Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJehova ‘Ungumambuli Weemfihlakalo’

UJehova ‘Ungumambuli Weemfihlakalo’

UJehova ‘Ungumambuli Weemfihlakalo’

‘Kwamambala uZimenu madoda nguZimu wabozimu neKosi yamakhosi noMambuli weemfihlakalo.’ —DAN. 2:47.

UNGAPHENDULA NJANI?

Ngimiphi iimniningwana ngengomuso uJehova asembulela yona?

Iinhloko ezisithandathu zokuthoma zesibanda semangweni zijameleni?

Ngikuphi ukuhlobana okukhona hlangana kwesibanda somango nesithombe esabonwa nguNebukadinezari?

1, 2. UJehova usambuleleni, begodu kubayini enze njalo?

NGIBAPHI aborhulumende abazabe banamandla khulu ephasini uMbuso kaZimu newuqeda ukubusa kwabantu? Siyayazi ipendulo—siyambulelwe ‘nguMambuli weemfihlakalo,’ uJehova uZimu. Usenza sibazi aborhulumende labo ngeemtlolo yomporofidi uDanyela nompostoli uJwanisi.

2 UJehova wambulela amadoda lawo ngeemlandelande yeembono ebandakanya ukulandelana kweembanda. Godu wanikela uDanyela ihlathululo yebhudango elitjengisa ubhazabhaza wesithombe. UJehova wenza bona ukulandisokho kutlolwe begodu kubulungwe eBhayibhilini bona kusizuzise. (Rom. 15:4) Wenza lokho bona aqinise ithemba lethu lokobana msinyana uMbuso wakhe uzokutjhabalalisa yoke iimbuso yabantu.—Dan. 2:44.

3. Bona sizwisise iimporofido ngokunembileko, khuyini ekufuze siyizwisise kokuthoma, begodu kubayini?

3 Sekukoke, ukulandisa kwakaDanyela noJwanisi akuvezi amakhosi abunane kwaphela, namtjhana ukubusa kwabantu, kodwana kutjengisa nokulandelana kwendlela iimbuso leyo ezokuvela ngayo. Nokho, singazizwisisa ngokunembileko iimporofido lezo kwaphela nesizwisisa ihlathululo yesiporofido seBhayibhili sokuthoma. Kubayini kunjalo? Ngombana ukuzaliseka kwesiporofidweso kusihloko salo loke iBhayibhili. Singatjho bona siyintambo ebopha zoke iimporofido zibe yinyanda yinye.

INZALO YENYOKA NESIBANDA SEMANGWENI

4. Ngubani owakha inzalo yomfazi, begodu inzalo leyo izokwenzani?

4 Msinyana ngemva kokuhlubuka e-Edeni, uJehova wenza isithembiso sokobana ‘umfazi’ uzokuveza ‘inzalo.’ * (Funda uGenesisi 3:15.) Emaswapheleni inzalo leyo beyozokuphadlha ihloko yenyoka, uSathana. Ngokukhamba kwesikhathi uJehova wembula ukobana inzalo izokuza ngo-Abrahama, izokuba ngeyesitjhaba sama-Israyeli, ibe mJuda, begodu ibe sizukulwana seKosi uDavidi. (Gen. 22:15-18; 49:10; Rha. 89:3, 4; Luka 1:30-33) Ingcenye eyihloko yenzalo leyo kwaba nguKrestu Jesu. (Gal. 3:16) Ingcenye yesibili yenzalo leyo yakhiwa malunga azeswe ngomoya webandla lobuKrestu. (Gal. 3:26-29) UJesu nabazesiwekwaba bakha uMbuso kaZimu, olithulusu uZimu azokutjhabalalisa ngalo uSathana.—Luka 12:32; Rom. 16:20.

5, 6. (a) Mingaki iimbuso eemkhulu eyabonwa nguDanyela noJwanisi? (b) Zijameleni iinhloko zesibanda somango esikuSambulo?

5 Isiporofido sokuthomesa esanikelwa e-Edeni satjengisa bona noSathana uzokuveza ‘inzalo.’ Inzalwakhe beyizokuba nobunaba, namtjhana ihloyo, ngenzalo yomfazi. Bobani abayinzalo yenyoka? Boke abalingisa ihloyo kaSathana ngoZimu nalabo abaphikisa abantu bakaZimu. Kiwo woke umlando, uSathana wahlela inzalwakhe yaba ziinhlangano zepolitiki ezihlukahlukeneko, namtjhana iimbuso. (Luka 4:5, 6) Nokho, mibuso yabantu embalwa kwaphela ebe nomthelela omkhulu ebantwini bakaZimu, kungakhathaliseki bona sitjhaba sakwa-Israyeli namtjhana libandla lamaKrestu azesiweko. Kubayini iqinisweli liqakathekile? Ngombana lihlathulula bona kubayini iimbono kaDanyela noJwanisi ihlathulula iimbuso emkhulu ebunane kwaphela.

6 Ngekupheleni kwekhulu lokuthoma C.E., uJesu ovusiweko wanikela umpostoli uJwanisi umlandelande weembono erarako. (ISam. 1:1) Keminye yawo, uJwanisi wabona uDeveli, afanekiselwa ngunomrhaswa, ajame magega nelwandle elikhulu. (Funda ISambulo 13:1, 2.) Godu uJwanisi wabona isibanda esirarako siphuma elwandle begodu samukela igunya elikhulu kuDeveli. Kwamva ingilozi yatjela uJwanisi bona iinhloko ezilikhomba zesibanda esibomvu be, esimfanekiso wesibanda esikuSambulo 13:1, sijamele ‘amakhosi alikhomba,’ namtjhana aborhulumende. (ISam. 13:14, 15; 17:3, 9, 10) Ngesikhathi uJwanisi atlola lokho, amahlanu wawo besele awile, yinye beyibusa ngesikhatheso, begodu ‘enye beyingakafiki.’ Ngimiphi iimbuso leyo? Akhe sicabangele ihloko ngayinye yesibanda ekukhulunywe ngaso kuSambulo. Godu sizokubona okwatlolwa nguDanyela okunikela ngayo iimniningwana engeziweko ngeemnengi yeembuso le, ngezinye iinkhathi kusasele amakhulu weemnyaka ngaphambi kobana ivele.

IGIBHIDE NE-ASIRIYA—IINHLOKO EEMBILI ZOKUTHOMA

7. Ihloko yokuthoma ijameleni, begodu kubayini?

7 Ihloko yokuthoma yesibanda ijamele iGibhide. Kubayini? Ngombana iGibhide mbuso omkhulu wokuthoma owatjengisa ihloyo ngabantu bakaZimu. Iinzukulwana zaka-Abrahama—lowo inzalo yomfazi ethenjisiweko ebeyizokuvela ngaye—yanda eGibhide. Ngemva kwalokho, amaGibhide agandelela ama-Israyeli. USathana walinga ukutjhabalalisa abantu bakaZimu ngaphambi kobana inzalo ifike. Njani? Ngokutjhukumisa uFaro bona abulale boke abantwana bama-Israyeli abaduna. UJehova wakukhandela lokho begodu watjhaphulula abantu bakhe ebukghobeni beGibhide. (Eks. 1:15-20; 14:13) Ngokukhamba kwesikhathi, wanikela ama-Israyeli iNarha Yesithembiso.

8. Ijamele muphi umbuso ihloko yesibili, begodu yalinga ukwenzani?

8 Ihloko yesibili yesibanda ijamele i-Asiriya. Umbuso onamandla lo nawo walinga ukutjhabalalisa abantu bakaZimu. Liqiniso, uJehova wasebenzisa i-Asiriya ukujezisa umbuso weentjhaba ezilitjhumi ngokuhlubuka kwawo nokukhonza iinthombe. Nokho, ngemva kwalokho i-Asiriya lasahlela iJerusalema. USathana kungenzeka bekanqophe ukutjhabalalisa ikoro yebukhosini ebeyizokurholela kuJesu. Ukusahlelokho bekungasiyingcenye yomqopho kaJehova, begodu ngokusimangaliso watjhaphulula abantu bakhe abathembekileko ngokutjhabalalisa abasahleli.—2 Kho. 19:32-35; Isa. 10:5, 6, 12-15.

IBHABHILONI—IHLOKO YESITHATHU

9, 10. (a) UJehova wavumela bona iBhabhiloni yenzeni? (b) Bona kuzaliseke isiporofido, bekufuze kwenzekeni?

9 Ihloko yesithathu yesibanda esabonwa nguJwanisi ijamele umbuso ihlokodorobha yawo ebekuyiBhabhiloni. UJehova wavumela iBhabhiloni bona itjhabalalise iJerusalema begodu ise abantu bakhe ekuthunjweni. Nokho, ngaphambi kobana avumele ukuhlazisokho, uJehova wayelelisa ama-Israyeli aziinhlubuki bona ihlekelele enjalo izowavelela. (2 Kho. 20:16-18) Wabikezela bona irhelo lamakhosi abekuthiwa ahleli “esihlalweni sakaJehova sobukhosi” lizokukhutjhwa eJerusalema. (1 Mil. 29:23) Nokho, godu uJehova wabikezela bona isizukulwana seKosi uDavidi, loyo “onelungelo elingokomthetho,” uzokufika begodu athathe igunyelo.—Eze. 21:25-27.

10 Esinye isiporofido satjengisa bona amaJuda azabe asakhulekela etempelini eJerusalema uMesiya othenjisiweko, namtjhana Ozesiweko, nekafikako. (Dan. 9:24-27) Isiporofido saphambilini, esatlolwa ngaphambi kobana ama-Israyeli athunjelwe eBhabhiloni, satjengisa bona umuntu loyo uzokubelethelwa eBhetlehema. (Mika 5:2) Bona iimporofidwezo zizaliseke, amaJuda bekufuze atjhatjhululwe ekuthunjweni, abuyele enarheni yekhabo, begodu akhe kabutjha itempeli. Kodwana bekungasiyikambiso yeBhabhiloni ukutjhaphulula iinthunjwa. Isitjhijilweso besizokuhlulwa njani? UJehova wembula ipendulwakhe kubaporofidi bakhe.—Amo. 3:7.

11. UMbuso weBhabhiloni ufanekiselwa ngaziphi iindlela ezingafaniko? (Qala umtlolo waphasi.)

11 Umporofidi uDanyela bekahlangana kweenthunjwa ezasiwa eBhabhiloni. (Dan. 1:1-6) UJehova wamsebenzisa ukwambula ukulamana kweembuso ezokulandela umbuso wephasi loyo. UJehova wembula iimfihlwezi asebenzisa amatshwayo ahlukahlukeneko. Ngokwesibonelo, wenza bona iKosi yeBhabhiloni uNebukadinezari ibhudange ubhazabhaza wesithombe esenziwe ngeemhlobo ehlukahlukeneko yeensimbi. (Funda uDanyela 2:1, 19, 31-38.) NgoDanyela, uJehova wembula bona ihloko yerhawuda yesithombe ifanekisela uMbuso weBhabhiloni. * Umbuso wephasi olama iBhabhiloni ufanekiselwa sifuba nemikhono yesilivere. Bekuzokuba ngimuphi umbuso loyo, begodu bewuzobaphatha njani abantu bakaZimu?

IMEDIYA NEPHERESIYA—IHLOKO YESINE

12, 13. (a) UJehova wembulani ngokuhlulwa kweBhabhiloni? (b) Kubayini kufaneleka bona iMediya nePheresiya ifanekiselwa yihloko yesine yesibanda?

12 Iimnyaka engaphezu kwekhulu ngaphambi kwesikhathi sakaDanyela, uJehova wembula iimniningwana yombuso wephasi ozokuhlula iBhabhiloni ngomporofidi u-Isaya. UJehova wembula ingasi indlela iBhabhiloni elizokutjhatjalaliswa ngayo kwaphela kodwana nebizo lomhluli walo. Umdosiphambili loyo bekunguKoresi umPheresiya. (Isa. 44:28–45:2) UDanyela wafumana eminye iimbono eembili malungana noMbuso wePhasi weMediya nePheresiya. Komunye weembono, umbuso lo wafaniswa nebhere ebeliphakanyiswe kelinye ihlangothi. Latjelwa bona “lidle inyama.” (Dan. 7:5) Embonweni ohlukileko, uDanyela wabona umbuso owakhiwa ziintjhaba eembilezi ufanekiselwa yiramu eneempondo eembili.—Dan. 8:3, 20.

13 UJehova wasebenzisa uMbuso weMediya nePheresiya ukuzalisa isiporofido sokuketula iBhabhiloni nokubuyisela ama-Israyeli enarheni yekaba yawo. (2 Mil. 36:22, 23) Nokho, wona kanye umbuso lo wapheze watjhabalalisa abantu bakaZimu. Incwadi yeBhayibhili ka-Esteri ilandisa ngeqhinga elafukanyelwa nguHamani undunakulu wePheresiya. Wahlela ukutjhatjalaliswa kwawo woke amaJuda ebekahlala ngaphasi koMbuso omkhulu wePheresiya wabeka nelanga elinqophileko lokuqeda loke ihlanga lamaJuda. Bekukungenela kwakaJehova kwaphela okwenza bona godu abantu Bakhe bavikelwe ehloyweni yenzalo kaSathana. (Esta 1:1-3; 3:8, 9; 8:3, 9-14) Ngalokho, kuyafaneleka bona iMediya nePheresiya ifanekiselwa yihloko yesine yesibanda seSambulo.

IGRISI—IHLOKO YESIHLANU

14, 15. Ngimiphi iimniningwana uJehova ayembulako ngoMbuso weGrisi yekadeni?

14 Ihloko yesihlanu yesibanda seSambulo ifanekisela iGrisi. Njengombana uDanyela embula ngaphambilini nekahlathulula ibhudango lakaNebukadinezari, umbuso ofanako lo ufanekiselwa mathumbu namathanga wekoporo wesithombe. Godu uDanyela wamukela iimbono eyanikela iimniningwana ekarisako kokubili malungana nokobana ngimuphi umbuso lowo nokobana ngubani ikosi yawo eveleleko.

15 Embonweni, uDanyela wabona iGrisi ifaniswa nengwe enamaphiko amane, okutjengisa bona umbuso lo uzokuhlula msinyana. (Dan. 7:6) Komunye umbono, uDanyela wahlathulula indlela ipongo enephondo linye elikhulu ebulala ngalo msinyana iramu enempondo eembili, iMediya nePheresiya. UJehova watjela uDanyeli bona ipongo ifanekisela iGrisi begodu iphondo elikhulu lifanekisela enye yamakhosalo. Godu uDanyela watlola bona iphondo elikhulu lizokuphuka kuvele iimpondo ezincani ezine esikhundleni salo. Ngitjho nanyana isiporofidwesi satlolwa amakhulu weemnyaka ngaphambi kobana iGrisi ibe mbuso onamandla, sazaliseka ngayo yoke iimniningwana. U-Alexander omkhulu, ikosi evelele khulu yeGrisi yekadeni, wadosa phambili ekulweni noMbuso weMediya nePheresiya. Nokho, iphondweli laphuka msinyana, njengombana ikosi le yafa umbuso wayo usavelele, begodu ineemnyaka ema-32 ubudala kwaphela. Ngemva kwalokho, umbuso wayo wahlukaniselwa abojenerali bayo abane.—Funda uDanyela 8:20-22.

16. Yini eyenziwa ngu-Antiochus IV?

16 Ngemva kokuthumba iPheresiya, iGrisi yabusa inarha yabantu bakaZimu. Ngesikhatheso amaJuda bekanzinze eNarheni Yesithembiso begodu besele akhe kabutjha itempeli eJerusalema. UZimu bekasawaqala njengesitjhaba sakhe esikhethiweko, begodu itempeli ebelakhiwe ngobutjha belisese yindawo yokukhulekela kweqiniso. Nokho, ngekhulu lesibili B.C.E., iGrisi, ihloko yesihlanu yesibanda somango, yasahlela abantu bakaZimu. U-Antiochus IV, ongomunye weendlalifa zombuso ka-Alexander ogade sele uhlukene, wabeka i-aldari loburhedeni emacabazini wetempeli leJerusalema begodu wenza ukuraga ikolo yamaJuda kwaba mlando onesijeziso sokufa. Qala isenzo sehloyo yengcenye yenzalo kaSathana! Nokho, ukuba kweGrisi mbuso wephasi kwaphela msinyana. Ngimuphi egade uzokuba yihloko yesithandathu yesibanda somango?

IROMA—IHLOKO YESITHANDATHU, ‘ESABEKAKO NETHUSAKO’

17. Ihloko yesithandathu yadlala yiphi indima eyihloko ekuzalisekeni kwakaGenesisi 3:15?

17 UMbuso wamaRoma bewunamandla uJwanisi nekanikelwa umbono wesibanda somango. (ISam. 17:10) Ihloko yesithandathu yaba nendima eqakathekileko ekuzalisekeni kwesiporofido esikuGenesisi 3:15. USathana wasebenzisa iinkhulu zamaRoma bona zibethe inzalo ezayikhubaza kwesikhatjhana, zayilimaza “esithendeni.” Njani? Zamangalela uJesu ngomlando omamala wokuvukela umbuso begodu zambulala. (Mat. 27:26) Kodwana isilondeso saphola msinyana ngombana uJehova wavusa uJesu.

18. (a) Ngisiphi isitjhaba esitjha uJehova asikhethako, begodu kubayini? (b) Inzalo yenyoka yaragela njani phambili itjengisa ubunaba enzalweni yomfazi?

18 Abarholi bekolo bakwa-Israyeli neRoma bakhela uJesu iqhinga lokumbulala, begodu inengi lesitjhaba lamala. Ngalokho, uJehova wamlahla u-Israyeli wemvelo njengesitjhaba sakhe. (Mat. 23:38; IZe. 2:22, 23) Wakhetha isitjhaba esitjha, ‘u-Israyeli kaZimu.’ (Gal. 3:26-29; 6:16) Isitjhabeso besilibandla lamaKrestu azesiweko ebelakhiwa kokubili maJuda nabangasimaJuda. (Efe. 2:11-18) Ngemva kokuhlongakala nokuvuka kwakaJesu, inzalo yenyoka yaragela phambili itjengisa ubunaba benzalo yomfazi. UMbuso wamaRoma walinga kanengi ukususa ibandla lobuKrestu, ebeliyingcenye yesibili yenzalo. *

19. (a) UDanyela wawuhlathulula njani umbuso wephasi wesithandathu? (b) Khuyini ezokuphendulwa esihlokweni esinye?

19 Ebhudangweni lakaNebukadinezari elahlathululwa nguDanyela, iRoma ifanekiselwa milenze yesimbi. (Dan. 2:33) UDanyela wabona umbono ongahlathululi kwaphela uMbuso wamaRoma kodwana nombuso wephasi olandelako obewuzokuvela kuwo. (Funda uDanyela 7:7, 8.) Kwadlula amakhulu weemnyaka amanaba woMbuso wamaRoma awuqala ‘njengosabekako nothusako nonamandla ngokungakajayeleki.’ Nokho, isiporofido sabikezela bona bekuzokuvela ‘iimpondo ezilitjhumi’ embusweni lo nokobana elinye kizo belizokuvelela. Ziyini iimpondo ezilitjhumi, begodu lijameleni iphondo elincani? Kungayiphi indlela iphondo elincani likhambelana nehlathululo kabhazabhaza wesithombe esikhulu esabonwa nguNebukadinezari? Isihloko esisekhasini 14 sizokuphendula iimbuzo le.

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 4 Umfazi lo ufanekisela ihlangano kaJehova enjengomfazi eyakhiwa ziimbunjwa zomoya ezisezulwini.—Isa. 54:1; Gal. 4:26; ISam. 12:1, 2.

^ isig. 11 IBhabhiloni lifanekiselwa kokubili yihloko yesithombe esisencwadini kaDanyela nehloko yesithathu yesibanda sencwadi yeSambulo. Qala itjhadi elisemakhasini 12-13.

^ isig. 18 Nanyana amaRoma atjhabalalisa iJerusalema ngo-70 C.E., isenzweso besingasiyingcenye yokuzaliseka kwakaGenesisi 3:15. Ngesikhatheso, u-Israyeli wenyama bekangasese sitjhaba sakaZimu esikhethiweko.

[Iimbuzo Yesifundo]