyili, tuna elao enene liokunoñgonoka Tate. (Jeremias 9:24; 1 Coríntios 1:31) Tyina tulinga ononkhono mbokufuena ku Jeova nae mafuene kuonthue. (Tiago 4:8) Moluotyo, pahe tutyivila okulongesa vakuetu konthele ya Jeova. Oñgeni matutyilingi?

18, 19. Omononkhalelo patyi tupondola okuholololela vakuetu Tate? Hangununa.

18 Tuesukisa okuhetekela Jesus mokuhololola Tate monondaka, nomuevi tulinga. Tuhinangelei apeho okuti ovanyingi tuvasa movilinga viokuivisa kavei Huku. Hamwe valongeswa omatutu konthele ya Huku. Tupondola okupopia navo etyi twii konthele yenyina lia Huku, nevangelo liae pala ovanthu, novituwa viae vikahi Mombimbiliya. Tupu, tupondola okutomphola novakuatate vetu konthele yomahipululo Ombimbiliya alekesa ovituwa via Huku monkhalelo ankho nkhele tuhei. Okulinga ngotyo tyipondola okuvepameka.

19 Tuesukisa okuhetekela Jesus, nokuhololola Tate novituwa vietu. Tyina ovanthu vatala ohole ya Kristu movipuka tulinga, mavafuene ku Tate no ku Jesus. (Efésios 5:1, 2) Apostolu Paulu utulondola ‘tukale ovahetekeli vae, ngetyi oe ahetekela Kristu.’ (1 Coríntios 11:1) Tuna elao limwe enene, liokukuatesako ovanthu okunoñgonoka Jeova mokonda yovituwa vietu! Enga, tutualeiko okuhetekela Jesus okuholololela vakuetu Tate.

[Omapuko Elongeso]