Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Armej Renaaj Ri Ketak—M̦õttan Kakõl̦l̦e eo kõn Raan ko Ãliktata!

Armej Renaaj Ri Ketak—M̦õttan Kakõl̦l̦e eo kõn Raan ko Ãliktata!

Armej Renaaj Ri Ketak​—M̦õttan Kakõl̦l̦e eo kõn Raan ko Ãliktata!

“Kom̦ ri kõnnaan, kab Anij, kõn am kwõjarjar [tiljek, NW] im wãnõk im ejjel̦o̦k n̦otaam.”​—1 TESSALONIKA 2:10.

PUKOT MEL̦EL̦E KEIN REAORÕK:

Ta ko jemaroñ katak jãn wãween an kar Dil̦ail̦a, Absalom, im Judas Iskariõt jab tiljek im ketake ro jet?

Ewi wãween jemaroñ anõk Jonetan im Piter kõn aerro kar tiljek wõt?

Ewi wãween jemaroñ dãpij wõt ad tiljek ñan eo pãleed im ñan Jeova?

1-3. (1) Ta juon iaan men ko im ej m̦õttan kakõl̦l̦en ad mour ilo raan ko ãliktata? Ta mel̦el̦ein ñe juon ej “ketake” bar juon? (2) Ta kajjitõk ko jilu jenaaj etali?

 EWI wãween Dil̦ail̦a, Absalom, im Judas Iskariõt rej ãinl̦o̦k wõt juon? Erjil aolep rar jab tiljek. Dil̦ail̦a ear jab tiljek ñan Ri Ekajet Samson, em̦m̦aan eo me ear yokwe e. Absalom ear jab tiljek ñan Kiiñ Devid, eo im kar jemen. Im Judas ear jab tiljek ñan Jijej Kũraij, Irooj eo an. Jerbal ko renana an rein kajjojo ear bõktok el̦ap jorrããn im inepata ñan ro jet! Etke eaorõk bwe jen jel̦ã kõn men in?

2 Juon ri jeje ear kwal̦o̦k bwe an juon ketake ro jet ej juon iaan m̦õjn̦o̦ ko ewõr ippãn elõñ armej ro rainin. Bõtab, jejjab aikuj bwilõñ kõn men in. Etke? Eokwe, ke Jijej ear kanaan kõn kakõl̦l̦en raan ko ãliktata, ear ba: “Elõñ . . . re naaj ketake doon.” (Matu 24:3, 10) Juon eo ej “ketake” bar juon ej mel̦el̦ein bwe ej liaakel̦o̦k armej eo ñan ium̦win pein juon ri kõjdat. Ilo an kõm̦m̦ane men in, ej kwal̦o̦k an jab tiljek. Rainin, jej lo an elõñ armej jab tiljek im men in ej kwal̦o̦k bwe jej mour ilo “raan ko ãliktata,” ãinwõt an kar Paul kanaan kake. Ear ba bwe armej renaaj “ri nana [jab tiljek, NW]” im “ro ri ketak.” (2 Timote 3:1, 2, 4) Ro rej je bok ko im bwebwenato ko ilo pija in alwõj ko ekkã aer kõm̦m̦an bwe en juon men ekaitoklimo im em̦m̦an ñe armej rejjab tiljek ñan doon. Bõtab, bok ko im pija ko rej riabe kõj. Ilo m̦ool, ñe armej rejjab tiljek im rej ketake bar juon, men in ej kajorrããn im kõmetak ro jet. Jerbal jab kein rej kakõl̦l̦en ad mour ilo raan ko ãliktata!

3 Ta ko jemaroñ katak jãn Baibõl̦ kõn ro im rar jab tiljek ilo iien ko etto? Wõn ro rar kwal̦o̦k aer tiljek ñan ro jet im jemaroñ anõke joñak ko aer? Im wõn eo jej aikuj kate kõj dãpij wõt ad tiljek ñan e? Jen etale uwaak ko ñan kajjitõk kein.

JOÑAK KO JÃN ETTO ME REJ MENNIN KAKKÕL ÑAN KÕJ

4. Ewi wãween an kar Dil̦ail̦a ketake Samson? Etke men in ear kõm̦m̦ane ear lukkuun nana?

4 Joñak eo kein kajuon kõn eo im ear jab tiljek im ear ketake bar juon ej kõrã eo etao etan Dil̦ail̦a. Ri Ekajet Samson ear yokwe liin. Samson ear kõn̦aan tõl armej ro an Anij bwe ren tarin̦ae ippãn Ri Pilistia ro. L̦alem irooj ro an Pilistia remaroñ kar jel̦ã bwe Dil̦ail̦a ear jab tiljek im m̦ool an yokwe Samson. Irooj rein rar ba ñan liin bwe renaaj lel̦o̦k el̦ap jããn ñan e ñe enaaj pukot ta eo ej kõm̦m̦an an Samson lukkuun dipen im kajoor bwe ren maroñ m̦an e. Kõn an kar Dil̦ail̦a kũbbon̦, ear kõm̦m̦ane men in rar jiroñ e bwe en kõm̦m̦ane. Jilu alen in an kar Dil̦ail̦a kajjitõk ippãn Samson kõn ta eo ej kõm̦m̦an an kanooj kajoor im dipen, bõtab ear jab lo uwaak eo. Dil̦ail̦a ear jab bõjrak jãn an “ãlijinmen an in naan raan otemjej, im akwel̦ap ñan” Samson. Ãliktata, ‘joñan an abn̦õn̦õ Samson ear kõn̦aan mej.’ Kõn men in, ear ba ñan Dil̦ail̦a bwe ejañin kar m̦wijit kool̦an bõran im bwe el̦aññe ear m̦wijbar, innem enaaj kar jako an kajoor im dipen. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kõnke kiiõ Dil̦ail̦a ejel̦ã ta eo ej kõm̦m̦an an Samson dipen im kajoor, ear kõm̦m̦an bwe juon en itok im m̦wijit kool̦an bõran Samson ke ear kiki ioon neen Dil̦ail̦a. Innem ear liaakel̦o̦k Samson ñan ium̦win pein ro rar kõjdat e im ear kõtl̦o̦k aer kõm̦m̦an jabdewõt men ñan e. (Ekajet 16:4, 5, 15-21) Men in Dil̦ail̦a ear kõm̦m̦ane ekanooj in kar nana! Kõn an kar Dil̦ail̦a kũbbon̦, ear ketake Samson, eo me ear yokwe e.

5. (1) Ewi wãween Absalom ear jab tiljek ñan Devid? Ta eo men in ej kalikkar kõn Absalom? (2) Ewi kar eñjake eo an Devid ke Ehitopel ear jab tiljek ñan e?

5 Joñak eo kein karuo kõn eo im ear jab tiljek ej Absalom. L̦ein ear kõn̦aan bwe en utiej im kajoor. Ear kõn̦aan nibiji tũroon eo an jemen im kairooj emake. Ñan an katõprake men in, Absalom ear m̦okta kajjioñ in wiaik “bũruon ro Ri Israel.” Ear ankiliriab ilo an kwal̦o̦k yokwe ñan armej ro, im ear kõm̦m̦an kallim̦ur ko rejjab m̦ool. Absalom ear atbo̦kwõje armej ro im mejenmaik er ñan kwal̦o̦k bwe ej yokwe er. Ak ilo m̦ool ear jab kea kake er im kõn aikuj ko aer. (2 Samuel 15:2-6) Bareinwõt, Absalom ear maroñ kõm̦m̦an bwe Ehitopel en jab tiljek ñan Devid im bwe en kobal̦o̦k ippãn ñan jum̦ae Devid. Ehitopel ear m̦õttan Devid im Devid ear lõke. (2 Samuel 15:31) Ilo bok in Sam jebta 3 im 55, Devid ear je im kwal̦o̦k kõn joñan an kar lukkuun metak ke em̦m̦aan in m̦õttan ear jab tiljek ñan e. (Sam 3:1-8; riit Sam 55:12-14.) Kõttõpar in enana an Absalom ear n̦ae armej eo me Jeova ear kabiti bwe en irooj. Ilo an kar Absalom jab tiljek ñan Devid, ear kwal̦o̦k bwe ear kõjekdo̦o̦n maroñ im jim̦we eo an Anij ñan kããlõt wõn bwe en irooj. (1 Kronikel 28:5) Ear jab jejjet im tõprak men eo Absalom ear kõn̦aan kõm̦m̦ane, im Devid ear wõnm̦aanl̦o̦k im tõl ãinwõt irooj eo me Jeova ear kabiti.

6. Ewi wãween Judas ear ketake Jijej? Ewi wãween an armej ro rainin kõjerbal etan Judas?

6 Jen kiiõ etale men eo ri ketak eo Judas Iskariõt ear kõm̦m̦ane ñan Kũraij. Ilo kwõjkwõj in Kijoone eo ãliktata me Jijej ear kõm̦m̦ane ippãn rijjelõk ro an 12, ear jiroñ er: “Em̦ool Ij ba ñan kom̦, juon iaami enaaj ketak Eõ.” (Matu 26:21) Tokãlik ilo boñõn eo, Jijej ear ba ñan Piter, Jemes im Jon ilo jikin kallib in Getsemane: “Lo, ej epaak eo ej ketak Eõ.” Im ãlikin wõt an kar ba men in, Judas ear itok ñan jikin kallib eo ippãn juon jar el̦ap, im “e m̦õkaj an itok ñan ippãn Jijej im ba, ‘Yokwe Eok, Rabbai!’ Im e mejenmaik E.” (Matu 26:46-50; Luk 22:47, 52) Judas ear “ketak bõtõktõk eo ejjel̦o̦k ruõn” ke ear liaakel̦o̦k Jijej ñan ro rar kõn̦aan m̦an e. Jete jããn eo Judas ear ketake Jijej kake? Ear ketake kõn 30 wõt m̦õttan jelba. (Matu 27:3-5) Jãn iien in, armej rej kõjerbal etan Judas ñan kwal̦o̦k kake juon armej me ej ketake bar juon ak ekinaakak, el̦aptata ñe armej eo ej kinaakl̦o̦k ak ketake armej eo m̦õttan.

7. Ta ko jaar katak jãn joñak ko an (1) Absalom im Judas (2) Dil̦ail̦a?

7 Ta ko jaar katak jãn joñak kein me rej menin kakkõl ñan kõj? Absalom im Judas rar jim̦or mej ilo juon wãween ekajookok kõnke erro ar ketake ro me rej kããlõt in Jeova. (2 Samuel 18:9, 14-17; Jerbal 1:18-20) Ñe armej rej roñ ãt in Dil̦ail̦a, ekkã aer l̦õmn̦ak kõn an kar liin jab tiljek im jab m̦ool an yokwe Samson. (Sam 119:158) Elukkuun aorõk bwe jen kõjparok kõj jãn ad kũbbon̦ ak kõn̦aan bwe jen utiej. Men kein remaroñ kõm̦m̦an bwe en jorrããn jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Katak kein relukkuun aorõk im rej jipañ kõjparok kõj jãn jabdewõt men me emaroñ kõm̦m̦an ad jab tiljek.

ANÕKE JOÑAK KO AN RO IM RAR TILJEK

8, 9. (1) Etke Jonetan ear kallim̦ur im ba bwe enaaj tiljek ñan Devid? (2) Ewi wãween jemaroñ anõk joñak eo an Jonetan?

8 Ewõr bareinwõt bwijjin joñak ko ilo Baibõl̦ kõn armej ro me rar tiljek. Jenaaj etale ruo iaaer im kõn men ko me jemaroñ katak jãn joñak ko aer. Jenaaj jino kõn joñak eo an armej eo me ear kwal̦o̦k an tiljek ñan Devid. Etan armej in ej Jonetan, l̦eo rũttotata nejin Irooj eo Saul. Bõlen Jonetan eo en kar irooj ioon Israel ãlikin Saul. Bõtab, Jeova ear kããlõt Devid bwe en irooj. Jonetan ear kaorõk im l̦oor pepe in an Anij im ear jab ebanbane Devid. Jonetan “ear yokwe [Devid] joñan wõt an kar yokwe emake,” im ear kallim̦ur bwe enaaj tiljek wõt ñan e. Jonetan ear bareinwõt kwal̦o̦k bwe ear kautiej Devid ãinwõt juon irooj ke ear lel̦o̦k nuknuk ko an ñan Devid, ekoba jãje im lippo̦n̦ eo an kab kañõr eo an. (1 Samuel 18:1-4, UBS) Jonetan ear kamaat an maroñ ñan rejetak Devid. Ear bareinwõt likũt mour eo an ilo kauwõtata ke ear kajjioñ in kõjparok Devid jãn Saul. Jonetan ear tiljek im ear jiroñ Devid: “Kwe eo kwõnaaj kiiñ in Israel im bwe inaaj kein karuo jãn eok.” (1 Samuel 20:30-34, UBS; 23:16, 17, UBS) Eñin unin ãlikin an kar Jonetan mej, Devid ear kine juon al me ej kwal̦o̦k an bũrom̦õj kõn Jonetan im kõn yokwe eo an ñan e.​—2 Samuel 1:17, 26.

9 Jonetan ear jel̦ã wõn eo me ej aikuj tiljek ñane. Ear lukkuun tiljek ñan Jeova, eo im ej Irooj Bõtata. Im ear rejetake Devid kõnke Anij ear kããlõte. Ãindein men in bareinwõt ñan kõj rainin. Meñe kar jab letok ñan kõj juon jerbal eaorõk ilo eklejia eo, ak jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in rejetak em̦m̦aan ro me kar jitõñ er bwe ren tõl kõj ilo eklejia eo.​—1 Tessalonika 5:12, 13; Hibru 13:17, 24.

10, 11. (1) Etke Piter ear dãpij wõt an tiljek ñan Jijej? (2) Ewi wãween jemaroñ anõke Piter? Ta eo men in en kar rõjañ kõj ñan kõm̦m̦ane?

10 Jemaroñ bar katak jãn joñak eo em̦m̦an an rijjelõk Piter, eo me ear kallim̦ur bwe enaaj tiljek ñan Jijej. Kũraij ear kõjerbal juon waanjoñak ñan jipañ rũkal̦oor ro an mel̦el̦e kõn joñan an naaj aorõk bwe ren tõmak ilo ãnbwinnin im bõtõktõkin me enaaj kar pojak in katok kake. Waanjoñak in ear jab jitõñl̦o̦k ñan lukkuun bõtõktõkin im ãnbwinnin Jijej, bõtab elõñ iaan rũkal̦oor ro an rar l̦õkatip, im rar ilo̦k jãn e. (Jon 6:53-60, 66) Tokãlik, Jijej ear kajjitõk ippãn rijjelõk ro an 12: “Kom̦ bareinwõt kõn̦aan ilo̦k ke?” Im Piter eo ear uwaak im ba: “Irooj, kõm naaj ilo̦k ñan wõn? Ippam̦ naan ko naan in mour indeeo. Im kõm ar tõmak im jel̦ã, bwe Kwe Juon eo E kwõjarjar an Anij.” (Jon 6:67-69) Piter ear ke lukkuun mel̦el̦e kõn aolepen men ko Jijej ear ba ilo waanjoñak eo an kõn an naaj katok kõn mour eo an? Bõlen ear jab. Bõtab, Piter ear pepe bwe enaaj tiljek ñan Jijej, eo Nejin Anij im em̦õj kabiti.

11 Piter ear jab l̦õmn̦ak bwe mel̦el̦e eo an Jijej ebõd im bwe Jijej enaaj kajim̦we l̦õmn̦ak eo an ñe enaaj kile tokãlik bwe ebõd. Ear ettã bũruon Piter, im ear jel̦ã bwe ippãn Jijej, “naan ko naan in mour indeeo.” Men in ej bareinwõt ãindein ippãd rainin. Ñe jej riit juon men ilo bok ko an doulul in jãn “ri kõmñe eo e tiljek im mãlõtlõt,” ta eo jej kõm̦m̦ane ñe elukkuun pen ad mel̦el̦e kake ak eoktak wãween ad l̦õmn̦ak kake? Jej aikuj kate kõj bwe jen mel̦el̦e kake. Jen jab kõttar im kõtmãne bwe renaaj ukote bwe en errã ippãn wãween ad l̦õmn̦ak.​—Riit Luk 12:42.

TILJEK WÕT ÑAN EO PÃLEEM̦

12, 13. Ta eo emaroñ kõm̦m̦an an juon ri pãlele jab tiljek ñan eo pãleen? Jet rej jekpen im ba bwe ãindein rũtto ro ak etke ejjab jim̦we men in?

12 An juon jab tiljek ñan juon armej ilo jabdewõt wãween ej juon men enana. Men in ejjab aikuj wal̦o̦k ilowaan baam̦le ko an Kũrjin ro im ilowaan eklejia kõnke enaaj ko̦kkure aenõm̦m̦an im bõrokuk eo ilowaan. Jen katak kõn ewi wãween jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad tiljek im kakajoor yokwe eo ad ñan eo pãleed im ñan Anij.

13 Juon wãween me juon armej ejjab kwal̦o̦k an tiljek ej ilo an l̦õñ im men in ej juon iaan men ko rel̦l̦aptata aer kõmmetak. Juon eo ej bar ellolo jãn eo pãleen, ej rupe kallim̦ur eo an ñan eo pãleen, im ej lel̦o̦k aolepen an ñan armej eo ej loe jãn eo pãleen. Kõn men in, ej kwal̦o̦k an jab tiljek ñan eo pãleen. In pãleen eoktak im kiiõ make iaan im nana an mour. Ewi wãween an men in maroñ wal̦o̦k ñan ruo armej me rar yokwe doon? Ekkã an men in wal̦o̦k ñe ejakol̦o̦k an ri pãlele ro kaorõke eñjake ko an eo pãleer. Juon ri kaki ilo college etan Gabriella Turnaturi ear kõmel̦el̦e bwe ñe ruo ri pãlele rejjab kate wõt er ñan kakajoorl̦o̦k kõtaan eo aerro ippãn doon, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe erro en jab tiljek wõt ñan doon. Men in emaroñ bar wal̦o̦k ñan ri pãlele ro rerũtto im eto aer kar mour ippãn doon. Ñan waanjoñak, juon l̦al̦l̦ap me 50 an iiõ im 25 iiõ in an kar m̦are ear jol̦o̦ke lio pãleen im bar pãleek juon kõrã meñe lio pãleen ear tiljek wõt ñan e. Jet rej jekpen im ba bwe ãindein rũtto ro. Bõtab, ejjab jim̦we ñan an juon kõm̦m̦ane men in jekdo̦o̦n ñe erũtto. Etke? Kõnke ejjab tiljek ñan eo pãleen. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

14. (1) Ewi wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn ro me rejjab tiljek ñan eo pãleer? (2) Ta eo Jijej ear ba kõn ro me rejjab tiljek ñan eo pãleer?

14 Ewi wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn juon eo me ej jol̦o̦k eo pãleen kõn juon un me ejjab pedped ioon Baibõl̦? Anij eo ad edike ñe ruo ri pãlele rej jepel, im ear kõjerbal naan ko rekajju n̦ae ro me enana aer kõm̦m̦an ñan eo pãleer ak rej jol̦o̦k er. (Riit Malakai 2:13-16.) Jijej ej bareinwõt bõk ejja l̦õmn̦ak in an Jemen kõn ro rejjab tiljek ñan eo pãleer. Ear katakin bwe juon armej ejjab aikuj kõjekdo̦o̦n ak jol̦o̦k eo pãleen innem l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k men en ear wal̦o̦k.​—Riit Matu 19:3-6, 9.

15. Ewi wãween ri pãlele ro remaroñ kal̦apl̦o̦k aer tiljek im kakajoorl̦o̦k yokwe eo aer ñan doon?

15 Ewi wãween ri pãlele ro remaroñ kal̦apl̦o̦k aer tiljek im kakajoorl̦o̦k yokwe eo aer ñan doon? Naan in Anij ej ba: “Kwõn m̦õn̦õn̦õ kõn lio [ak l̦eo] me ear pãleem̦ jãn ke kwaar likao [ak jiroñ]” im, “Kwõn m̦õn̦õn̦õ im mour ippãn lio [ak l̦eo] pãleem̦ eo kwõj yokwe.” (Jabõn Kõnnaan 5:18; Ekklisiastis 9:9) Ilo aer rũttol̦o̦k ippãn doon, ri pãlele ro rej aikuj kate er joñan wõt aer maroñ bwe en kajoor wõt kõtaan eo aerro. Rej aikuj kajejjet aikuj ko aerro im kwal̦o̦k aerro yokwe doon. Mel̦el̦ein men in bwe erro ej aikuj epaake doon ikijjeen aerro kwal̦o̦k jouj, lale aikuj ko aerro jim̦or, im kõm̦m̦an aerro iien ippãn doon. Erro ej aikuj kate erro ñan kõjparok kõtaan eo aerro im kõtaan eo aerro ippãn Jeova. Ñan kõm̦m̦ane men in, erro ej aikuj katak Baibõl̦ ippãn doon, keini aerro kwal̦o̦k naan ippãn doon, im jar ippãn doon ñan kajjitõk bwe Jeova en kajeraam̦m̦an erro.

TILJEK WÕT ÑAN JEOVA

16, 17. (1) Ta men eo jemaroñ iioone ilo baam̦le eo ad im ilo eklejia eo me ej mãlejjoñe tiljek eo ad ñan Anij? (2) Ta juon waanjoñak me ej kwal̦o̦k bwe tokjãn ko rem̦m̦an remaroñ wal̦o̦k ñe jej pokake kien eo an Anij ñan jab kõm̦m̦ao ippãn ro nukũd me rebukwel̦o̦k?

16 Ewõr ro ilo eklejia me rar kõm̦m̦an jerawiwi ko rel̦l̦ap im kar “kauweik er, bwe ren jutak pen ilo tõmak.” (Taitõs 1:13, UBS) Kar aikuj bukwel̦o̦k jet iaaer kõnke ear jab em̦m̦an kõm̦m̦an ko aer im rejjab ilo̦k jãni. Ikijjeen ro me “em̦õj kajeik er,” men in ear jipañ er bwe en bar em̦m̦an kõtaan eo aer ippãn Anij. (Hibru 12:11, UBS) Ak ta el̦aññe ewõr juon nukũd ak juon m̦õttad me ear bukwel̦o̦k? Eokwe, men in ej juon mãlejjoñ ñan kõj. Etke? Kõnke men ko jej kõm̦m̦ani ñe jej iioone wãween in enaaj kalikkar wõn eo jej tiljek ñane, armej eo ke ak Anij. Jej aikuj dãpij ad tiljek ñan Jeova. Jeova ej lale el̦aññe jenaaj l̦oor kien eo an ñan jab kõm̦m̦ao ippãn jabdewõt eo me ear bukwel̦o̦k.​—Riit 1 Korint 5:11-13.

17 Ewõr tokjãn ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k ñe juon ej dãpij wõt an tiljek ñan Jeova ilo an pokake kien eo An ñan jab kõm̦m̦ao ippãn ro nukũn me rebukwel̦o̦k. Ñan waanjoñak, juon likao ear bukwel̦o̦k ium̦win elõñl̦o̦k jãn joñoul iiõ. Ium̦win iiõ kein, jemen im jinen kab l̦õm̦aro emãn jein im jatin rar “jab kõm̦m̦ao” ippãn. Jet iien likao in ear kajjioñ in kõm̦m̦an an iien ippãer, bõtab baam̦le eo an rar dãpij wõt aer tiljek ñan Anij. Rar jab calle ak jejel̦o̦k ñan e. Ãlikin an likao in kar ukel̦o̦k im jepl̦aak ñan eklejia eo, ear ba bwe aolep iien ear oñkake baam̦le eo an, el̦aptata ilo boñ ñe ej make iaan. Ear ba bwe el̦aññe baam̦le eo an rar kõm̦m̦an aer iien ippãn meñe ilo jidik wõt iien, innem men in emaroñ kar kam̦õn̦õn̦õik e im eban kar ro̦o̦l ñan ippãn Jeova. Bõtab, baam̦le eo an rar jab kõm̦m̦ao ippãn ñan jidik. Likao in ear lukkuun kõn̦aan pãd ippãn baam̦le eo an. Eñin ej juon iaan un ko unin an kar jepl̦aak ñan Jeova. El̦aññe kwõj iten rupe kien eo an Anij ñan jab kõm̦m̦ao ippãn ro nukũm̦ me rebukwel̦o̦k, jouj im keememej waanjoñak in.

18. Kiiõ ke em̦õj ad etale waanjoñak ko kõn ro rar tiljek im ro rar jab tiljek, ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane?

18 Ilo jukjuk im pãd in me jej mour ie, armej ro rejjab tiljek im rej ketake doon. Bõtab ilo eklejia eo, elõñ joñak ko rem̦m̦an kõn ro me rej tiljek. Jemaroñ anõke joñak ko an rein. Wãween mour ko aer ej kwal̦o̦k bwe rein retiljek im wãnõk im ejjel̦o̦k n̦otaaer. (1 Tessalonika 2:10) Jen kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan dãpij wõt ad tiljek ñan doon im ñan Anij.

[Komel̦el̦e eo itulal̦]

^ Unin an kar Samson kajoor im dipen ejjab kõn kar kool̦an bõran. Ak unin ej kõnke ãinwõt juon Ri Nazirait, ear jejuan im aorõk kõtaan eo an ippãn Jeova. Kool̦an bõran ear kõkkar kõn kõtaan eo an ippãn Jeova.

^ Ñan bõk mel̦el̦e ko jet kõn wãween eo ñan kijenmej ñe juon ri pãlele jab tiljek, lale katak eo etan “Kijenmij Meñe Eo Beleõm Ejjab Tiljek,” ilo Imõniaroñroñ eo an Juun 15, 2010 ilo peij 29-32.

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 16]

Piter ear tiljek wõt ñan Nejin Anij meñe ro jet rar jab