Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ukukghaphela—Litshwayo Elithusako Lesikhathi Sokuphela!

Ukukghaphela—Litshwayo Elithusako Lesikhathi Sokuphela!

Ukukghaphela—Litshwayo Elithusako Lesikhathi Sokuphela!

‘Nina-ke noZimu nibofakazi bethu bona ukuziphatha kwethu kini makholwa, bekuthembekile, kumsulwa, kulungile, kucwengile.’—1 TES. 2:10.

FUMANA AMAPHUZU AYIHLOKO LA:

Ngiziphi iimfundo esingazifunda ekukghapheleni okwenziwa nguDelila, u-Absalomu, noJudasi Iskariyodi?

Singakulingisa njani ukuthembeka okwatjengiswa nguJonathani noPitrosi?

Singadzimelela njani ekuthembekeni kwethu kubalingani bomtjhado nakuJehova?

1-3. (a) Ngiliphi itshwayo elithusako leenkhathi zokuphela, begodu libandakanyani? (b) Ngimiphi iimbuzo eemthathu esizoyiphendula?

UDELILA, u-Absalomu, noJudasi Isikariyodi bafana ngani? Boke azange bathembeke—uDelila endodeni ebeyimthanda, uMahluleli uSamsoni; u-Absalomu kuyise, iKosi uDavidi; uJudasi eKosinakhe, uKrestu uJesu. Esehlakalweni ngasinye, izenzo zabo ezinyenyisako zatjharaganisa ukuphila kwabanye! Kodwana kubayini kufuze sibe nendaba ngalokhu?

2 Umtloli othileko ubala ukukghaphela hlangana kwezenzo ezimbi ezijayelekileko namhlanjesi. Kulindelekile lokho. Nekanikela itshwayo ‘lokuphela kwephasi,’ uJesu wathi: “Abanengi . . . Bazathengisana.” (Mat. 24:3, 10) “Ukukghaphela” kutjho “ukunikela, namtjhana ukubeka emandleni wenaba, ngokukhohlisa namtjhana ngokungathembeki. Ukungathembeki okunjalo kuqinisekisa bona siphila ‘emihleni yokuphela,’ uPowula abikezela ngayo bona, abantu bazokuba ‘ngabangakathembeki, . . . bakghaphele abanye.’ (2 Thi. 3:1, 2, 4) Ngitjho nanyana abatloli ngokujayelekileko baveza izenzo zokukhohlisa ngendlela yethando eencwadini nakumabhayisikobho, ekuphileni kwamambala ukungathembeki nokukghaphela kubangela ubuhlungu nokutshwenyeka. Kwamambala, izenzo ezinjalo zilitshwayo elithusako leenkhathi zokuphela!

3 Singafundani eBhayibhilini ngalabo ebebangakathembeki esikhathini esidlulileko? Ngiziphi iimbonelo zabantu abatjengisa ukuzinikela kwabo kwabanye esingazilingisa? Begodu ngubani ekufuze sihlale sithembekile kuye? Akhe sibone.

IIMBONELO EZISIYELELISO ZESIKHATHI ESIDLULILEKO

4. UDelila wamkghaphela njani uSamsoni, begodu kubayini lokho bekukghabhudlha kangaka?

4 Kokuthoma, cabangela iqili elinguDelila, obekathandwa nguMahluleli uSamsoni. USamsoni bekanqophe ukudosa phambili ipi yabantu bakaZimu yokulwa namaFilisti. Mhlamunye azi bona uDelila akanathando lamambala ngoSamsoni, amakhosi wamaFilisti amahlanu athembisa ukumnikela imali enengi nekangafumana ifihlo yamandla kaSamsoni amakhulu khona azombulala. UDelila orhuluphela imali wasimukela isibawo sawo, kodwana iimzamwakhe yokwambula ifihlo kaSamsoni yabhalelwa amahlandla amathathu. Ngalokho waragela phambili amgandelela “ngamezwakhe qobe begodu bekahlala amrabhela.” Emaswapheleni, “umphefumulwakhe [uSamsoni] waphelelwa sineke bekwaba seqophelweni lokufa.” Wamtjela bona iinhluthu zakhe zange zirhunwe begodu nezingarhunwa, uzokuphelelwa mamandlakhe. * Azi lokho, uDelila wenza bona kurhunwe iinhluthu zakaSamsoni nekalele ethangeni lakhe, begodu wamnikela emanabenakhe bona azenzele umathanda kuye. (Hlu. 16:4, 5, 15-21) Qala bona izenzo zakhe bezikghabhudlha kangangani! Ngebanga lomrhobholo, uDelila wakghaphela umuntu omthandako.

5. (a) U-Absalomu wakutjengisa njani ukungathembeki kuDavidi, begodu lokho kwembulani ngaye? (b) UDavidi wazizwa njani ngokutjhuguluka kwaka-Ahithofeli abe mkghapheli?

5 Ngokulandelako, cabangela umkhohlisi ongu-Absalomu. Abaselwa sifiso sokuvelela, bekazimisele ukubuthatha ngekani ubukhosi bakayise, iKosi uDavidi. Kokuthoma u-Absalomu ‘weba iinhliziyo zamadoda wakwa-Israyeli’ ngokuzithandisa kiwo, asebenzisa iinthembiso zobuqili nezenzo ezitjengisa ngasuthi uyawathanda. Bekawagona begodu awamange, ngasuthi unekareko yamambala kiwo neentlhogo zawo. (2 Sam. 15:2-6) U-Absalomu wazuza ngitjho nomngani kaDavidi atjhidelene naye khulu u-Ahithofeli, owaba mkghapheli wahlanganyela eqhingeni lokuketula umbuso. (2 Sam. 15:31) KumaRhalani 3 no 55, uDavidi uhlathulula indlela ukungathembeki okunjalo okwamthinta ngayo. (Rha. 3:1-8; funda iRhalani 55:12-14.) U-Absalomu watjengisa ukudelela kwakhe okunganaanhloni ubukhosi bakaZimu ngamaqhinga wakhe wokufuna ukuvelela nokuluka amano wokuketula ikosi ebekwe nguJehova. (1 Mil. 28:5) Emaswapheleni, ukuvukela kwabhalelwa, begodu uDavidi waragela phambili abusa njengozesiweko kaJehova.

6. UJudasi wamkghaphela njani uJesu, begodu ibizo elithi Judasi selihlotjaniswa nani?

6 Nje cabanga ngalokho umkghapheli onguJudasi Isikariyodi akwenza kuKrestu. EPhasikeni lamaswaphela uJesu aligidinga nabapostoli bakhe aba-12, wathi kibo: “Omunye wenu uzongithengisa.” (Mat. 26:21) Kwamva ebusukobo, uJesu wazisa uPitrosi, uJakobosi, noJwanisi esimini yeGetsemani: “Qalani, nasi indoda engithengisako.” Khonokho, uJudasi wavela esimini akhambisana newoma labantu, “walunga thwi kuJesu, wathi: ‘Ukuthula akube nawe mfundisi!’ Wamcwanga.” (Mat. 26:46-50; Luka 22:47, 52) UJudasi “wathengisa umuntu onganamlandu,” wanikela uJesu emanabeni kaKrestu. UJudasi othanda imali lo wakwenzelani lokho? Ukufumana iimpaparwana zesilivere ezi-30 kwaphela! (Mat. 27:3-5) Kusukela ngesikhatheso ibizo elithi Judasi lahlotjaniswa ‘nomkghapheli,’ khulu khulu loyo okghaphela omunye azenza umnganakhe. *

7. Sifundeni ekuphileni kwaka (a) Absalomu, uJudasi (b) noDelila?

7 Sifundeni eembonelweni ezisiyeleliswezi? U-Absalomu noJudasi baba nesiphetho esiphathisa iinhloni ngombana bakghaphela ozesiweko kaJehova. (2 Sam. 18:9, 14-17; IZe. 1:18-20) Ibizo lakaDelila lizokuhlotjaniswa nokukhohlisa nethando elingasingelamambala bekube phakade. (Rha. 119:158) Qala bona kuqakatheke kangangani bona sale nanyana ngikuphi ukutjhigamela kokufuna ukuvelela namtjhana umrhobholo, okungasilahlekisela umusa kaJehova! Kghani zikhona iimfundo ezingaba namandla ukudlula lezi ezingasisiza sibalekele umukghwa onyenyisako wokungathembeki?

LINGISA LABO ABATJENGISA UKUTHEMBEKA

8, 9. (a) Kubayini uJonathani afunga ukuthembeka kuDavidi? (b) Singamlingisa njani uJonathani?

8 Godu iBhayibhili ihlathulula ngabanengi abathembekileko. Asicabangele ababili babo sibone bonyana singafundani, sithome ngendoda eyathembeka kuDavidi. UJonathani, indodana endala yeKosi uSawulu, pheze beyizokuba yindlalifa yobukhosi bakwa-Israyeli—ngaphandle kwento yinye. UJehova wakhetha uDavidi bona abe yikosi elandelako yakwa-Israyeli. UJonathani wasihlonipha isiqunto sakaZimu. Zange amonakalele uDavidi amqale njengembangi. Kunalokho, ‘umphefumulo kaJonathani wanamathelana nomphefumulo kaDavidi’ njengombana afunga ukuthembeka kuye. Wanikela uDavidi ngitjho nezambatho zakhe, isabula, umswibela, nebhande, ngokwenza njalo amnikela idumo lebukhosini. (1 Sam. 18:1-4) UJonathani wenza koke angakwenza ‘ukuqinisa isandla sakaDavidi,’ bekwaba seqophelweni lokufaka ukuphila kwakhe engozini ngokujamela uDavidi phambi kwakaSawulu. Ngokuthembeka uJonathani watjela uDavidi: “Wena ngokwakho uzokuba yikosi phezu kwaka-Israyeli, begodu mina ngizokuba ngewesibili kuwe.” (1 Sam. 20:30-34; 23:16, 17) Ngalokho akurari bona ngemva kokufa kwakaJonathani, uDavidi waveza isizi lakhe nethando egade analo ngaye ngengoma yokulila.—2 Sam. 1:17, 26.

9 UJonathani bekanganawo umraro wokobana kufuze athembeke kubani. Bekathobeke ngokupheleleko kuJehova uMbusi, begodu amsekela ngokuzeleko ozesiweko kaZimu. Ngokufanako namhlanjesi, ngitjho nanyana singakanikelwa ilungelo elikhethekileko ebandleni, kufuze sibasekele ngokuzimisela abazalwana ababekwe bona badose phambili hlangana nathi.—1 Tes. 5:12, 13; Heb. 13:17, 24.

10, 11. (a) Kubayini uPitrosi ahlala noJesu ngokuthembeka? (b) Kubayini kufuze silingise uPitrosi, begodu lokho kufuze kusitjhukumisele bona senzeni?

10 Esinye isibonelo esihle esizosicabangela ngesompostoli uPitrosi, owakuvuma ngaphandle kokunanaza ukuthembeka kwakhe kuJesu. UKrestu nekasebenzisa ikulumo engokomfanekiso, enqophileko ukugandelela ukuqakatheka kokuba nekholo enyameni neengazini zakhe ebezizokuba mhlatjelo msinyana, inengi labafundi bakhe lathuswa mamezwi lawo, lamtjhiya. (Jwa. 6:53-60, 66) Ngalokho uJesu watjhugulukela kubapostoli bakhe aba-12 wababuza: ‘Nani nifuna ukukhamba na?’ NguPitrosi owaphendula ngokuthi: “Kosi, singaya kubani na? Nguwe onamezwi wokuphila okungapheliko. Nje-ke siyakholwa besiyazi bona ungoCwengileko ovela kuZimu.” (Jwa. 6:67-69) Kghani lokhu kutjho bona uPitrosi bekakuzwisisa ngokuzeleko okwatjhiwo nguJesu malungana nomhlatjelo azowenza? Pheze bekangakuzwisisi. Namtjhana kunjalo, uPitrosi bekazimisele ukuthembeka eNdodaneni kaZimu ezesiweko.

11 UPitrosi zange acabange bona uJesu unombono ongakafaneli ngezinto begodu nekanganikelwa isikhathi, bekangatjhugulula lokho akutjhwileko. Awa, ngokuthobeka uPitrosi walemuka bona uJesu ‘unamezwi wokuphila okungapheliko.’ Ngokufanako namhlanjesi, sisabela njani nesihlangana nephuzu eencwadini zethu zobuKrestu ezivela ‘encekwini ethembekileko’ okubudisi ukulizwisisa namtjhana elingavumelani nokucabanga kwethu? Kufuze silinge budisi ukulizwisisa kunokumane silindele bona kuzokuba netjhentjho elizokuvumelana nombonwethu.—Funda uLuka 12:42.

HLALA UTHEMBEKILE KUMLINGANAKHO WOMTJHADO

12, 13. Ukukghaphela kungalifumana njani ithuba emtjhadweni, begodu kubayini ubudala bomuntu bungasisisaba sokwenzekileko?

12 Ukukghaphela ngananyana ngiliphi ihlobo bubumbi obungakafaneli buvunyelwe bona buthikazise ukuthula nobunye bomndeni wamaKrestu nebandla. Sinalokho engqondweni, asicabangele bona singadzimelela njani ekuthembekeni kwethu emlinganini wethu womtjhado nakuZimu.

13 Ukuphinga kungelinye ihlobo lokukghaphela elibuhlungu khulu. Ophingileko wone ukuthembeka kwakhe emlinganinakhe wathoma ukutjheja omunye umuntu. Kungakalindeleki umlingani okghaphelweko usala yedwana—anokuphila okutjharageneko. Kwenzeka njani lokho kubantu ekhebathandana? Ngokujayelekileko, igadango lokuthoma lokwenza lokho lithathwa abalingani bomtjhado nebatjhidela kude ngokwamazizo komunye nomunye. UPhrofesa wezeHlalo uGabriella Turnaturi uhlathulula bona ukutjhentjhatjhentjha “hlangana kokuba khona ngokuzeleko ebuhlotjeni nokungabi khona ngokuzeleko kulapho ukukghaphela kufumana khona ithuba.” Ukuzitjhidisela kude nomlingani womtjhado kwenzeke nakwabanye esele banesikhathi eside batjhadile. Ngokwesibonelo, indoda eneemnyaka ema-50 idivosa umkayo esele itjhade naye iimnyaka ema-25 bona iyokuhlala nomunye umfazi oyikarileko. Abanye bayakuthethelela lokho bathi kujayelekile kubantu abalingana naye. Nokho, kunokuthethelela ukuphila okunjalo, asikubize ngokwalokho okungikho—ukukghaphela. *

14. (a) UJehova uzizwa njani ngokukhohlisa emtjhadweni? (b) UJesu wathini ngokungathembeki emtjhadweni?

14 UJehova uzizwa njani ngalabo abatjhiya abalingani babo ngaphandle kwamabanga angokoMtlolo? UZimethu ‘uyakuzonda ukuhlukanisa,’ begodu watjho amezwi aqinileko kilabo abatlhorisa begodu batjhiye abalingani babo bomtjhado. (Funda uMalaki 2:13-16.) Ngokuvumelana namezwi kaYise, uJesu wafundisa bona umuntu ngeze aqotha umlingani onganamlandu bese enza ngasuthi akukenzeki litho.—Funda uMatewu 19:3-6, 9.

15. Abatjhadileko bangakuqinisa njani ukuthembeka kwabo ebalinganini babo?

15 Abatjhadileko bangahlala njani bathembekile kubalingani babo? ILizwi lakaZimu lithi: “Thaba ngomfazi [namtjhana ngendoda] yobutjha bakho” begodu, “Ubone ukuphila nomfazi [namtjhana indoda] omthandako.” (Iziy. 5:18; Mtj. 9:9) Njengombana abalingani bobabili bakhula, kufuze “babe khona ngokuzeleko” ebuhlotjeni babo. Lokho kutjho bona batjhejane, babe nesikhathi ndawonye, begodu batjhidelane. Kufuze badzimelele ekubulungeni umtjhadwabo nobuhlobo babo noJehova. Bona senze lokho, isibili kutlhogeka sitaditjhe iBhayibhili ndawonye, sisebenze ekonzweni qobe ndawonye, begodu sithandazele isibusiso sakaJehova ndawonye.

HLALA UTHEMBEKILE KUJEHOVA

16, 17. (a) Ukuthembeka kwethu kuZimu kungabekelwa njani isitjhijilo emndenini nebandleni? (b) Ngisiphi isibonelo esitjengisa bona ukulalela umthetho kaZimu wokulisa ukuzihlanganisa neenhlobo ezisusiweko ekuhlanganyeleni kungaba nomphumela omuhle?

16 Kunamalunga webandla enze izono ezikulu asolwa ‘ngokuqinileko, khona azaba nokukholwa okuphilako.’ (Tit. 1:13) Abanye, ukuziphatha kwabo kwenze kwatlhogeka bona basuswe ekuhlanganyeleni. ‘Kilabo abalungiswe ngiso,’ isiluleko sibasize bavuseleleka ngokomoya. (Heb. 12:11) Kuthiwani nengabe sihlobo namtjhana mngani oseduze osusiweko ekuhlanganyeleni? Lokho kungabekela ukuthembeka kwethu isitjhijilo, ingasi emntwini loyo, kodwana kuZimu. UJehova usiqalile ukubona bonyana sizowulalela na umthethwakhe wokungathintani nananyana ngubani osusiweko ekuhlanganyeleni.—Funda yoku-1 KwebeKorinte 5:11-13.

17 Cabangela isibonelo sinye sobuhle obungavela umndeni newubambelela ngokuthembeka emthethweni kaJehova wokungazihlanganisi neenhlobo ezisusiweko ekuhlanganyeleni. Isokana elithileko belisuswe ekuhlanganyeleni iimnyaka elitjhumi, hlangana nesikhatheso, uyise, unina, nabanakwabo abane, ‘balisa ukuzihlanganisa’ naye. Ngezinye iinkhathi, walinga ukuzibandakanya eentweni abazenzako, kodwana ilunga lomndeni ngalinye beliqinile ekungathintanini naye. Ngemva kokubuyiselwa, wathi bekahlala akukhumbula ukuthintana nomndenakhe, khulukhulu ebusuku nekayedwana. Kodwana uyavuma bona, ngathana umndenakhe wazihlanganisa naye ngitjho kancani, ukuzihlanganisokho bekuzomanelisa. Nokho, ngombana zange afumane nokuthintana okuncani okuvela kinanyana ngiliphi ilunga lomndenakhe, isifiso esinamandla sokuba nabo saba ngezinye zezinto ezamtjhukumisela bona avuselele ubuhlobo bakhe noJehova. Cabanga ngalokho nekwenzeka ulingekela bona uphule umthetho kaZimu wokungazihlanganisi neenhlobo zakho ezisusiweko ekuhlanganyeleni.

18. Ngemva kokubuyekeza iimphumela yokuthembeka nokungathembeki, uzimisele ukwenzani?

18 Siphila ephasini elikhohlisako, elingakathembeki. Kodwana, ebandleni lobuKrestu sibhodwe ziimbonelo zokuthembeka esingazilingisa. Ikambo yabo yokuphila iyabakhulumela, njengokungathi ithi: ‘Nina-ke noZimu nibofakazi bethu bona ukuziphatha kwethu kini makholwa, bekuthembekile, kumsulwa, kulungile, kucwengile.’ (1 Tes. 2:10) Kwanga soke singadzimelela ekuthembekeni kwethu kuZimu nakomunye nomunye.

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 4 Akusiziinhluthu ngokwazo, kodwana lokho ebezikujameleko, okubuhlobo obukhethekileko uSamsoni ebekanabo noJehova njengomNaziri, ebebumthombo wamandlakhe.

^ isig. 6 Ngalokho, amezwi athi “ukuncwanga kwakaJudasi” atjho “isenzo sokukghaphela.”

^ isig. 13 Ukufumana isizo lokuqalana nokukghaphelwa mlingani womtjhado, qala isihloko esithi “Ukubhekana Nobuhlungu Bokungathembeki Komngane Womshado,” ku-Sithalasokulinda sakaJuni 15, 2010, amakhasi 29-32.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 10]

UPitrosi bekathembekile eNdodaneni kaZimu ezesiweko ngitjho nanyana abanye bayala?