Jeova Ej Kõjparok Kõj bwe Jen Bõk Lo̦mo̦o̦r
Jeova Ej Kõjparok Kõj bwe Jen Bõk Lo̦mo̦o̦r
“Kom̦ eo me kajoor an Anij ej kõjparok kom̦ kõn tõmak ñan lo̦mo̦o̦r em̦õj an kõpooj bwe en wal̦o̦ktok ilo iien eo ãliktata.”—1 PITER 1:5.
TA UWAAK EO AM̦?
Ewi wãween an kar Jeova tõl tok kõj ñan kabuñ eo em̦ool?
Ewi wãween jej kõtl̦o̦k bwe naan in kakapilõk ko an Jeova ren tõl kõj?
Ewi wãween Jeova ej letok naan in rõjañ ko ñan kõj?
1, 2. (1) Etke jej lõke bwe Anij enaaj jipañ kõj ñan tiljek wõt ñan jem̦l̦o̦kin? (2) Ewi joñan an Jeova jel̦ã kõn kõj kajjojo?
“EO ENAAJ kijenmej ñan jem̦l̦o̦kin, e in enaaj mour.” (Matu 24:13) Naan kein an Jijej rej kalikkar bwe ñan ad el̦l̦ã im mour jãn iien eo naaj ko̦kkure lal̦ in an Setan, jej aikuj tiljek wõt ñan Jeova ñan jem̦l̦o̦kin. Ak ejjab mel̦el̦ein men in bwe Jeova ej kõtmãne bwe jen kijenmej ilo ad atartar ioon jel̦ã im maroñ eo ad make. Baibõl̦ ej kallim̦ur im ba: “Anij e tiljek, im E jamin likũt bwe ren kapo kom̦ el̦ap jãn ami maroñ; a ilo men in kapo Enaaj kõm̦m̦an ial̦ in ko, bwe kom̦win maroñwe.” (1 Korint 10:13) Ta eo jemaroñ katak jãn men in?
2 Jeova ej lale bwe menin kapo im mãlejjoñ ko jej jelm̦aiki ren jab l̦e jãn maroñ ko ad. Jeova emaroñ kõm̦m̦ane men in kõnke ejel̦ã aolep men kõn kõj, ekoba apañ ko ad, kain armej rot kõj, im ewi joñan ad maroñ kijenmej. M̦ool ke bwe Anij ejel̦ã kõn kõj? Aet. Baibõl̦ ej ba bwe Jeova ejel̦ã aolep men kõn kõj kajjojo. Ejel̦ã kõn m̦akũtkũt ko ad kajjojo raan im men ko jej imminene in kõm̦m̦ani. Bareinwõt ejel̦ã kõn bũruod im l̦õmn̦ak ko ad.—Riit Sam 139:1-6.
3, 4. (1) Ewi wãween an Jeova itoklimo kake Devid ej kalikkar bwe Jeova ej bar itoklimo kõn kõj kajjojo? (2) Ekõjkan an Jeova kwal̦o̦k an itoklimo kõn kõj rainin?
3 Anij eo Ekajoor Bõtata ej lukkuun ke itoklimo kõn kõj armej ro rettã? Ri jeje Sam eo Devid, ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men in. Ear ba ñan Jeova: “Ke ij lale lañ ko Am̦, jerbal an addim̦; allõñ im iju ko Kwaar kõm̦anm̦ani; Ta armej bwe Kwõn keememej e?” (Sam 8:3, 4) Devid emaroñ kar bõkm̦aantak kajjitõk in kõnke ear kile an Jeova lukkuun itoklimo kake. Devid ear l̦addik eo diktata nejin Jesse. Im ke ear juon l̦addik wõt me ej ri lale jiip, Jeova ear watõk e “juon em̦m̦aan ebuñbũruon ippãn” im ear kããlõte bwe en ri tõl ñan aelõñ in Israel. (1 Samuel 13:14, UBS; 2 Samuel 7:8) Eo ear kõm̦anm̦an lañ im lal̦ ear jel̦ã kõn l̦õmn̦ak im eñjake ko rettino an Devid meñe Devid ear juon l̦addik wõt im ear ri lale jiip. Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn eñjake eo an Devid ke ear kile men in!
4 Wãween an Jeova kwal̦o̦k an itoklimo kake kõj rainin ej bareinwõt kabwilõñlõñ. Ej ainitok armej ro me “re aorõk” im rej jãn “aolep aelõñ ko” bwe ren erom ro rej kabuñ ñan e. (Haggeai 2:7) Ej bareinwõt jipañ ro ri karejeran ñan dãpij wõt aer tiljek. Ewi wãween an Jeova kõm̦m̦ane men in? M̦okta jãn ad pukot uwaak eo ñan kajjitõk in, jen etale ewi wãween Jeova ear tõl tok armej ro ñan kabuñ eo em̦ool.
ANIJ EJ TÕL KÕJ ÑAN KABUÑ EO EM̦OOL
5. Ewi wãween an Jeova kamaroñe ak tõl armej ro ñan Nejin? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.
5 Jijej ear ba: “Ejjel̦o̦k en emaroñ itok ñan ippa el̦aññe Jema ejjab kamaroñe.” (Jon 6:65, UBS) Naan kein rej kalikkar bwe jej aikuji jipañ eo an Anij ñan ad maroñ erom juon rũkal̦oor an Kũraij. Jej aikuji Anij ñan kamaroñe ak tõl kõj ñan Nejin. Ewi wãween an Jeova kõm̦m̦ane men in? Ej kõm̦m̦ane men in ikijjeen jerbal in kwal̦o̦k naan im kajoor eo an. Ñan waanjoñak, ke Paul im mejinede ro m̦õttan rar pãd ilo Pilippai, rar iioon juon kõrã etan Lidia. Baibõl̦ ej ba bwe ke rej jino kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an ñan Lidia, “Irooj [Jeova] ej kepel̦l̦o̦k bũruon, bwe en eo̦roñ naan ko Paul ej kõnono kaki.” Anij ear kõjerbal kajoor eo an ñan jipañ liin bwe en mel̦el̦e im tõmake men ko ear roñjaki. Tokjãn men in, Lidia im baam̦le eo an rar peptaij.—Jerbal 16:13-15.
6. Ewi wãween an kar Anij tõl kõj ñan kabuñ eo em̦ool?
6 Men in ear ke wal̦o̦k wõt ñan Lidia? Jaab. El̦aññe kwõj juon Kũrjin im em̦õj am̦ ajel̦o̦k mour eo am̦, eokwe kwe bareinwõt Anij ear tõl eok ñan kabuñ eo em̦ool. Ãinwõt an kar Jemed ilañ lo juon men em̦m̦an ilo bũruon Lidia, ear bareinwõt lo juon men em̦m̦an kõn kwe. Ke kwaar jino roñjake nuuj eo em̦m̦an, Jeova ear kõjerbal kajoor eo an ñan jipañ eok mel̦el̦e im tõmak men ko kwaar roñjaki. (1 Korint 2:11, 12) Ke kwaar kate eok ñan mour ekkar ñan men ko kwaar katak jãn Baibõl̦ eo, Jeova ear kajeraam̦m̦an eok. Ke kwaar ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan e, men in ear kam̦õn̦õn̦õik bũruon. Ilo m̦ool, Jeova eo ear jipañ eok ke kwaar jino karejar ñan e im jãn iien in ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ eok.
7. Etke jejel̦ã bwe Anij enaaj jipañ kõj ñan tiljek wõt?
7 Jeova ear jipañ kõj ñan jino karejar ñan e. Kõn men in, jemaroñ lõke bwe enaaj bar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ kõj bwe jen tiljek ñan e. Ejel̦ã bwe jaar jab make itok ñan kabuñ eo em̦ool im jejjab maroñ pãdwõt ie kõn kajoor eo ad make. Rijjelõk Piter ear jeje ñan Kũrjin ri kabit ro bwe “kajoor an Anij ej kõjparok” er bwe ren maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer tiljek ñan Anij. (1 Piter 1:5) Men in Piter ear ba emaroñ bar jerbal ñan aolep Kũrjin ro. Ewi wãween an Jeova kõjparok kõj rainin? Jej aikuj jel̦ã uwaak eo ñan kajjitõk in kõnke kõj aolep jej aikuji jipañ eo an Anij ñan ad maroñ tiljek wõt ñan e.
ANIJ EMAROÑ KÕJPAROK KÕJ JÃN AD KÕM̦M̦AN BÕD
8. Ta wãween eo ekauwõtata me emaroñ tõl kõj ñan kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap?
8 Apañ ko kõn mour im jab weeppãn eo ad remaroñ kõm̦m̦an bwe en oktak wãween ad l̦õmn̦ak jãn wãween an Jeova l̦õmn̦ak. Wãween in ekauwõtata im emaroñ tõl kõj ñan ad kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap me jejjab kile. (Riit Galetia 6:1, UBS.) Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan Devid.
9, 10. Ewi wãween an kar Jeova kõjparok Devid jãn an kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap? Ta eo Jeova ej kõm̦m̦ane ñan kõj rainin?
9 Devid ear kwal̦o̦k bwe ear jel̦ã dãpij an illu ilo iien eo ke Kiiñ Saul ear lukwarkware. Meñe ear wõr juon iien epel̦l̦o̦k ñan an Devid m̦an Saul ak ear jab ukot nana kõn nana. (1 Samuel 24:2-7) Bõtab juon iien tokãlik, Devid ear jab maroñ dãpij an illu. E im l̦õm̦aro ri karejaran rar aikuj kijeer m̦õñã im limeer dãn. Innem ilo jouj ear kajjitõk jipañ ippãn bar juon Ri Israel etan Nebal. Nebal ear kajooke Devid im ear m̦akoko in jipañ e. Men in ear lukkuun kailluik Devid im ear peek ñan m̦an Nebal im aolep ro ilo m̦weo im̦õn. Devid ear jab bõjrak jidik im l̦õmn̦ak kõn an Jeova naaj ekajete im lo ruõn kõn an m̦an armej ro ejjel̦o̦k rueir. Bõtab, kõrã eo ippãn Nebal etan Abigeil, ear kabõjrak Devid jãn an kõm̦m̦ane bõd in el̦ap. Devid ear kile bwe Jeova ear kõjerbal Abigeil ñan kõjparoke. Innem ear ba ñan kõrã in: “Nõbar Jeova, Anij in Israel, eo ear jilkintok eok rainin bwe kwõn wõnm̦ae eõ; im kwõn jeraam̦m̦an kõn jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo am̦, im kwõn jeraam̦m̦an, kwe eo kwaar kõjparok eõ rainin jãn ruõ kõn bõtõktõk, im jãn aõ make idenwõne kõn eõ kõn peiõ.”—1 Samuel 25:9-13, 21, 22, 32, 33.
10 Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato in? Jeova emaroñ kõjparok kõj jãn ad kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap. Bõtab, jen jab kõtmãne bwe aolep iien Jeova enaaj kõjerbal juon armej ñan kabõjrak kõj ñe jej iten kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap. Bareinwõt, jejjab lukkuun jel̦ã ta men ko Anij enaaj kõm̦m̦ani ilo jabdewõt wãween ko jej iiooni im ta ko enaaj kõtl̦o̦k bwe ren wal̦o̦k bwe en tõprak karõk eo an. (Ekklisiastis 11:5) Ak men eo jemaroñ lõke ej bwe aolep iien Jeova ejel̦ã kõn wãween ko jej iiooni im enaaj jipañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tiljek ñan e. Ej kallim̦uri kõj: “Inaaj katakin eok kõn ial̦ eo kwõn etal ielok. Inaj katakin eok im kakapilõk eok.” (Sam 32:8, UBS) Ewi wãween an Jeova kakapilõk kõj? Ewi wãween jemaroñ bõk tokjãn jãn men in? Im etke jemaroñ lõke bwe Jeova ej tõl ro doon rainin? Jen lale wãween an bok in Revelesõn uwaake kajjitõk kein.
NAAN IN KAKAPILÕK KO REJ KÕJPAROK KÕJ
11. Etke jemaroñ ba bwe el̦ap an Jeova jel̦ã kõn ta ko rej wal̦o̦k ilo eklejia ko an ro doon?
11 Ilo visõn eo ilo bok in Revelesõn jebta 2 im 3, Irooj Jijej Kũraij ej lo ta ko rej wal̦o̦k ilo eklejia ko jiljilimjuon ilo Esia Minor. Etan jikin in ilo raan kein ej Turkey. Kũraij ejjab jel̦ã wõt kõn wãween an eklejia ko pãd ak ej bar lo aolep men ko rej wal̦o̦k ie. Ilo visõn in, Kũraij ej kwal̦o̦k kajjojo iaan men kein im ej bar kwal̦o̦k kõn jet armej ro. Bareinwõt, ej lel̦o̦k naan in nõbar ñan eklejia ko ak naan in kakapilõk ko me kajjojo iaaer eaikuji. Ta mel̦el̦ein visõn in ñan kõj? Eklejia ko jiljilimjuon rej jutak kõn Kũrjin ri kabit ro ãlikin iiõ eo 1914. Meñe naan in kakapilõk kein jãn Kũraij rej ñan ri kabit ro ak emaroñ bar jerbal ñan aolep eklejia ko an ro doon Anij ijin ioon lal̦. Kõn men in, jemaroñ ba bwe Jeova ej kõjerbal Nejin ñan tõl armej ro An rainin. Ewi wãween jej kõtl̦o̦k an Jeova tõl kõj?
12. Ewi wãween ad kõtl̦o̦k bwe Jeova en tõl kõj?
12 Juon wãween jej kõtl̦o̦k an Jeova tõl kõj ej ilo ad katak ippãd make. Elõñ naan in tõl ak kakapilõk ko Jeova ej litok ñan kõj. Ewi wãween ej litok? Ej ikijjeen bok ko me ri karejar eo etiljek im mãlõtlõt ej kõpooji. (Matu 24:45) El̦aññe jekõn̦aan bõk tokjãn jãn naan in kakapilõk ko, jej aikuj bõk iien ñan katak kõn men kein, innem jerbali ilo mour ko ad. Ñe jej katak ippãd make, jej kõtl̦o̦k an Jeova kõjparok kõj jãn ad kõm̦m̦ani men ko rejjab jim̦we. (Jud 24) Kwõnañin ke kar katak kõn juon men ilo bok ko ad im ba ippam̦ make, ‘Elukkuun jejjet katak in ñan ña.’ Ñe ej wal̦o̦k men in, kwõn watõke bwe ej juon wãween Jeova ej kajim̦we eok. Ñe juon m̦õttam̦ ej kile bwe kwõj aikuj jipañ, enaaj kajim̦we eok. Ãindein ñe Jeova ej lo bwe ewõr jet men ko kwõj aikuj kakõm̦anm̦anl̦o̦k, ãinwõt kõm̦m̦an ko am̦ ak men ko jet, emaroñ kõjerbal kajoor eo an ñan jipañ eok. Ñe jej l̦oore tõl eo jãn kajoor eo an Anij, jej kõtl̦o̦k an Jeova tõl kõj. (Riit Sam 139:23, 24.) Jen kiiõ etale kõn ewi joñan iien jej kõjerbale ñan katak im ewi joñan ad kate kõj ilo men in.
13. Etke em̦m̦an bwe jen etale ewi joñan ad kõjerbale iien ko ñan katak ippãd make im kate kõj ñan kõm̦m̦ane men in?
13 Ñe el̦ap ad jol̦o̦k iien ñan iukkure ak kõm̦m̦ani menin kam̦õn̦õn̦õ ko, enaaj dik iien ñan ad katak ippãd make. Juon jeid im jatid m̦aan ej ba bwe epidodo ad kõtl̦o̦k bwe men in en wal̦o̦k. Etke? L̦ein ej kõmel̦el̦e: “Epidodo am̦ loi menin kam̦õn̦õn̦õ ko kiiõ jãn kar m̦okta, im ejjab men in wõt ak edikl̦o̦k on̦aer kiiõ. Men kein rej pãd ipel̦aakid. Rej wal̦o̦k ilo TV im computer ko im bareinwõt ilo cellphone ko.” El̦aññe jejjab kõjparok, emaroñ jino l̦apl̦o̦k ad kõjerbal iien ko ad ilo men kein. Im enaaj etal im ejjel̦o̦k ad iien ñan lukkuun katak ippãd make. (Epesõs 5:15-17) Kõj kajjojo jen kajjitõkin kõj make: “Ij ke keini aõ katak kõn men ko rem̦wilal̦ ilo Naan in Anij? Ij ke katak ilo iien eo wõt ñe ewõr kun̦aaõ ñan kweilo̦k?” El̦aññe aet, eokwe em̦m̦an bwe jen katak ilo joten eo jaar karõke bwe en iien ad katak ippãd make ak Iien Kabuñ an Baam̦le eo ad. Kortokjãn iien in ñan katak kõn men ko rem̦wilal̦ ilo Baibõl̦ im pukot mãlõtlõt eo jãn Jeova ãinwõt ñe kwõj pukot men ko raorõk. Mãlõtlõt eo jãn Jeova emaroñ kõjparok kõj im jipañ kõj bwe jen tiljek wõt ñan jem̦l̦o̦kin.—Jabõn Kõnnaan 2:1-5, UBS.
NAAN IN RÕJAÑ KO REJ JIPAÑ KÕJ ÑAN KIJENMEJ
14. Ewi wãween an Baibõl̦ eo kwal̦o̦k bwe Jeova ejel̦ã kõn eñjake ko ad?
14 Devid ear iioon elõñ men ko rekabũrom̦õjm̦õj im renana ilo mour eo an. (1 Samuel 30:3-6, UBS) Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe Jeova ear jel̦ã kõn eñjake ko an Devid. (Riit Sam 34:18, UBS; Sam 56:8.) Anij ejel̦ã kõn bar eñjake ko ad. Ñe jej keememej bwe Anij ejel̦ã kõn ad “ebbeer” im ad l̦õmn̦ak bwe ‘ejako ad kõjatdikdik,’ men in ej kaenõm̦m̦an kõj. Men in ear kaenõm̦m̦an Devid, eo ear al im ba: “Inaaj lañlõñ im m̦õn̦õn̦õ ilo Am̦ tũriam̦okake; bwe Kwaar lo aõ jorrããn; Kwaar jel̦ã eñtaan ko aõ.” (Sam 31:7) Bõtab, Jeova ejjab baj loe wõt ad eñtaan im bũrom̦õj. Ej jipañ kõj ñan kijenmej ikijjeen an letok naan in kaenõm̦m̦an im rõjañ ko ñan kõj. Juon wãween ej kõm̦m̦ane men in ej ikijjeen kweilo̦k ko.
15. Ta eo jemaroñ katak jãn men eo ear wal̦o̦k ñan Esap?
15 Men eo ear wal̦o̦k ñan Esap ej jipañ kõj ñan kile aorõkin ad pãd ilo kweilo̦k ko. Esap ear jab mel̦el̦e etke ro rewãnõk rej eñtaan ak ro renana rej lo jeraam̦m̦an, im men in ear kabbeer e. Ear jino l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn an jerbal ñan Jeova. Ear kalikkar eñjake eo an ilo wãween in: “Bũruõ e ar bũrom̦õj, im e kar lel ubõ.” Kõn men in me ear wal̦o̦k ñan Esap, m̦õttan wõt jidik en kar bõjrak jãn an karejar ñan Jeova. Ta eo ear jipañ e bwe en kajim̦we l̦õmn̦ak eo an? Ear ba: “Iar del̦o̦ñe Tampel̦ eo am̦.” Kõn an kar Esap kobal̦o̦k ippãn ro rej kabuñ ñan Jeova, ear maroñ kajim̦we l̦õmn̦ak eo an. Ear kile bwe an ri nana ro jeraam̦m̦an enaaj kar pãd ium̦win jidik wõt iien im bwe Jeova enaaj ekajete er. (Sam 73:2, 13-22, UBS) Jet iien, jemaroñ bõk ejja l̦õmn̦ak ko wõt an kar Esap. Men ko rejjab jim̦we im jej loi ilo lal̦ in an Setan remaroñ kõm̦m̦an ad inepata im ebbeer. Ak ñe jej kobal̦o̦k ippãn ro jeid im jatid ilo tõmak, men in emaroñ kakajoor im jipañ kõj bwe jen lañlõñ wõt ilo ad karejar ñan Jeova.
16. Ewi wãween joñak eo an Hanna emaroñ jipañ kõj?
16 Ta el̦aññe kwõj iioon juon apañ ilo eklejia eo im emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen am̦ pãd ilo kweilo̦k ko? Bõlen kwaar aikuj to jãn juon jerbal ak juon eddo ilo eklejia eo im kiiõ kwõj jook. Ak bõlen ear wõr juon apañ ikõtaam̦ im juon iaan ro ilo eklejia eo. El̦aññe kwõj iioone juon iaan wãween kein, eokwe joñak eo an Hanna emaroñ jipañ eok. (Riit 1 Samuel 1:4-8, UBS.) Penina, kõrã eo juon pãleen l̦eo ippãn Hanna, ekkã an kar lukkuun kainepataik e. Ear l̦apl̦o̦k an pen ñan Hanna ke baam̦le eo aer rar ippãn doon im etal ñan Shailo im lel̦o̦k menin katok ko ñan Jeova kajjojo iiõ. Joñan an kar lukkuun bũrom̦õj, “ekõn jañ im jab m̦õñã.” Bõtab, men in ear jab kabõjrake Hanna jãn an etal ñan jikin eo rar kabuñ ñan Jeova Anij ie. Jeova ear kaorõke Hanna kõn an tiljek im ear kajeraam̦m̦ane.—1 Samuel 1:11, 20.
17, 18. (1) Ewi wãween jej bõk kõketak jãn kweilo̦k ko? (2) Ewi am̦ eñjake kõn an Jeova yokwe im kõjparok eok?
17 Kũrjin ro rainin rej aikuj kajjioñe joñak eo an Hanna. Jej aikuj kweilo̦k aolep iien. Kweilo̦k ko ad rej letok naan in rõjañ ko me jej aikuji. Kõj aolep jaar lo bwe kweilo̦k ko rar rõjañ im kõketak kõj. (Hibru 10:24, 25) Ilo kweilo̦k ko, jej kile an ro jeid im jatid yokwe kõj, im men in ej kaenõm̦m̦an kõj. Ñan waanjoñak, juon men me jej roñjake ilo juon katak ak ilo uwaak ko an ro jet emaroñ tõpar bũruod. Juon ilo eklejia eo emaroñ lukkuun roñjake kõj ñe jej kwal̦o̦k bũruod ak emaroñ ba naan ko me rej kaenõm̦m̦an kõj. (Jabõn Kõnnaan 15:23; 17:17) Im ñe jej bõk kun̦aad im al ñan Jeova, men in ej kõketak kõj im kõm̦m̦an bwe jen bar m̦õn̦õn̦õ. El̦aptata ad aikuj bõk naan in rõjañ ko ilo kweilo̦k ko ñe jej inepata kõn juon men. Eñin ej ijo Jeova ej letok “naan in kaenõm̦m̦an” ko ñan jipañ kõj kijenmej im tiljek wõt ñan e.—Sam 94:18, 19.
18 Yokwe eo an Anij ej kõm̦m̦an bwe jen jokwane ãinwõt ri jeje sam eo Esap ke ear al ñan Jeova: “Kwaar dãpij peiõ anmoon̦. Kwõnaaj tõl eõ kõn naan in kapilõk ko Am̦.” (Sam 73:23, 24) Jej kam̦m̦oolol Jeova kõn aolep men ko ej litok ñan kõjparok im jipañ kõj bwe jen kijenmej ñan jem̦l̦o̦kin.
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija eo ilo peij 29]
Kwe bareinwõt Anij ear tõl tok eok ñan kabuñ eo em̦ool
[Pija eo ilo peij 30]
Anij ej kõjparok kõj ñe jej kõtl̦o̦k bwe naan in kakapilõk ko an ren tõl kõj
[Pija eo ilo peij 31]
Naan in rõjañ ko rej jipañ kõj ñan kijenmej
