Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sɛɛgbɛtsɔɔmɔ—Su ni Tsɔɔ akɛ Wɔyɛ Naagbee Gbii lɛ Amli!

Sɛɛgbɛtsɔɔmɔ—Su ni Tsɔɔ akɛ Wɔyɛ Naagbee Gbii lɛ Amli!

Sɛɛgbɛtsɔɔmɔ—Su ni Tsɔɔ akɛ Wɔyɛ Naagbee Gbii lɛ Amli!

‘Wɔjeŋ ní wɔba yɛ nyɛteŋ lɛ yɛ krɔŋŋ, eja, ni kpatoo ko bɛ he.’—1 TES. 2:10.

TAOMƆ OTII NƐƐ:

Mɛɛ kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔnii wɔnaa yɛ bɔ ni Delila, Absalom, kɛ Yuda Iskariot yeee anɔkwa lɛ mli?

Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkase anɔkwa ni Yonatan kɛ Petro ye lɛ?

Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔya nɔ wɔye wɔgbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ Yehowa anɔkwa be fɛɛ be lɛ?

1-3. (a) Mɛɛ su ko kadiɔ naagbee gbii nɛɛ, ni mɛni he ekɔɔ? (b) Mɛɛ sanebimɔi etɛ wɔbaaha hetoo?

MƐƐ su ko Delila, Absalom, kɛ Yuda Iskariot fɛɛ jie lɛ kpo? Amɛ fɛɛ amɛyeee anɔkwa—Delila yeee Kojolɔ Samson, ni ji nuu ni sumɔɔ lɛ waa lɛ anɔkwa; Absalom yeee etsɛ Maŋtsɛ David anɔkwa; ni Yuda yeee e-Nuŋtsɔ, Kristo Yesu anɔkwa. Su gbonyo ni mɛi nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ jie lɛ kpo lɛ kɛ haomɔi babaoo ba mɛi krokomɛi anɔ! Shi mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu amɛnifeemɔ lɛ he lɛ?

2 Woloŋmalɔ ko kɛ sɛɛgbɛtsɔɔmɔ fata ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ adesai agbɔjɔmɔi ni ale waa lɛ ahe. Esaaa akɛ enɛ feɔ wɔ naakpɛɛ. Beni Yesu kɛ “je nɛŋ naagbee lɛ” he okadi lɛ haa lɛ, ekɛɛ akɛ: ‘Mɛi pii aaatsɔɔtsɔɔ amɛnanemɛi asɛɛ gbɛ.’ (Mat. 24:3, 10) “Sɛɛgbɛtsɔɔmɔ” shishi ji, “ni ajie mɔ ko awo ehenyɛlɔ dɛŋ, kɛtsɔ anɔkwa ni ayeee nɔ.” Bɔ ni ayeee anɔkwa ŋmɛnɛ lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ wɔyɛ “naagbee gbii” ni Paulo gba efɔ̃ eshi akɛ mɛi aaatsɔmɔ “sɛɛgbɛtsɔɔlɔi” lɛ mli. (2 Tim. 3:1, 4) Eyɛ mli akɛ bei pii lɛ woloŋmalɔi kɛ siniŋmalɔi haa anɔkwa ni ayeee lɛ feɔ tamɔ nɔ ko ni sa ni ŋɔɔ yɛ amɛwoji kɛ sinii lɛ amli moŋ, shi yɛ adesai ashihilɛ mli lɛ, piŋmɔ kɛ amanehulu babaoo jɛɔ anɔkwa ni ayeee kɛ sɛɛgbɛtsɔɔmɔ mli kɛbaa. Sui nɛɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli lɛɛlɛŋ!

3 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Biblia lɛ mli yɛ blemabii komɛi ni yeee anɔkwa lɛ ahe? Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mɛi ni ye mɛi krokomɛi anɔkwa lɛ ahe? Ni namɔ esa akɛ wɔye lɛ anɔkwa daa? Nyɛhaa wɔkwɛa.

BLEMA KƆKƆBƆƆ HE NƆKWƐMƆNII

4. Mɛɛ gbɛ nɔ Delila tsɔ etsɔɔ Samson sɛɛ gbɛ, ni mɛni hewɔ nɔ ni efee lɛ ji efɔŋ lɛ?

4 Klɛŋklɛŋ lɛ, susumɔ Delila, ni ji yoo akpatsɛ ni Kojolɔ Samson tsui emɔ lɛ lɛ he okwɛ. Samson miisumɔ ni enyiɛ ta ni Nyɔŋmɔ webii lɛ baawu ashi Filistibii lɛ hiɛ. Ekolɛ akɛni Filistibii lɛ alumɛi enumɔ lɛ le akɛ Delila bɛ anɔkwa suɔmɔ kɛha Samson hewɔ lɛ, amɛha lɛ shika babaoo koni etao nɔ̃ mli ni Samson hewalɛ kpeteŋkpele lɛ yɔɔ, koni amɛnyɛ amɛgbe lɛ. Delila ni hiɛ kɔ̃ɔ nii anɔ lɛ hé shika lɛ, shi mɔdɛŋ ni ebɔ akɛ eeena nɔ̃ mli ni Samson hewalɛ lɛ yɔɔ lɛ fee efolo shii etɛ sɔŋŋ. Etee nɔ eye Samson tsui “daa nɛɛ kɛ ewiemɔi ni egbaa enaa.” Kɛkɛ ni “eha jeŋ hilɛ je etsine.” No hewɔ lɛ, Samson kɛɛ lɛ akɛ ashɛko eyi pɛŋ, ni ákɛ, kɛji ashɛ eyi lɛ, ehewalɛ lɛ aaaje ehe. * Beni Delila ná ele enɛ lɛ, eha ashɛ Samson yi beni ewɔ yɛ enakutsei anaa lɛ, kɛkɛ ni ekɛlɛ ha ehenyɛlɔi lɛ koni amɛfee lɛ nɔ ni amɛsumɔɔ. (Koj. 16:4, 5, 15-21) Mɛɛ efɔŋ po enifeemɔ lɛ ji nɛkɛ! Delila hiɛkɔ̃ɔ lɛ hewɔ lɛ, etsɔɔ mɔ ko ni sumɔɔ lɛ lɛ sɛɛ gbɛ.

5. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Absalom eyayeee David anɔkwa, ni mɛni enɛ ha ana yɛ ehe? (b) Te David nu he eha tɛŋŋ beni Ahitofel kpá yɛ esɛɛ lɛ?

5 Agbɛnɛ ha wɔsusumɔ kutumpɔfo Absalom he. Shwelɛ ni mli wa kɛha hewalɛ kɛ hegbɛ taomɔ hewɔ lɛ, etswa efai shi akɛ ebaashɔ̃ Maŋtsɛ David, ni ji etsɛ lɛ maŋtsɛyeli lɛ kɛjɛ edɛŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ, Absalom ‘ju Israel hii lɛ atsui,’ kɛtsɔ naa dɔkɔbii ni ekɛlaka amɛ, kɛ kwa ni ekwa efee tamɔ nɔ ni esumɔɔ amɛ lɛ nɔ. Efuaa amɛ ni eshɔɔ amɛnaa, oookɛɛ eyɛ amɛ kɛ amɛhiamɔ nii lɛ ahe tsui lɛɛlɛŋ. (2 Sam. 15:2-6) Absalom nyɛ́ elaka David naanyo Ahitofel ní eyɔɔ hekɛnɔfɔɔ waa yɛ emli lɛ po, ni ekpá yɛ David sɛɛ, ni lɛ hu etse atua. (2 Sam. 15:31) Yɛ Lala ni ji 3 kɛ 55 lɛ mli lɛ, David tsɔɔ bɔ ni anɔkwa ni ayeee nɛɛ ná enɔ hewalɛ ha. (Lala 3:1-8; nyɛkanea Lala 55:12-14.) Absalom tsɔɔ akɛ ebɛ bulɛ ko kwraa kɛha Nyɔŋmɔ nɔyeli, kɛtsɔ ŋaa fɔŋ ni etsɔ, kɛ shi ní ete ewo maŋtsɛ ni Yehowa ehala lɛ lɛ nɔ. (1 Kron. 28:5) Naagbee lɛ, atuatsemɔ lɛ eyayeee omanye, ni David tee nɔ eye nɔ akɛ mɔ ni Yehowa efɔ lɛ mu.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ Yuda tsɔɔ Yesu sɛɛ gbɛ, ni mɛɛ shishinumɔ kroko gbɛ́i Yuda lɛ ená yɛ wiemɔi komɛi amli?

6 Agbɛnɛ susumɔ nɔ ni sɛɛgbɛtsɔɔlɔ Yuda Iskariot fee Kristo lɛ he okwɛ. Yesu kɛɛ ebɔfoi 12 lɛ yɛ naagbee Hehoo ni ekɛ amɛ ye lɛ shishi akɛ: “Lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ, nyɛteŋ mɔ kome baatsɔɔ misɛɛgbɛ.” (Mat. 26:21) Sɛɛ mli nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ lɛ, Yesu kɛɛ Petro, Yakobo, kɛ Yohane yɛ Getsemane abɔɔ lɛ mli akɛ: “Naa, mɔ ni baatsɔɔ misɛɛgbɛ lɛ eshɛ shi etã.” Nɔŋŋ kɛkɛ ni Yuda kɛ mɛi ni fata ehe lɛ pue yɛ abɔɔ lɛ mli, “ni amrɔ lɛ eba Yesu ŋɔɔ ebakɛɛ: Oshwiee, Rabi! ni eshɔ enaa.” (Mat. 26:46-50; Luka 22:47, 52) Yuda ‘tsɔɔ lá ni efɔŋ ko bɛ ehe lɛ sɛɛgbɛ,’ ni eŋɔ Yesu eha Kristo henyɛlɔi lɛ. Mɛni hewɔ kwraa ni Yuda ni sumɔɔ shika lɛ fee nakai lɛ? Yɛ jwiɛtɛi kukuji 30 pɛ hewɔ! (Mat. 27:3-5) Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, gbɛ́i Yuda lɛ ebaná shishinumɔ kroko ni ji “sɛɛgbɛtsɔɔlɔ” yɛ wiemɔi komɛi amli, titri lɛ kɛ́ aawie mɔ ko ni tsɔɔ enaanyo sɛɛ gbɛ lɛ he. *

7. Mɛni wɔkase kɛjɛ bɔ ni (a) Absalom kɛ Yuda hi shi amɛha lɛ mli (b) Delila hi shi eha lɛ mli?

7 Mɛni wɔkase yɛ kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔnii nɛɛ amli? Akɛni Absalom kɛ Yuda tsɔɔ mɛi ni Yehowa efɔ amɛ mu lɛ asɛɛ gbɛ hewɔ lɛ, amɛgbo hiɛshishwiemɔ gbele. (2 Sam. 18:9, 14-17; Bɔf. 1:18-20) Be fɛɛ be ni abaatsĩ Delila tã lɛ, nɔ ni baa mɛi ajwɛŋmɔŋ nɔŋŋ ji, anɔkwa ni ayeee kɛ kwa ni akwaa afeɔ tamɔ asumɔɔ mɔ ko. (Lala 119:158) Esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ hiɛkɔ̃ɔ kɛ shwelɛ ni ekolɛ wɔɔná kɛha gbɛihemɔ, ní haŋ wɔná Yehowa hiɛ duromɔ lɛ he kwraa! Nikasemɔ ni yɔɔ nɔkwɛmɔnii nɛɛ amli lɛ sa jogbaŋŋ, ni ebaanyɛ eye ebua wɔ koni wɔkpoo su gbonyo ni ji anɔkwa ni ayeee lɛ.

KASEMƆ MƐI NI YE ANƆKWA LƐ

8, 9. (a) Mɛni hewɔ Yonatan wo David shi akɛ ebaaye lɛ anɔkwa lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkase Yonatan?

8 Biblia lɛ wieɔ anɔkwafoi babaoo hu ahe. Ha wɔsusu amɛteŋ mɛi enyɔ he, ni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ amɛdɛŋ, ni wɔbaaje shishi kɛjɛ nuu ko ni ye David anɔkwa lɛ nɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ kulɛ Yonatan, ni ji Maŋtsɛ Saul bi nuu nukpa lɛ ji mɔ ni baaye etsɛ sɛɛ akɛ Israel nɔ maŋtsɛ—shi eyabaaa lɛ nakai. Yehowa hala David akɛ mɔ ni baaye Saul sɛɛ. Yonatan kpɛlɛ Nyɔŋmɔ yiŋkpɛɛ lɛ nɔ. Eyeee David he awuŋa. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yonatan “tsui mɔ David,” ni ewo lɛ shi akɛ ebaaye lɛ anɔkwa daa. Ekɛ woo ha David akɛ maŋtsɛ kɛtsɔ ebo, eklante, egãi, kɛ emlifĩinɔ̃ po ni ekɛha lɛ lɛ nɔ. (1 Sam. 18:1-4) Yonatan fee nɔ fɛɛ nɔ ni eeenyɛ ‘kɛwo David hewalɛ,’ aahu akɛ ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ewala po wo oshãra mli kɛbu David he kɛjɛ Saul dɛŋ. Yonatan jɛ anɔkwayeli mli ekɛɛ David akɛ: “Bo oooye Israel nɔ maŋtsɛ, ni matsɔ osɛɛmɔ.” (1 Sam. 20:30-34; 23:16, 17) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ beni Yonatan gbo lɛ, David tsɔɔ bɔ ni edɔ lɛ kɛ bɔ ni esumɔɔ lɛ eha lɛ mli yɛ yaafo lala ko ni efo lɛ mli.—2 Sam. 1:17, 26.

9 Yonatan le mɔ ni esa akɛ eye lɛ anɔkwa. Eye Yehowa, ni ji Ofe lɛ anɔkwa kɛmɔ shi, ni efĩ David sɛɛ hu akɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ efɔ lɛ mu. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ ahako wɔ sɔɔmɔ hegbɛ krɛdɛɛ ko yɛ asafo lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔfĩ nyɛmimɛi hii ni ahala koni amɛnyiɛ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ asɛɛ.—1 Tes. 5:12, 13; Heb. 13:17, 24.

10, 11. (a) Mɛni hewɔ Petro shiii Yesu, shi etee nɔ eye lɛ anɔkwa lɛ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Petro, ni mɛni esa akɛ no atsirɛ wɔ ni wɔfee?

10 Mɔ kroko ni fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni wɔbaasusu ehe ji bɔfo Petro, mɔ ni wo shi akɛ ebaaye Yesu anɔkwa lɛ. Beni Kristo kɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔi tsu nii kɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni ehe hiaa ni aná hemɔkɛyeli yɛ eheloo kɛ elá ni etsɛŋ ni ekɛbaashã afɔle lɛ mli lɛ, ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii na ewiemɔi lɛ akɛ wiemɔi ni wa, ni amɛshi lɛ. (Yoh. 6:53-60, 66) No hewɔ lɛ, Yesu bi ebɔfoi 12 lɛ akɛ: “Ani nyɛ hu nyɛmiisumɔ akɛ nyɛaatee?” Petro ji mɔ ni here nɔ akɛ: “Nuŋtsɔ, namɔ ŋɔɔ wɔɔtee? Bo oyɔɔ naanɔ wala wiemɔi lɛ; ni wɔ lɛ wɔhe wɔye ni asaŋ wɔná wɔle akɛ bo ji Kristo, Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ bi lɛ!” (Yoh. 6:67-69) Ani enɛ tsɔɔ akɛ Petro nu nɔ fɛɛ nɔ ni Yesu wie ni kɔɔ afɔle ni Ebaashã lɛ he lɛ shishi? Ekolɛ jeee nakai eji. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, Petro tswa efai shi akɛ ebaaye Nyɔŋmɔ Bi ni afɔ lɛ mu lɛ anɔkwa.

11 Petro eyasusuuu akɛ benɛ susumɔ ni Yesu hiɛ lɛ ejaaa, ni akɛ kɛ́ be shwie mli lɛ Yesu baagbala nɔ ni ewie lɛ sɛɛ. Moŋ lɛ, Petro jɛ heshibaa mli eyɔse akɛ Yesu ji mɔ ni yɔɔ “naanɔ wala wiemɔi lɛ.” Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ wɔ hu wɔna nɔ ko ni ‘tsulɔ anɔkwafo’ lɛ ekala yɛ asafo lɛ woji lɛ eko mli ni wɔnuuu shishi loo ekɛ wɔsusumɔ kpãaa gbee lɛ, te wɔfeɔ wɔnii yɛ he wɔhaa tɛŋŋ? Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa ni wɔnu oti ni yɔɔ mli lɛ shishi moŋ fe ni wɔɔkpa gba akɛ fee sɛɛ lɛ abaatsake ní ekɛ wɔsusumɔ akpã gbee.—Nyɛkanea Luka 12:42.

YAA NƆ OYE OGBALASHIHILƐ MLI HEFATALƆ LƐ ANƆKWA

12, 13. Mɛni baaanyɛ aha mɔ ko aje ehefatalɔ sɛɛ, ni mɛni hewɔ mɔ ko nyɛŋ ekɛ afii abɔ ni eye lɛ ajie enaa lɛ?

12 Anɔkwa ni ayeee lɛ henɔi lɛ eko kwraa ehiii, ni esaaa akɛ aŋmɛɔ gbɛ ni efiteɔ toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ Kristofoi awekui amli kɛ asafo lɛ mli lɛ. Beni enɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua bɔ ni wɔɔfee wɔfĩ shi yɛ anɔkwa ni wɔyeɔ wɔgbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ Nyɔŋmɔ lɛ he.

13 Gbalafitemɔ ji anɔkwa ni ayeee lɛ henɔi ni yeɔ awui waa lɛ ateŋ ekome. Kɛ́ mɔ ko fite gbãla lɛ, eku anɔkwa ni eyeɔ ehefatalɔ lɛ mli, ni ená mɔ kroko he suɔmɔ. Mɔ ni aje esɛɛ lɛ he feɔ shoo nɔŋŋ—ni efeɔ tamɔ nɔ ni atsɔ eshihilɛ hiɛ abu shi. Te feɔ tɛŋŋ ni enɛ baa mɛi enyɔ ni kulɛ amɛsumɔɔ amɛhe lɛ ateŋ lɛ? Bei pii lɛ enɛ jeɔ shishi kɛ́ hefatalɔi lɛ susuuu mɔ kroko lɛ henumɔi ahe. Adesai Ashihilɛ he Nilelɔ Kpanaa ko ni atsɛɔ lɛ Gabriella Turnaturi lɛ tsɔɔ mli akɛ, kɛ́ hefatalɔi lɛ “efeee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaanyɛ kɛwaje amɛgbala lɛ, mɔ kome baaje mɔ kroko lɛ sɛɛ.” Shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ aba mɛi ni kɛ afii pii ehi shi akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ po anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nuu ko ni eye afii 50 shwie eŋa ni yeɔ lɛ anɔkwa ni ekɛ lɛ ehi shi afii 25 lɛ, bɔni afee ni ekɛ yoo ko ni ená ehe suɔmɔ lɛ ayahi shi. Mɛi komɛi kɛɔ akɛ ejeee nɔ ko srɔto akɛ mɔ ko ni eye nakai afii lɛ aaafee nakai. Shi mɔ ko nyɛŋ ekɛ afii abɔ ni eye lɛ ajie enaa yɛ su nɛɛ he. Eji tɔ̃mɔ akɛ mɔ ko aaaje ehefatalɔ sɛɛ. Etsɔɔɔ anɔkwayeli. *

14. (a) Te Yehowa naa kutumpɔo ni ayeɔ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ ehaa tɛŋŋ? (b) Mɛni Yesu wie yɛ anɔkwa ni aaaye yɛ gbalashihilɛ mli lɛ he?

14 Te Yehowa nuɔ he ehaa tɛŋŋ kɛ́ mɔ ko shi ehefatalɔ, shi jeee yɛ Ŋmalɛ naa lɛ? Wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ ‘nyɛɔ ŋa shwiemɔ,’ ni ekɛ hiɛdɔɔ ewie eshi mɛi ni feɔ amɛhefatalɔi niseniianii ní amɛshiɔ amɛ hu lɛ. (Nyɛkanea Maleaki 2:13-16.) Taakɛ e-Tsɛ lɛ nuɔ he lɛ, Yesu tsɔɔ akɛ mɔ ko nyɛŋ ashwie ehefatalɔ kɛkɛ ni efeko nɔ ko loo ekpoo lɛ, ni efee enii tamɔ nɔ ko bako.—Nyɛkanea Mateo 19:3-6, 9.

15. Te gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaafee tɛŋŋ amɛwaje anɔkwa ni amɛyeɔ amɛhe lɛ?

15 Te gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaafee tɛŋŋ aya nɔ amɛye amɛhefatalɔi anɔkwa lɛ? Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: ‘Ná oblahiiaŋ ŋa loo oblayeiaŋ wu lɛ he miishɛɛ’ ni ekɛɔ hu akɛ, “Okɛ oŋa [loo owu] ni osumɔɔ lɛ ahi shi yɛ miishɛɛ mli.” (Abɛi 5:18; Jaj. 9:9) Beni hefatalɔi lɛ daraa lɛ, esa akɛ amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛha wekukpaa ni kã amɛteŋ lɛ mli awa waa yɛ helooŋ kɛ henumɔŋ fɛɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛbo amɛhe toi, amɛná be amɛha amɛhe, ni amɛtsi amɛbɛŋkɛ amɛhe kpaakpa. Esa akɛ amɛha amɛhiɛ ahi amɛgbalashihilɛ lɛ kɛ amɛkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ yi ni amɛaabaa lɛ nɔ. Kɛ́ hefatalɔi aaanyɛ afee enɛ lɛ, esa akɛ amɛfee ekome kɛkase Biblia lɛ, amɛfee ekome kɛfɔ shiɛmɔyaa, ni amɛfee ekome kɛsɔle kɛbi Yehowa dɛŋ jɔɔmɔ.

YAA NƆ OYE YEHOWA ANƆKWA

16, 17. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ aka anɔkwa ni oyeɔ Nyɔŋmɔ lɛ yɛ weku lɛ kɛ asafo lɛ mli? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ tsɔɔ akɛ kɛ́ abo Nyɔŋmɔ fãmɔ ákɛ akɛ wekumɛi ni ashwie amɛ lɛ akabɔ lɛ toi lɛ, yibii kpakpai jɛɔ mli kɛbaa?

16 Mɛi komɛi yɛ asafo lɛ mli ni fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni akã amɛhiɛ “veveeve, koni amɛhe awa yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.” (Tito 1:13) Yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, nɔ ni amɛfee lɛ bi ni ashwie amɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. Yɛ “mɛi ní etsɔ nɔ ekase nɔ ko lɛ” agbɛfaŋ lɛ, tsɔsemɔ lɛ eye ebua amɛ ni amɛhe ewa yɛ mumɔŋ ekoŋŋ. (Heb. 12:11) Ni kɛ́ ashwie wɔwekunyo loo wɔnaanyo ko ni wɔkɛbɔɔ gbagbalii lɛ hu? Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ ebaabi ni wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa, shi jeee mɔ lɛ. Yehowa miikwɛ akɛ wɔbaahi shi yɛ fãmɔ ni ekɛha akɛ wɔkɛ mɔ ko ni ashwie lɛ lɛ akabɔ lɛ naa lo.—Nyɛkanea 1 Korintobii 5:11-13.

17 Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ kome ni kɔɔ nɔ kpakpa ni baanyɛ ajɛ mli kɛba kɛ́ weku ko kɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ákɛ akɛ wekumɛi ni ashwie amɛ lɛ akabɔ lɛ tsu nii lɛ he okwɛ. Ashwie oblanyo ko nɔ ni fe afii nyɔŋma, ni yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli fɛɛ lɛ etsɛ, enyɛ, kɛ enyɛmimɛi hii ejwɛ lɛ ‘kɛ lɛ kpa bɔɔ.’ Bei komɛi lɛ ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ amɛ abɔ, shi weku lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ye anɔkwa, ni amɛkɛ lɛ ebɔɔɔ. Sɛɛ mli beni ahe lɛ lɛ, ewie akɛ eshweɔ eweku lɛ waa, titri lɛ gbɛkɛ kɛ́ eshwɛ ekome pɛ. Ekɛɛ hu akɛ eji eweku lɛ kɛ lɛ shãra fioo po kulɛ, no baaha emii ashɛ ehe. Shi akɛni eweku lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko kɛ lɛ shãraaa yɛ gbɛ ko kwraa nɔ hewɔ lɛ, shwelɛ ni mli wa ni ená akɛ ekɛ amɛ afee ekome ekoŋŋ lɛ tsirɛ lɛ ni esaa ekɛ Yehowa teŋ. Be fɛɛ be ni obaaná shwelɛ akɛ oku Nyɔŋmɔ mla ákɛ akɛ wekumɛi ni ashwie amɛ lɛ akabɔ lɛ mli lɛ, kaimɔ sane nɛɛ.

18. Yɛ nɔ ni wɔkase yɛ mɛi ni yeɔ anɔkwa kɛ mɛi ni yeee anɔkwa lɛ ahe lɛ, mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

18 Wɔyɛ jeŋ ko ni kutumpɔo kɛ anɔkwa ni ayeee eyi mli tɔ lɛ mli. Kɛlɛ, mɛi babaoo yɛ Kristofoi asafo lɛ mli ni yeɔ anɔkwa ní wɔbaanyɛ wɔkase amɛ. Bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhaa lɛ yeɔ he odase, oookɛɛ nɔ ni amɛmiikɛɛ akɛ: “Nyɛ diɛŋtsɛ kɛ Nyɔŋmɔ ji odasefoi akɛ wɔjeŋ ní wɔba yɛ nyɛ mɛi ní nyɛheɔ nyɛyeɔ lɛ ateŋ lɛ eyɛ krɔŋŋ, eja, ni kpatoo ko bɛ he.” (1 Tes. 2:10) Eba akɛ wɔ fɛɛ wɔbaaya nɔ wɔye Nyɔŋmɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ anɔkwa be fɛɛ be.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 4 Jeee Samson yitsɔi lɛ diɛŋtsɛ mli ehewalɛ lɛ yɔɔ, shi moŋ nɔ ni yitsɔi lɛ damɔ shi kɛha, ni ji wekukpaa ni kã ekɛ Yehowa teŋ akɛ Nazirnyo lɛ.

^ kk. 6 No hewɔ lɛ, wiemɔ ni ji “Yuda naashɔmɔ” lɛ tsɔɔ “sɛɛgbɛtsɔɔmɔ” yɛ wiemɔi komɛi amli.

^ kk. 13 Kɛ́ ootao yelikɛbuamɔ ni kɔɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni yeee anɔkwa lɛ he lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Mɛni Obaanyɛ Ofee Kɛ́ Ohefatalɔ Ha Onine Nyɛ Shi?” ni yɔɔ June 15, 2010 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 29-32 lɛ mli lɛ.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Petro ye Nyɔŋmɔ Bi ni afɔ lɛ mu lɛ anɔkwa, eyɛ mli akɛ mɛi krokomɛi kpoo Lɛ