Skip to content

Skip to table of contents

Esperiénsia

Buat neʼebé ami aprende iha ami-nia serbisu ba Maromak

Buat neʼebé ami aprende iha ami-nia serbisu ba Maromak

Esperiénsia husi Olivier Randriamora

“Haʼu hatene moris iha susar laran no mós wainhira iha sasán waʼin. Haʼu hanorin tiha haʼu-nia an atu moris ho rua neʼe: hamlaha eh bosu; iha sasán waʼin eh iha sasán uitoan deʼit. Haʼu bele halo buat hotu iha Nia neʼebé fó kbiit mai haʼu.”—Flp 4:12, 13.

APÓSTOLU Paulo nia liafuan sira-neʼe sempre fó laran-manas ba haʼu no haʼu-nia feen, Oly. Nuʼudar ami serbí Jeová iha rai-Madagaskar, ami aprende atu tau ami-nia fiar tomak ba Nia, hanesan Paulo.

Iha tinan 1982, Testemuña ba Jeová komesa estuda Bíblia ho Oly nia inan. Iha tempu neʼebá, haʼu no Oly troka prenda ona. Lakleur, haʼu mós komesa estuda Bíblia, no depois neʼe, Oly mós komesa estuda. Iha tinan 1983, ami kaben, no iha tinan 1985, ami naʼin-rua hetan batizmu no foti kedas serbisu pioneiru estra. Iha fulan-Jullu 1986, ami komesa serbí nuʼudar pioneiru regulár.

Iha fulan-Setembru 1987, ami komesa serbí nuʼudar pioneiru tempu-tomak. Ami-nia knaar primeiru mak atu serbí iha sidade kiʼik ida iha parte norte iha Madagaskar, no iha neʼebá la iha kongregasaun. Ema Madagaskar sira-nia beiʼala mai husi rai maizumenus 18, tan neʼe sira-nia kostume no tradisaun la hanesan. Maski lia-malgaxe mak língua ofisiál, maibé iha fatin balu ema koʼalia língua neʼe iha dalan oin seluk uitoan. Tan neʼe, ami komesa aprende atu koʼalia hanesan ema koʼalia iha sidade kiʼik neʼebé ami serbí. Halo ida-neʼe ajuda duni atu ema neʼebé hela iha fatin neʼe simu ami.

Foufoun, ami naʼin-rua deʼit mak tuir reuniaun sira. Domingu-domingu, haʼu mak hatoʼo diskursu, no kuandu hotu, Oly sempre basa liman. Kuandu nia mak hatoʼo knaar iha Eskola Serbisu Kristaun, nia finje deʼit katak nia koʼalia ba uma-naʼin ida. Ikusmai, ami kontente tebes kuandu katuas área nian ho laran-diʼak hatete ba ami katak ami bele halaʼo reuniaun sira iha dalan neʼebé simples liu.

Dala balu, ami la bele simu osan neʼebé Betel fó ba ami fulan-fulan tanba serbisu korreius nian ladún laʼo ho diʼak. Tan neʼe, hanesan apóstolu Paulo, ami aprende atu moris ho sasán uitoan. Loron ida, ami la iha osan neʼebé toʼo atu saʼe bís hodi bá tuir reuniaun boot ba loron rua neʼebé dook maizumenus kilómetru 130. Entaun, ami hanoin-hetan konsellu diʼak neʼebé irmaun ida fó ba ami. Nia hatete: “Fó-hatene ba Jeová kona-ba imi-nia problema. Tanba tuir loloos, serbisu neʼebé imi halo mak ninian.” Tan neʼe, ami halo orasaun kona-ba neʼe no deside atu laʼo ain ba reuniaun boot. Maibé, foin antes ami bá, irmaun ida mai atu vizita ami, no nia fó ba ami osan balu. Osan neʼe toʼo ba ami atu selu bís!

SERBÍ NUʼUDAR KATUAS ÁREA NIAN

Iha fulan-Fevereiru 1991, haʼu hetan knaar atu serbí nuʼudar katuas área nian. Iha tempu neʼe, ami-nia grupu kiʼik iha ona haklaken-naʼin sia, no husi sira, naʼin-tolu hetan ona batizmu. No mós, durante tempu hotu neʼebé ami hela iha fatin neʼe, maizumenus ema naʼin-50 mak tuir reuniaun beibeik. Depois haʼu hetan tiha treinu atu halaʼo serbisu nuʼudar katuas área nian, ami simu knaar atu vizita área iha sidade kapitál, Antananarivo. Iha tinan 1993, ami hetan knaar atu vizita área seluk neʼebé iha parte leste husi rai neʼe. Moris iha fatin neʼe la hanesan duni moris iha sidade.

Atu bele vizita kongregasaun no grupu sira neʼebé dook husi sidade, dala balu ami presiza laʼo maizumenus kilómetru 145 hodi saʼe foho liuhusi ai-laran. Kuandu ami laʼo, ami koko atu lori sasán uitoan deʼit. Iha tempu neʼebá, dala ruma diskursu públiku neʼebé haʼu hatoʼo inklui hatudu foto ruma, entaun ami tenke lori buat seluk tan neʼebé todan. Haʼu-nia feen lori mákina neʼebé ami sei uza atu hatudu foto, no haʼu lori karreta nia bateria.

Dala barak, atu vizita kongregasaun tuirmai, iha loron ida nia laran ami presiza laʼo maizumenus kilómetru 40. Ami presiza saʼe no tun foho, hakur mota sira, no laʼo liu tahu. Dala ruma, ami toba deʼit iha dalan ninin. Maibé dala barak, ami buka knua sira hodi ami bele deskansa kalan. Ami mós husu ema neʼebé ami la koñese atu ami bele toba iha sira-nia uma. Depois hetan tiha uma atu toba, ami hahú atu teʼin ami-nia ai-han. Oly empresta ema nia sanan no nia bá mota atu kuru bee, no haʼu empresta ema nia baliu atu fera ai hodi sunu. Atu halo buat hotu neʼe, ami presiza tempu barak. Dala ruma, ami sosa manu neʼebé sei moris, depois oho hodi teʼin.

Depois han tiha, ami bá kuru bee tan hodi hariis. Dala ruma, ami toba deʼit iha ema nia dapur. Kuandu udan-been tama tanba uma-kakuluk kuak, ami tenke sadere deʼit ba didin hodi toba, atu nuneʼe ami la bele bokon.

Dala barak, ami haklaken ba ema neʼebé fó sira-nia uma ba ami atu hela. Bainhira ami toʼo iha irmaun-irmán sira-nia uma, sira hatudu laran-diʼak no laran-luak ba ami no ida-neʼe kona duni ami-nia laran. Tanba sira hafolin tebes ami-nia vizita, entaun ami la hanoin barak kona-ba susar neʼebé ami hetan kuandu ami laʼo atu vizita sira.

Kuandu ami hela iha irmaun-irmán sira-nia uma, ami mós kontente atu ajuda sira hodi halo serbisu iha uma-laran. Ida-neʼe fó tempu ba sira atu bele bá haklaken hamutuk ho ami. Ami la hein atu ami-nia irmaun-irmán sira fó ami buat neʼebé karun ka hahán espesiál neʼebé sira rasik la iha kbiit atu sosa.

VIZITA GRUPU NEʼEBÉ DOOK

Ami kontente atu vizita grupu sira neʼebé dook husi kongregasaun. Iha fatin sira-neʼe, irmaun-irmán sira prepara ona programa ho atividade barak. Tan neʼe, dala ruma ami la iha tempu atu deskansa uitoan. (Mc 6:31) Iha fatin ida, kaben-naʼin ida konvida sira-nia estudante naʼin-40 ba sira-nia uma. Oly ajuda irmán neʼe atu dirije maizumenus estudu 20, no haʼu ajuda irmaun neʼe atu dirije estudu ho ema naʼin-20 seluk. Kuandu foin ramata estudu ida, ami kontinua fali kedas ho estudu seluk. Maibé, ami para tempu balu atu halaʼo reuniaun kongregasaun nian, no depois neʼe, ami kontinua fali atu estuda Bíblia ho ema. Dala barak, ami serbisu toʼo tuku 8 kalan!

Kuandu ami vizita grupu ida, ami hotu sai husi uma tuku 8 dadeer hodi laʼo ba knua neʼebé besik atu haklaken. Ami uza roupa neʼebé bosan tanba ami laʼo dook liuhusi ai-laran fuik, no ami toʼo knua neʼe tuku 12 meiudia. Kuandu ami toʼo fatin neʼe, ami troka ami-nia roupa hodi komesa atu haklaken. Tanba haklaken-naʼin barak no iha uma uitoan deʼit, entaun ami halo hotu knua neʼe iha minutu 30 nia laran. Depois neʼe, ami bá fali knua tuirmai. Kuandu haklaken tiha iha fatin neʼe, ami tenke laʼo fali ba ami-nia uma. Ami sente laran-tun uitoan tanba ami uza tempu barak liu atu laʼo ba haklaken-fatin, maibé uza maizumenus oras ida deʼit atu haklaken. Maski nuneʼe, irmaun-irmán sira husi área neʼe nunka muramura, sira nafatin kontente.

Iha Taviranambo, iha grupu ida neʼebé besik foho leten. Iha neʼebá, ami hetan família Testemuña ida neʼebé hela iha uma kiʼik ho kuartu ida deʼit. Besik sira-nia uma, iha uma kiʼik ida seluk neʼebé sira uza atu halaʼo reuniaun sira. Derrepente deʼit, irmaun neʼebé ami atu hela hamutuk komesa hakilar ho lian makaʼas hodi dehan: “Irmaun sira!” No tuirmai lian ida hatán husi foho ida seluk nia leten, hodi dehan: “Saida?” Depois irmaun neʼe hatán fali ho lian makaʼas: “Katuas área nian mai ona!” Irmaun sira hatán fali hodi dehan: “Diʼak!” Depois neʼe, sira fó-hatene fali ba sira-nia maluk hotu neʼebé hela dook liután. Lakleur, ema komesa mai iha reuniaun-fatin, no kuandu reuniaun hahú, iha ona ema naʼin-100 liu.

SUSAR KONA-BA TRANSPORTE

Iha tinan 1996, ami simu knaar atu vizita área neʼebé besik liu Antananarivo. Iha fatin neʼe ami hetan susar seluk. Dala barak la iha transporte públiku hodi bá fatin sira neʼebé dook husi sidade. Loron ida, ami planu atu vizita grupu iha Beankàna (Besakay), neʼebé dook kilómetru 240 husi Antananarivo. Ami haree trek ida atu bá fatin neʼebé ami vizita. Depois ami koʼalia tiha ba xofér kona-ba buat neʼebé ami sei selu ba nia, ami saʼe trek neʼe, neʼebé iha ona maizumenus ema naʼin-30. Ema balu tuur iha karreta leten, no balu tabele iha trek nia kotuk.

Maibé lakleur deʼit, trek neʼe sai aat. Entaun ami tenke laʼo deʼit. Depois laʼo tiha ona ba oras balu, trek ida mai. Trek neʼe nakonu ona, maibé xofér para deʼit. Ami saʼe trek neʼe maski la iha fatin ba ami atu tuur. Maibé kuandu toʼo tiha ba mota ida, trek neʼe la bele liu tanba ponte sei hadiʼa hela. Entaun, dala ida tan ami tenke laʼo. Ikusmai ami toʼo ba knua kiʼik ida. Iha knua neʼe iha pioneiru tempu-tomak balu. Maski ami la iha planu atu vizita sira, maibé ami bá haklaken ho sira nuʼudar ami hein ema atu hadiʼa ponte no karreta seluk neʼebé liu.

Depois semana ida liutiha, karreta ida seluk mai, no ami saʼe karreta neʼe hodi komesa fali ami-nia viajen atu bá vizita grupu sira. Dalan neʼebé ami liu iha kuak boot barak. Dala barak, ami presiza ajuda dudu karreta hodi liu bee neʼebé dala ruma toʼo ami-nia ain-tuur. Dala barak, ami monu kuandu dudu karreta. Ami toʼo ba knua kiʼik ida iha dadeer-saan nakukun no ami tun husi karreta neʼe. Depois neʼe, ami komesa laʼo hodi liu natar neʼebé iha bee merak aas toʼo ami-nia knotak.

Tanba ida-neʼe dala primeiru neʼebé ami vizita área neʼe, ami deside atu haklaken ba ema balu neʼebé serbisu iha natar no husu iha neʼebé mak ema Testemuña sira hela. Ami kontente tebes kuandu ami hatene katak serbisu-naʼin sira-neʼe mak ami-nia irmaun sira!

FÓ LARAN-MANAS ATU SAI PIONEIRU

Ami sempre kontente atu fó laran-manas ba ema seluk atu sai pioneiru regulár. Porezemplu, kongregasaun ida neʼebé ami vizita iha pioneiru regulár naʼin-sia. Ami fó laran-manas ba pioneiru ida-idak atu ajuda haklaken-naʼin ida hodi sai pioneiru. Fulan neen tuirmai, kongregasaun neʼe iha pioneiru regulár hamutuk 22! Irmán naʼin-rua neʼebé pioneiru regulár fó laran-manas ba sira-nia aman neʼebé serbí nuʼudar katuas iha kongregasaun atu sai mós pioneiru. No katuas naʼin-rua neʼe fó laran-manas fali ba katuas ida seluk atu sai pioneiru. Lakleur depois neʼe, katuas neʼe serbí nuʼudar pioneiru tempu-tomak. Ikusmai, nia ho ninia feen simu knaar atu serbí nuʼudar katuas área nian. Oinsá ho katuas naʼin-rua seluk? Agora katuas ida serbí nuʼudar katuas área nian, no ida seluk serbí iha grupu atu harii Reuniaun-Fatin sira.

Loron-loron, ami hatoʼo agradese ba Maromak Jeová tanba nia ajuda ami. Ami hatene katak la ho ninia ajuda ami la bele halo buat ida. Maski dala ruma ami sente kole ka moras, maibé ami kontente kuandu ami hanoin kona-ba rezultadu diʼak husi ami-nia serbisu ba Maromak. Tuir loloos, Jeová mak halo ami-nia serbisu ba nia sai susesu. Agora, ami kontente atu serbí nia nuʼudar pioneiru tempu-tomak. Sin, ami aprende atu tau ami-nia fiar tomak ba Jeová, ida neʼebé “fó kbiit” mai ami.

[Liafuan neʼebé foti husi pájina 6]

Ami aprende atu tau fiar tomak ba Jeová

[Mapa/Dezeñu iha pájina 4]

Rai-Madagaskar bolu mós nuʼudar illa Boot Mean. Madagaskar mak illa boot númeru haat iha mundu tomak. Illa neʼe iha animál no ai-horis oioin neʼebé la bele hetan iha fatin seluk

[Dezeñu iha pájina 5]

Buat ida neʼebé susar tebes mak halo viajen

[Dezeñu iha pájina 5]

Ami kontente atu estuda Bíblia ho ema