Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Yehowa udi utulama bua lupandu

Yehowa udi utulama bua lupandu

Yehowa udi utulama bua lupandu

‘Nuenu mbadi balamibue ku bukole bua Nzambi bua ditabuja too ne ku lupandu lulongolola luabuluibua mu tshikondo tshia ku nshikidilu.’​—1 PET. 1:4, 5.

NEWANDAMUNE MUNYI?

Mmunyi muvua Yehowa mutukoke mu ntendelelu mulelela?

Tudi mua kuenza tshinyi bua Yehowa atulombole ku diambuluisha dia mibelu yende?

Yehowa udi utukolesha munyi?

1, 2. a) Tshidi tshitujadikila ne: Nzambi neatuambuluishe bua kulama muoyo mutoke ntshinyi? b) Mmunyi mudi Yehowa mumanye bimpe yonso wa kutudi?

BIBLE udi wamba ne: ‘Wananukila too ne ku nshikidilu neasungidibue.’ (Mat. 24:13) Mu mêyi aa Yezu wakaleja patoke ne: bua tuetu kusungidibua pikala Nzambi mua kubutula bulongolodi bubi bua Satana ebu, tudi ne bua kulama muoyo wetu mutoke too ne ku ndekelu. Kadi bualu ebu kabuena bumvuija ne: Yehowa mmutekemene bua tuetu kunanukila anu ne meji ne bukole buetu nkayabu to. Bible udi utujadikila ne: ‘Nzambi udi mua kueyemenyibua ngudi kayi witabuja bua nuenu nutetshibue ne diteta didi dinupita bukole; kadi palua diteta, yeye neanuenzele njila wa kupandukila, bua nuenu numanye mua kutantamana mu diteta.’ (1 Kol. 10:13) Mêyi aa adi umvuija tshinyi?

2 Bua Yehowa kujadika ne: katuena tutetshibua ne mateta adi matupite bukole, udi ne bua kumanya malu onso adi atutangila bu mudi ntatu itudi tutuilangana nayi, tshitudi menemene ne mutudi mua kutantamena. Nzambi utuku mutumanye bimpe nunku anyi? Eyowa. Bible udi uleja ne: Yehowa mmumanye muntu yonso wa kutudi bimpe. Mmumanye malu etu a dituku dionso ne bikadilu bietu. Udi ujingulula kabidi meji ne malu adi mu mutshima wetu.​—Bala Musambu wa 139:1-6.

3, 4. a) Mmunyi mudi malu avua Nzambi muenzele Davidi aleja mudi Yehowa utabalela muntu yonso? b) Yehowa udi wenza mudimu kayi wa dikema lelu?

3 Bidiku bisua kumvuija ne: Nzambi wa bukole buonso udiku utabalela bantu ba patupu anyi? Mufundi wa misambu Davidi wakela lukonko elu pavuaye wakula bua Yehowa wamba ne: ‘Pandi ntangila diulu diebe didi mudimu wa bianza biebe ne ngondo ne mitoto biwakafuka, muntu udi nganyi bua wewe kumuelela meji? Ne muana wa muntu udi nganyi bua wewe udi umulama ne dinanga?’ (Mus. 8:3, 4) Davidi uvua pamuapa mudiele lukonko elu bua muvuaye mumone Yehowa umuenzela malu. Patshivua Davidi muana wa Yishai kuabu, Yehowa wakamona muvuaye ‘muntu uvua mutshima wende musue’ ne wakamumbusha ‘mu lupangu lua mikoko ivuaye ulama bua kuluaye mukalenge’ wa bena Isalele. (1 Sam. 13:14; 2 Sam. 7:8) Elabi meji muvua Davidi mua kuikala mumvue pakamanyaye ne: Mufuki wa diulu ne buloba uvua utabalela meji avuaye wela nansha mutshivuaye anu nsonga ulama mikoko.

4 Kabiena ne bua kutukemesha bua mudi Yehowa uditatshisha bua bualu buetu lelu to. Udi usangisha mu ntendelelu mulelela ‘bintu bilengele bia mu matunga onso,’ ne wambuluisha batendeledi bende bua kulamabu muoyo wabu mutoke. (Hag. 2:7, NW) Bua tuetu kumvua bimpe mudi Yehowa utuambuluisha bua kulama muoyo wetu mutoke, tuanji tuelayi meji ku mushindu udi Yehowa ukoka bantu mu ntendelelu mulelela.

NZAMBI KE UDI MUTUKOKE

5. Yehowa udi ukoka bantu kudi Muanende munyi? Fila tshilejilu.

5 Yezu wakamba ne: ‘Kakuena muntu udi mumanye mua kudivuila kundi, bikala Tatu wakuntuma kayi mumukoke.’ (Yone 6:44) Mêyi aa adi aleja ne: Nzambi ke udi wambuluisha muntu bua kuluaye muyidi wa Kristo. Mmunyi mudi Yehowa ukoka bantu badi bu mikoko kudi Muanende? Nku diambuluisha dia mudimu wa kuyisha lumu luimpe ne dia nyuma muimpe. Tshilejilu, pavua Paulo ne bena diende benda bayisha mu Filipoi, bakasambakena ne mamu mukuabu diende Ludia ne kumuyishabu. Mukanda wa Nzambi udi wamba ne: ‘Nzambi wakabulula mutshima wende bua kutumikilaye malu akambabu kudi Paulo.’ Bushuwa, Nzambi ke uvua mumuambuluishe ne nyuma wende bua kumvua bimpe malu avuabu bamuyishe, kumufikishabi yeye ne bena mu dîku diende ku ditambula.​—Bien. 16:13-15.

6. Mmunyi mudi Yehowa mukoke yonso wa kutudi mu ntendelelu mulelela?

6 Bualu ebu buvua bufikile anu Ludia nkayende anyi? Tòo. Biwikala muena Kristo mudilambule, umanye ne: Nzambi ke uvua mukukoke pebe mu ntendelelu mulelela. Anu muvua Tatuetu wa mu diulu mumone tshintu kampanda tshimpe mu mutshima wa Ludia, ke muvuaye mutshimone kabidi mu mutshima webe. Pawakatuadija kuteleja lumu luimpe, Yehowa wakakuambuluisha bua kulumvua bimpe ku diambuluisha dia nyuma muimpe. (1 Kol. 2:11, 12) Pauvua udienzeja bua kutumikila malu auvua ulonga, wakakuambuluisha mu bionso biuvua wenza bua wenze disua diende. Nzambi wakasanka pauvua mudilambule kudiye. Bulelela, katshia watuadija kuendela mu njila udi ufikisha ku muoyo, Yehowa udi anu nebe.

7. Mmunyi mutudi bajadike ne: Nzambi neatuambuluishe bua kushala bamulamate?

7 Bu muvua Yehowa mutuambuluishe bua kutuadija kumuenzela mudimu, tudi ne bua kujadika ne: neatuambuluishe bua kushala bamueyemene. Mmumanye ne: anu bu mutuvua katuyi babuele nkayetu mu ntendelelu mulelela, katuakushalamu ku bukole buetu nkayetu to. Petelo wakafundila bena Kristo bela manyi wamba ne: ‘Nuenu mbadi balamibue ku bukole bua Nzambi bua ditabuja too ne ku lupandu lulongolola luabuluibua mu tshikondo tshia ku nshikidilu.’ (1 Pet. 1:4, 5) Mêyi aa adi kabidi atangila bena Kristo bonso ne adi ne mushinga kudi yonso wa kutudi lelu. Bua tshinyi? Bualu tuetu bonso tudi tujinga bua Yehowa atuambuluishe bua kushala bamulamate.

NZAMBI UDI UTUAMBULUISHA BUA KATUENJI BIBI

8. Tudi ne bua kudimuka bua katuenji bubi bua tshinyi?

8 Ntatu ya mu nsombelu ne dipanga bupuangane bidi mua kutupangisha bua kumona malu mudi Yehowa uamona. Nunku tudi mua kuditeka mu njiwu ya kuenza tshilema tshinene katuyi bamanye. (Bala Galatia 6:1.) Ke tshivua tshifikile Davidi musangu kampanda.

9, 10. a) Mmunyi muvua Yehowa mukande Davidi bua kenji bualu bubi? b) Tshituye utuenzela lelu ntshinyi?

9 Pavua mukalenge Shaula umuipata, Davidi wakaleja didikanda pavuaye mubenge bua kudisombuela nansha misangu ivuaye ne mushindu wa kuenza nanku. (1 Sam. 24:2-7) Kadi matuku makese pashishe, Davidi wakapanga didikanda mu tshilumbu kampanda. Musangu kampanda uvua dijinga ne biakudia bua bantu bavuaye nabu, ke kulombaye ne kanemu konso diambuluisha kudi muena Isalele mukuabu diende Nabala. Kadi pakamuandamuna Nabala bibi, Davidi wakadilongolola bua kudisombuela kudi Nabala ne bantu bende ne dîku diende dijima, upua muoyo ne: kushipa bantu bavua kabayi ne bualu kuvua mua kumupisha dibanza dia mashi kudi Nzambi. Davidi wakapanga mua kuenza bubi bunene ebu anu pavua Abigayila mukaji wa Nabala mulue kutuilangana nende. Pakavuluka Davidi ne: Yehowa ke uvua mutume Abigayila bua kumupangisha bua kuenza bualu bubi ebu, wakambila Abigayila ne: ‘Yehowa Nzambi wa Isalele wakukutuma kundi lelu asankishibue. Wewe usankishibue kabidi bua lungenyi luebe, bualu bua wewe wakunkanda lelu ne: kumatshishi mashi a bakuabu panshi bua meme tshidisombuedi ne tshianza tshianyi.’​—1 Sam. 25:9-13, 21, 22, 32, 33.

10 Tudi tupetela ku muyuki eu dilongesha kayi? Yehowa uvua mukuate mudimu ne Abigayila bua kupangisha Davidi bua kenji bualu bubi. Ke mutuye kabidi utuenzela lelu. Bushuwa, katuena mua kutekemena bua Nzambi atume muntu kampanda bua kutupangisha bua kuenza bualu bubi dîba dionso to. Kabidi katuena bajadike tshikala Nzambi mua kuenza mu bualu kampanda anyi tshikalaye mua kulekela tshienzeka bua kukumbaja disua diende. (Muam. 11:5) Kadi tudi ne bua kuikala bajadike ne: Yehowa mmumanye malu adi atufikila ne: neatuambuluishe bua kushala bamulamate, bualu udi utujadikila ne: ‘Nenkuyishe lungenyi, nenkuleje njila uudi ne bua kuendela, nenkupe meji patshidi dîsu dianyi kuudi.’ (Mus. 32:8) Yehowa udi utupesha mibelu mushindu kayi? Mmunyi mudi mibelu eyi mua kutuambuluisha? Tudi ne bua kuikala bashindike ne: Yehowa udi ulombola bantu bende lelu bua tshinyi? Tumonayi mudibu bandamune nkonko eyi mu mukanda wa Buakabuluibua.

MIBELU IDI ITULAMA

11. Mmunyi mudi Yehowa mumanye malu adi enzeka mu bisumbu bia Bantemu bende?

11 Mu tshikena kumona tshidibu batele mu Buakabuluibua nshapita 2 ne 3 badi baleja mudi Mukalenge Yezu umona malu adi enzeka mu bisumbu muanda mutekete bia mu Asia mukese. Tshikena kumona etshi tshidi tshileja mudi Yezu umona bualu budi buenzeka mu tshisumbu tshionso. Imue misangu uvua utela too ne bantu basunguluke ne ubela kalumbandi anyi ubapesha mibelu. Bualu ebu budi buleja tshinyi? Mu dikumbana dia tshikena kumona etshi, bisumbu muanda mutekete abi bidi bileja bena Kristo bela manyi panyima pa 1914, ne mibelu ivuabu bapeshe bisumbu muanda mutekete ebi idi ikumbanyina lelu bisumbu bionso bia Bantemu ba Yehowa pa buloba bujima. Nunku mbikumbane bua tuetu kuamba ne: Yehowa udi ulombola bantu bende ku diambuluisha dia Muanende. Tshitudi mua kuenza bua Yehowa atulombole petu ntshinyi?

12. Mmunyi mutudi mua kuenza bua Yehowa atulombole?

12 Umue mushindu udi Yehowa utulombola nku diambuluisha dia didilongela. Yehowa udi utupesha mibelu mimpe ku diambuluisha dia mikanda ya mupika wa lulamatu ne wa budimu. (Mat. 24:45) Bua mibelu eyi kutuambuluishayi, tudi ne bua kudikebela dîba dia kuyilonga ne kuyitumikila. Yehowa udi ‘utulama bua katulenduki’ ku diambuluisha dia didilongela. (Yuda 24) Kutuku muanji kulonga bualu kampanda mu mikanda yetu ne mumone bu ne: buvua bukufundila anu wewe anyi? Angata mibelu eyi bu idi ifumina kudi Yehowa. Anu mudi mulunda webe mua kukubela bua kukuleja bualu kampanda, Yehowa udi ukuata mudimu ne nyuma wende bua kukuleja amue malu audi mua kuakaja mu nsombelu webe. Ke mudiye wenzela kabidi bantu bakuabu. Patudi tuitaba buludiki bua nyuma muimpe, tudi tuenza bua Yehowa atulombole. (Bala Musambu wa 139:23, 24.) Mu bualu ebu, mbimpe tukonkonone mushindu utudi tudilongela.

13. Tudi ne bua kukonkonona mushindu utudi tudilongela bua tshinyi?

13 Tuetu tupitshisha dîba dia bungi mu dijikija lutetuku, tudi mua kupangila dîba dia kudilongela. Muanetu kampanda udi wamba ne: “Mbipepele bua kubenga kudilongela. Lelu eu kudi mishindu ya bungi ya dijikija lutetuku kupita kumpala ne kayena ilomba makuta a bungi bu kumpala to. Udi mua kujikija lutetuku ku televizion, ku ordinatere anyi ku telefone. Bintu ebi mbitunyunguluke.” Tuetu katuyi badimuke, dîba dia kudilongela ne muoyo mujima didi mua kukepela ku kakese ku kakese too ne mudi didilongela dimana. (Ef. 5:15-17) Yonso wa kutudi udi mua kudiebeja ne: ‘Ntuku ne tshibidilu tshia kudilongela Dîyi dia Nzambi ne muoyo mujima anyi? Peshi ntu ndilongela anu pantu ne muyuki anyi ne mudimu wa kuenza mu bisangilu anyi?’ Bikalabi nanku, tudi mua kuangata dîba didibu batushile bua kuenza ntendelelu wa mu dîku anyi kudilongela bua kupeta meji adi Yehowa utupesha bua kutufikisha ku lupandu.​—Nsu. 2:1-5.

DIKANKAMIJA DIDI DITUKOLESHA

14. Bible udi uleja munyi ne: Yehowa udi utangila majinga etu?

14 Davidi uvua mupete ntatu ya bungi mu nsombelu wende. (1 Sam. 30:3-6) Bible udi uleja ne: Yehowa uvua mumanye muvua Davidi udiumvua. (Bala Musambu wa 34:18; 56:8.) Nzambi mmumanye mutudi tudiumvua petu. Udi usemena kutudi patudi ne “mitshima itamba kunyingalala” anyi ne ‘mitshima ya majiya.’ Bualu ebu budi mua kutukolesha anu muvuabu bukoleshe Davidi wakamba ne: “Nengikale ne disanka, nensanke bua luse luebe lujalame, bualu bua wakumona dikenga dianyi, wakumanya malu adi antatshisha mu muoyo wanyi.” (Mus. 31:7) Kadi Yehowa kena anu umona ntatu itudi nayi tshianana to. Udi utuambuluisha bua kutantamena ntatu padiye utusamba ne utukolesha. Udi utuenzela nunku ku diambuluisha dia bisangilu bietu.

15. Bualu buvua bufikile Asafa budi butulongesha tshinyi?

15 Buimpe bua dibuela mu bisangilu budi bumuenekela ku tshivua tshifikile Asafa. Kutamba kuela meji ku malu mabi avua enzeka kuakafikisha Asafa ku dimona ne: kuenzela Nzambi mudimu kakuvua ne mushinga to. Wakateketa mu maboko. Wakaleja lungenyi luende elu mu mushindu eu: ‘Mutshima wanyi wakadi unyingalala bikole bualu bua ngakadi mutapike munda muanyi.’ Wakajinga too ne bua kulekela kuenzela Yehowa mudimu. Ntshinyi tshiakambuluisha Asafa bua kupetulula lungenyi luimpe? Wakamba ne: ‘Mpangakabuela mu muaba wa tshijila wa Nzambi.’ Pavuaye mudisangane munkatshi mua batendeledi ba Yehowa, wakapetulula lungenyi luimpe. Wakamona ne: diakalenga dia bantu babi divua anu dia tshitupa tshîpi ne Yehowa uvua ne bua kukosa tshilumbu tshiabu. (Mus. 73:2, 13-22) Ke mudibi kabidi buetu tuetu. Tunyinganyinga tutudi tupeta bua malu mabi a mu bulongolodi bua Satana ebu tudi mua kututekesha. Kudisangisha ne bena Kristo netu kudi kutukolesha ne kutuambuluisha bua kuikala ne disanka mu mudimu wa Yehowa.

16. Tshilejilu tshia Hana tshidi mua kutuambuluisha mushindu kayi?

16 Tshiudi mua kuenza ntshinyi bikala bualu kampanda budi buenzeke mu tshisumbu bukupangisha bua kubuela mu bisangilu? Pamuapa bivua bikengela ujimije majitu auvua nawu mu tshisumbu ne bualu ebu budi bukutonda, peshi nuvua mua kuikala bakokangane ne muena Kristo nebe. Bikalabi nanku, tshilejilu tshia Hana tshidi mua kukuambuluisha. (Bala 1 Samuele 1:4-8.) Umanye ne: nsombelu uvua pankatshi pa Hana ne mukenende Penina uvua umutonda bikole. Nsombelu uvua utamba kunyanguka tshidimu tshionso pavua dîku diende diya ku Shilo bua kulambula Yehowa milambu. Hana uvua unyingalala bikole ufika too ne ku ‘didila ne kayi udia.’ Kadi kakalekela bualu ebu bumupangisha bua kuya ku Shilo bua kutendelela Yehowa to. Yehowa wakamona muvua Hana mumulamate ne wakamubenesha.​—1 Sam. 1:11, 20.

17, 18. a) Mmu mishindu kayi mutudi mua kupeta dikankamija mu bisangilu bia tshisumbu? b) Udi umvua bishi bua mudi Yehowa utuambuluisha bua kupeta lupandu?

17 Bena Kristo lelu badi mua kulonda tshilejilu tshia Hana. Tudi ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu. Anu mutudi bamanye, bisangilu bidi bitukolesha bikole. (Eb. 10:24, 25) Disanka ditu nadi bena Kristo netu ditu ditukolesha. Tudi mua kumvua bualu kampanda mu muyuki anyi mu mandamuna budi mua kutulenga ku muoyo. Patudi tuyukila kumpala anyi panyima pa bisangilu, muena Kristo netu kampanda udi mua kututeleja bimpe patudi tumukuatshila itudi nayi munda anyi kutusamba ne mêyi mimpe. (Nsu. 15:23; 17:17) Patudi tuimbila Yehowa misambu bidi bitukolesha ku muoyo. Nangananga patudi batondeshibue ne ‘ntatu,’ tudi dijinga ne dikankamika ditudi tupetela mu bisangilu mudi Yehowa utuambuluisha ne ‘busambi’ buende ne utukuatshisha bua kushala bamulamate.​—Mus. 94:18, 19.

18 Tudi ne dianyisha bua mudi Yehowa utulama bua lupandu. Tudi tudiumvua mu bukubi bua Yehowa anu bu Asafa wakamba ne: ‘Wewe udi unkuata ku tshianza tshianyi tshia balume. Wewe neundombole ne meji ebe.’​—Mus. 73:23, 24.

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 28]

Yehowa uvua mukukoke pebe

[Bimfuanyi mu dibeji 30]

Kutumikila mikenji ya Nzambi kudi kutulama

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Bidi bitukolesha padibu batukankamija