Reetlikkus — pahaendeline ajamärk

”Millise lojaalsuse ja õigluse ja laitmatusega me kohtlesime teid.” (1. TESS. 2:10)

OTSI ÜLES NEED PEAMISED MÕTTED:

Mida hoiatavat me võime õppida Deliila, Absalomi ja Juudas Iskarioti reetlikkusest?

Kuidas me saame järgida Joonatani ja Peetruse ustavuse eeskuju?

Kuidas jääda vankumatult ustavaks oma abikaasale ja Jumalale?

1.—3. a) Mis on üheks pahaendeliseks ajamärgiks ja mida see hõlmab? b) Millist kolme küsimust me käsitlema hakkame?

MIS on ühist Deliilal, Absalomil ja Juudas Iskariotil? Kõik nad olid ustavusetud — Deliila mehele, kes teda armastas, kohtumõistjale Simsonile; Absalom oma isale kuningas Taavetile; Juudas oma Isandale Jeesus Kristusele. Nende kahetsusväärsetel tegudel olid hirmsad tagajärjed. Kuid miks peaks see meid huvitama?

² Üks nüüdisaja kirjanik loetleb reetlikkust tänapäeva kõige tavalisemate pahede hulgas. Selles pole midagi üllatavat. Rääkides ”selle ajastu lõpulejõudmise tundemärgist”, ütles Jeesus: ”Paljud ... annavad üksteist ära” (Matt. 24:3, 10). ”Äraandmist” ja ”reetmist” on defineeritud kui kellegi usalduse petmist, oma truudusvande vastaselt talitamist, vaenlasele kellegi üles- või väljaandmist. Niisugune ustavuse puudumine kinnitab, et me elame ”viimseil päevil”, mil inimesed pidid Pauluse sõnul olema ”ebalojaalsed, ... reeturid” (2. Tim. 3:1, 2, 4). Kui kirjanikud ja stsenaristid tihti dramatiseerivad ning ilustavad oma teostes ja filmides reetlikke tegusid, siis reaalses elus põhjustab truudusetus ja reetlikkus palju valu ning kannatusi. Sellised teod on tõepoolest pahaendeliseks ajamärgiks.

³ Mida me võime Piiblist õppida nende kohta, kes olid minevikus ustavusetud? Keda võiks eeskujuks võtta neist, kes tõendasid oma lojaalsust? Ja kellele me peaksime vankumatult ustavaks jääma? Käsitlegem neid küsimusi.

HOIATAVAD NÄITED MINEVIKUST

4. Kuidas Deliila Simsoni reetis ja miks oli tema tegu põlastusväärne?

⁴ Esiteks vaadelgem näidet salaplaani haudunud  Deliilast, kellesse kohtumõistja Simson oli armunud. Simsoni kindlaks nõuks oli Jumala rahvas võitluses vilistitega võidule viia. Teades ehk, et Deliila tegelikult Simsonit ei armastanud, pakkusid viis vilistite vürsti naisele suurt summat, et see selgitaks välja Simsoni harukordse jõu saladuse, selleks et nad võiksid temast vabaneda. Omakasupüüdlik Deliila võttis pakkumise vastu, kuid tema püüded saada Simsoni saladuse jälile jooksid kolm korda liiva. Lõpuks aga, kui ”ta iga päev teda oma kõnedega kitsikusse ajas ja temale peale käis”, Simsoni ”hing tüdines surmani”. Simson avaldas naisele, et tema juukseid pole kunagi lõigatud ja et kui seda tehtaks, kaotaks ta oma jõu. * Saanud Simsoni saladuse teada, lasi Deliila ta juuksed maha lõigata, kui too tema põlvedel magas, ning andis ta seejärel vaenlaste kätte, et need võiksid temaga teha, mida hing ihkab (Kohtum. 16:4, 5, 15—21). Kui põlastusväärne tegu! Deliila reetis mehe, kes teda armastas, ja kõike seda ahnuse pärast.

5. a) Kuidas oli Absalom Taavetile ebalojaalne ja mida see tema kohta ilmsiks tõi? b) Milliseid tundeid tekitas Taavetis see, et Ahitofel ta reetis?

⁵ Järgmisena mõelgem reeturlikule Absalomile. Auahnusest pimestatuna võttis ta nõuks anastada oma isa, kuningas Taaveti troon. Esmalt ”varastas Absalom Iisraeli meeste südamed”, taotledes nende poolehoidu salakavalate lubaduste ja võltside kiindumusavaldustega. Ta embas neid ja andis neile suud, justkui nemad ja nende heaolu oleks talle tõepoolest korda läinud (2. Saam. 15:2—6). Absalom võitis enda poolele isegi Taaveti usaldussõbra Ahitofeli, kes ühines reeturlikult riigipöördekatsega (2. Saam. 15:31). Lauludes 3 ja 55 kirjeldab Taavet, missuguseid tundeid niisugune ebalojaalsus temas tekitas. (Laul 3:1—9; loe Laul 55:13—15.) Absalomi auahne ja jultunud vandenõu Jehoova määratud kuninga vastu tõi ilmsiks selle, kui häbitult ta suhtus Jumala ülemvõimu (1. Ajar. 28:5). Viimaks ülestõus nurjus ja Taavet jätkas valitsemist Jehoova võitud kuningana.

6. Kuidas reetis Juudas Jeesuse ja mille sünonüümiks on Juuda nimi saanud?

⁶ Nüüd mõelgem aga sellele, kuidas reeturlik Juudas Iskariot kohtles Kristust. Kui Jeesus pidas oma 12 apostliga viimast korda paasapüha, sõnas ta neile: ”Ma ütlen teile, ja see on tõsi: üks teie seast annab mu ära” (Matt. 26:21). Hiljem samal õhtul teatas Jeesus Ketsemani aias Peetrusele, Jaakobusele ja Johannesele: ”Vaata, minu äraandja on lähedal.” Sedamaid ilmus Juudas koos oma vandeseltslastega aeda, ”ja läinud otsejoones Jeesuse juurde, lausus ta: ”Tere, rabi!” ja andis talle väga hellalt suud” (Matt. 26:46—50; Luuka 22:47, 52). Juudas ’andis ära õige vere’, andes Jeesuse tema vaenlaste kätte. Ja mille eest oli kasuahne Juudas valmis seda tegema? Kõigest 30 hõbetüki eest! (Matt. 27:3—5.) Juuda nimi on tollest ajast olnud ”äraandja” ja ”reeturi” sünonüümiks ning paljudes keeltes viitab see eeskätt kellelegi, kes annab teise ära sõprust teeseldes. *

7. Mida me õppisime a) Absalomi ja Juuda elust? b) Deliila loost?

⁷ Mida me õppisime nendest hoiatavatest näidetest? Absalomile ja Juudale sai mõlemale osaks häbiväärne surm, kuna nad reetsid Jehoova võitu  (2. Saam. 18:9, 14—17; Ap. t. 1:18—20). Deliila nime seostatakse alatiseks reetlikkuse ja teeseldud armastusega (Laul 119:158). On tõesti tähtis lämmatada juba eos igasugune kalduvus lasta end pimestada auahnusel ja saamahimul, mille tõttu võiksime kaotada Jehoova soosingu. Kas võiks olla veel võimsamaid näiteid, mis aitaksid meil põlastusväärsest truudusetusest hoiduda!

VÕTA EESKUJUKS NEED, KES OLID USTAVAD

8., 9. a) Miks vandus Joonatan Taavetile truudust? b) Mil moel me saame Joonatani eeskujuks võtta?

⁸ Piiblis on ka palju näiteid ustavatest inimestest. Vaadakem lähemalt kahte ning pangem tähele, mida me võime neist õppida. Esiteks teeme juttu mehest, kes oli truu Taavetile. Kuningas Sauli vanim poeg Joonatan oleks usutavasti olnud Iisraeli troonipärija, kui üks asi välja arvata: Jehoova valis Iisraeli järgmiseks kuningaks Taaveti. Joonatan pidas Jumala otsusest lugu. Ta polnud Taaveti peale kade ega pidanud teda enda rivaaliks. Selle asemel vandus ta Taavetile truudust ning tema ”hing [oli] nagu ühte köidetud Taaveti hingega”. Joonatan isegi andis Taavetile oma riided, mõõga, vibu ja vöö, osutades talle nõnda kuningale väärilist austust (1. Saam. 18:1—4). Joonatan tegi kõik endast oleneva, ’kinnitamaks Taaveti kätt’, riskides koguni oma eluga, et kaitsta Taavetit Sauli ees. Joonatan näitas oma lojaalsust Taavetile, kui ütles: ”Sina saad Iisraeli kuningaks ja mina olen sinust järgmine” (1. Saam. 20:30—34; 23:16, 17). Pole ime, et pärast Joonatani surma väljendas Taavet leinalaulus oma kurbust ning armastust Joonatani vastu (2. Saam. 1:17, 26).

⁹ Joonatanis ei tekkinud mingit lojaalsuskonflikti. Ta allus täielikult Ülemvalitsejale Jehoovale ning toetas jäägitult Taavetit kui Jumala võitut. Samamoodi peaksime meie, isegi kui meile pole koguduses erilisi eesõigusi antud, toetama hea meelega vendi, kes on meie seas eestvedajateks määratud (1. Tess. 5:12, 13; Heebr. 13:17, 24).

10., 11. a) Miks jäi Peetrus ustavalt Jeesuse juurde? b) Kuidas me saame Peetruse eeskuju järgida ja mida me peaksime püüdma teha?

¹⁰ Teiseks heaks näiteks on apostel Peetrus, kes kinnitas oma ustavust Jeesusele. Kui Jeesus kasutas kujukat piltlikku keelt, et rõhutada seda, kui tähtis on uskuda tema lihasse ja veresse, mille ta pidi peagi ohvriks tooma, siis paljude arvates oli see jutt šokeeriv ja nad jätsid Jeesuse maha (Joh. 6:53—60, 66). Seejärel pöördus Jeesus oma 12 apostli poole ja küsis neilt: ”Kas ka teie tahate ära minna?” Ning just Peetrus oli see,  kes vastas: ”Issand, kelle juurde oleks meil minna? Sinul on igavese elu sõnad ja me oleme hakanud uskuma ja saanud teada, et sina oled Jumala Püha” (Joh. 6:67—69). Kas see tähendab, et Peetrus mõistis täielikult kõike, mida Jeesus ütles ohvri kohta, mille ta pidi peagi tooma? Arvatavasti mitte. Ometi oli Peetrus võtnud nõuks olla Jumala võitud Pojale ustav.

¹¹ Peetrus ei mõelnud, et küllap on Jeesusel asjadest vale arusaam ja et mõne aja pärast tunnistab ta oma ekslikkust. Ei, Peetrus tunnustas alandlikult, et Jeesusel on ”igavese elu sõnad”. Kuidas reageerime meie, kui kohtame ”ustava ... majapidaja” kristlikke väljaandeid lugedes mõtet, millest on raske aru saada või mis ei ühti meie mõtteviisiga? Me peaksime kogu südamest püüdma seda mõista, selle asemel et lihtsalt oodata uut selgitust, mis sobiks meie vaatenurgaga. (Loe Luuka 12:42.)

JÄÄ TRUUKS OMA ABIKAASALE

12., 13. Millest võib reetlikkus abielus alguse saada ja miks ei vabanda inimese iga truudusetust?

¹² Igasugune reetlikkus on põlastusväärne ning sellel ei tohiks lasta rikkuda kristliku pere ja koguduse rahu ning ühtsust. Seda meeles hoides uurigem, kuidas jääda vankumatult ustavaks oma abikaasale ja Jumalale.

¹³ Abielurikkumine on üks kõige kohutavamaid reetlikkuse vorme. Abielurikkuja murrab oma abikaasale truudust ja suunab kogu oma tähelepanu teisele isikule. Reedetud kaasa on äkitselt üksi — ning tema elu on pea peale pööratud. Kuidas võib midagi sellist juhtuda kahe inimesega, kes kord teineteist armastasid? Tihtipeale astutakse esimene samm vääras suunas siis, kui abikaasad hakkavad teineteisest emotsionaalselt kaugenema. Sotsioloogiaprofessor Gabriella Turnaturi selgitab, et reetlikkus võib alguse saada sellest, et paar ei näe oma suhte tugevdamise nimel enam küllaldaselt vaeva. Isegi mõned keskeas abieluinimesed on oma kaasast eemale triivinud. Näiteks võib juhtuda, et 50-aastane abielumees lahutab end oma ustavast naisest pärast 25 aastat kestnud kooselu, et hakata elama koos teise naisega, kellest ta on sisse võetud. Mõned toovad vabanduseks keskeakriisi. Kuid vanusega ei saa vabandada sellist teguviisi. Truudusetus oma abikaasale ei ole kunagi õigustatud. See on reetmine. *

14. a) Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes hülgavad reeturlikult oma abikaasa? b) Mida ütles Jeesus abielutruuduse kohta?

¹⁴ Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes oma abikaasa ilma piiblilise põhjuseta maha jätavad? Meie Jumal ’vihkab lahutust’ ja ta on kasutanud karme sõnu nende kohta, kes on oma abikaasat halvasti kohelnud ja ta hüljanud. (Loe Malakia 2:13—16.) Jeesus suhtus truudusetusse samamoodi nagu Jehoova ja õpetas, et keegi ei või minema ajada või kõrvale heita süütut abikaasat ning teha nägu, nagu poleks midagi erilist juhtunud. (Loe Matteuse 19:3—6, 9.)

15. Mida saavad abikaasad teha, et tugevdada oma suhet ja jääda teineteisele ustavaks?

¹⁵ Kuidas saavad abikaasad teineteisele ustavaks jääda? Jumala Sõna ütleb: ”Tunne rõõmu oma nooreea naisest [või mehest].” Samuti on Piiblis kirjas: ”Naudi elu naisega [või mehega], keda sa armastad” (Õpet. 5:18; Kog. 9:9).  Vananedes peavad mõlemad abikaasad pingutama, et nad jääksid üksteisega nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt lähedaseks. See tähendab, et ollakse tähelepanelikud teineteise suhtes, veedetakse aega teineteise seltsis ja saadakse lähedasemaks teineteisega. Nende sihiks peaks olema hoida tugevana oma abielu ning suhteid Jehoovaga. Sellepärast tuleb paaridel uurida koos Piiblit, käia koos korrapäraselt kuulutamas ja paluda koos Jehoova õnnistust.

JÄÄ USTAVAKS JEHOOVALE

16., 17. a) Missugune olukord perekonnas või koguduses võib kaalule panna meie ustavuse Jumalale? b) Milline näide kinnitab, et sellel, kui kristlane kuuletub Jumala käsule lõpetada läbikäimine eemaldatud sugulasega, võivad olla head tulemused?

¹⁶ Mõned koguduseliikmed on teinud tõsist pattu ja neid on noomitud ”rangelt, et nad oleksid terved usus” (Tiit. 1:13). Vahel on mõni tulnud oma teguviisi tõttu kogudusest eemaldada. Niisugune distsiplineerimine on aidanud ”neil, kes selle abil on õpetatud”, oma vaimsuse taastada (Heebr. 12:11). Mida me peaksime meeles pidama, kui mõni meie sugulane või lähedane sõber on eemaldatud? Sellisel juhul on kaalul meie ustavus — mitte sellele inimesele, vaid Jumalale. Jehoova jälgib, kas me peame kinni tema käsust mitte lävida kellegagi, kes on eemaldatud. (Loe 1. Korintlastele 5:11—13.)

¹⁷ Toogem üks näide selle kohta, millised head tulemused võivad olla sellel, kui pereliige kuuletub ustavalt Jehoova juhisele mitte käia läbi eemaldatud sugulasega. Üks noor mees oli olnud eemaldatud üle kümne aasta ning selle aja jooksul toimisid tema isa, ema ja neli venda eelmainitud Piibli käsu kohaselt. Mõnikord otsis ta nende seltskonda, kuid pereliikmete kiituseks tuleb tunnistada, et nad kõik hoidusid otsusekindlalt igasugusest kontaktist temaga. Pärast kogudusse tagasivõtmist ütles see mees, et ta tundis alati puudust oma perest, eriti õhtuti, kui ta oli üksi. Kuid ta tunnistas, et kui pereliikmed oleksid temaga kas või natuke suhelnud, oleks talle sellest piisanud. Kuna aga keegi perest ei teinud seda isegi vähimal määral, sai tulisest soovist oma perega koos olla üks põhjus, mis ajendas teda Jehoovaga suhteid korda seadma. Mõtle eeltoodule, kui sul peaks kunagi tekkima kiusatus eirata Jumala käsku mitte käia läbi eemaldatud sugulasega.

18. Mis on sinu otsus nüüd, mil oleme rääkinud ustavuse väärtusest ja ustavusetuse tagajärgedest?

¹⁸ Me elame reetlikus ja ustavusetus maailmas. Kristlikus koguduses on aga meie ümber palju vendi-õdesid, kes on ustavuses heaks eeskujuks. Nende eluviis annab tunnistust nende ”lojaalsuse ja õigluse ja laitmatuse” kohta (1. Tess. 2:10). Jäägem siis kõik alati vankumatult ustavaks, ja seda nii Jumalale kui ka üksteisele.

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Pilt lk 10]

Kuigi mitmed hülgasid Jumala võitud Poja, jäi Peetrus talle ustavaks